EESTI 1995. AASTA III KVARTALI MAKSEBILANSS

1995. aasta III kvartalis oli Eesti maksebilansi finantskonto ülejääk 3 korda suurem kui jooksevkonto puudujääk. Seega oli üldbilansi saldo positiivne ja reservid kasvasid (vt. tabel 1).

JOOKSEVKONTO puudujääk vähenes III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,3 korda. Seis paranes eelkõige tänu teenuste ja ülekannete bilansi positiivse saldo kasvule. Kuna kaupade eksport suurenes nende impordist veidi kiiremini, siis vähenes mõnevõrra ka väliskaubandusbilansi defitsiit. Seda kuidas teenuste bilansi ülejääk tasakaalustab kaubandusbilansi puudujääki, näitab joonis 1.

Teenuste bilansi positiivne saldo oli III kvartalis suurem kui 1994. aasta 3 viimases kvartalis kokku. Suur ülejääk saavutati peamiselt tänu järjest suurenevale reisi- ja ehitusteenuste ekspordile. Kasvas ka side- ja kommunikatsiooniteenuste müük välismaale. Enamikku muid teenuseid suudeti mitteresidentidele müüa vähem kui II kvartalis.

Tulude bilanss muutus taas negatiivseks, nagu ta on olnud ka enamikul varasematel perioodidel. Seda soodustas välisinvesteerijate poolt Eestis teenitud tulu väljavoolu kasv ning riiklike laenude intresside tasumine.

Ülekannete positiivne saldo suurenes tänu "Estonia" laevahukuga seotud kahjutasude väljamaksmisele. Saadud välisabi jäi varasemate kvartalite tasemele.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk mõnevõrra vähenes, ehkki III kvartalis tuli Eestisse otseinvesteeringuid peaaegu sama palju kui kogu I poolaastal. Konto positiivse saldo vähenemise põhjustas kapitali suur väljavool portfelliinvesteeringutena ning sularaha ja deposiitidena pangandussektoris, samuti muudes sektorites.

RESERVIDE kasv jätkus: Eesti kulla- ja valuutavarud suurenesid ligi 350 miljoni krooni võrra.

JOOKSEVKONTO

Jooksevkonto puudujääk oli viimase 7 kvartali väikseim.

Kaubad[1]

Väliskaubandus arenes III kvartalis võrdlemisi aeglaselt. Et eksport kasvas 2,5 ja import 1,3%, vähenes väliskaubanduse puudujääk II kvartaliga võrreldes 40,3 miljoni krooni võrra (vt. joonis 2)[2].

Väliskaubanduskäibe struktuur

Väliskaubanduskäive suurenes III kvartalis 2,9% (vt. tabel 2). Kasvutempo langus võrreldes II kvartaliga oli hooajalise iseloomuga ja seotud suvepuhkustega. 1994. aasta III kvartalis käive koguni vähenes.

Kümnest analüüsitavst kaubagrupist suurenes kuue ning vähenes nelja käive (vt. tabel 3). Kõige enam kasvas muude tööstuskaupade (ehitusmaterjalid, meditsiini- jm. seadmed), toidukaupade ning transpordivahendite käive. Oluliselt vähenes kauplemine mineraalsete toodetega (põhiliselt kütused).

Üldkäibe struktuuris olid olulisemad muutused toidukaupade osatähtsuse suurenemine ja mineraalsete toodete ning puidu ja paberi osatähtsuse vähenemine.

Kaubagrupiti oli vaid puidu ja paberi ning mööbli ekspordi-impordi saldo positiivne. Suurima puudujäägiga kaubagrupiks olid endiselt masinad ja seadmed.

Välismaa kaupade töötlemine Eestis

Seoses puhkuste perioodiga vähenes III kvartalis Eestisse töötlemiseks ja pärast töötlust siit tagasi saadetud kaupade käive 4,3%. Töödeldud kaupade osatähtsus kogu väliskaubanduskäibes langes 1,3 protsendipunkti (vt. tabel 4).

Eestis töödeldakse põhiliselt garderoobikaupu ning masinaid ja seadmeid. III kvartalis suurenes eelkõige töödeldud garderoobikaupade käive, seda põhiliselt Saksamaa arvel.

Üle poole töötlemiseks saadetud kaupadest oli pärit Soomest ning need moodustasid kahe maa vahelisest kaubakäibest kolmandiku. Sama suur oli töödeldud kaupade osa ka Eesti-Rootsi kaubakäibes, kuid töötluse üldkäibes oli Rootsi osatähtsus 3 korda väiksem (vt. tabel 5). Kõige enam kasvas Saksamaa osatähtsus Eestisse töötlemiseks saadetud kaupade kogukäibes.

Ekspordi struktuur

Ekspordi struktuuris olid olulisemad kaubagrupid toidukaubad, garderoobikaubad, puit ja keemiatööstuse tooted (vt. tabel 6).

III kvartalis suurenes kõige enam transpordivahendite väljavedu Nende sihtriikideks olid Venemaa, Valgevene, Leedu ja Ukraina. Olulisimaks muutuseks ekspordi struktuuris oli toidukaupade väljaveo 13,4%-line kasv, mis muutis selle kaubagrupi uuesti Eesti tähtsaimaks ekspordiartikliks. Seejuures toimus kasv praktiliselt ühe riigi - Hollandi - arvel ja eelkõige loomsete toodete osas.

Toidukaupade eksport Venemaale vähenes veidi. Märkimisväärselt suurenes keemiakaupade väljavedu, seda tänu plastmasstoodetele, mille eksport Soome kasvas üle 3 korra. Väljavedu vähenes kõige enam puidu osas, seda Hollandi, Rootsi ja Taani arvel. Ühtaegu jätkus puidu ekspordi kasv Soome ja Norrasse. Kahanes ka mineraalsete toodete ning mööbli väljavedu. Mineraalseid tooteid eksporditi vähem Taani, Rootsi ja Ukrainasse, aga näiteks Lätisse kasvas nende (eelkõige elektrienergia) müük üle kolme korra. Mööblit veeti II kvartalist vähem Soome ja Rootsi.

Impordi struktuur

Impordi struktuuris oli olulisimaks kaubagrupiks masinad ja seadmed (vt. tabel 6).

Võrreldes II kvartaliga suurenes impordi osas kõige enam muude tööstuskaupade käive. See kaubagrupp hõlmab peamiselt ehitusmaterjale ning mitmesuguseid mõõte-, meditsiini- jm. seadmeid. Kogu kasvu aluseks oli sisuliselt üks suur tehing: juulikuine kallihinnalise meditsiinitehnika ost Lätist. Ehkki Eestil on seni alati olnud suurim ülejääk kaubavahetuses Lätiga, muutis nimetatud tehing ekspordi-impordi saldo selle riigiga juulis negatiivseks. Siin avaldub kujukalt väikeriigi omapära - üks suurem ost, müük või investeering võib trendi märgatavalt muuta ning seepärast pole õige ühekordse muutuse alusel sügavamaid järeldusi teha.

Ligi 15% kasvas toidukaupade ja metallide ning neist valmistatud toodete import. Toidukaupu veeti rohkem sisse Hollandist, loomseid tooteid ka Venemaalt ja Lätist. Metallide ning metallitoodete sissevedu suurenes peamiselt Soomest, Rootsist ja Lätist.

Kõige enam vähenes mineraalsete toodete sissevedu (masuudi ja diislikütuse import Venemaalt). Teisest tähtsamast mineraalsete toodete impordimaast Soomest nende (peamiselt bensiini) sissevedu suurenes.

Käive ja saldo kaubanduspartnerite lõikes

Olulisim muutus võrreldes II kvartaliga oli käibe vähenemine ca 5% kahe tähtsa partnerriigi - Venemaa ja Rootsiga (vt. tabel 7). Seetõttu kahanes mõnevõrra ka nimetatud riikide osatähtsus kogukäibes. Kaubakäive Läti ja Ukrainaga suurenes ligi 50%, lõunanaabritega põhiliselt tänu eespool nimetatud meditsiinitehnika ostule. Kogukäibes väiksemat osatähtsust omavate partneritega (Itaalia, USA, Valgevene, Taani, Suurbritannia) kaubavahetus mõnevõrra vähenes.

Kaubandusbilansi saldo suurima partneri Soomega jäi praktiliselt muutumatuks. Venemaaga vähenes kaubandusbilansi negatiivne saldo III kvartalis 3 korda. Bilansi ülejääk kasvas Leedu, Ukraina ning Norraga ja puudujääk vähenes lisaks Venemaale veel Itaaliaga. Negatiivne saldo kasvas Saksamaa ja Rootsiga.

Ekspordimaad

III kvartalis suurenes kaupade eksport enam kui pooltesse partnerriikidesse (vt. tabel 8). Kõige enam kasvas kaupade väljavedu Ukrainasse. Sinna eksporditi II kvartaliga võrreldes rohkem toidukaupu, mineraalseid tooteid, masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ning mööblit. Väljavedu tähtsaimasse ekspordimaasse Soome suurenes vähe. Eksport Venemaale kasvas põhiliselt transpordivahendite, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete arvel, Lätisse aga põhiliselt tänu elektrienergiale. Norrasse veeti rohkem puitu ning tekstiilitooteid, Leetu transpordivahendeid, masinaid ja seadmeid ning mineraalseid tooteid.

Olulisematest partneritest vähenes kaupade väljavedu Rootsi ja Saksamaale (seda terve rea kaubagruppide arvel), kogukäibes väiksemat osatähtsust omavatest partneritest Taani, Suurbritanniasse, Valgevenesse, USA-sse ja Belgiasse.

Impordimaad

Kaupade sissevedu Eestisse suurenes enamikust tähtsamatest partnerriikidest (vt. tabel 9). Kõige enam kasvas import Lätist. Sealt veeti meile senisest rohkem toidukaupu ja tekstiilitooteid, kuid järsu kasvu aluseks oli juba eespool nimetatud meditsiinitehnika ost. Saksamaalt suurenes sissevedu eelkõige tänu töötlemiseks saadetud tekstiilitoodete mahu ligi kolmekordsele kasvule. Mõnevõrra suurenes sissevedu ka mitme muu kaubagrupi osas. Kõige olulisemast impordipartnerist Soomest jäi sissevedu II kvartali tasemele. Import Venemaalt vähenes mineraalsete toodete ning transpordivahendite sisseveo tunduva kahanemise arvel. Ühtaegu suurenes loomsete toodete sissevedu sealt üle kolme korra. Üsna oluliselt kasvas import Tšehhimaalt, Ukrainast ja Prantsusmaalt.

Teenused

Teenuste bilansi ülejääk on 1995. aastal pidevalt kasvanud. III kvartalis ületas see esmakordselt miljardi krooni piiri. II kvartaliga võrreldes suurenes teenuste bilansi positiivne saldo ligi 1,4 korda. Teenuste eksport kasvas sama aja jooksul 11%, seda peamiselt tänu reisi- ja ehitusteenustele. Teenuste impordi maht mõnevõrra kahanes (vt. joonis 3).

Teenuste bilansi kogukäive oli kõigi aegade suurim. 41% käibest langes veonduse, 33% reisi- ning 9% ehitusteenuste arvele. Teiste teenuseliikide käive oli eelpoolnimetatutega võrreldes väike, kuid ülejäägiga oli ka side- ja kommunikatsiooni- ning muude äriteenuste bilanss (vt. tabel 10).

III kvartalis olid teenuste bilansi saldo seisukohalt olulisimad reisiteenused. Nende positiivne saldo moodustas kogu teenuste bilansi ülejäägist peaaegu 60% ning oli suurem terve 1994. aasta reisiteenuste positiivsest saldost. III kvartalis eksporditi reisiteenuseid peaaegu sama palju kui kogu 1994. aasta jooksul. Reisiteenuste impordi kasv aga oli märksa aeglasem (vt. joonis 4). Antud teenuseliigi ekspordi tohutu kasv on saavutatud tänu Eestit külastanud välismaalaste arvu tunduvale suurenemisele, kellest üle 90% moodustasid soomlased. Ehkki 1994. aasta sama perioodiga võrreldes kahanes mujalt tulnud välisturistide hulk, korvas soomlastest ostuturistide järjest suurenev osatähtsus ning nende poolt Eestis tehtud kulutuste kasv selle mitmekordselt.

Ehkki veondusteenuste osatähtsus on teenuste bilansis järk-järgult vähenenud, oli veondus endiselt suurima käibega teenuseliik. Analoogiliselt 1994. aasta III kvartaliga vähenes käive ka tänavu. Transporditeenuseid eksporditi 1995. aasta III kvartalis 1,05 miljardi ning imporditi 0,58 miljardi krooni eest. Veonduse bilansi ülejääk kahanes kauba- ja reisijateveo ekspordi mõningase vähenemise tõttu (vt. tabel 11).

Kaubaveoteenuste positiivse saldo kahanemise peamiseks põhjuseks oli laevade arvu vähenemine ning puhkuseperioodist tingitud merevedude ekspordi mahu langus. Lisaks vähenes maismaavedude eksport rööbiti selle impordi kasvuga.

Meretranspordi osatähtsus kaubaveol on vähenenud 47%-ni (I kvartalis ja ka 1994. aastal ületas see 70%). Maantee- ja raudteetranspordi osatähtsus on aga viimastel perioodidel kasvanud, moodustades 52% kogu teenuseliigi väliskäibest. Õhutranspordi osa on kaubaveol endiselt minimaalne.

Ehkki Eestit külastanud välisturistide arv suurenes ka III kvartalis, ei avaldanud see enam otsest mõju reisijateveo bilansile. II kvartaliga võrreldes reisijateveo eksport hoopis vähenes. See oli tingitud mitme mitteresidentse laevafirma tulekust Tallinn-Helsingi liinile. Sellega seoses vähenes ka reisijateveolt saadud netotulu. Impordi maht jäi endisele tasemele, mis näitab, et eestlased eelistavad kasutada kohalike transpordifirmade teenuseid.

77% reisijateveo käibest andis meretransport. Õhu- ja maismaatranspordi osa oli vastavalt 14 ja 9%.

Muude transporditeenuste käive moodustas III kvartalis kolmandiku veonduse kogukäibest. Vedude ekspordi mahu languse tõttu vähenes ka muude transporditeenuste impordi maht (laadimis- jm. sadamateenuste ost), selle teenuseliigi eksport jäi aga II kvartali tasemele. Seetõttu kasvas muude transporditeenuste positiivne saldo II kvartaliga võrreldes 1,7 korda. Bilanss oli positiivne mere- ja maismaatranspordi osas. Poole selle teenuseliigi käibest andis meretransport ja kolmandiku maismaatransport.

Suveperiood on turismi kõrval soodne ka ehitustegevuseks. III kvartalis suureneski tunduvalt ehitusteenuste käive. Mitteresidentidele osutati neid 260 miljoni krooni eest ehk rohkem kui I ja II kvartalis kokku. Olulist tulu andsid ehitusobjektid Venemaal ja teistes SRÜ riikides. Mitteresidentidelt osteti ehitusteenuseid 90 miljoni krooni eest.

Kokkuvõttes avaldas III kvartali teenuste bilansile olulisemat mõju vedude ekspordi mahu mõningane vähenemine ja reisiteenustelt saadud netotulu ulatuslik kasv.

Tulud

II kvartalis positiivseks muutunud tulude bilanss oli III kvartalis taas negatiivne (vt. tabel 12).

Tulude vool Eestisse on piirdunud põhiliselt välismaale paigutatud portfelliinvesteeringutelt saadud omanikutulu ja intressidega. Ehkki portfelliinvesteeringutelt saadava tulu sissevool jätkus ka III kvartalis, ei katnud see enam otseinvesteeringutelt ja muudelt rahapaigutustelt välja makstud summasid.

Enamuse muudelt investeeringutelt välja makstud summadest moodustasid riiklike laenude intressid. Kasvasid ka erasektori intressikulud.

Kuigi enamikus firmades määratakse kasumi jaotus ja reinvesteerimine kindlaks I kvartalis, tehti sellealaseid otsuseid ka vaadeldaval perioodil. See suurendas II kvartaliga võrreldes otseinvesteeringutelt välja makstud omanikutulu.

Ülekanded

Ülekannete bilansi positiivne saldo ületas esmakordselt 0,5 miljardi krooni piiri. See oli seotud reisiparvlaeva Estonia katastroofis hukkunute omastele ja kannatanutele välja makstud summadega.

Teenuste ja kaupadena saadud välisabi jäi varasemate kvartalite tasemele. Ülejäänud siirded olid seotud peamiselt raha liikumisega erasektoris.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Võrreldes eelmiste kvartalitega kapitali- ja finantskonto positiivne saldo vähenes, kuid ülejääk oli siiski jooksevkonto puudujäägist suurem.

Kapitalikonto kaudu liikunud summad olid seotud peamiselt Eestist alaliselt lahkunud inimestele makstud toetustega ning Eestisse selleks otstarbeks saabunud välisabiga.

Finantskonto ülejääk saavutati eelkõige tänu Eestisse tehtud otseinvesteeringutele, pikaajalistele riiklikele laenudele ning kaubanduskrediidi kohustuste kasvule muudes sektorites.

Otseinvesteeringud

1995. aasta III kvartalis suurenes oluliselt otseinvesteeringute vool Eestisse (vt. tabel 13ja joonis 5). Otseinvesteeringute saldo arvele langes peaaegu kogu finantskonto ülejääk.

Ligi pool III kvartalis Eestisse tulnud otseinvesteeringutest tehti põhikapitali vormis. Kui II kvartalis osaluste ost mitteresidentide poolt vähenes ja nende tagasimüük suurenes, siis III kvartalis olukord muutus. Välisosanike poolt omandati Eesti ettevõtete aktsiaid kokku 417 miljoni krooni eest. Sellest 16% langes vastloodud ühisettevõtete arvele. Ülejäänud osa moodustas aktsiakapitali juurdevool juba tegutsevatesse firmadesse, mis oli sama suur kui kogu I poolaastal. Residendid ostsid välisosalusi tagasi 25 miljoni krooni ulatuses.

Kuigi eelmise majandusaasta kasumi jaotus määrati enamikus firmades kindlaks juba 1995. aasta algul, tehti sellealaseid otsuseid ka III kvartalis. Reinvesteeritud tulu koosnes nii fondiemissioonist, omakapitali reservidest kui ka vabast omakapitalist.

Laenukapitali sissevoolu kasv jõudis III kvartalis rekordilisele tasemele. Peaaegu poole suurenenud kohustustest otseinvesteerijate ees moodustasid pikaajalised laenud ning kolmandiku kaubakrediidi võlgade kasv. Ülejäänud osa langes lühiajaliste laenude ning muude kohustuste kasvu arvele.

Kohustuste kasvuga paralleelselt on järk-järgult suurenenud ka nõuded otseinvesteerijaile. Põhiosa neist moodustas III kvartalis kaubakrediidi nõuete kasv, kuid suurenesid ka pikaajaliste laenudena välja antud summad. Lühiajaliste laenude ja muude nõuete puhul ületasid nende tagasimaksed mõne miljoni krooni ulatuses välja laenatud summasid.

Võrreldes varasema ajaga muutus III kvartalis otseinvesteerijate struktuur. Olulisemad investeeringud põhikapitali pärinesid Singapurist, USA-st ja Suurbritanniast. Otseinvesteeringute juurdevoolus tervikuna langes oluline osa Singapuri kõrval ka Rootsile (vt. tabel 14).

Majandussektoritest eelistati endiselt tööstust, kuhu tehti 72% investeeringutest põhikapitali. Kogu investeeringukapitalis oli tööstuse osa 51%. Suuri otseinvesteeringuid tehti ka transpordisektorisse ning hulgi- ja jaekaubandusse (vt. tabel 14).

Välismaale tehtud Eesti otseinvesteeringute maht oli tavakohaselt tagasihoidlik - 10 miljonit krooni. Põhiliselt oli see seotud kaubakrediidi nõuete kasvuga välismaal asuvatele tütarettevõtetele.

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringute saldo oli III kvartalis tavatult suure negatiivse saldoga. Selle põhjuseks oli peamiselt kaks asjaolu.

Esiteks paigutati suur osa reisiparvlaeva Estonia hukuga seotud kahjutasudest Saksamaal ja Suurbritannias asuvatesse investeerimisfondidesse (nende summade vastukirje kajastub jooksevkonto ülekannete bilansis).

Teiseks suureks raha väljavoolu allikaks olid Põhjamaade Investeerimispanga poolt peamiselt Eesti kommertspankadele müüdud võlakirjad.

Eestis tegutsevate investeerimisfondide puhul jätkus eelmiste kvartalite tendents, kus fondide vahendusel väljaspoole Eestit paigutatud raha toodi rohkem Eestisse tagasi, kui neid uute investeeringutena välismaale paigutati.

Muud investeeringud

Muude investeeringute positiivne saldo vähenes võrreldes varasemate kvartalitega tunduvalt, seda lühiajalise kapitali väljavoolu tõttu panganduses ja muudes sektorites. Rahandusinstitutsioonid ja valitsussektor tõid raha rohkem Eestisse, kui seda siit välja viisid. Eelkõige pikaajalise kapitalina.

Eesti Panga, Valitsuse ja Eesti Investeerimispanga poolt kasutati III kvartalis välislaene 266 miljoni krooni eest. Ligi kolmandik sellest summast läks lennujuhtimissüsteemide ja Tallinna Lennujaama uuendamiseks, umbes neljandik kulutati erinevate energiasäästuprogrammide finantseerimiseks. Ülejäänud raha kasutati masinate ja seadmete ostuks ning pankade poolt ettevõtetele ja eraisikutele edasilaenamiseks. Laenude tagasimaksed moodustasid 3,5 miljonit krooni.

RESERVID

Reservide kasv jätkus. Alates 1993. aastast on need kahanenud vaid 1994. aasta III kvartalis.

Eesti Panga maksebilansi osakond

[1] Ülevaade Eesti väliskaubandusest 1995. aasta 9 kuu jooksul on avaldatud Eesti Panga bülletäänis nr. 9/1995, lk. 29-43. (Toim. märkus).
[2] Siinkohal on arvestatud Eesti Panga maksebilansi osakonna poolt kaubandusbilanssi tehtud täiendusi, mis allpool järgnevas väliskaubanduse analüüsis ei sisaldu. Nii eksport kui ka import on siin f.o.b. hindades, väliskaubanduse analüüsis on import aga c.i.f. hindades. (Toim. märkus).