EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. AUGUST 1995

Kroonika

1. augustil kiitis Riigikogu heaks Eesti ja Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu.

Valitsus kinnitas riikliku õppelaenu juhendi, mis reguleerib riigieelarve vahenditest õppelaenude andmise korda.

2. augustil muutis Riigikogu elatusrahade seadust. Alates septembrist säilib õpetajana töötavatel pensionäridel täispension, sõltumata töötasu suurusest.

Riigikogu võttis vastu 65 miljoni krooni suuruse 1995. aasta lisaeelarve. Selle tulud peavad laekuma alkoholiaktsiisi tõstmisest. Lisaraha kasutatakse kohalike omavalitsuste investeeringuteks.

Riigikogu lühendas Hüvitusfondi nõukogu ametisoleku aja kolmelt aastalt kahele. See tähendab, et praeguse koosseisu ametiaeg lõpeb septembris.

15. augustil kinnitas Valitsus väärtpaberitega arveldamise korra.

16. augustil kirjutati alla Eesti ning Suurbritannia ja Põhja- Iiri Ühendatud Kuningriigi vahelisele kaubavedusid reguleerivale maanteeliikluse kokkuleppele.

23.-25. augustini toimus Pärnus Eesti riigikassa loomisele pühendatud seminar. Riigikassa on kavas osaliselt tööle rakendada 1996. aastast.

29. augustil võttis Valitsus vastu korruptsioonivastasest seadusest tuleneva määruse, millega täpsustati, et ametiisikud ei või vastu võtta isiklikke kingitusi.

30. augustil asutasid 20 tööandjate liitu Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu, mis on alternatiiv Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidule.

Majanduspoliitika

Augustis ilmus ajakirjanduses Valitsuse, Eesti Panga ning Rahvusvahelise Valuutafondi poolt veel Andres Tarandi Valitsuse ajal alla kirjutatud majanduspoliitika memorandumi tekst. Selle kõrvutamine märtsis ametisseasunud Valitsuse seisukohtadega näitab, et kavatsetakse jätkata põhijoontes sama majanduspoliitikat.

Lähtudes avatud majanduse ideoloogiast, on Valitsus nimetanud ekspordi toetamise üheks oma majanduspoliitika nurgakiviks. Selle teostamiseks kavatseb ta luua riikliku aktsiaseltsi vormis Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Keskuse aktsiakapitaliga 60 mln. kr. Keskuse kaudu antavad laenud peavad kujunema 5-6 korda suuremaks, kui praegu funktsioneeriva Ekspordi Krediteerimise Fondi kaudu jagatavad summad. Valitsus otsustas moodustada ka transiitkaubandusega tegeleva komisjoni.

Augustis valmis 1996. aasta riigieelarve üks alusdokument - riiklike investeeringute programm aastaiks 1996-1998. Võrreldes tänavuse aastaga on kavas investeeringuid suurendada 15%. Majanduspoliitilises mõttes on programm neutraalne, kuna enamik rahast on plaanis kulutada remonttöödele ja pooleliolevate ehituste lõpetamisele.

Pidades silmas järgmist eelarveaastat ja lähtudes soovist piirata kulusid, asus Valitsus arutama valitsusasutuste arvu vähendamist. Praegu on Eestis 11 ministeeriumi ja 37 ametit. Nende arvu vähendamisega haakub tulupoliitikaga tegelevate organisatsioonide kasv.

Moodustati uus tööandjate esindusorgan - Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliit. Kui keskliiduga ühineb enamus erialaliitudest, saab ta volitused Eesti tööandjate nimel suhelda Valitsusega ja pidada läbirääkimisi ametiühingutega. Uus keskliit on alternatiivne ühendus juba varem tegutsenud Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidule, kelle poolt moodustatud tööandjate nõukogu on teinud Ametiühingute Keskliidule ettepaneku alustada septembris läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes.

Ärimaailmas oli augustis oluliseks probleemiks täiendava kapitali leidmine. Järjekordse tõuke selleks andis Rahandusministeeriumis ette valmistatav eelnõu, mille kohaselt sundpensioni - või elukindlustusega tegelevad kindlustusseltsid peavad 1996. aasta 1. juuliks suurendama oma aktsiakapitali 20 miljoni ja vabatahtliku kindlustusega tegelevad kindlustusseltsid 200 miljoni kroonini 1. jaanuariks 1997.

Välisfinantseerimise vallas domineerisid augustis tehnilise abi programmid ning kommertspankadele avatavad krediidiliinid. Eesti saab näiteks Rahvusvaheliselt Investeerimis- ja Arengupangalt (IBRD) 200.000 USA dollarit tagastamatut abi õiguskeskuse loomiseks. Euroopa Liit kavatseb Eestis rajada PHARE lokaalse programmi finantseeerimise keskuse, et tuua juhtimine lähemale programmi elluviimisele.

Eesti kommertspangad on üha enam hakanud iseseisvalt kaasama väliskapitali. Näiteks sai Eesti Ühispank Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD) 136 mln. kr. suuruse laenu, mille tähtaeg on 6 aastat.

18. augustil otsustas Hoiupanga aktsionäride koosolek laiendada panga aktsiakapitali aktsiate emissiooni teel. 40 miljoni krooni suurusest emissioonist on osa kavas maha müüa välismaal. Praegu kuulub 30,1% Hoiupanga aktsiatest EBRD-le.

Panganduses tekitas ärevust augusti lõpupäevil Venemaa finantsturge tabanud likviidsuskriis. Venemaal äri ajavad Eesti kommertspangad kinnitasid, et tänu heale partnerite valikule ei avalda see neile ebasoovitavat mõju.

Laialdast tähelepanu pälvis hoiusekindlustuse probleem. Augustiks oli välja töötatud kaks hoiusekindlustuse varianti: Eesti Panga poolt esitatud hoiuste sundkindlustuse kava ja 6 kommertspanga algatus luua vabatahtlik hoiusekindlustuse fond. Läbirääkimistel otsustati rakendada esimest varianti.

Et augustikuus oli THI kasv suhteliselt tagasihoidlik (0,6%), siis tekitas avalikkuses ärevust suur hulk taotlusi administratiivselt kontrollitavate hindade tõstmiseks. Näiteks Tallinna Soojusvõrk taotles elanikele müüdava soojuse hinna tõstmist 37%. Aktsepteerimist leidis küll väiksem, 25% suurune hinnatõus, kuid seegi põhjustab THI 1,4%-lise kasvu. RE Eesti Raudtee teavitas oma soovist tõsta rongipiletite hinda, et vähendada reisijateveo kahjumit. Viimase tõttu on Eesti Raudtee raskustes Maailmapangast reisirongide vedurite remontimiseks võetud 7,5 mln. dollari suuruse laenu tagasimaksmisega. Majandusministeerium nõustus 16. augustil elektri hinna 11%-lise tõstmisega kodumajapidamiste jaoks. Elektri kallinemine johtub otsusest tõsta põlevkivi hinda 10%. Majandusministeerium tegi ettepaneku siduda põlevkivi hind tarbijahinnaindeksiga.

Majanduskasv

Majanduskasvu indeks eelmise kuu suhtes oli augustis 4,0%. Tulude indeksi väärtus muutus seejuures vähe, nagu juuliski, kasv saavutati peamiselt tänu tarbimise indeksi suurenemisele. Majanduskasvu indeks kuude lõikes on esitatud tabelis 1 ja joonisel 1 . Indeksi väärtused on leitud kolme kuu libiseva keskmisega tasandatud aegridade baasil, sest arvestades statistiliste aegridade lühidust, on kasvuindeksist väga raske välistada sesoonseid mõjusid. Kuude kaupa arvutatud kasvuindeksi mõningane ebastabiilsus ongi tingitud osaliselt elimineerimata sesoonsetest kõikumistest.

Tänavu on kasvuindeksi kaudu avalduv majanduse areng erinenud 1994. aasta omast: I kvartalis oli areng kiirem kui 1994. aasta I kvartalis; II kvartal jäi eelmise aasta II kvartalile alla; III kvartali kahe esimese kuu vältel majanduse arengutempo 1994. aasta sama perioodiga võrreldes märgatavalt ei muutunud. I poolaasta ja 8 kuu kokkuvõttes oli majanduskasv eelmise aasta vastavate perioodidega võrreldes praktiliselt samal tasemel.

Tuludepoolne kasvuindeks kasvas augustis maksude laekumise ja tegevuse brutoülejäägi(*) arvel (vt. tabel 2).

(*) Tegevuse brutoülejääk hõlmab kasumit, segatulu ja amortisatsiooni.

Kaudsete maksude laekumise positiivne mõju on seletatav juulis jõustunud alkoholiaktsiisi tõusuga. Elanikonna tulude langus pärast juuni-juuli kõrgtaset oli sesoonse iseloomuga.

Tarbimise indeksi kasvu aluseks oli positiivne nihe välissektoris, mis väljendus ekspordi mahu märgatavas kasvus võrreldes juulis toimunud langusega. Sisuliselt taastus endine olukord: ekspordi maksumus ületas augustis juuli taseme 46% ja juuni oma 3% (ekspordi hinnad alanesid juulis 1,8% ja kasvasid taas augustis 1,1%). Impordi maksumus augustis võrreldes juuliga praktiliselt ei muutunud. Muud tarbimise poole komponendid mõjutasid indeksi kasvu vähem (vt. tabel 2).

Inflatsioon

Rahareformijärgsete aastate vältel on suurem osa inflatsiooniindikaatoreid eelnenud aastaga võrreldes alanenud (vt. tabel 3).

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnad kasvasid augustis juulikuu suhtes 0,6% (vt. tabel 4 ja joonis 2 ). Kasvu aeglustumine vastas sesoonsetele iseärasustele.

Viimase aasta jooksul (september 1994 - august 1995) on THI kasv Eestis olnud Venemaa ja Leedu vastavast näitajast väiksem, Läti omast aga suurem (vt. joonis 3). Läti, Leedu ja Venemaa tarbijahinnad tõusid nimetatud perioodil vastavalt 22,7%, 36,2% ja 223,5%.

Analüüsides majanduse avatud ja varjatud sektori hinnaindekseid, näeme, et kui kolmel eelnenud kuul oli tarbijahindade kallinemise põhikomponendiks varjatud sektori hinnatõus, siis augustis tingis neli viiendikku THI kasvust hinnatõus avatud sektoris (vt. tabel 5). Administratiivselt reguleeritavad hinnad augustis ei muutunud, muud varjatud sektori hinnad (elutarbelised teenused jne.) aga kallinesid vähesel määral. Selle põhjuseks, et avatud sektori hinnakasvu mõju THI suurenemisele oli augustis viimase 20 kuu suurim, polnud mitte niivõrd avatud sektori hinnakasvu kiirenemine, kuivõrd varjatud sektori hinnakasvu aeglustumine.

Tarbijahindade muutus eelmise aasta sama kuu suhtes näitas augustis jätkuvalt langustendentsi (vt. joonis 4).

Hinnatõusu teguranalüüs

Viimase nelja kuu jooksul on Vene rubla nominaalkurss jätkuvalt tõusnud, sealne tarbijahindade kasv aga jäänud suhteliselt kiireks. Seetõttu on tugevnenud Venemaalt Eesti hindadele lähtuv inflatsiooniline surve (vt. tabel 6). Avatud sektori hinnakasvu soosis augustis ka varem toimunud Saksa marga nõrgenemine, mis põhjustas samuti välismaistest (Lääne) hindadest lähtuva inflatsioonilise surve suurenemist. Seega mõjutasid välistegurid augustis avatud sektori hindu kasvu suunas, samal ajal kui identifitseerimata tegurid (sesoonsed mõjud) ja hälbeline rahapakkumine pidurdasid seda.

Augustis suurenes välishindade mõju ka varjatud sektori hinnakasvule. Administratiivselt reguleeritavate hindade osas mingeid muutusi ei toimunud.

Hinnatõusu komponentanalüüs

Kauba- ja teenuseagregaatidest kallinesid augustis enim vaba aja veetmisega seotud kulud, tervishoid ning rõivad ja jalatsid. Alkohoolsed joogid ja tubakas mõnevõrra odavnesid (vt. tabel 7 ).

Vaba aja veetmisega seotud kulude, toidukaupade, rõivaste ja jalatsite ning eluasemega seotud kulude kallinemine põhjustas kokku 80% THI kasvust (vt. tabel 8 ).

Kaubagruppidest põhjustasid rasvad neljandiku THI kasvust (vt. tabel 9). See oli seotud või kallinemisega. Kui 1993. ja 1994. aastal algas või sesoonne kallinemine novembris-detsembris, siis tänavu tõusis või hind 15,6% juba augustis. Selle tõenäoline põhjus on (Eesti kroonides väljendatud) hindade kallinemine Venemaal.

Suhteliselt suur mõju oli ka muude toiduainete hinna tõusul. Neist olulisim oli suhkru 4,5%-line kallinemine.

Elektri, soojusenergia ja kütte kallinemine tingis 16% THI kasvust. See oli 39% ulatuses tingitud soojusenergia, 32% ulatuses gaasi ning 29% ulatuses ahjukütuse hinna tõusust.

Kõige enam vähendas THI kasvu puu- ja köögivili, mille hinna langus oli seotud peamiselt värske köögivilja ning õunte odavnemisega (vastavalt 20,8 ja 14,1%). Ka kartul läks augustis sesoonselt odavamaks, kuid varasemaist aastaist veidi vähemal määral.

Kokkuvõttes oli augustis tarbijahindade kasv ootuspäraselt suhteliselt väike. See oli eeskätt tingitud hindade tõusuga avatud sektoris (või, ajalehed, suhkur). Administratiivselt reguleeritavad varjatud sektori hinnad augustis ei muutunud.

Tootjahinnaindeks

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks kirjeldab Eestis valmistatud toodete hinnamuutusi. Tootjahinnad tõusid augustis juulikuu suhtes 1,2% (vt. tabel 10 ).

Võrreldes tootjahinna kasvu eelmise aasta sama kuu suhtes (s.t. aasta jooksul) ilmneb, et augustis ületas energeetika ja mäetööstuse 12 kuu tootjahinna tõus töötleva tööstuse hinnatõusu ligi 4 korda. Augustikuus seejuures administratiivset hinnatõusu energeetikas ja mäetööstuses ei toimunud (vt. joonis 5).

Ekspordihinnaindeks

Ekspordihinnaindeks arvutatakse tollistatistika andmete järgi. Ekspordihinnad kasvasid augustis juulikuu suhtes 1,1% (vt. tabel 11). 1995. aasta algusest alates on ekspordihinnad kasvanud 6,9%, aastaga (1994. aasta augustiga võrreldes) 13,3%. Ekspordihinna kasv eelmise aasta sama kuu suhtes näitab üldiselt alanemistendentsi, kuigi augustis vastav suhtarv juuliga võrreldes mõnevõrra kasvas.

Krooni efektiivse reaalkursi indeks

Krooni reaalkursi muutuste hindamiseks kasutame reaalse efektiivse vahetuskursi indeksit (reaalkursi indeks). Indeks kirjeldab krooni vahetuskursi muutusi Eesti 8 peamise kaubanduspartneri valuutade suhtes ja Eesti tarbijahindade muutusi nende riikide tarbijahinnaindeksitega võrreldes. Lähtutud on Eesti väliskaubanduskäibe struktuurist. Kuna käesolevast ülevaatest alates kasutatakse arvutamisel normeeritud väliskaubanduse struktuuri varasema normeerimata struktuuri asemel, siis on ka eelmiste perioodide andmed ümber hinnatud.

Augustis Eesti krooni reaalkurss langes (vt. tabel 12 ja joonis 6 ). Arenenud tööstusriikide suhtes oli põhjuseks Saksa marga odavnemine. Siirdemajandusega riikidest partnerite suhtes alanes krooni reaalkurss peamiselt Venemaa mõju tõttu.

Tabel 13 iseloomustab erinevate komponentide osatähtsust krooni reaalkursi muudus. Augustis oli krooni reaalse vahetuskursi languse põhjuseks kroonides väljendatud välishindade 4,4%-line kallinemine, mis ületas Eesti THI tõusu (0,6%). Peamine tegur oli seejuures Eesti krooni nominaalkursi 5,8%-line langus Vene rubla suhtes, mida võimendas Venemaa THI 4,6%-line kasv.

Teine rahvusvaheliselt tunnustatud reaalkursi muutuse indikaator on sisemaine reaalvahetuskursi indeks, mis väljendub majanduse varjatud ja avatud sektori hinnaindeksite suhtena. Pikema aegrea korral sarnanevad selle suhte muutused krooni efektiivse reaalkursi muutustega (vt. joonis 7).

Riigieelarve ja kohalikud eelarved

8 kuu kokkuvõttes oli riigieelarvesse tulusid laekunud ligilähedaselt nii palju kui plaanitud - 64,5% aastaks kavandatud mahust. Suurim erinevus võrreldes 1994. aastaga seisneb tänavu vajaduses pöörata tulude-kulude tasakaalustamisele pidevat tähelepanu. Kui 1994. aasta I poolaastal oli tegemist kavandatuga võrreldes suurte lisatuludega, siis tänavu on jooksvad tulud väga vähe ületanud kulusid (vt. joonis 8).

Riigieelarve tulude puhul (vt. joonis 9) torkab silma, et käesoleva aasta aprillis ei olnud laekumi kasv nii suur kui aasta varem, mais aga laekum võrreldes aprilliga vähenes. Põhjus on käibemaksus. 1994. aasta esimesel 4 kuul laekus käibemaksu 1,2 korda rohkem kui mais-augustis, tänavu aga 6% vähem (vt. joonis 10 ).

Isiku- ja ettevõtte tulumaks on laekunud analoogiliselt eelmise aastaga ning plaanipäraselt. Nende väiksem laekumine augustis oli tingitud maksunduse tsüklilisusest. Keskmise palga kasv on taganud ka kohalike eelarvete tulude sujuva kasvu (vt. joonis 11).

Kavandatuga võrreldes on kõige paremini laekunud aktsiisid: 8 kuuga 78% aastaks plaanitust. See on saavutatud tänu maksumäärade tõstmisele ja uute maksude (mootorsõidukite aktsiis) kehtestamisele. Aktsiisidest saadavad lisatulud peavad kompenseerima muude maksude alalaekumise. Analoogiline on olukord olnud ka varasematel aastatel.

Sügiskuudel peaksid tulud 1994. aasta sama perioodiga võrreldes kasvama rohkem, kui aasta esimesel poolel. Kuna mullu I poolaastal suurenesid kulud aeglasemalt kui II poolaastal, siis jääb mulje, et tänavu on kulud seni kasvanud tuludest jõudsamalt. Aasta kokkuvõttes nende kasvutempo aga ühtlustub.

Riigieelarve seisund on üldiselt pingelisem, kui kohalike eelarvete oma. Põhjus on käibemaksu laekumise üle- ning isikutulumaksu laekumise alaprognoosimises. Eeldatust suuremad tulud on lubanud kohalike eelarvete kulutusi rohkem varieerida. Mõlemat eelarvet koos hinnates ei erine kulutuste igakuised muutumised 1994. aasta omadest (vt. joonis 12 ja joonis 13).

Väide riigieelarve pingelisuse kohta põhineb asjaolul, et 17% riigieelarve tuludest peab minema kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustuse toetamiseks. Seda arvestamata võib rahavooge kõrvutades saada ekslikult hoopis vastupidise mulje (vt. tabel 14). Arvestades riigieelarve "doonori" rolli, on tulude 8 kuu keskmine ülejääk vahetult riigieelarvest tehtud kulutustega võrreldes soovitust väiksem. Selle üheks põhjuseks on ka suvel vastu võetud lisaeelarvest johtuv kohustus eraldada kohalikele omavalitsustele täiendavalt raha koolimajade remondiks.

Kulutuste struktuur tegevusalati on viimastel aastatel olnud stabiilne juba ainuüksi tulude piiratuse tõttu. Nagu väikeriikidele iseloomulik, on prioriteetsed olnud sotsiaalsfäärile tehtavad kulutused. Nende osatähtsus riigi ja kohalike eelarvete kuludes küündis tänavu 8 kuuga 65%-ni. Möödunud aasta esimese 8 kuu jooksul oli vastav näitaja 60%.

Rahvastik

RSA andmeil on käesoleval aastal jätkunud Eesti elanikkonna kahanemine väljarände ja negatiivse loomuliku iibe tõttu. I poolaastal registreeriti elukohast välja 5395 Eestist lahkujat ja sisse 679 Eestisse saabujat. Kõige enam oli lahkujaid Harjumaalt ja Ida-Virumaalt (kokku ligikaudu 70% väljarändest). Nendesse maakondadesse suundus ka kõige rohkem immigrante.

Kõigist kolmest Balti riigist toimus kõige massilisem väljaränne 1992. aastal, kui rahvastik vähenes summaarselt 103 tuhande inimese võrra (vt. joonis 14). Iga järgmise aastaga on väljaränne kahanenud peaaegu kaks korda - 1993. aastal oli saldo 54,8 tuhat ja 1994. aastal 29,1 tuhat inimest. Kõige väiksem on väljaränne olnud suurima rahvaarvuga Leedust, kuna seal on mittepõhirahvusest potentsiaalseid väljarändajaid kõige vähem. Näiteks 1994. aastal moodustas Leedu migratsioonisaldo vaid 2,6 tuhat inimest.

Tänavu I poolaastal sündis Eestis ligi 7 tuhat last (keskmiselt 1160 elussündi kuus). Surmajuhtumeid oli I poolaastal kokku 11,2 tuhat (keskmiselt 1868 kuus). Juulis ja augustis oli sündivus keskmisest veidi kõrgem ja surmajuhtumeid tavapäraselt vähem, seetõttu saavutas loomulik iive augustis 1995. aasta kõrgeima taseme -358 inimest (vt. tabel 15).

Rahvastiku loomulik iive on Eestis olnud negatiivne alates 1991. aastast. Aasta-aastalt on loomulik iive kahanenud kõigis Balti riikides. Leedus muutus ta negatiivseks aga alles 1994. aastal (vt. joonis 15). Tänu kõrgemale sündivusele (Eestis ja Lätis 1994. aastal 14,2, Leedus 15,3 sündi 1000 elaniku kohta) on Leedu rahvastikus noorte osatähtsus Balti riikide suurim ja suremus 1000 elaniku kohta madalaim (1994. aastal Lätis 16,3, Eestis 14,8 ja Leedus 12,5).

Abielude sõlmimise aktiivsus oli Eestis suvekuudel kõrgem kui aasta esimesel poolel, abielulahutuste arv aga väiksem seoses kohtute suvepuhkustega.

Töötus

Tööturuameti andmeil jätkus augustis suvele iseloomulik töötute arvu kahanemine - töötuks tunnistatuid oli juuliga võrreldes 6,7% (sesoonsustegurit arvestades 16,8%) vähem (vt. tabel 16). Töötuks tunnistatuist sai augustis abiraha 12821 inimest (juulis 14204).

Mittetöötavaid tööotsijaid oli augustis ca 33 tuhat. Nende hulka loetakse lisaks töötuna registreerituile ka need töökohata isikud, kes pöördusid kuu jooksul tööhõiveametisse töökoha otsingul või muu tööjõuturuteenuse saamiseks.

Töötuse määr (kõigi tööotsijate suhe hõivatute ja tööotsijate üldarvu) oli augustis väiksem nii juulikuu kui ka 1994. aasta augusti tasemest.

Kuna töötu abiraha on suhteliselt väike (180 krooni kuus) ja töötuks tunnistamise tingimused üsna ranged, ei püüagi osa töötuid end ilmselt tööhõivetalituses arvele võtta. Seetõttu on EMOR-i tööhõiveuuringu näitajad Eesti ametlikust statistikast mõnevõrra kõrgemad. Näiteks oli EMOR-i andmeil mittetöötavaid tööotsijaid käesoleva aasta I kvartalis 6,2 ja II kvartalis 6,3% tööealistest (1994. aasta samal ajal vastavalt 7,5 ja 6,3%). Tööotsijate osatähtsus hõivatute ja tööotsijate üldarvust ulatus EMOR-i andmeil tänavu I kvartalis 7,9 ja II kvartalis 8,0%-ni (1994. aasta samal ajal vastavalt 9,5 ja 7,9%).

Uusi tööpakkumisi tegid tööandjad augustis vähem kui viimasel 3 kuul keskmiselt. Ligikaudu 60% pakkumistest eeldab seejuures spetsiaalseid oskusi ja väljaõpet, mida tööotsijad sageli ei oma. Nende ametioskuste parandamiseks korraldatud koolituskursustele suunati augustis 2,7 korda vähem inimesi kui aasta tagasi. Sellel on kaks põhjust. Esiteks lubab käesoleva aasta algusest rakendunud töötu sotsiaalse kaitse seadus õppima suunata üksnes töötuid. Teiseks ei korraldata töötutele enam eesti keele kursusi, mis 1994. aastal olid Kirde-Eestis ja Tallinnas küllaltki osavõturohked.

Tööjõuturu ümber- ja täiendõppe korraldamise kogemused on näidanud, et töötuid on otstarbekas suunata eelkõige ametialastele täiend- ja ümberõppe kursustele, sest nende lõpetanute töölerakenduvus on olnud kõige kõrgem. Üldiselt on vaid kolmandik töötutest, eeskätt noored õpivõimelised inimesed, huvitatud tööjõuturukoolituse kaudu uue eriala omandamisest. Lisaks erialakoolitusele korraldatakse töötutele ka üldõpet, kus neile tutvustatakse tööjõuturu teenuseid ning jagatakse nõuandeid konkureerimiseks ja toimetulekuks.

Piirkondlikult oli mittetöötavaid tööotsijaid augustis kõige enam - 8878 inimest - Ida-Virumaal. Mittetöötavaid tööotsijaid tööealiste üldarvust oli aga kõige rohkem Võrumaal (vt. tabel 17). Suhteliselt kõige enam tööpakkumisi oli augustis Pärnu-, Harju- ja Tartumaal. Kõrge töötuse tasemega maakondades õnnestus augustis tööhõivetalituse vahendusel rakendus leida vaid 2-3%-l tööotsijaist.

Töötuks tunnistatute absoluutarvu muutumist Balti riikides iseloomustab joonis 16. Siinkohal on aga oluline teada, et seadusandlus, mis käsitab töösuhete lõpetamist endises töökohas, töötu staatust ja võimalusi saada abiraha, on riigiti väga erinev. Lätis tunnistatakse omal soovil töösuhted lõpetanud ja töölepingut rikkunud isik küll töötuks, kuid abiraha ta ei saa. Eestis kohaldatakse selliste töötute puhul enne abiraha maksmist 60-päevast ooteaega. Leedus võib koondamis- ja vallandustoetus olenevalt ettevõttes töötatud ajast ulatuda 6-36 kuupalgani, mistõttu ettevõtted hoiduvad töötajaid vallandamast. Seetõttu esineb Leedus palju varjatud tööpuudust, s.t. töötajaid rakendatakse osaliselt või nad saadetakse sundpuhkusele. Eestis tuleb töötaja koondamise puhul maksta kompensatsiooniks 4-8, Lätis aga 3-6 kuupalka.

Töötuks tunnistatute arvu suhe majanduslikult aktiivsesse osasse elanikkonnast on Baltikumis kõige kõrgem Lätis, kus see käesoleva aasta suvekuudel püsis 6% piires. Leedus ja Eestis oli sama näitaja 2-3%. Võrreldes Ida- Euroopa riikidega on töötuse määr Balti riikides pigem madal kui kõrge. Eesti ja Leeduga samal tasemel on töötus Ts^ehhi Vabariigis (juunis 2,8%), aga Ungaris, Rumeenias ja Bulgaarias oli see 10-11%, Slovakkias ja Sloveenias üle 13% ja Poolas 15%.

Palk

Sotsiaalministeeriumi andmeil oli augustis keskmine brutopalk 2207 krooni. Seega langes nominaalpalk 10,6% ehk märtsikuu tasemele, kuigi oli suvekuudel olnud puhkusetasude tõttu tunduvalt kõrgem (vt. tabel 18). Reaalpalk vähenes võrreldes juuliga veelgi rohkem - 11,2%. Palga muutused on käesoleval aastal olnud üsna sarnased 1994. aasta samadel kuudel aset leidnud tõusudele ja langustele (vt. joonis 17 ).

EMOR-i pereuuringu andmeil oli augustis töötasu keskmiselt 2260 krooni ühe palgasaaja kohta (vt. joonis 18). Sellest ligi 100 krooni moodustas üksikisikutele osutatud teenuste eest saadud tasu, mis Sotsiaalministeeriumi andmetes ei kajastu. Puhkusetasud mõjutasid töötasu suurust veel augustiski, kuid juba vähemal määral kui juunis ja juulis.

Koos augustiga moodustas viimase 12 kuu keskmine reaalpalga juurdekasv (keskmisena igakuistest reaalpalga juurdekasvudest eelmise aasta samade kuudega võrreldes) 10%.

RSA andmeil oli käesoleva aasta II kvartali keskmine brutopalk 2395 krooni, mis ületas I kvartali keskmist (2086 krooni) 14,3%. Tavaliselt jääb suvekuude (III kvartali) keskmine palk enam- vähem II kvartali tasemele, seega sõltub käesoleva aasta keskmise palga suurus eelkõige aasta lõpukuude palgatõusust.

Balti riikidest on Eesti olnud keskmise brutopalga tasemelt käesoleval aastal Läti ja Leedu ees esikohal. Augustis toimunud languse tõttu Eesti ja Läti palgataseme vahe vähenes. Ümberarvestatult oli augusti brutopalk Eestis 191, Lätis 188 ja Leedus 134 USA dollarit. Võrreldes teiste siirdemajandusriikidega on see arvestatav tase Bulgaaria ja Rumeenia suhtes, kus keskmine brutopalk oli käesoleva aasta kevadel 105-106 dollarit. Ülejäänud Ida-Euroopa maades on tase kõrgem - Sloveenias 603, Horvaatias 357, Poolas 317, Ungaris 315, Ts^ehhimaal 293 ning Slovakkias 244 USA dollarit.(**)

(**) Tegevuse brutoülejääk hõlmab kasumit, segatulu ja amortisatsiooni.

Perede tulud

Alates juulist on tulude ja tarbimise kohta kasutada kahe uuringu andmed: EMOR-i valikküsitluse ja Riigi Statistikaameti (RSA) leibkondade uuringu omad. Kui juulis oli erinevus tulude osas nende vahel suhteliselt suur, siis augustis olid tulemused lähedased (vt. tabel 19). Järeldusi tulude muutumise kohta saab esialgu teha vaid EMOR-i andmete baasil, kuna RSA uuringus kasutatav mudel keskmiste leidmiseks pole veel lõplikult fikseeritud.

EMOR-i andmeil augustis tulude langus peatus: võrreldes juuliga brutotulu küll kahanes, kuid netotulu kasvas. See on võimalik puhkusejärgsel kuul, kui puhkuserahalt võetav tulumaks on töötasust juba maha arvestatud ja käsutada jäänud tulu seega suhteliselt suurem. 1994. aastal vähenes perede tulu nii juulis kui ka augustis.

Kuna sesoonselt tasandatud netotulu oli augustis tegelikust netotulust tunduvalt suurem, siis oli sesoonsuse mõju suhteline osatähtsus augusti tulude kasvus -910%. See näitab, et augusti netotulu kasv ei olnud sesoonne. Käesoleval aastal saab täheldada sesoonsusest põhjustatud tulude langust jaanuaris ja veebruaris ning nende kasvu juunis (vt. joonis 19).

Kuna tarbijahinnaindeksi muutus oli augustis suhteliselt väike, siis jäi reaaltulu juulikuu tasemele. Käesoleva aasta 8 kuu kokkuvõttes oli keskmine reaaltulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,5% suurem.

Augustis oli Eesti perede töise teenistuse reaaltulu 1994. aasta augustiga võrreldes 4,6% suurem. Reaaltulu aastase kasvu poolest oli Eesti suhteliselt edukas, võrreldes teiste endiste nn. sotsialismimaadega (vt. tabel 20).

Tulude struktuuris oli augustile iseloomulik kätte saadud töötasu, samuti maksude väike osatähtsus (vt. tabel 21). Võrreldes eelmise aasta augustiga oli oluliselt vähenenud tulu tootmistegevusest. Sotsiaalkindlustuse tuludest maksti augustis lisaks tavalistele lastetoetustele kooliminekutoetust, mis suurendas lastetoetusi 49%.

Eratarbimine ja säästmine

Puhkuselõpu ja -järgse kuuna oli perede tarbimise tase augustis suhteliselt madal. EMOR-i andmeil oli võrreldes juuliga täheldatav väike tarbimise kasv, RSA leibkondade uuringu andmeil aga väike langus (vt. tabel 22 ). Kuna EMOR on vaatlusi teinud pika aja jooksul, siis põhineb edasine analüüs eelkõige nende andmeil.

Analoogiliselt tuludega ei olnud ka tarbimise kasv augustis tingitud sesoonsusest (selle suhteline osatähtsus tarbimise kasvus oli -290%). Tarbimise sesoonset kasvu võis tänavu täheldada mais- juunis ja samalaadset langust jaanuaris-veebruaris (vt. joonis 20).

Reaalne tarbimine (1993. aasta jaanuari hindades) muutus augustis vähe ja selle tase oli eelmise aasta vastavast näitajast 3,2% kõrgem. Tänavuse aasta 8 kuu kokkuvõttes oli reaalne tarbimine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,9% suurem.

Kuna perede tulud ja tarbimine muutusid augustis vähe, siis muutus vähe ka säästmise osatähtsus. Veidi kahanesid nii säästud sularahas kui ka raha paigutamise näitaja.

Tarbimise struktuuris väljendusid sesoonsed mõjud: toidu- ja eluasemekulude osatähtsus oli väiksem pikaajalisest keskmisest (vt. tabel 23). Toidu osas on see tingitud omakasvatatud saaduste suuremast osatähtsusest (vähenesid kulutused aed- ja puuviljale). Eluasemekulude keskmisest madalam osatähtsus oli tingitud küttekulude kahanemisest. Augustile oli iseloomulik valmistumine eelseisvaks kooliaastaks: kasvas garderoobikaupade ja kirjutustarvete ostmine. Transpordikulude suurem osatähtsus võrreldes juuliga oli tingitud sellest, et mõned valikuuringus osalenud pered ostsid auto.

Majanduslik ebavõrdsus ja elatustase

Tulude jaotumus oli augustis Gini koefitsiendi 3 kuu libiseva keskmisega tasandatud näitaja alusel käesoleva aasta kõige ebavõrdsem, nagu eelmiselgi aastal (vt. joonis 21 , ja tabel 24 ). Tänavu 8 kuu jooksul on aga Gini koefitsient olnud oluliselt väiksem, kui 1994. aasta vastaval kuul. Augustikuu eripäraks oli nii esimese kui ka kümnenda tuludetsiili tulude kasv.

USA dollarites väljendatud keskmine netotulu kahanes augustis dollari tugevnemise tõttu.

Eluks hädavajalikud kulutused kahanesid augustis 355 kroonini pereliikme kohta. Selle põhjuseks oli füsioloogilisse toidukorvi kuuluvate toiduainete odavnemine ja küttekulude vähenemine. Minimaalse toidukorvi maksumusest (augustis 300 krooni inimese kohta) rohkem kulutas toidule 75% peredest. Selliste perede osatähtsus suurenes juuliga võrreldes 5%.

Hinnatõus avaldas augustis jõukamatele peredele veidi suuremat survet, kui vaestele peredele, kelle ostukorvis moodustavad toidukaubad suhteliselt suure osa (vt. tabel 25 ). Samast tabelist on näha, et tegeliku keskmise ostukorvi järgi arvutatud THI oli väiksem, kui RSA fikseeritud ostukorviga leitud THI ja seda nii augustis kui ka pikaajalise keskmisena.

Urmas Sepp
Andres Kerge
Ilmar Lepik
Tiiu Luks
Andres Saarniit
Natalja Viilmann