EESTI MAKSEBILANSS 1995. AASTA II KVARTALIS

II kvartalis oli Eesti maksebilansi finantskonto ülejääk suurem kui jooksevkonto puudujääk, üldbilansi positiivne saldo suurim pärast 1993. aastat ning reservid kasvasid (vt. tabel 1).

JOOKSEVKONTO puudujääk vähenes I kvartaliga võrreldes 7,6%. Konto seis paranes hoolimata kaubandusbilansi rekordilisest defitsiidist, mis oli tingitud sellest, et import suurenes II kvartalis 11,2, eksport 6,4%(*).

(*) Ekspordi ja impordi kasvu arvutamisel on arvesse võetud ka Eesti Panga maksebilansi osakonna poolt tollistatistikasse tehtud täiendusi. Nii eksport kui ka import on f.o.b. hindades, s.t. et selles ei sisaldu kaupade kindlustamiseks tehtud kulutused ja veokulu on arvestatud lähetajamaa piirini.

Jooksevkonto puudujäägi vähenemine oli seotud eelkõige teenuste bilansi ülejäägi kasvuga (vt. joonis 1) ja tulude bilansi saldo muutumisega positiivseks.

Teenuste bilansi käive suurenes I kvartaliga võrreldes kolmandiku võrra ja positiivne saldo 70%. Seega kasvas teenuste bilansi ülejääk tunduvalt kiiremini kui kaubavahetusest tingitud puudujääk. Teenuste bilansi positiivse saldo suurenemine oli eelkõige seotud Eesti poolt müüdud reisijateveo- ja reisiteenuste kiire kasvuga. Riigile tavapäraselt suurt tulu toonud kaubavedude käive langes ning selle transporditeenuse positiivne saldo vähenes.

Tulude bilanss oli II kvartalis Eesti maksebilansi koostamise algusest alates esimest korda positiivne. Muutuse tingis reinvesteeritud tulude vähenemine võrreldes I kvartaliga, kuna enamikus firmades otsustatakse kasumi jaotamine ja reinvesteerimine aasta esimestel kuudel. Tulude bilansi ülejäägi kujunemisele aitas kaasa ka riiklike laenude pealt makstavate intresside vähenemine, sest mitme suure laenu intresse tasutakse kaks korda aastas.

Ülekannete bilansi saldo oli ligikaudu sama suur kui I kvartalis ning seotud peamiselt saadud välisabiga.

I kvartali rekordiline KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk kahanes II kvartalis 46%. Selle põhjuseks oli muude investeeringute positiivse saldo vähenemine. Ka otseinvesteeringuid tuli Eesti majandusse vähem kui I kvartalis. Esmakordselt pärast 1993. aasta I kvartalit muutus positiivseks portfelliinvesteeringute saldo, sest mitmed pangad tõid varem välisväärtpaberitesse paigutatud raha Eestisse tagasi.

Mullu sügisel alanud RESERVIDE kasv jätkus ka tänavu II kvartalis, mil kulla- ja valuutavarud suurenesid rohkem kui kogu 1994. aasta jooksul.

JOOKSEVKONTO

Jooksevkonto defitsiit oli II kvartalis 61,5 miljonit krooni väiksem kui I kvartalis. Konto seis paranes hoolimata kaubandusbilansi rekordilisest puudujäägist, mis oli sama suur, nagu kogu 1993. aasta jooksul.

Kaubad(**)

(**) Ülevaade Eesti väliskaubandusest 1995. aasta I poolaastal on avaldatud Eesti Panga bülletäänis nr. 7/1995, lk. 31-43. (Toim. märkus).

Kuna kaupade import kasvas II kvartalis ekspordist kiiremini, siis ületas väliskaubandusbilansi defitsiit 1,9 miljardit krooni.

Väliskaubanduskäibe struktuur(***)

(***) Väliskaubanduse analüüs ei sisalda Eesti Panga maksebilansiosakonna poolt kaubandusbilanssi tehtud täiendusi. Eksport on f.o.b., import c.i.f. hindades.

Väliskaubanduskäive suurenes II kvartalis võrreldes I kvartaliga 8,6% (vt. tabel 2 ). Selline kasv, mis on küll aasta-aastalt aeglustunud, on üldiselt II kvartalile iseloomulik pärast I kvartalis toimunud käibe tagasihoidlikku kasvu või koguni vähenemist (vt. joonis 2).

Kümnest analüüsitavast kaubagrupist suurenes enamiku käive 8-12% (vt. tabel 3). Kõige rohkem kasvas masinate ja seadmete ning kõige vähem toidukaupade käive, mis jäi peaaegu I kvartali tasemele.

Väliskaubanduskäibe struktuur oluliselt ei muutunud. Märkimisväärne oli vaid masinate ja seadmete osatähtsuse tõus ning toidukaupade osatähtsuse langus.

Väliskaubandusbilansi puudujäägi peamised tekitajad olid endised: masinad ja seadmed, mineraalsed tooted ning keemiakaubad. Analüüsitava 10 kaubagrupi lõikes oli vaid puidu ning mööbli sisse- ja väljaveo saldo positiivne. Garderoobikaupade ekspordi-impordi saldo muutus negatiivseks ning mitme kaubagrupi negatiivne saldo suurenes. Seejuures toidukaupade ekspordi ja impordi saldo oli esimest korda negatiivseks muutunud tänavu I kvartalis.

Olulise osa Eesti väliskaubandusest moodustasid teistest riikidest siia töötlemiseks saadetud kaubad. II kvartalis suurenes nii nende käive kui ka nende osatähtsus väliskaubanduse üldkäibes (vt. tabel 4).

Kõige enam töödeldi Eestis masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu. Võrreldes I kvartaliga kasvas kõige kiiremini transpordivahendite töötlemise käive. Nimetatud kolme kaubagrupi, samuti mööbli ning metallitoodete puhul moodustas töötlus üsna olulise osa kaubagrupi kogukäibest.

II kvartalis langes üle poole Eestis töödeldud kaupade käibest Soomele ning see käive moodustas ligi kolmandiku kogu Eesti-Soome kaubakäibest (vt. tabel 5).

Ekspordi struktuur

Olulisemad muutused ekspordi struktuuris olid mineraalsete toodete, samuti masinate ja seadmete osatähtsuse suurenemine ning toidu- ja garderoobikaupade, samuti transpordivahendite ja muude tööstuskaupade osatähtsuse vähenemine (vt. tabel 6).

II kvartalis veeti mineraalseid tooteid senisest 4,6 korda rohkem Hollandisse ning 2 korda rohkem Taani, Belgiasse ja Valgevenesse. Masinaid ja seadmeid eksporditi varasemast tunduvalt rohkem just neisse riikidesse, mis olid saatnud neid Eestisse töötlemiseks, s.o. Soome, Rootsi ja Saksamaale, aga ka Lätisse ja Valgevenesse.

Kümnendiku võrra kasvas puidu ning puidust valmistatud toodete, samuti mööbli eksport, mis suundus põhiliselt Põhjamaadesse, Saksamaale ja Hollandisse.

Toidukaupade väljavedu kahanes peamiselt Hollandi, Taani ja Venemaa arvel, nende (eelkõige loomsete toodete) eksport kasvas aga Suurbritanniasse (kaks korda), Valgevenesse, Lätisse ja Leetu. Garderoobikaupade eksport vähenes peamiselt Rootsi ja Norra ning transpordivahendite väljavedu Suurbritannia, Leedu ja Venemaa arvel. Transpordivahendite eksport Saksamaale kasvas aga tänu nende töötlemisele Eestis üle kaheksa korra.

Impordi struktuur

Impordi struktuuris olid olulisemad muutused toidukaupade, mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete osatähtsuse vähenemine ning garderoobikaupade, transpordivahendite ja keemiakaupade osatähtsuse suurenemine (vt. tabel 6).

Kõige kiiremini suurenes transpordivahendite ning garderoobikaupade sissevedu. Transpordivahendeid imporditi ligi kaks korda enam Venemaalt ning Belgiast, senisest rohkem ka Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist. Garderoobikaupade sissevedu suurenes Saksamaalt, Belgiast, Soomest ja Rootsist.

Positiivne oli asjaolu, et keskmisest aeglasemalt suurenes toidukaupade ja mineraalsete toodete import. Seejuures vähenes loomsete toodete sissevedu (peamiselt Saksamaa, Taani ja Hollandi arvel), toiduainetööstuse toodete import aga kasvas (valdavalt Soome ja Saksamaa arvel). Nii loomsete toodete kui ka töödeldud toidukaupade sissevedu suurenes Venemaalt.

Käive ja saldo kaubanduspartnerite lõikes

Eesti väliskaubanduskäive suurenes II kvartalis enamikuga viieteistkümnest olulisemast kaubanduspartnerist, v.a. Venemaa, Läti, Ukraina ning Norra (vt. tabel 7). Kolme esimesena nimetatuga jäi käive ligilähedaselt I kvartali tasemele, Norraga vähenes viiendiku võrra. Vastavalt kahanes ka nende riikide osatähtsus üldkäibes. Kõige kiiremini kasvas kaubakäive Hollandi, USA, Itaalia ja Valgevenega.

Kaubandusbilansi saldod riikide lõikes muutusid enamikel juhtudel Eesti jaoks ebasoodsamaks - negatiivne saldo suurenes Venemaa, Itaalia, Belgia ja Soomega ning positiivne saldo vähenes Läti, Leedu, Suurbritannia ja Norraga. USA ja Rootsiga muutus varem positiivne saldo negatiivseks. Rõõmustav oli see, et varasem kaubavahetuse puudujääk Hollandi ja Taaniga muutus ülejäägiks ning positiivne saldo suurenes Ukraina ja Valgevenega.

Ekspordimaad

Viieteistkümnest tähtsamast ekspordimaast suurenes kaupade väljavedu II kvartalis kümnesse, vähenes aga viide riiki (vt. tabel 8).

Kõige enam - üle kahe korra - suurenes eksport Hollandisse. See saavutati põhiliselt tänu loomsete toodete, vähemal määral mineraalsete toodete, puidu ning metallide väljaveo kasvule. Üle 40% suurenes kaupade väljavedu Taani (mineraalsed tooted, mööbel) ja Valgevenesse (toidukaubad, mineraalsed tooted, transpordivahendid). Kolmandiku võrra kasvas eksport Saksamaale. Seejuures toimus kasv eelkõige nende kaubagruppide osas, mille puhul oli suur osa Saksamaa jaoks töödeldud kaupadel (tekstiilitooted, masinad ja seadmed ning transpordivahendid).

Eksport Soome suurenes koguekspordist mõnevõrra kiiremini ning selle tulemusena kasvas ka Soome osatähtsus Eesti väljaveopartnerina. Seejuures suurenes eksport Soome paljude kaubagruppide lõikes.

Olulisematest partneritest vähenes eksport Venemaale, Rootsi ning Lätisse, väiksematest partneritest Norrasse ja Belgiasse. Venemaale kahanes eksport põhiliselt toidukaupade väljaveo vähenemise tõttu kolmandiku võrra. Rootsi eksporditi senisest vähem metalle, tekstiilitooteid ning masinaid ja seadmeid. Lätisse veeti vähem põhiliselt mineraalseid tooteid (elektrienergia), Norrasse puitu ja tekstiilitooteid, Belgiasse keemiatööstuse tooteid.

Impordimaad

II kvartalis suurenes kaupade sissevedu neljateistkümnest olulisemast partnermaast, vähenes üksnes Hollandist (vt. tabel 9). Seejuures oli kaupade sisseveo kasv aeglasem olulisematest partnerriikidest ning see vähendas ka mõnevõrra nende (Soome, Venemaa, Rootsi, Saksamaa ja Taani) osatähtsust Eesti koguimpordis.

Ülejäänud riikidest suurenes kaupade sissevedu tunduvalt, seejuures peaaegu kahekordseks USA-st (tekstiilitooted, masinad ja seadmed, meditsiiniseadmed). Ligi poole võrra kasvas import Itaaliast (keemiatööstuse tooted, plastmassid ja plastmasstooted), ca kolmandiku võrra Leedust (mineraalsed tooted), Austriast (mitmed kaubagrupid), Suurbritanniast (toidu- ja keemiakaubad), Prantsusmaalt (keemiakaubad ja plastmasstooted, jalatsid, väärismetallid) ning Belgiast (tekstiilitooted ja transpordivahendid).

Teenused

Teenuste bilansile avaldas II kvartalis olulist mõju veondus- ja reisiteenuste ekspordi-impordi positiivse saldo kasv. Selle tulemusena oli teenuste bilansi ülejääk rekordiliselt suur (vt. joonis 3).

Teenuste ekspordi kiire kasvu tulemusena suurenes ka teenuste bilansi kogukäive I kvartaliga võrreldes kolmandiku võrra. 46% käibest langes veonduse ning 29% reisiteenuste arvele. Muude teenuseliikide käive oli eelpoolnimetatutega võrreldes väike, kuid bilanss oli positiivne ka ehitus-, side- ja kommunikatsiooni- ning muude äriteenuste puhul (vt. tabel 10).

Veondusteenuseid eksporditi II kvartalis 1,1 miljardi ning imporditi 0,6 miljardi krooni eest. Veondusteenuste bilansi ülejäägi kasv oli otseselt seotud reisijateveo teenuste ekspordi kahekordistumisega võrreldes I kvartaliga. Muutused toimusid ka teenuseliikide käivete struktuuris. Kui seni oli kaubavedu moodustanud transporditeenuste väliskäibest enam kui poole, siis II kvartalis langes selle osatähtsus I kvartaliga võrreldes rohkem kui 10% reisijateveo kasuks (vt. tabel 11 ).

Kaubeveoteenuste positiivse saldo kahanemise peamine põhjus oli laevade arvu vähenemisest tingitud merevedude ekspordi mahu vähenemine ning maismaavedude impordi mõningane kasv. Ühtaegu suurenes ka maismaavedude eksport. Kaubaveo käibest langes 60% meretranspordi ja peaaegu 40% maismaatranspordi arvele. Lennutranspordi osatähtsus oli kaubaveol minimaalne.

Turismihooaja algus avaldas II kvartalis olulist mõju reisijateveo bilansile - selle teenuse eksport kasvas I kvartaliga võrreldes üle kahe korra, saavutades varasemate perioodidega võrreldes oma kõrgeima taseme. Reisijateveo impordi kasvule vaatamata ületas selle teenuse müük ostu rohkem kui 4 korda. 74% kõnealuse teenuseliigi käibest andis meretransport. Lennu- ja maismaatranspordi arvele langes vastavalt 21 ja 5%.

Muude transporditeenuste käive moodustas II kvartalis veonduse kogukäibest kolmandiku nagu varemgi. Seoses kauba- ja reisijateveo käibe kasvuga suurenes mõnevõrra ka muude veoteenuste käive. Bilanss oli positiivne kõikide transpordiliikide lõikes. Kolmveerandi selle teenuseliigi käibest andis meretransport.

Kaalukas osa II kvartali teenuste bilansis kuulus reisiteenustele, mis moodustasid selle kogukäibest peaaegu kolmandiku. Rekordiline oli ka reisiteenuste bilansi saldo (vt. joonis 4 ).

1994. aasta II kvartaliga võrreldes oli reisiteenuste eksport enam kui kolmekordistunud. Sesoonselt kasvas ka selle teenuseliigi import. Kõnealuseid teenuseid osutati mitteresidentidele II kvartalis 800 miljoni krooni eest, samal ajal osteti neilt reisiteenuseid 300 miljoni krooni eest. Reisiteenuste positiivne saldo oli sama suur kui kogu 1994. aastal. Ekspordi jätkuv suurenemine põhines endiselt peamiselt Eestit külastanud välismaalaste arvu kiirel kasvul. Valdava osa meie riiki külastanud turistidest moodustasid soomlased. Ehkki 1994. aasta II kvartaliga võrreldes kahanes mõnevõrra muudest riikidest saabunud turistide arv, korvas selle mitmekordselt soomlastest kaubaturistide üha suurenev osatähtsus ning nende poolt Eestis tehtud kulutuste kasv.

Kokkuvõtteks avaldas II kvartali teenuste bilansile olulisemat mõju kaubavedude ekspordi vähenemine ja turismilt teenitud netotulu ulatuslik kasv. Viimane saavutati eelkõige tänu reisiteenuste ja reisijateveo ekspordi suurenemisele seoses turistide arvu kasvuga.

Tulud

II kvartalis oli tulude bilansi saldo esimest korda viimaste aastate jooksul positiivne (vt. tabel 12).

Sellel oli kolm peamist põhjust. Esiteks vähenes välismaistele otseinvesteerijatele kuuluv reinvesteeritud tulu, kuna enamikes firmades otsustatakse kasumi jaotamine ja reinvesteerimine juba aasta esimestel kuudel. Teine põhjus oli seotud riiklike laenude kulude kahanemisega, kuna mitme suurema laenu eest makstakse intresse vaid kaks korda aastas. Kolmandaks suurenes välismaale paigutatud portfelliinvesteeringutelt saadud tulu.

Ülekanded

Ülekannete bilansi positiivne saldo jäi II kvartalis umbes I kvartali tasemele.

Sisse tulnud ülekannetest moodustas endiselt suure osa teenustena saabunud välisabi. Ülejäänu moodustasid valitsussektori ning erasektori jooksvad ülekanded.

Ülekannetena Eestist välja läinud summad olid suhteliselt väikesed ning seotud peamiselt raha liikumisega erasektoris.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

I kvartali rekordiline kapitali- ja finantskonto ülejääk kahanes II kvartalis peaaegu poole võrra, kuid oli siiski suurem kui jooksevkonto puudujääk.

Kapitalikonto kaudu liikus raha Eestist välja peamiselt seoses Eestist alaliselt lahkunud inimestele makstud toetustega. Eestisse II kvartalis kapitaliülekandeid ei tehtud.

Finantskonto ülejääk oli tingitud eelkõige Eestisse paigutatud otseinvesteeringutest, pikaajalistest riiklikest laenudest ning lühiajalise kapitali sissevoolust pangandus- ja muudes sektorites.

Otseinvesteeringud

II kvartalis Eestisse suuri otseinvesteeringuid ei tehtud, põhiliselt oli tegu laenukapitali liikumisega. Kõnealusel perioodil investeerisid mitteresidendid Eestis asuvatesse tütarettevõtetesse kokku 383,5 miljonit krooni. Tegelikult suuremat investeeringusummat vähendas 53,1 miljoni kroonini ulatunud nõuete kasv (vt. tabel 13). Eestipoolsed otseinvesteeringud välismaale ulatusid 6 miljoni kroonini. Otseinvesteeringukapitali voogude saldo moodustas peaaegu poole finantskonto ülejäägist.

II kvartalis vähenes põhikapitali sissevool varasemate perioodidega võrreldes madalaimale tasemele (vt. joonis 5). See oli põhiliselt tingitud asjaolust, et uusi väliskapitali osalusega ettevõtteid loodi vähe. Vähenes ka põhikapitali juurdevool juba tegutsevatesse firmadesse. Seda vähendas osaluste tagasimüük 102 miljoni krooni ulatuses.

Et 1994. majandusaasta kasumi paigutus määrati enamikes firmades kindlaks juba I kvartalis, vähenes II kvartalis ka reinvesteeritud tulude maht.

Laenukapitali osatähtsus otseinvesteeringutes kasvas enam kui 50%-ni. Kohustused otseinvesteerijate ees suurenesid varasemate perioodidega võrreldes rekordiliselt. Kohustuste juurdekasvust saabus 33% Eestisse pikaajaliste laenudena ning 15% lühiajaliste laenudena. Kaubakrediidi võlgade ja muude kohustuste kasv otseinvesteerijate ees moodustas vastavalt 26% ja 27% kohustuste kasvust.

Järk-järgult on suurenenud nõuded otseinvesteerijatele. Põhiosa sellest moodustab kaubakrediidi nõuete kasv. Pikaajaliste laenude puhul ületasid nende tagasimaksed mõne miljoni krooniga välja laenatud summasid, lühiajaliste laenude puhul oli olukord vastupidine ning kokkuvõttes ei avaldanud see nõuete kasvule olulist mõju.

Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuurist riikide ja tegevusalade lõikes annab ülevaate tabel 14. Riikide osas ei kajastu pangandussektor, kuna pankadest laekuv info ei võimalda konkreetseid riike eristada. Varasema ajaga võrreldes otseinvesteerijate struktuur II kvartalis mõnevõrra muutus. Olulisemad investeeringud põhikapitali tehti Austriast, Singapurist ja Suurbritanniast. 45% kõigist investeeringutest tuli aga Soomest.

Majandusharudest eelistati endiselt tööstust. Olulised olid ka hulgi- ja jaekaubandusse ning rahandusse tehtud investeeringud.

Välismaale paigutatud Eesti otseinvesteeringute maht moodustas II kvartalis 6,2 miljonit krooni. Põhiline osa sellest oli kaubakrediidi nõuete suurenemine välismaal asuvatele tütarettevõtetele.

Portfelliinvesteeringud

Esmakordselt pärast 1993. aasta I kvartalit muutus portfelliinvesteeringute saldo positiivseks. Suurimat mõju sellele avaldasid pangad, kes tõid varem välisväärtpaberitesse paigutatud raha Eestisse tagasi. Muudes sektorites jätkus eelmise aasta lõpus alanud tendents, kus investeerimisfondide vahendusel väljaspoole Eestit paigutatud raha toodi rohkem tagasi, kui uusi summasid välismaale paigutati.

Muud investeeringud

Muude investeeringute positiivne saldo vähenes II kvartalis võrreldes I kvartaliga rohkem kui 2,5 korda, kuid ülejääk oli siiski suurem kui enamikul varasematel perioodidel. Positiivne saldo oli tingitud eelkõige pikaajalistest riiklikest laenudest ning lühiajalise kapitali sissevoolust pangandus- ja muudes sektorites.

Eesti Panga, Valitsuse ja Eesti Investeerimispanga poolt kasutati II kvartalis välislaene 203,6 miljoni Eesti krooni eest. Seda nii energiasäästuprogrammi finantseerimiseks, mitmesuguste masinate ja seadmete ostmiseks kui ka pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele edasilaenamiseks. II kvartalis maksti ka mõnesid laene tagasi. Tagasimaksete kogusumma oli 21 miljonit Eesti krooni.

RESERVID

1994. aasta sügisel alanud reservide kasv jätkus ka k.a. II kvartalis. Kulla- ja valuutareservid suurenesid rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul.

Eesti Panga maksebilansiosakond