EESTI VÄLISKAUBANDUS 1995. AASTA I POOLAASTAL (*)

(*)Kogu analüüsis on võrdlusalusena kasutatud 1994. aasta I poolaasta näitajaid (Toim. märkus).

Käesoleva aasta I poolaastal oli kaupade eksport võrreldes 1994. aasta sama ajaga 25,5% ning import 33,8% suurem (vt. tabel 1).

Impordi kiirem kasv tõi kaasa ka väliskaubanduse puudujäägi suurenemise 1994. aasta I poolaastaga võrreldes enam kui 1,3 miljardi krooni võrra. Eesti väliskaubandusbilansi muutumist aastail 1993-1995 kvartalite lõikes iseloomustab joonis 1.

Väliskaubanduskäibe struktuur

Eesti väliskaubanduskäive oli tänavu I poolaastal võrreldes 1994. aasta sama ajaga 30,2% suurem (vt. tabel 2). See oli kasvanud kõigi kaubagruppide lõikes, v.a. toidukaubad. Suurimaks aasta jooksul toimunud muutuseks oligi toidukaupade osatähtsuse langus kogu väliskaubanduskäibes. Kui 1995. aastani oli toidukaupade väljavedu Eestist ületanud nende sissevedu, ehkki positiivne bilanss pidevalt kahanes, siis tänavu olukord muutus: I poolaastal ületas toidukaupade sissevedu nende väljaveo 229,9 miljoni krooni võrra. Selle üheks põhjuseks on Venemaa-poolsed kõrged tollitariifid Eestist sisseveetavatele toidukaupadele.

Võrreldes 1994. aasta I poolaastaga suurenes kõige kiiremini masinate ja seadmete väliskaubanduskäive ja selle grupi osatähtsus kogukäibes oli I poolaastal suurim. Ühtaegu olid masinad ja seadmed koos mineraalsete toodetega ka peamised väliskaubandusbilansi puudujäägi tekitajad.

Kiiresti arenes kauplemine ka puidu, paberi ning nendest valmistatud toodete, samuti keemia- ja plastmasstoodetega.

Aeglasemalt suurenes mineraalsete toodete, transpordivahendite ning metallide käive. Vastavalt sellele kahanes ka nende osatähtsus üldkäibes.

Järjest olulisemalt mõjutavad Eesti väliskaubanduskäibe mahtu välismaalt siia töötlemiseks saadetavad kaubad. Tänavu I poolaastal oli nende osatähtsus üldkäibes 1994. aasta sama ajaga võrreldes 5,4 protsentipunkti suurem (vt. tabel 3). Kõige enam oli koguseliselt kasvanud masinate ja seadmete töötlemine. Ehkki ka garderoobikaupade töötlemise maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra suurenenud, vähenes nende osatähtsus töödeldud kaupade kogumahus. Seejuures moodustas töötluse osa garderoobikaupade üldkäibest tänavu I poolaastal 47% ning masinate ja seadmete üldkäibest 36,8%.

Tabelist 4nähtub, et suurim Eesti odavama, kuid oskustega tööjõu kasutaja oli Soome, kellele langes I poolaastal enam kui pool Eestisse töötlemiseks saadetud kaupade käibest.

Ekspordi struktuur

I poolaastal ekspordi struktuuris toimunud muutused sarnanevad kogu väliskaubanduskäibe struktuuri muutustega, kuid toidukaupade osatähtsuse langus avaldub siin veelgi kontrastsemalt (vt. tabel 5). Seejuures vähenes küll toiduainetööstuse toodete väljavedu, loomsete toodete eksport aga hoopis kasvas. Toiduainetööstuse tooteid eksporditi vähem eelkõige ida suunas, loomsete toodete (kala ja piimasaadused) eksport suurenes peamiselt kahe maa - Suurbritannia ja Hollandi - arvel.

Lisaks toidukaupadele vähenes mahuliselt metallide ning nendest valmistatud toodete väljavedu. Vähenemine toimus peamiselt Saksamaa ja Rootsi osas, nimetatud toodete eksport Hollandisse, Lätisse ja Leetu aga suurenes.

Kõige rohkem (ligi 80%) suurenes masinate ja seadmete väljavedu. Seda soodustas välismaalt Eestisse töötlemiseks saadetud masinate osatähtsuse tõus. Eelkõige puudutas see kaubandust Eesti põhjanaabritega: 1995. aasta I poolel veeti 55% eksporditud masinatest ja seadmetest Soome ja 15% Rootsi.

Kiiresti suurenes ka puidu, keemiatööstuse toodete ning mineraalsete toodete eksport. Puitu veeti senisest rohkem Põhjamaadesse, Saksamaale, Hollandisse ja Taani, keemiakaupu Lätisse, USA-sse, Suurbritanniasse, Hollandisse, Venemaale ja Soome, mineraalseid tooteid Hollandisse, Saksamaale, Belgiasse, Leetu, Valgevenesse ja Ukrainasse.

Impordi struktuur

Import suurenes kõigi analüüsitava 10 kaubagrupi lõikes (vt. tabel 5). Kõige enam kasvas paberi ja paberitoodete sissevedu, seda peamiselt Soomest, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Masinate ja seadmete puhul oli kasvu stimuleerivaks teguriks nende töötlemine, millest eespool oli juba juttu. Seetõttu suurenes masinate ja seadmete sissevedu eelkõige Soomest ja Rootsist. Kasvas ka keemiakaupade osatähtsus koguimpordis. Neid toodi Eestisse paljudest riikidest.

Positiivseks momendiks oli toidukaupade (sissevedu vähenes põhiliselt Hollandist ja Saksamaalt) ning mineraalsete toodete (Soomest ja Leedust) impordi väike kasv. See tõi kaasa mõlema kaubagrupi rohkem kui 3 protsendipunkti suuruse languse koguimpordi struktuuris. Toiduainetööstuse toodete sissevedu vähenes ka absoluutväljenduses.

Väliskaubanduse käive ja saldo olulisemate kaubanduspartneritega

Eesti väliskaubanduse kõige iseloomulikumaks tendentsiks on viimasel ajal olnud juhtiva kaubanduspartneri Soome osatähtsuse jätkuv tõus ning kogumahult teise partneri - Venemaa - osa samaväärne vähenemine üldkäibes (vt. tabel 6). Kuna Soome kaudu toodi vaadeldaval perioodil Eestisse suurem osa sisseveetavatest kaupadest, siis oli ka kaubavahetuse puudujääk selle riigiga väga suur.

I poolaastal muutus kõige enam Eesti kaubandusbilanss Venemaaga. Viimase ajani oli Venemaa Eestile oluliseks ekspordipartneriks (eriti toidukaupade osas), nüüdseks on aga olukord vastupidine: Venemaalt sisseveetud kaupade kogumaht ületas 1995. aasta esimesel poolel enam kui 0,5 miljardi krooni ulatuses sinna eksporditud kaupade mahu.

Väliskaubanduskäive Norra, Itaalia, USA ja Suurbritanniaga pole küll eriti suur, kuid on kasvanud kiiresti. Eriti kahe esimesega. Käive Leeduga peaaegu ei muutunud, Ukrainaga aga vähenes ainsana 15 olulisema partneri hulgast.

Ekspordi-impordi saldo oli jätkuvalt tugevasti negatiivne Saksamaa, Itaalia ja Belgiaga, kusjuures puudujääk kasvas. Suurima ülejäägiga oli bilanss endiselt Lätiga. Positiivne oli bilanss ka Leedu, Suurbritannia, Valgevene ning USA-ga, seejuures Suurbritannia ja Valgevenega suurenes ülejääk märgatavalt, USA puhul aga muutus eelmisel aastal defitsiidis olnud bilanss positiivseks. Puudujääk vähenes kauplemises Rootsi, Hollandi ja Taaniga.

Tähtsamad ekspordipartnerid

I poolaastal suurenes kaupade väljavedu kõigisse olulisematesse partnerriikidesse, v.a. Venemaa, kelle osatähtsus koguekspordis langes järsult (vt. tabel 7). Üldine ekspordi maht Venemaale vähenes põhiliselt kahe kaubagrupi - transpordivahendite ja toidukaupade - arvel, üsna mitmete kaupade (mineraalsed tooted, keemiakaubad, metallitooted) väljavedu aga suurenes.

Eksport Soome kasvas ligi poole võrra ja vastavalt suurenes ka selle riigi osatähtsus väljaveo üldmahus. Võrreldes 1994. aasta I poolaastaga sai Soomest Venemaa asemel Eesti ekspordipartner number 1. Suure osa Soome veetud kaupadest moodustasid selle riigi jaoks Eestis töödeldud kaubad (tekstiil ja tekstiilitooted, masinad ja seadmed).

Keskmisest aeglasemalt kasvas eksport Leetu, Lätisse (oluliselt vähenes toiduainetööstuse toodete väljavedu neisse riikidesse) ja Saksamaale. Vastavalt langes veidi ka nende maade osatähtsus Eesti üldekspordis. Enam kui kahekordseks suurenes kaupade väljavedu Hollandisse (loomsed tooted, mineraalsed tooted, metallid), USA-sse (keemiakaubad ja tekstiilitooted) ning Poolasse (toiduainetööstuse tooted, keemiakaubad), ligi kahekordseks Norrasse ja Valgevenesse (toidukaubad ja mineraalsed tooted). Poola figureeris Eesti 15 olulisema ekspordipartneri hulgas esimest korda.

Tähtsamad impordipartnerid

Kaupade sissevedu suurenes kaheteistkümnest tähtsamast impordimaast ning vähenes kolmest (vt. tabel 8). Viimased olid Ukraina (vähenemine ligi poole võrra), Leedu ja Prantsusmaa.

Sissevedu Ukrainast kahanes toiduainetööstuse toodete ja metallide, Leedust mineraalsete toodete arvel.

Soome roll Eesti impordipartnerina kasvas veelgi. Venemaalt veeti kaupu sisse ligi kolmandiku võrra enam kui 1994. aasta I poolaastal ning tema osa jäi enam-vähem samaks. Enim suurenes sealt keemiakaupade, puidu, tekstiilitoodete, metallide ning transpordivahendite import.

Mõnevõrra vähenes Rootsi, Saksamaa, Hollandi ja Taani osa Eesti impordipartnerina. Kõige kiiremini suurenes kauba sissevedu Norrast ja Itaaliast.

Eesti väliskaubanduse struktuur olulisemate kaubanduspartnerite lõikes (**)

(**) Analüüs on koostatud kaupleva maa järgi (Autori märkus).

1.Soome

Väliskaubanduskäive Eesti suurima kaubanduspartneri Soomega arenes endiselt kiires tempos: analüüsitaval perioodil kasvas nii eksport kui ka import ligi poole võrra (vt. tabel 9). Kuna aga sisse veetud kaupade maht ületas enam kui kaks korda välja veetud kaupade mahu, siis oli bilanss tugevasti defitsiidis ning selle suurus on pidevalt kasvanud: 1995. aasta I poolaastal moodustas see 87% kogu Eesti väliskaubanduse puudujäägist.

Nii sisse- kui ka väljaveo struktuuris toimunud olulisemaks muudatuseks oli masinate ja seadmete osatähtsuse järsk tõus: ekspordis 9,9 ning impordis 6,3 protsendipunkti võrra. Nagu eespool märgitud, oli käibe nii kiires kasvus oluline osa Soomest Eestisse töötlemiseks saadetud masinatel ja seadmetel (vt. tabel 10).

Ka tekstiilitoodete puhul oli töötlusel väga oluline osa. Siin on käibe tormilise arengu faas on juba möödas, ehkki garderoobikaupade grupi üldkäibes oli töödeldud kaupade osa veelgi suurem.

Võrreldes aasta varasema perioodiga vähenes tänavu I poolaastal toidukaupade, metallide ja transpordivahendite väljavedu Soome nii absoluutselt kui ka suhteliselt. Impordis vähenes ainult transpordivahendite sissevedu. Lisaks masinatele ja seadmetele kasvas üsna intensiivselt paberi ja paberitoodete import.

2.Venemaa

Kaupade väljavedu Venemaale vähenes veidi üle 10%, sissevedu sealt aga suurenes peaaegu kolmandiku võrra (vt. tabel 11).

Ekspordi langus oli tingitud eelkõige peamise väljaveoartikli - toidukaupade - väljaveo järsust kahanemisest. Siin avaldab oma mõju ka võrdlusalune aeg. Teatavasti kasvas 1994. aasta esimesel poolel, eriti aga II kvartalis järsult toidukaupade vedu Venemaale, kuna Eesti eksportöörid soovisid ennetada kõrgete tollitariifide kehtestamist Eestist Venemaale veetavatele toidukaupadele. Kõrgem impordimaks jõustus 1. juulist 1994.

Venemaa diskrimineeriva tollipoliitika tõttu muutus varem ülejäägiga olnud Eesti väliskaubandusbilanss idanaabriga tänavu I poolaasta lõpuks arvestatavalt negatiivseks. Oma panuse defitsiidi tekkimisse andsid ka transpordivahendid ning metallid ja metallitooted.

Negatiivne ekspordi-impordi saldo oli suurim küll mineraalsetel toodetel, kuid nende sissevedu Venemaalt suurenes aeglaselt. Ühtaegu kasvas üsna oluliselt ka Eestist Venemaale eksporditavate mineraalsete toodete maht - k.a. esimesel poolel suurenes nende osatähtsus koguekspordis juba 11%-ni. Analoogiliselt kulges ka kauplemine keemiatööstuse toodetega.

3.Rootsi

Kaupade eksport Rootsi suurenes kolmandiku võrra, import sealt neljandiku võrra (vt. tabel 12). Selle tulemusena vähenes mõnevõrra väliskaubandusbilansi defitsiit, mis moodustas tänavu I poolaastal kahe maa vahelisest kaubakäibest 3,4%.

Olulisemad muutused ekspordi struktuuris olid metallide osatähtsuse langus ning masinate ja seadmete osatähtsuse tõus. Olulisima eksportkauba puidu osatähtsus suurenes veelgi.

Impordi struktuuris oli kõige olulisem transpordivahendite osatähtsuse järsk suurenemine, mis osaliselt seletub tänavu 1. aprillist sisseveetavatele transpordivahenditele kehtestatud aktsiisimaksuga. Teine suurem muutus oli toidukaupade osatähtsuse märgatav langus.

Positiivse sisse- ja väljaveo saldoga kaubagruppideks olid vaid puit, metallid ja mööbel, seejuures esimese ja viimase puhul ülejääk suurenes.

Ka Rootsi saatis Eestisse töötlemiseks järjest rohkem kaupu (vt. tabel 13). Suurema osa neist moodustasid garderoobikaubad, ka masinate ja seadmete käive suurenes intensiivselt. Eesti ja Rootsi vahelisest garderoobikaupade kogukäibest moodustas meil töödeldud kaupade osa 67,9%, masinate ja seadmete puhul 42,4%.

4.Saksamaa

Eksport Saksamaale suurenes vähem, kui import sealt (vt. tabel 14). See kasvatas kaubandusbilansi niigi üsna suurt puudujääki veelgi - tänavu I poolaastal moodustas see 22% kogu kahe maa vahelisest kaubakäibest.

Absoluutmahus vähenes toidu- ja keemiakaupade ning metallide väljavedu. Saksamaale veetud transpordivahendite absoluutmahu 12-kordne kasv oli tingitud eelkõige nende töötlemisest Eestis. Puidu eksport suurenes ligi poole võrra.

Impordi struktuuris oli suurimaks muutuseks toidukaupade, samuti transpordivahendite ning garderoobikaupade osatähtsuse oluline langus. Samas suurenes metallide ning nendest valmistatud toodete sissevedu. Kasvas ka keemiakaupade, paberi ja paberitoodete ning masinate ja seadmete import.

Üsna mitme kaubagrupi ekspordi-impordi saldo oli 1994. aasta I poolaastal positiivne (metallid, garderoobikaubad, puit ja paber, mööbel, mineraalsed tooted) ning tänavu samal ajal ülejääk suurenes (v.a. metallid ja metallitooted). Mõne muu kaubagrupi (masinad ja seadmed, keemiakaubad ning toidukaubad) suur negatiivne saldo põhjustas aga üldbilansi defitsiidi kasvu.

5.Läti

Kaubandusbilanss Lätiga on olnud Eesti jaoks püsivalt suurima ülejäägiga. Impordi tunduvalt kiirem kasv võrreldes ekspordiga tänavu I poolaastal muutus selle siiski suhteliselt väiksemaks: kui aasta tagasi moodustas kaubandusbilansi ülejääk 55% kogukäibest, siis tänavu 43% (vt. tabel 15).

Ekspordi struktuuris oli suurimaks muutuseks toidukaupade osatähtsuse langus. Summaarselt vähenes nende väljavedu Lätisse peaaegu poole võrra, seda eelkõige rasvade ja õlide ning toiduainetööstuse toodete arvel. Loomsete toodete väljavedu suurenes. Lisaks toidukaupadele vähenes järsult ka mineraalsete toodete väljavedu, mis tähendab eelkõige seda, et kui 1994. aasta esimesel poolel müüdi elektrienergiat Lätile 86 miljoni krooni eest, siis tänavu samal ajal 36 miljoni krooni eest. Väljaveo struktuuris saavutasid juhtpositsiooni keemiatööstuse tooted.

Sisseveo osas oli suurimaks muutuseks mineraalsete toodete osatähtsuse langus ning imporditud toidukaupade ja garderoobikaupade mahu suurenemine.

Ekspordi-impordi saldo Lätiga oli enamiku kaubagruppide lõikes positiivne ning mitme kaubagrupi osas ülejääk suurenes. Toidukaupade positiivne saldo vähenes aga oluliselt.

6.Holland

Kaubandussuhted Hollandiga hõlmasid eelkõige toidukaupu, mille osa nii ekspordis kui ka impordis oli väga suur. Aasta tagasi oli kaubandusbilanss Hollandiga tugevasti negatiivne (defitsiit moodustas 31,3% käibest). Tänavu I poolaastal vähenes see 2,4%-ni (vt. tabel 16), kuna eksport Hollandisse kasvas kahekordseks, import sealt aga viiendiku võrra.

Toidukaupadest veeti Hollandisse valdavalt loomseid tooteid, impordi sortiment oli aga väga lai. Ekspordi kiire kasvu tagasid põhiliselt metallid, puit ning mineraalsed tooted.

Impordi struktuuris toimunud muutustest olid olulisemad masinate ja seadmete sisseveo osatähtsuse vähenemine ning transpordivahendite osa suurenemine.

Kaubanduse üldbilansi puudujääki aitas kahandada eelkõige toidukaupade ekspordi-impordi negatiivse saldo vähenemine ning mineraalsete toodete ja metallide positiivse saldo suurenemine.

7.Leedu

Kaubandussuhted Leeduga arenesid üsna aeglaselt: eksport suurenes 7,3%, import aga vähenes 4,3% (vt. tabel 17). Bilansi positiivne saldo suurenes.

Ekspordi aeglase kasvu põhjuseks oli eelkõige toidukaupade väljaveo järsk vähenemine, samal ajal kui näiteks mineraalsete toodete ning metallide ning nendest valmistatud toodete väljavedu suurenes ligi kaks korda. Ekspordi struktuuris kasvas ka keemiakaupade osa, mis on kujunenud tähtsaimaks väljaveoartikliks.

Impordi struktuuris oli olulisemaks muutuseks mineraalsete toodete osatähtsuse suur langus.

8.Taani

Kaupade eksport Eestist Taani suurenes kolmandiku, import sealt aga viiendiku võrra (vt. tabel 18).

Ekspordi suurenemise tagas põhiliselt puidu, mööbli ning mineraalsete toodete väljaveo kasv.

Impordi struktuuris oli suurimaks muutuseks mineraalsete toodete sisseveo järsk vähenemine ja toidukaupade osatähtsuse mõningane langus. Kiiresti kasvas aga metallide ning nendest valmistatud toodete ja masinate ning seadmete sissevedu.

Kaubandusbilansi puudujäägi põhjustasid eelkõige toidukaubad, masinad ja seadmed ning keemiatööstuse tooted. Puudujäägi vähenemisele aitasid oluliselt kaasa mineraalsed tooted, mille sisse- ja väljaveo saldo muutus ülekaalukalt positiivseks.

9.Suurbritannia

Suurbritannia kuulub nende riikide hulka, kellega Eestil arenesid vaadeldaval ajavahemikul väliskaubandussuhted kõige intensiivsemalt: nii eksport kui ka import suurenes üle 60% (vt. tabel 19). Ka aasta tagasi ülejäägiga olnud bilansi positiivne saldo kasvas peaaegu kahekordseks.

Kui 1994. aasta esimesel poolel oli ekspordi struktuur võrdlemisi ühekülgne, piirdudes 65% ulatuses puiduga, siis tänavu see veidi avardus - lisandusid toidukaubad (sh. loomsed tooted). Kasvas ka keemiakaupade ning garderoobikaupade väljavedu.

Impordi strutuur jäi võrdlemisi stabiilseks: mõnevõrra kahanes toidukaupade osatähtsus, veidi kasvas keemiakaupade ja paberi osa.

Aasta tagasi defitsiidis olnud toidukaupade, garderoobikaupade ning transpordivahendite sisse- ja väljaveo saldo muutus positiivseks. Suurima ülejäägi andis endiselt kauplemine puidu ja puidutoodetega.

10.Ukraina

Eksport Ukrainasse kasvas, import aga tegi läbi järsu languse (vt. tabel 20). See suurendas kaubandusbilansi ülejääki 8 korda.

Ehkki ekspordi kogumaht põhiliselt mineraalsete toodete väljaveo kasvu arvel suurenes, vähenes enamiku kaupade (puit, paber, garderoobikaubad, metallid ja metallitooted, mööbel) eksport.

Kui 1994. aasta esimesel poolel moodustasid poole kogu impordist metallid ning metallitooted, siis tänavu samal ajal imporditi neid kolm korda vähem. Vähenes ka teiste kaupade sissevedu, v.a. keemiakaubad ja transpordivahendid, mille import suurenes üle 70%.

Ekspordi-impordi saldo Ukrainaga oli enamiku kaubagruppide lõikes positiivne. Suurimat tulu sai Eesti toidukaupadest ning mineraalsetest toodetest.

11.USA

Ka USA-ga arenesid kaubandussuhted üsna intensiivselt: eksport kasvas enam kui kahekordseks ning import ligi poole võrra (vt. tabel 21). 1994. aasta I poolaasta negatiivne kaubandusbilanss oli tänavu samal ajal juba arvestatava ülejäägiga.

Ekspordi struktuur oli küllaltki ühekülgne, piirdudes suures osas garderoobikaupadega. Tunduvalt kasvas keemiakaupade väljavedu.

Impordi struktuuris olid olulisemateks muutusteks toidukaupade ja transpordivahendite sisseveo järsk langus ning garderoobikaupade, keemiakaupade ning masinate ja seadmete sisseveo kasv.

Kaubandusbilansi ülejäägi tekkimisel oli otsustav osa garderoobi- ning keemiakaupadel.

12.Itaalia

1994. aasta esimesel poolel oli Eesti ja Itaalia väliskaubandusbilansi puudujääk moodustanud 41% omavahelisest käibest, käesoleva aasta samal ajal oli see juba 60%. Defitsiidi suurenemise tingis impordi palju kiirem kasv võrreldes ekspordiga (vt. tabel 22).

Ekspordi suurenemise tagas eelkõige puit, mis I poolaastal moodustas veidi üle viiendiku kogu väljaveost.

Impordi struktuuris vähenes tugevasti toidukaupade ja metallide ning metallitoodete osatähtsus, suurenes aga keemiakaupade, masinate ja seadmete ning garderoobikaupade osa. Suurima negatiivse saldoga olidki keemiakaubad ning masinad ja seadmed.

13.Belgia

Kaubandussuhted Belgiaga arenesid keskmisest aeglasemalt (vt. tabel 23). Kaubandusbilansi puudujääk Belgiaga suurenes.

Kui 1994. aasta I poolaastal moodustas toidukaupade väljavedu üldekspordist 10%, siis aasta hiljem oli see kahanenud peaaegu olematuks. Suurima osatähtsusega kaubagrupp oli keemiatööstuse tooted. Aastaga kasvas tublisti metallide ja mineraalsete toodete väljavedu.

Rea kaupade sissevedu Belgiast vähenes. Impordi kasv ning väliskaubanduse puudujääk põhinesid eelkõige garderoobi- ning toidukaupadel ja masinatel ning seadmetel.

14.Valgevene

Kaubandussuhted Valgevenega kujunesid vaadeldaval perioodil soodsaks, kuna eksport suurenes impordist tunduvalt rohkem (vt. tabel 24). Kui kaubandusbilansi ülejääk moodustas 1994. aasta esimesel poolel 24% käibest, siis tänavu samal ajal juba 44%.

Valgevene on Suurbritannia kõrval ainus olulisem kaubanduspartner, kuhu Eesti suutis tänavu eksportida rohkem toidukaupu kui 1994. aasta I poolaastal nii absoluutmahus kui ka suhteliselt. Tunduvalt suurenes seetõttu toidukaupade bilansi positiivne saldo. Teine suurem muutus ekspordis oli mineraalsete toodete väljaveo peaaegu kolmekordne kasv.

Impordis vähenes nii absoluutselt kui ka suhteliselt metallide, transpordivahendite ning masinate ja seadmete osa, suurenes aga mineraalsete toodete, toidukaupade ja mitmete teiste väiksema osatähtsusega kaupade sissevedu.

15.Norra

Vaadeldaval perioodil arenesid Eesti kaubandussuhted kõige kiiremini just Norraga: eksport kasvas 2-, import 2,3-kordseks (vt. tabel 25). Kaubandusbilansi positiivne saldo absoluutarvestuses küll kasvas, suhtelises aga vähenes.

Eesti vedas Norrasse põhiliselt puitu ja garderoobikaupu. Seejuures moodustas puidu väljavedu k.a. I poolel juba 53,7% kogu ekspordist.

Impordis Norrast Eestisse domineerisid garderoobi-, toidu- ning keemiakaubad.

Bilansi ülejääk saavutati eelkõige tänu puidule ja puidutoodetele.

Reet Kirt