EESTI MAJANDUSE ÜLEVAADE. SEPTEMBER 1995

Sisukord


Kroonika

1. septembrist jõustus äriseadustik, mis sätestab senisest suurema kapitali nõude äriühingutele ja näeb ette avaliku äriregistri asutamise.

5. septembril kinnitas Valitsus elektrienergia ja põlevkivi uue hinna. 1. oktoobrist kallines elekter keskmiselt 13% ja põlevkivi piirhind tõusis 10%.

12. septembril otsustas Valitsus viia Erastamisagentuuri rahandusministri valitsemisalast üle majandusministri valitsemisalasse.

15. septembril tõusid reisirongide piletihinnad. Väljaspool Tallinna kehtestati ühe sõidukilomeetri hinnaks 20 senti.

21. septembril otsustas Valitsus likvideerida 12 riigiametit. Enamik neist muudetakse ministeeriumide osakondadeks.

25. septembril võttis Riigikogu vastu põllumajandussaaduste ja -toodete turu korraldamise seaduse. Seadus näeb muu hulgas ette ka võimaluse kehtestada imporditolle ning luua põllumajandus-kaubanduskoda.

26. septembril alustas Hüvitusfond neljanda ja viienda väljalaske obligatsioonide müüki. Neljanda seeria omad müüakse enampakkumisel, viienda omad fikseeritud hinnaga.

Valitsus kinnitas rahvastiku arvestuse andmebaasi pidamise põhimääruse. Andmebaasi pidaja on Riigi Arvutuskeskus, maakondades maakonnavalitsused, Tallinnas linnaosade valitsused.

Eesti Eraõiguslike Tervishoiuasutuste Liit ja Eesti Eraarstide Ühing tegid avaliku pöördumise Riigikogu, Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi poole. Pöördumises nõutakse erameditsiinile riigimeditsiiniga võrdseid arenguvõimalusi.

27. septembril esitas Valitsus Riigikogule 1996. aasta riigieelarve projekti.

Majanduspoliitika

Septembris tegeldi palju eelarve- ja tulupoliitikaga.

Valitsus töötas välja II lisaeelarve projekti. Tulude pool (50 mln. kr.) põhineb aasta alguse ülejäägi vähendamisel. Sellest 20 mln. kr. kulutatakse teravilja ostmiseks ja 30 mln. kr. jäetakse Valitsuse reservi.

Valitsus sai valmis ka 1996. aasta riigieelarve projekti. Selle tulude pool on 10 163 mln. kr., s.o. 14% suurem 1995. aasta oodatavast laekumist. Eeldatakse, et 1996. aastal kasvavad hinnad 20% ja majanduse reaalkasv on 3,5-4%. Seetõttu prognoositakse käibemaksu ja isikutulumaksu laekumi suurenemist 21%, ehkki tulude ümbersuunamise tõttu kohalikele omavalitsustele jääb riigieelarvesse laekuv isikutulumaksu summa tänavusest väiksemaks.

Aksiisidest laekuv tulu kujuneb 1995. aasta omast ligikaudu 2 korda suuremaks. Nii suur kasv põhineb maksumäärade tõstmisel. Valitsus tegi septembris põhimõttelise otsuse tõsta kütuseaktsiisi keskmiselt kolm korda. Samuti on kavas tõsta alkoholiaktsiisi määrasid. Eraisikute mittemaksustatava tuluosa suurendamine 300 kroonilt 500 kroonini kuus tähendab seda, et tulumaksu määr alaneb veidi.

Kaudsete maksude osatähtsus riigieelarve tuludes suureneb 57,6%-lt 70%-ni, muutes viimased väga sõltuvaks käibe struktuuri muutustest.

Kohalike eelarvete suhtes muutub tulude jaotus. Senise 52% asemel eraldatakse kohalikele omavalitsustele 66% üksikisiku tulumaksust. Teiseks jaotatakse ümber riigieelarve ja kohalike eelarvete funktsioonid. Koos eespool nimetatud tulumaksu osaga läheb kohalikele omavalitsustele üle kohustus maksta elanikele eluaseme- ja toimetulekutoetusi. Seoses sellega töötas Valitsus välja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu.

Lisaks saavad kohalikud eelarved toetust 804 mln. kr. (1995. aastaks on kavandatud ca 760 mln. kr.), millest 100 mln. kr. on mõeldud investeeringuteks.

Nii tegevusalati (ministeeriumide ja ametkondade lõikes) kui ka majandusliku otstarbe (palgad, investeeringud, tulusiirded) järgi on 1996. aastaks kavandatava riigieelarve kulude pool võrreldes 1995. aastaga vähe muutunud, ehkki Valitsuse prioriteedid (Justiitsministeerium, Siseministeerium) on selgesti eristatavad.

Riigieelarve juurde kuuluvad lisadena pensioni- (4,1 miljardit), ravikindlustus- (2,67 miljardit) ja keskkonnafondi (56 miljonit) eelarve. Tänu palga kasvule on ravikindlustuseks mõeldud sotsiaalmaksu laekunud loodetust rohkem. Valitsus kiitis heaks Rahandusministeeriumi poolt koostatud Keskhaigekassa 1995. aasta lisaeelarve projekti ja otsustas saata selle Riigikokku. Keskhaigekassal on tekkinud rahaprobleeme seetõttu, et ravikindlustusseadus lubab kasutada üksnes ravikindlustuseelarves ette nähtud summasid, rahajääkide ja arvestuslikust laekumist enam laekunud summade kasutamine nõuab aga Riigikogu eriotsust.

Koos eelarve aruteluga kerkisid päevakorda tulupoliitika küsimused. Ametiühingute Keskliidu ning Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu esindajad arutasid uue miinimumpalga kehtestamist. Ametiühingud soovivad kehtestada miinimumpalgaks 900 krooni, tööandjate liikmesliidud oleksid nõus 650 krooniga. Otsuse tegemine lükkus edasi.

Valitsus otsustas tõsta kooliõpetajate palka 1. oktoobrist keskmiselt 30%. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon (TALO) on teatanud, et taotleb riigieelarveliste asutuste töötajatele järgmisel eelarveaastal 40-50%-list palgatõusu. Riigikogule esitatud 1996. aasta riigieelarve projektis on ühtaegu ette nähtud kulutada palkadeks ligikaudu 14% rohkem raha kui tänavu. Samas tempos kasvavad kava kohaselt kõik kulud. Selleks et rohkem palka tõsta, tuleb eelarveliste asutuste töötajate arvu vähendada.

1. septembrist tõsteti vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni määrasid. Kõige enam suurenesid vanaduspensionid, sest pensioniõigusliku staazhi alusel arvutatavat osa tõsteti. Kuna rahvapension on endiselt 410 krooni, siis jäid endiseks ka selle arvutatavad pensionid. Valitsus arutas veel lastetoetuste seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Ühe ettepanekuna kaaluti lastetoetuse saamise sõltuvusse viimist vanemate sissetuleku suurusest.

Septembris jätkus väliskapitali juurdevool Eesti kommertspankadesse aktsiakapitali laiendamise ning välispankade laenuliinide avamise või suurendamise teel. Uudne nähtus oli see, et Põhjamaade Investeerimispank müüs Eestis 200 miljoni krooni eest võlakirju (intress 12%, lunastamistähtaeg 1997. aasta september). Raha on mõeldud Soome ja Rootsi telekommunikatsiooniorganisatsioonide investeeringuteks.

PHARE programmi raha eest kavatsetakse läbi viia uurimus Eesti raudteede olukorrast. Pärast uuringute lõppemist on nende rekonstrueerimisse põhimõtteliselt nõus investeerima Euroopa Investeerimispank (EIB). Eesti transpordisüsteemi analüüsimisega on lubanud tegelema hakata ka Maailmapank (WB).

Võrreldes oma lähinaabritega on Eesti turg kõige avatum. 1995. aastal karmistas Venemaa Eesti suhtes tollibarjääre. Kaubandus-Tööstuskoja korraldusel külastas esinduslik Eesti ärimeeste delegatsioon Moskvat, elavdamaks Eesti-Vene kaubandussidemeid. Eesti toiduainetööstuse toodangu eest kaitseb oma turgu ka Läti, ehkki septembris Riias toimunud Balti riikide põllumajandusministrite kohtumisel pooldasid kõik osalejad üleminekut vabakaubandusele. Ka Eesti ja Ukraina vabakaubanduse leping ootab ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis.

Majanduskasv

Majanduskasvu indeks on sisemaise kogutoodangu (SKT) muutumise integreeritud näitaja. Ta hõlmab tulude- ja tarbimispoolset kasvuindeksit, koosnedes püsiva struktuuriga osaindeksitest, mida on eelnevalt tasandatud kolme kuu libiseva keskmisega. Selline tasandamine elimineerib juhuslikud ja modelleerimise ligikaudsusest tingitud hälbed ning toob esile põhitendentsid, mis kõige usaldusväärsemalt peegelduvad kvartaalses indeksis.

Majanduskasvu indeks suurenes septembris augustikuu suhtes 2,5% (vt. tabel 1). Pärast juulikuist kahanemist kasvas indeks teist kuud järjest. III kvartali keskmine majanduskasv II kvartaliga võrreldes oli 2,5% ja 1994. aasta III kvartaliga võrreldes 2,6%.

1994. aastal toimus eriti kiire kasv II kvartalis, millele III kvartalis järgnes langus. Tänavu on majandus arenenud stabiilselt, kuigi 9 kuu keskmine majanduskasvu indeks oli võrreldes 1994. aasta 9 kuu keskmisega ainult 1,2% suurem (vt. joonis 1).

Majanduskasvu indeks suurenes septembris eelkõige tänu tarbimispoolse kasvuindeksi suurele positiivsele muudule. Tuludepoolne indeks septembris kahanes (vt. tabel 2).

Tarbimispoolse kasvuindeksi suhtes olid määravad muutused välissektoris ning investeeringute ja laoseisu vallas. Septembris kahanes kaupade ekspordi ja impordi negatiivne saldo ning kasvas teenuste ekspordi ja impordi positiivne saldo. Mõlemad tegurid parandasid välissektori koondindeksit.

Tuludepoolses kasvuindeksis oli kõige olulisemaks mõjuriks puhkustejärgne madal palgatase.

Ka III kvartali kokkuvõttes olid majanduskasvu indeksi osaindekseid mõjutanud tegurid analoogilised septembrikuu omadega (vt. tabel 3).

Inflatsioon

Rahareformijärgsel ajal on suurem osa inflatsiooniindikaatoreid eelnenud aastaga võrreldes kahanenud (vt. tabel 4).

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnad kasvasid septembris augustikuuga võrreldes 2,1%. Septembri hinnatõus oli suurem viimase 12 ja viimase 3 kuu keskmisest (vt. tabel 5 ja joonis 2). Hooajalisus ei mänginud septembrikuu hinnakasvus olulist rolli (vt. joonis 3). Eesti tarbijahindade kasv ületas septembris Läti ja Leedu oma (vastavalt 1,8 ja 2,0%).

III kvartalis tõusid tarbijahinnad II kvartali suhtes 5,3%. See näitaja on madalam II kvartali (6,2%) ja 1994. aasta III kvartali omast (5,5%) ning võrdne eelnenud nelja kvartali keskmise hinnakasvuga. Sealjuures kasvasid avatud sektori hinnad III kvartalis 1,1% ning varjatud sektori omad 11,4% (vt. joonis 4).

Majanduse avatud ja varjatud sektori hinnaindeksite analüüsist ilmneb, et septembris toimus oluline kasv mõlemas sektoris - vastavalt 1,8 ja 2,6% (vt. tabel 5). Tõusid administratiivselt reguleeritavad hinnad (rongipiletid, sideteenused jne.), samuti kallinesid muud varjatud sektori hinnad (elutarbelised teenused jne.). Eelmise aasta sama kuuga võrreldes oli tarbijahindade kasv septembris aeglasem (vt. joonis 5).

Arvestades majanduse avatud ja varjatud sektori osatähtsust eratarbija ostukorvis, oli septembris 63,5% THI kasvust tingitud hinnatõusust avatud sektoris (vt. tabel 6).

Hinnatõusu teguranalüüs

Mõjukamaks avatud sektori hinnakasvu põhjustajaks oli septembris varem toimunud Saksa marga nõrgenemine, mis põhjustas välismaistest (industriaalmaade) hindadest lähtuva inflatsioonilise surve kasvu (vt. tabel 7). Viimase 5 kuu jooksul aset leidnud Vene rubla reaalkursi tõus on samuti mõjutanud Eesti hindu kasvu suunas.

Hälbimuslik rahapakkumine ja fiskaalpoliitikat kirjeldav tegur pidurdasid mõningal määral hinnatõusu avatud sektoris.

Septembris kasvas välishindade mõju ka varjatud sektori hinnakasvule. Identifitseerimata tegurite hulgas oli olulisim rongipiletide ja sideteenuste kallinemise mõju.

Hinnatõusu komponentanalüüs

Kauba- ja teenuseagregaatidest kallinesid septembris enim vaba aja veetmisega seotud kulud, muud kaubad ja teenused ning toit (vt. tabel 8).

Toidukaupade, vaba aja veetmisega ning eluasemega seotud kulude, samuti transpordi- ja sidetariifide kallinemine tingis kokku 81,4% THI kasvust (vt. tabel 9).

Kaubagruppide lõikes põhjustasid viiendiku THI kasvust vaba aja veetmisega ning haridusega seotud kulud (vt. tabel 10). Septembris kallinesid teatripiletid 44,4%, tasulised kursused 15,9% ja kinopiletid 14,4%. Lillede hinna tõus 13,7% oli hooajalise iseloomuga. Telerite ja raadiote remont muutus 21,4% kallimaks.

Kaubagruppide rasvad, munad ning piim ja piimatooted tarbijahindade tõus põhjustas vastavalt 12,6, 7,5 ja 6,9% THI kasvust. See oli tingitud eelkõige Vene rubla reaalkursi tõusust Eesti krooni suhtes, mis Eesti kroonides väljendatud Venemaa hindade kaudu avaldas inflatsioonilist survet Eesti hindadele. Ka varem on samad kaubagrupid olnud Venemaa mõju suhtes tundlikud.

Üüri, vee ja kanalisatsiooniteenuste kallinemine ei tähendanud uue administratiivse hinnatõusu etapi algust, vaid varasema hinnatõusu jätkumist peamiselt väljaspool pealinna.

Kõige enam odavnes septembris puu- ja köögivili. Tarbijahindade langus selles grupis oli seotud peamiselt kartuli ning värske puuvilja odavnemisega (vastavalt 14,3 ja 1,8%). Nende mõju vähendas aga nn. B-grupi köögivilja (tomat, kurk jm.) kallinemine 35,8%.

Tootjahinnaindeks

Tootjahinnad kasvasid septembris augustikuu hindadega võrreldes 1,4% (vt. tabel 11).

Kuna administratiivselt reguleeritavaid energeetika ja mäetööstuse toodangu hindu ei ole pärast aastavahetust tõstetud, siis on ka tootjahindade kasv alates veebruarist olnud suurel määral tingitud töötleva tööstuse toodangu hinnatõusust (vt. tabel 12). Tootjahindade alusindeksite võrdlus näitab, et alates 1992. aasta detsembrist on aga energeetika ja mäetööstuse toodangu tootjahinnad kasvanud töötleva tööstuse toodangu hindadest enam (vt. joonis 6).

III kvartalis kasvasid tööstustoodangu tootjahinnad II kvartali hindadega võrreldes 1,0%, seejuures töötleva tööstuse toodangu hinnad 1,2 ning energeetika ja mäetööstuse toodangu hinnad 0,2% (vt. joonis 7).

Ekspordihinnaindeks

Ekspordihinnad kasvasid septembris augustikuu hindadega võrreldes 1,3% (vt. tabel 13ja joonis 8). Ekspordihindade kasv eelmise aasta sama kuu suhtes näitab tänavu pidevat alanemistendentsi. See oli iseloomulik ka septembrile.

III kvartalis tõusid ekspordihinnad II kvartali omadega võrreldes 1,1%. Viimane on võrdne II kvartali näitajaga ning väiksem 1994. aasta III kvartali omast ja eelnenud nelja kvartali keskmisest (vt. joonis 9).

Ehitushinnaindeks

Ehitushinnad kasvasid III kvartalis II kvartali hindadega võrreldes 5,2%. See näitaja on väiksem nii II kvartali ja 1994. aasta III kvartali kui ka eelneva nelja kvartali keskmisest (vt. joonis 10).

Krooni efektiivse reaalkursi indeks

Septembris tõusis krooni reaalkurss võrreldes augustikuuga 0,3% (vt. tabel 14ja joonis 11). Selle põhjuseks oli hinnatõus Eestis, mis ületas kroonides väljendatud välishindade kallinemise.

Erinevate komponentide mõju krooni reaalkursi muutumisele on toodud tabelis 15.

Sisemaine reaalvahetuskursi indeks, mida arvutatakse majanduse varjatud ja avatud sektori hinnaindeksite suhtena, suurenes septembris samuti. Pikema aegrea puhul on sisemaise reaalvahetuskursi indeksi muutumine analoogiline krooni efektiivse reaalkursi indeksi muutumisega (vt. joonis 12).

Riigieelarve ja kohalikud eelarved

Kogu käesoleva aasta jooksul on riigieelarve tulude laekumine olnud lähedane plaanitule. 9 kuuga oli laekunud 72% aastaks kavandatud mahust (ideaalseks võiks pidada 73-74%-list laekumist). Samal ajal kulutati 70% kogu aastaks kavandatud summast. 1994. aasta 9 kuu kohta olid need näitajad vastavalt 72 ja 65%. Ehkki kahe viimase aasta näitajad on suuruselt lähedased, on tegelik olukord neil aastatel põhimõtteliselt erinev. Nimelt lähtuvad 1994. aastat kirjeldavad suhtarvud kavast, mis sisaldas ka suurtel ülelaekumistel põhinevaid lisaeelarveid ning seetõttu kujunesid tegelikud kulutused aasta algul kavandatutest 19,2% suuremaks.

Kohalike eelarvete tulusid laekus tänavu 9 kuuga 75% riigieelarve eelnõu koostamise ajal prognoositust, s.t. isikutulumaksu on laekunud suhteliselt paremini, kui riigieelarve tulusid kokku. Et kohalikud eelarved vajavad toetust ka riigieelarvest, siis on riigieelarve ja kohalike eelarvete summaarsete tulude-kulude vahekord siiski pingelisem kui varasematel aastatel. Kui 1994. aasta I poolaastale oli iseloomulik jooksvate tulude märgatav ülejääk kuludest, siis käesoleval aastal on see olnud väike. 9 kuu kokkuvõttes moodustas riigieelarve ja kohalike eelarvete jooksvate tulude ülejääk 1,5% (vt. tabel 16ja joonis 13).

Sõltuvalt võrdlusbaasist võib eelarve täitmisele septembris anda nii tavapärasest parema kui ka halvama hinnangu. Ebatavaline oli 1994. aastaga võrreldes see, et septembris vähenesid riigieelarve tulud võrreldes augustiga ligi 30% (vt. joonis 14). Varasematel aastatel on september tähistanud suvisele madalseisule järgnenud tulude suurenemise perioodi algust. Tänavune suur langus ei johtunud aga sugugi tähtsamate maksutulude vähenemisest. Alanes üksnes aktsiiside ja ettevõtte tulumaksu laekum. Selline maksukorraldusest tulenev kõikumine on aga normaalne. Käibe- ja isikutulumaksu laekumine isegi suurenes, ehkki vähem kui seda võinuks eelmiste aastate kogemuse põhjal oodata. Tulude langus oli tingitud hoopis mitmesuguste teenustasude laekumi vähenemisest, mille põhjuseks oli varem laekunud summade ümberarvestamine. Seda tuleb lugeda juhuslikuks hälbeks, mis ei iseloomusta muutusi tulude baasis.

Kohalike eelarvete tulud vähenesid septembris ümmarguselt 7%, korrates 1994. aasta kõikumist (vt. joonis 15).

Võrreldes riigieelarve laekumisi tänavu septembris 1994. aasta septembriga, võib toimunud muutusi pidada ootuspärasteks. Erandiks oli isikutulumaks, millest saadav tulu kasvas eelmise aasta septembriga võrreldes vaid 1,23 korda, samal ajal kui 9 kuu kokkuvõttes on isikutulumaksust saadav tulu suurenenud 1,48 korda (vt. tabel 17). Et isikutulumaksu võlad märkimisväärselt ei kasvanud, siis on ainsaks selgituseks see, et tööandjad viivitasid summade ülekandmisega (sellega on aega järgmise kuu 5. kuupäevani). Väite paikapidavust kinnitab ka tõsiasi, et kohalikesse eelarvetesse laekuva isikutulumaksu summa oli tänavu septembris 1,4 korda suurem kui 1994. aasta samal kuul.

Käesoleva aasta II poolaastal peaksid tulud võrreldes 1994. aasta sama ajaga kasvama kiiremini kui I poolaastal, sest mullu suurenesid eelarve laekumised II poolaastal võrreldes I poolaastaga väga vähe. Seetõttu näis tänavuse aasta I poolel riigieelarve tulude kasvutempo eelmise aastaga võrreldes eksitavalt madal, 9 kuu kokkuvõttes aga tuleb väita vastupidist: 1,3-kordne kasv on liiga suur, et seda saaks aasta keskmiseks pidada. 1995. aasta tulud peaksid kujunema 1994. aasta omadest umbes 1,25-1,26 korda suuremaks.

Riigieelarve tulude kujunemist mõjutavad maksud võib jagada kaheks. Kavandatust paremini laekuvad aktsiisid, mida oli 9 kuuga laekunud 90% aastaks kavandatud summast. See ei ole seotud majanduskäibe suurenemisega, vaid tuleneb maksumäärade tõstmisest ja uue maksu (mootorsõidukite aktsiis) kehtestamisest. Eelarve kavandamisel nende meetmetega täiel määral ei arvestatud.

Kavandatu piiril laekuvad isikutulumaks, ettevõtte tulumaks ning käibemaks. Neist käibemaksu laekumine on soovitust 3-4% väiksem. Kavandatust väiksemaks võib aasta kokkuvõttes kujuneda ka laekum ettevõtte tulumaksust, mille mõju (moodustab k.a. 9 kuu kokkuvõttes 12% riigieelarve tuludest) on aga käibemaksuga võrreldes väike. Et keskmise palga kasv on olnud prognoositust kiirem, võib isikutulumaksu laekuda isegi plaanitust rohkem. Samuti on palkade kasv taganud isikutulumaksu kaudu kohalike eelarvete tulude püsiva suurenemise.

Riigieelarve ja kohalike eelarvete kulutuste muutumine on viimastel kuudel olnud lähedane 1994. aasta omale (vt. joonis 16ja joonis 17).

Kulutuste struktuur tegevusalati on olnud viimastel aastatel olnud püsiv juba ainuüksi tulude piiratuse tõttu. Prioriteetseteks kuludeks, nagu väikeriikide puhul loomulik, on olnud kulutused sotsiaalsfäärile. Nende osatähtsus riigieelarve ja kohalike eelarvete kuludes on suurenenud ligikaudu 50%-ni ja nende muutumine määrab ära ka muude kulutuste aastasisese muutumise (vt. tabel 18). Väikesed muudatused võivad toimuda vaid üksikute kuude lõikes.

Välislaenud

Rahandusministeeriumi andmeil oli ratifitseeritud laenulepingute järgi riigi poolt võetud välislaenude kogusumma 1. oktoobri seisuga Eesti Panga 29. septembri valuutakursside järgi 329,3 mln. USD ning garanteeritud laenude kogusumma 118,4 mln. USD (ehk vastavalt 73,6 ja 26,4% laenude 447,7 mln. USD suurusest kogusummast; vt. tabel 19).

Kasutusvaldkonna järgi olid prioriteetsed energiamajanduse ümberkorraldamiseks ning side ja teede olukorra parandamiseks suunatud laenud (vastavalt 28 ja 19% laenude kogusummast; vt. tabel 20).

Riigi poolt võetud ja garanteeritud välislaenudele lisandus III kvartalis AS Eksportfinansilt saadud ning Norra Kuningriigi poolt garanteeritud 3,15 mln. USD suurune laen, mille tähtaeg on 7 aastat ning mis on mõeldud sidevõrkude ehitamiseks. Laenude kogusumma III kvartalis vähenes, kuna Valitsus loobus 11. juulil Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) poolt eraldatud energeetikalaenu 100 mln. krooni suurusest osast. Samuti lõpetati (Jaapani Ekspordi- ja Impordipangalt) JEXIM võetud laenu väljamaksmine ja täpsustus laenu lõplik suurus.

III kvartalis maksti laene välja 16,7 mln. USD. Laenude põhiosi tagasi ei makstud (vt. tabel 21ja joonis 18). Käesoleva aasta 9 kuuga on välislaene välja makstud ligi 2 korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (arvestamata IMF-i vahendeid). See näitab laenude paremat kasutamist võrreldes eelmise aastaga. Tänavu on näiteks küttesüsteemide kaasajastamiseks mõeldud Maailmapanga (WB) laenust välja makstud 8,5 mln. USD ning Tallinna lennuvälja kaasajastamiseks mõeldud EBRD laenust 6,1 mln. USD. Seega on riigi tuleviku seisukohalt olulisi investeeringuid hakatud finantseerima välislaenude abil.

Laenude teenindamise kulude suhe eksporti on nullilähedane, sest praegu moodustavad laenude kulude põhiosa intressimaksed. Tagasi makstakse ainult kahte laenu. Laenude teenindamise kulud peaksid oluliselt suurenema alates 1996. aastast ning olema maksimaalsed aastal 2000 (vt. joonis 19).

Eesti peamised laenuandjad on olnud rahvusvahelised pangad. Võrreldes 1994. aasta III kvartaliga on pikemaajaliste projektide krediteerimisega tegelevate rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide osatähtsus suurenenud (vt. tabel 22).

Töötus

Tööturuameti andmeil jätkus septembris sügisele iseloomulik töötute arvu kahanemine. Töötuks tunnistatuid oli 1. oktoobri seisuga 13232 ehk 1,3% vähem kui 1. septembril (vt. tabel 23). Ametlikult töötuks tunnistatutest sai septembris töötu abiraha 12113 inimest e. 92% (augustis 12821).

Käesoleva aasta suvel ja sügisel aset leidnud töötute arvu kahanemine oli valdavalt hooajalise iseloomuga. Töötuse sesoonselt tasandatud aegrida näitab käesoleval aastal kasvutendentsi (vt. joonis 20).

Tööhõiveametitesse pöördus septembris töö otsinguil 3,6% tööealistest. Töötuse määr, arvutatuna kõigi tööotsijate suhtena hõivatute ja tööotsijate üldarvu, nagu soovitab Rahvusvahelise Töö Organisatsiooni (ILO) metoodika, oli septembris 4,6% ehk veidi madalam 1994. aasta sama kuu tasemest.

Tööotsijate arvu kahanemist võrreldes augustiga mõjutas septembris 8% ulatuses ametlikult töötuks tunnistatute vähenemine ja 92% ulatuses muude tööotsijate vähenemine.

Kõige enam mittetöötavaid tööotsijaid (suhtarvuna tööealistest) oli septembris endiselt Võrumaal. Töötuks tunnistatute osatähtsuse järgi tööealistest oli töötus suhteliselt kõrge ka Narvas, Põlvamaal ja Viljandimaal (vt. tabel 24). Madal oli töötuse tase Pärnumaal, Tallinnas, Tartumaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal.

Tööpakkumisi oli septembris kõige enam (üle 1 iga 10 tööotsija kohta) Pärnumaal, Tallinnas, Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Suhteliselt kõige enam tööotsijaid leidis rakenduse Pärnumaal. Kõrge töötuse tasemega maakondades õnnestus septembris töökoht saada vaid 2-3%-l tööhõivetalitustes registreeritud tööotsijatest.

Palk

Sotsiaalministeeriumi andmeil kujunes septembris keskmiseks brutopalgaks 2360 krooni (augustis 2207, juulis 2470 krooni). III kvartali keskmine brutopalk oli esialgseil andmeil 2346 krooni.

Analoogiliselt 1994. aastaga algas septembris taas palkade tõus (vt. joonis 21). Septembris kasvas keskmine nominaalpalk 6,9, reaalpalk aga 4,7% (vt. tabel 25). 1994. aasta septembris tõusid tarbijahinnad rohkem kui tänavu, mistõttu tänavu oli reaalpalga kasv suurem (vt. joonis 22). Koos 1995. aasta septembriga moodustas viimase 12 kuu keskmine reaalpalga juurdekasv (keskmisena igakuistest reaalpalga juurdekasvudest eelmise aasta samade kuudega võrreldes) 10,5% ja viimase 9 kuu keskmine 8,8%.

EMOR-i pereuuringute andmeil oli septembris keskmine töötasu 2277 krooni ühe palgasaaja kohta ehk peaaegu sama suur kui augustis (vt. joonis 23). III kvartali keskmine töötasu oli EMOR-i andmeil 2378 krooni kuus, mis ületab 1,4% Sotsiaalministeeriumi andmeid, kuid jääb 5,5% alla Riigi Statistikaameti (RSA) esialgsetele andmetele (2410 krooni). Seejuures võivad pere-eelarvete andmetes sisalduda sellist laadi töötasud, mida ei ole ametlikus korras vormistatud.

RSA poolt avaldatud ettevõtete aruandlusele tugineva palkade kokkuvõtte järgi oli II kvartali keskmine palk 2395 krooni. Majandusharuti on käesoleval aastal palkade kasv olnud suhteliselt kiire kalanduses, põllumajanduses, energeetikas, gaasi- ja vesivarustuses ning metsamajanduses (vt. tabel 26). Keskmise palga suuruse poolest olid II kvartalis eesotsas rahandus, energeetika, gaasi-ja vesivarustus ning transport, laomajandus ja side. Alla 2000 krooni jäi keskmine palk mitmesugustel teenindusaladel ja põllumajanduses.

Eestis on keskmine palk olnud käesoleval aastal Läti ja Leedu palgatasemest kõrgem (vt. joonis 24). Lätis kahanes septembris riigitöötajate keskmine nominaalpalk 2,6% (sealhulgas eelarvelistes asutustes 5,7%), reaalpalk 4,6% (THI kasvas 1,8%). Viimase 12 kuuga on Lätis riigitöötajate keskmine palk kasvanud 22, tarbijahinnad aga 24% (Eestis keskmine palk 36,4 ja THI 25,9%). Leedus oli septembris samuti tegemist keskmise palga langusega: nominaalpalk vähenes 1,6% (riigisektoris 1,9% ja erasektoris 0,7%), reaalpalk 3,3% (THI kasvas 2%).

Perede tulud

EMOR-i andmeil jätkus septembris augustis alanud elanike tulude kasv (vt. joonis 25). Tulude tõus kulmineerub tavapäraselt kvartali lõpukuul ja nii oli see nüüdki. Septembris moodustas kätte saadud tulu pereliikme kohta 1265 krooni (vt. tabel 27). Netotulu viimaste aastate trendi ja hooajalisuse mõju arvestades võinuks septembri keskmiseks netotuluks kujuneda 1308-1313 krooni pereliikme kohta (vt. joonis 26).

Arvestuslik brutotulu pereliikme kohta oli septembris keskmiselt 104 krooni suurem kui augustis. Kuna tarbijahinnad tõusid septembris 2,1%, suurenes elanike reaaltulu septembris võrreldes augustiga 5,3%. Käesoleva aasta 9 kuuga on elanike reaaltulu kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6,5%.

Netotulu kasvu mõjutasid septembris 64,0% ulatuses töötasu kasv, 9,1% ulatuses tulu tootmistegevusest ning 38,5% ulatuses sotsiaalkindlustuse väljamaksed ja kompensatsioonid. Raha paigutamise tulud avaldasid septembris kogutulu kasvule pidurdavat mõju (vt. joonis 27).

1. septembrist suurenes pensioniõigusliku staa_i osatähtsus vanaduspensioni arvestuses. Sellega seoses kasvas elanike tulude struktuuris sotsiaalkindlustuse tulude osakaal septembris 1,4 protsendipunkti (vt. tabel 28).

Eratarbimine ja säästmine

EMOR-i andmeil kulutati septembris tarbimiseks keskmiselt 1109 krooni pereliikme kohta ehk 87,7% kätte saadud rahalistest tuludest (vt. tabel 29). Ülejäänud 156 krooni ehk 12,3% septembri sissetulekutest jäi säästudeks.

EMOR-i andmeil kasvas nominaalne tarbimine septembris eelmise kuuga võrreldes 6,2 ja reaalne tarbimine 4,1%. Käesoleva aasta 9 kuu jooksul on reaalne tarbimine kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,7%.

Tarbimise kogusumma kasvu mõjutasid septembris kõige enam kulutuste kasv eluasemele (87,1% ulatuses) ning muudele kaupadele (75,7% ulatuses). Viimastest moodustasid suure osa kestvuskaubad - mööbel ja kodumasinad. Tarbimiskulude kasvu pidurdas kulude vähenemine transpordile ja alkoholile (vt. joonis 28). Mitmesugused tarbimise komponendid taandasid üksteise mõju nii, et sesoonsete tegurite koosmõjul kasvas septembris tarbimise kogusumma väga vähe.

Perede tarbimiskäitumises tekkis septembris iseloomulik üleminek suviselt kulutuste struktuurilt sügis-talvisele. Nii suurenesid kulutused eluasemele ja söömisele väljaspool kodu rohkem kui kolmandiku võrra. Võrreldes augustiga kasvasid kulutused haridusele ja tervishoiule 2,2 korda ning kestvuskaupade ostmiseks 1,8 korda.

Toidule tehtud kulutuste osatähtsus oli septembris suurim pensionäride peredes (52,3%). Samal ajal oli see märgatavalt väiksem majanduslikult aktiivsetes peredes: ühe tulutoojaga peres 30,8, kahe tulutoojaga peres 27,1 ja kolme või enama tulutoojaga peres 22,6%.

Toidu ostmiseks kulutati septembris keskmiselt 391 krooni ühe pereliikme kohta, mis oli sarnane augusti tasemele (389 krooni), kuid jäi märgatavalt madalamaks juuli omast (415 krooni). Septembris vähenesid kulutused suhkrule ja sügisel odavamale puu- ja juurviljale. Ligikaudu kolmandiku võrra suvekuudest vähem kulutati septembris alkoholile.

Tarbimise struktuuris kasvas eluasemele tehtud kulutuste osatähtsus augustiga võrreldes 4,3 protsendipunkti (vt. tabel 30). Suurenesid nii kommunaalmaksed kui ka kulutused kodusisustusele. Samal ajal vähenesid märgatavalt kulutused ehitusmaterjalidele, mis näitab, et suviste ehitustööde ja sanitaarremontide aeg jõudis lõpule.

Transpordikulude osatähtsuse märgatav muutumine perede kulutuste struktuuris on kõige sagedamini seotud autoostudega. Augustis tõusis seetõttu nende kulude osatähtsus 2 protsendipunkti ja septembris vähenes 4 protsendipunkti. Ühistranspordile ning bensiini ja õlide ostmiseks kulutati suvel märgatavalt rohkem kui septembris.

Garderoobikaupade ostmiseks kulutati peredes septembris suhteliselt palju. See oli tingitud nende kaupade kallinemisest ja kooliaasta algusest. Rohkem kui varasematel kuudel osteti peredes septembris ka kestvuskaupu.

Majanduslik ebavõrdsus

Käesoleval aastal on elanike tulude diferentseeritus pigem langenud kui tõusnud (vt. tabel 31). Gini koefitsient on olnud enamikul kuudel veidi väiksem, kui eelmise aasta samadel kuudel, ning ka Lorenzi kõvera järgi on languse nihe märgatav (vt. joonis 29ja joonis 30).

Nende perede osatähtsus, kelle tulud keskmiselt ühe pereliikme kohta jäid alla kehtiva miinimumpalga, oli septembris 14,4%, s.t. väiksem kui augustis (14,6%) ja juulis (15,8%). Perede X ja I tuludetsiili keskmiste tulude suhe muutus septembris vähe, kuid siiski kahanemise suunas.

Eluks hädavajalikud kulutused (püsikulud) jäid septembris enam-vähem augusti tasemele (358 krooni pereliikme kohta septembris, 355 krooni augustis). Selle põhjuseks oli sügisene kartuli ja muu köögivilja odavnemine, kuigi THI kasvas 2,1%.

Minimaalse toidukorvi maksumusest (septembris 301 krooni inimese kohta) kulutas toidule vähem 20% peresid (augustis 25%).

Inflatsioon mõjus septembris jõukamatele peredele veidi vähem, kui vaestele peredele (vt. tabel 32). Põhjuseks oli mitmete toidukaupade kallinemine, sest vaeste perede ostukorvis on toidu osatähtsus 2,1 korda suurem kui jõukamate omas.

Urmas Sepp
Andres Kerge
Tiiu Luks
Sünne Püss
Anres Saarniit
Natalja Viilmann