EESTI VÄLISKAUBANDUS 1995. AASTA 9 KUU JOOKSUL

Sisukord


Käesoleva aasta 9 kuu jooksul eksporditi Eestist kaupu 15,1 ja neid imporditi Eestisse 20,6 miljardi krooni väärtuses (vt. tabel 1). Nimetatud summad ületasid 1994. aasta sama perioodi näitajaid vastavalt 25,5 ja 33,8%. Väliskaubandusbilansi puudujääk moodustas 15,4% üldkäibest (1994. aasta samal ajal 11,3%). Eesti väliskaubandusbilanssi kvartalite lõikes kirjeldab ka joonis 1.

Väliskaubanduskäibe struktuur

Eesti väliskaubanduskäive oli tänavu 9 kuuga ligi kolmandiku võrra suurem kui 1994. aasta samal ajal (vt. tabel 2). Kõige enam suurenes aastaga masinate ja seadmete, puidu ja paberi ning keemiatööstuse toodete, kõige vähem aga toidukaupade käive. Vastavalt muutus ka väliskaubanduskäibe struktuur. 1994. aasta 9 kuu jooksul olid käibelt suurima osatähtsusega kaubagrupiks toidukaubad, tänavu tõusid esikohale masinad ja seadmed. Märkimisväärselt on aastaga kasvanud ka keemiatööstuse toodete ning puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete osatähtsus üldkäibes. Lisaks toidukaupadele on märgatavalt vähenenud veel mineraalsete toodete (peamiselt kütused) osatähtsus kogukäibes.

Kaubagrupiti on kaupade sisse- ja väljaveo saldo seitsmel juhul kümnest muutunud aastaga ebasoodsamaks. Seejuures oli toidukaupade ning metallide ja metallitoodete eelmise aasta 9 kuu saldo positiivne, tänavu aga üsna tugevasti negatiivne. Eksport ületas importi 1995. aasta 9 kuu jooksul vaid kahe kaubagrupi osas - puit, paber ja nendest valmistatud tooted ning mööbel. Positiivne on ka mineraalsete toodete kaubavahetuse suure puudujäägi kahanemine. Koos masinate ja seadmete ning keemiatööstuse toodetega olid mineraalsed tooted siiski kaubavahetuse üldpuudujäägi kõige olulisemad põhjustajad.

Suureneb kaupade töötlemine Eestis

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga suurenes tänavu ligi kolme neljandiku võrra välismaalt Eestisse töötlemiseks saadetud kaupade käive, mis moodustas üldkäibest juba 17,9% (vt. tabel 3). Kõige enam kasvas mineraalsete toodete ja transpordivahendite töötlemine, kuid nende osatähtsus töödeldud kaupade üldkäibes on veel väike. Enam kui kolmandiku kõigi töödeldud kaupade käibest moodustasid 9 kuuga nii garderoobikaubad kui ka masinad ja seadmed. Nende kahe kaubagrupi ekspordi ja impordi üldkäibes oli töötlusel samuti väga oluline osa: garderoobikaupade puhul on see näitaja kahe viimase aasta 9 kuu jooksul ulatunud peaaegu pooleni grupi üldkäibest.

Ehkki Eestisse saadavad kaupu töötlemiseks paljud riigid, tuli 9 kuu jooksul 70% nende kogumahust kahest riigist - Soomest ja Rootsist. Seejuures Soome positsioon tugevnes võrreldes 1994. aasta sama ajaga veelgi (vt. tabel 4). Oluliselt väiksem, kuid siiski märkimisväärne oli ka Saksamaa ja Venemaa osatähtsus.

Eestis töödeldud kaupade osatähtsus Eesti ja vastava riigi vahelise kaubavahetuse üldkäibes oli käesoleva aasta 9 kuu jooksul kõige suurem Rootsi, Soome, Norraga ning Saksamaa puhul.

Ekspordi struktuur

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga suurenes tänavu samal ajal kõige rohkem - ligi kolmveerandi võrra - masinate ja seadmete väljavedu (vt. tabel 5). Seda eelkõige tänu nende töötlemisele Eestis. Öeldut kinnitab tõsiasi, et masinate ja seadmete väljavedu suurenes kõige enam just Rootsi ja Soome.

Üle 50% kasvas keemiatööstuse toodete ja puidu, paberi ning nendest valmistatud toodete väljavedu. Keemia- ja plastmasstooteid eksporditi oluliselt rohkem ida suunas (Venemaale, Lätisse ja Leetu), plastmasstooteid ka Soome. Puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete eksport koosnes 90% ulatuses puidust ja puidutoodetest ning nende väljavedu suurenes eelkõige Põhjamaadesse ja Saksamaale.

Ainsaks kaubagrupiks, mille väljavedu vähenes, olid toidukaubad. Seejuures toiduainetööstuse toodete eksport kahanes (põhiliselt Venemaale, veidi ka Lätisse ja Leetu), loomsete toodete väljavedu aga kasvas ligi kolmandiku võrra, eelkõige Suurbritanniasse ja Hollandisse.

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga muutus ka ekspordi struktuur. Peamine erinevus oli toidukaupade osatähtsuse langus. Vaatamata sellele säilitas see grupp ekspordi üldmahus liidrikoha. Tähtsuselt teisel kohal olid garderoobikaubad, kolmandal puit.

Impordi struktuur

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga ei vähenenud tänavu samal ajal kaupade sissevedu ühegi kaubagrupi lõikes (vt. tabel 5). Keskmisest enam kasvas puidu, paberi ning nendest valmistatud toodete (millest ca 70% moodustas paber), metallide ja metallitoodete, mitmesuguste muude tööstuskaupade ning masinate ja seadmete sissevedu.

Paberitoodete import suurenes eelkõige Soomest, puidu- ja puidutoodete sissevedu lisaks Soomele ka Venemaalt. Metalle ja metallitooteid veeti rohkem sisse Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Rootsist, masinaid ja seadmeid põhiliselt Soomest.

Kõige vähem suurenes mineraalsete toodete ning toidukaupade import ning nende kaubagruppide osatähtsus sisseveo üldmahus vähenes. Mõnevõrra suurenes ühtaegu masinate ja seadmete, keemiatööstuse toodete, metallide ja metallitoodete ning puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete osatähtsus koguimpordis. Impordi struktuur on olnud üldiselt suhteliselt stabiilsem kui ekspordi oma. Tähtsaimateks sisseveetavateks kaupadeks olid ka tänavu 9 kuu jooksul endiselt masinad ja seadmed ning toidukaubad.

Väliskaubanduse käive ja saldo olulisemate kaubanduspartneritega

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga suurenes käesoleva aasta 9 kuu jooksul Eesti väliskaubanduskäive kõigi 15 olulisema partnerriigiga (vt. tabel 6). Kõige rohkem - peaaegu kahekordseks - kasvas käive 15. kohal asuva Norraga. Keskmisest kiiremini arenesid kaubandussuhted ka Hollandi, Itaalia, Suurbritannia ja USA-ga. Sama kehtib ka Eesti peamise kaubanduspartneri Soome kohta: käive temaga suurenes ligi 45%. Tähtsuselt järgmise kaubanduspartneri Venemaaga arenes käive aeglaselt ning väliskaubanduspartnerite struktuuris jätkus Soome osatähtsuse suurenemine ja Venemaa osa vähenemine. Käive kasvas aeglaselt ka Leedu ja Ukrainaga. Viie suurema kaubanduspartneri järjestus jäi siiski samasuguseks, nagu see oli 1994. aasta 9 kuu jooksul.

Väliskaubanduse saldo muutus 8 riigi puhul Eesti jaoks halvamaks, 7 puhul paremaks. Üldise kaubandusdefitsiidi 2,4 miljardi kroonise kasvu võrreldes 1994. aasta 9 kuuga põhjustasid kaks olulisemat kaubanduspartnerit - Soome ja Venemaa. Neist esimesega defitsiit suurenes, teisega aga muutus positiivne saldo tugevasti negatiivseks. Üsna oluliselt kasvas puudujääk ka kaubandussuhetes Saksamaa ja Itaaliaga.

Seni on Eestil suurima ülejäägiga bilanss olnud kaubavahetuses Lätiga. Nii oli see ka analüüsitaval perioodil, kuid positiivne saldo oli märksa väiksem kui 1994. aasta 9 kuu jooksul. Ülejääk suurenes võrreldes 1994. aasta 9 kuuga tunduvalt Suurbritannia, Norra, Valgevene ja Ukrainaga. Aasta tagasi defitsiidis olnud bilanss Hollandi ja USA-ga oli tänavu positiivne.

Tähtsamad ekspordipartnerid

Analüüsitavast 15 riigist vähenes kaupade eksport vaadeldaval ajavahemikul üksnes Venemaale, seda põhiliselt toiduainetööstuse toodete ja transpordivahendite arvel. Eriti intensiivselt suurenes kaupade väljavedu Poolasse (puit, mineraalsed tooted), USA-sse (keemiatööstuse tooted, tekstiilitooted), Norrasse (puit) ja Valgevenesse (keemiatööstuse tooted, masinad ja seadmed, transpordivahendid), samuti Hollandisse (loomsed tooted, mineraalsed tooted, metallid ja metallitooted). Ka Eesti kõige olulisemale ekspordimaale Soome kasvas kaupade väljavedu 50%, seda põhiliselt masinate ja seadmete, puidu ning mitmesuguste muude tööstuskaupade arvel. Tagasihoidlikumalt suurenes eksport Leetu, Belgiasse ja Lätisse.

Ekspordipartnerite struktuuris oli võrreldes 1994. aasta 9 kuuga suurimaks muutuseks Venemaa osatähtsuse vähenemine 6 protsendipunkti võrra. Venemaa asemel sai Eesti suurimaks ekspordipartneriks Soome, kelle osatähtsus suurenes aastaga 3,5 protsendipunkti. Mitu kohta tõusid ekspordipartnerite pingereas ülespoole Holland ning Suurbritannia.

Tabel 7. Eesti ekspordipartnerid 1994. ja 1995. aasta 9 kuu jooksul

Tähtsamad impordipartnerid

Viieteistkümnest olulisemast impordiriigist suurenes kaupade sissevedu kolmeteistkümnest ning vähenes kahest - Ukrainast ja Leedust. Rohkem kui kahekordseks kasvas import Lätist ja Norrast. Lätist veeti Eestisse senisest märksa rohkem keemiakaupu ning tekstiilitooteid. Ka aitas impordi kasvule Lätist oluliselt kaasa k.a. juulis toimunud üle 130 miljoni kroonine Saksa päritolu meditsiinitehnika ost. Norrast imporditi senisest rohkem loomseid tooteid ning tekstiilitooteid.

Üsna kiiresti kasvas ka kaupade sissevedu Itaaliast (keemiakaubad, tekstiilitooted), Soomest (masinad ja seadmed, puit ja paber) ning Suurbritanniast (paber ja paberitooted, tekstiili- ja keemiatööstuse tooted). Kaupade sissevedu Venemaalt suurenes enam-vähem samas tempos nagu koguimport.

Soome kui tähtsaima impordipartneri osatähtsus kasvas 1994. aasta 9 kuuga võrreldes tänavu veel mõnevõrra. Läti ja Itaalia tõusid Eesti impordipartnerite pingereas mitu kohta, Leedu ja Ukraina aga langesid tahapoole.

Tabel 8. Eesti impordipartnerid 1994. ja 1995. aasta 9 kuu jooksul

Eesti väliskaubandus olulisemate partnerite lõikes(*)

(*)Analüüs on koostatud kaupleva maa järgi. (Autori märkus).

1. Soome

Käive Eesti tähtsaima kaubanduspartneri Soomega suurenes tänavu 9 kuu jooksul võrreldes 1994. aasta sama ajaga keskmisest enam, kusjuures ekspordi kasvutempo oli impordi omast mõnevõrra suurem (vt. tabel 9). Sellele vaatamata kasvas väliskaubanduse puudujääk, mis moodustas k.a. 9 kuuga 84,2% Eesti kogu väliskaubandusdefitsiidist.

Soomest sisse veetavate kaupade struktuur on ilmselt juba mõningal määral stabiliseerunud, kuna siin toimusid aasta jooksul väiksemad muutused kui ekspordi struktuuris. Nii ekspordis kui ka impordis oli aga olulisemaks muutuseks masinate ja seadmete osatähtsuse tunduv tõus. Selle põhjuseks oli eelkõige Soomest Eestisse töötlemiseks saadetud masinate ja seadmete käibe suurenemine 2,6-kordseks (vt. tabel 10). Soomest siia töötlemiseks saadetud kaupade kogukäibest moodustasid masinad ja seadmed tänavu juba enam kui poole ning samas suurusjärgus oli ka töödeldud masinate ja seadmete osatähtsus selle kaubagrupi kogukäibes.

Väljaveo struktuuris kasvas võrreldes 1994. aasta 9 kuuga ka keemiakaupade ja puidu osatähtsus. Toidukaupade, metallide ja transpordivahendite väljavedu vähenes, garderoobikaupade ekspordi kasv oli aga väiksem koguekspordi kasvust. Seetõttu vähenes nimetatud kaubagruppide osatähtus ekspordi struktuuris. Seejuures moodustasid töödeldud garderoobikaubad grupi kogukäibest 68,6%.

Import ei vähenenud ühegi analüüsitava kaubagrupi lõikes. Lisaks masinatele ja seadmetele arenes suhteliselt kiiresti ka paberi- ja metallitoodete sissevedu ning vastavalt sellele suurenes veidi nende gruppide osatähtsus impordi üldmahus. Kõigi ülejäänud kaubagruppide osatähtsus veidi vähenes.

Väliskaubanduse saldo oli vaadeldaval perioodil kõigi kaubagruppide osas negatiivne, ehkki 0,5 miljoni krooni suurust defitsiiti puidu ja paberi puhul võib sisuliselt tasakaaluks pidada. Seejuures kaheksal juhul kümnest väliskaubanduse puudujääk suurenes ning vaid mööbli ja garderoobikaupade puhul see vähenes veidi. Kõige rohkem ületas kaupade sissevedu nende väljavedu masinate ja seadmete osas.

2. Venemaa

Kaubandussuhted Venemaaga on tänavu võrreldes 1994. aasta 9 kuuga arenenud Eesti jaoks üsna ebasoodsalt: kaupade väljavedu vähenes 6,6%, sissevedu aga suurenes 34%. Seetõttu muutus 1994. aastal Eesti jaoks ülejäägiga olnud väliskaubandusbilanss sel aastal tugevasti negatiivseks (vt. tabel 11).

Venemaa poolt rakendatud diskrimineerivad tollitariifid on andnud tulemusi. Venemaa on pikka aega olnud Eesti põllumajandustoodete peamiseks turuks ning nimetatud tooted moodustavad meie ekspordis ka praegu kõige suurema osa. Kõrgendatud tollitariifide tõttu vähenes tänavu 9 kuuga toidukaupade väljavedu Venemaale aga veerandi võrra. Koguekspordi kahanemisele aitas kaasa ka väljaveo struktuuris tähtsuselt 2. kohal olevate transpordivahendite ekspordi 13%-line langus. Ühtaegu suurenes üsna kiiresti mineraalsete toodete ning keemiakaupade väljavedu.

Samamoodi nagu toidukaubad ekspordis, nii domineerivad impordis mineraalsed tooted. Nende sissevedu suurenes aeglasemalt kui import tervikuna, mistõttu vähenes ka mineraalsete toodete osatähtsus koguimpordis. Mitmete kaupade, eelkõige transpordivahendite ning metallide ja metallitoodete sissevedu Venemaalt suurenes aga intensiivselt.

Võrreldes 1994. aasta 9 kuuga kasvas tänavu samal ajal Venemaalt Eestisse töötlemiseks saadetud kaupade käive 2,7-kordseks, moodustades veidi üle 0,5 miljardi krooni ehk 8,6% kahe maa vahelisest üldisest kaubakäibest. Peaaegu kolmandiku töötluse mahust hõivasid transpordivahendid ja mineraalsed tooted.

Need kaubagrupid, mille puhul eksport ületas tänavu 9 kuu jooksul importi (või vastupidi), olid samad, mis 1994. aasta samal ajal. Kaubandusbilansi puudujäägi põhjustas aga enamiku kaubagruppide sisse- ja väljaveo saldo halvenemine, s.t. ülejäägid vähenesid ning puudujäägid suurenesid. Toidukaupade ja transpordivahendite suur positiivne saldo oli tänavuse aastani suutnud katta mineraalsete toodete sisseveost tingitud puudujäägi. Käesoleval aastal ei ole see enam õnnestunud. Üldsaldo negatiivseks muutumisse andsid oma panuse ka metallid ning metallitooted, mille kaubavahetuse defitsiit suurenes samuti oluliselt.

3. Rootsi

Eesti-Rootsi kaubavahetuses suurenesid sisse- ja väljavedu 1995. aasta 9 kuu jooksul võrdses tempos (vt. tabel 12). Väliskaubanduse puudujääk võrreldes 1994. aasta sama ajaga aga kasvas.

Ekspordis suurenes kõige enam masinate ja seadmete väljavedu, mille tulemusena selle kaubagrupi osatähtsus koguekspordis kasvas enam kui kahekordseks. Kiire kasvu tagasid eelkõige Rootsist Eestisse töötlemiseks saadetud masinad ja seadmed (vt. tabel 13). Tähtsaimaks ekspordiartikliks kujunes puit. Peaaegu sama suur oli ka garderoobikaupade osatähtsus. Viimaste puhul oli taas oluliseks teguriks töötlemine: käesoleva aasta 9 kuu jooksul moodustasid Eestis töödeldud garderoobikaubad kogu Eesti-Rootsi vahelisest garderoobikaupade käibest kaks kolmandikku. Aasta tagasi küllaltki oluliseks ekspordiartikliks olnud metallide väljavedu vähenes tänavu enam kui veerandi võrra.

Impordis oli k.a. 9 kuuga olulisemateks muutusteks toidukaupade sisseveo tunduv vähenemine ning transpordivahendite, keemiakaupade ja metallitoodete sisseveo kiire kasv. Tähtsaimateks impordiartikliks olid endiselt garderoobikaubad ning masinad ja seadmed. Võrreldes 1994. aasta sama ajaga suurenes transpordivahendite ning keemiakaupade osatähtsus impordi struktuuris.

Ka Rootsi puhul muutus ekspordi-impordi saldo enamiku kaubagruppide lõikes mõnevõrra halvemaks. Soodne oli toidukaupade ning masinate ja seadmete kaubavahetuse negatiivse saldo vähenemine ning puidu ja paberi positiivse saldo kasv.

4. Saksamaa

Kaupade sissevedu Saksamaalt suurenes 9 kuuga väljaveost kiiremini (vt. tabel 14). Seetõttu kasvas väliskaubanduse puudujääk võrreldes 1994. aasta sama perioodiga 62,7%.

Ekspordi struktuuris toimus mitmeid olulisi muutusi. Suurim neist oli transpordivahendite väljaveo viieteistkümnekordne kasv. See on seletatav Saksamaalt Eestisse töötlemiseks saadetud transpordivahendite käibe järsu suurenemisega (vt. tabel 15). Muude transpordivahendite sissevedu Eestisse samal ajal vähenes.

Teiseks suureks muutuseks oli metallide väljaveo vähenemine peaaegu viiendiku võrra, mis kahandas tunduvalt 1994. aasta 9 kuu jooksul tähtsaimaks ekspordiartikliks olnud kaubagrupi osatähtsust. Vähenes ka toidu- ja keemiakaupade väljavedu. Keskmisest kiiremini suurenes puidu ja mineraalsete toodete eksport.

Impordis vähenes üksnes transpordivahendite sissevedu. Kõige enam suurenes metallide ja nendest valmistatud toodete, samuti garderoobikaupade, puidu- ja paberitoodete ning keemiakaupade import. Toidukaupade sissevedu jäi sisuliselt 1994. aasta sama perioodi tasemele. Nimetatud muutused tõid endaga kaasa toidukaupade ja transpordivahendite osatähtsuse tuntava languse ning garderoobikaupade, keemiakaupade ja metallitoodete osatähtsuse tõusu impordi struktuuris.

Vaadeldaval perioodil suurenes Saksamaalt Eestisse töötlemiseks saadetud kaupade käive enam kui 2,3-kordseks. Veidi üle poole nendest moodustasid garderoobikaubad.

Üldist kaubandusdefitsiiti suurendas eelkõige keemiakaupade ning masinate ja seadmete ekspordi-impordi negatiivse saldo oluline suurenemine, samuti garderoobikaupade positiivse saldo muutumine negatiivseks. Ühtaegu vähenes transpordivahendite, puidu ja paberi, mineraalsete toodete ning mööbli kaubavahetuse puudujääk.

5. Läti

Kaubandussuhted Lätiga ei arenenud analüüsitaval perioodil Eesti jaoks soodsalt: kaupade sissevedu Lätist kasvas nende väljaveost 7,4 korda enam (vt. tabel 16). Ehkki ka 1995. aasta 9 kuu jooksul oli Läti ekspordi-impordi üldsaldo poolest Eesti jaoks kõige soodsam partner, vähenes võrreldes 1994. aasta sama perioodiga kaubandusbilansi ülejääk 25,5%-ni käibest (1994. aastal 54,2%).

Ekspordi kasvu pidurdas suure osatähtsusega toidukaupade ja mineraalsete toodete (eelkõige elektrienergia) väljaveo vähenemine. Seevastu kasvas tunduvalt keemiakaupade väljavedu, mis tõstis selle grupi ekspordis esikohale. Mitmekordseks suurenes ka puidu- ja paberitoodete, metallide ja metallitoodete ning muude tööstuskaupade eksport. Viimastest kasvas eelkõige ehitusmaterjalide väljavedu.

Impordi struktuuris oli suurimaks muutuseks muude tööstuskaupade sisseveo tohutu kasv. Tegu oli ühekordse suure tehinguga: nimelt osteti juulis Lätist enam kui 130 miljoni krooni eest Saksa päritolu meditsiiniseadmeid. Tunduvalt suurenes võrreldes 1994. aasta sama ajaga ka garderoobikaupade, keemiakaupade ja toidukaupade sissevedu. Vähenes vaid mineraalsete toodete import.

Sisse- ja väljaveo saldod kaubagrupiti on Läti puhul olnud alati valdavalt positiivsed. Tänu impordi kiirele kasvule suurenes tänavu garderoobikaupade kaubavahetuse puudujääk. Eelpool mainitud meditsiinitehnika ostu tõttu muutus negatiivseks ka muude tööstuskaupade saldo. Järsult vähenes toidukaupade ekspordi-impordi positiivne saldo.

6. Holland

Kaubavahetus Hollandiga arenes vaadeldaval perioodil Eestile soodsalt: eksport kasvas impordist 3,6 korda kiiremini (vt. tabel 17). Tänu sellele muutus kaubandusbilansi üldsaldo positiivseks.

Ekspordis olid muutused kaubagrupiti üsna järsud. Keemiakaupade, masinate ja seadmete ning transpordivahendite väljavedu vähenes tunduvalt. Ekspordi kasvu aluseks oli eelkõige metallide ja mineraalsete toodete väljaveo mitmekordne suurenemine. Suurimaks ekspordiartikliks olid nii 1994. aasta 9 kuu jooksul kui ka tänavu samal ajal toidukaubad. Nende väljaveo kasv jäi siiski maha koguekspordi kasvutempost.

Impordis oli määrav suurima osatähtsusega kaubagrupi - toidukaupade - sisseveo suurenemine. Küllaltki kiiresti kasvas transpordivahendite, garderoobikaupade, mööbli ning mineraalsete toodete import.

Väliskaubanduse puudujäägi likvideerimisele avaldasid mõju mitmed kaubagrupid, mille sisse- ja väljaveo saldo paranes. Eelkõige tuleb märkida mineraalseid tooteid, metalle ja puitu ning paberit, mille kaubavahetuse positiivne saldo suurenes tunduvalt. Tähtis oli ka toidukaupade negatiivse saldo märgatav vähenemine.

7. Leedu

Leedu oli analüüsitavast viieteistkümnest riigist ainus, kellega Eestil jäi väliskaubanduskäive praktiliselt 1994. aasta sama perioodi tasemele (vt. tabel 18). Kaubavahetuse positiivne saldo suurenes.

Võrreldes 1994. aasta sama ajaga vähenes tänavu toidukaupade väljavedu peaaegu poole võrra, mineraalsete toodete eksport suurenes aga peaaegu kolmekordseks.

Impordi osas oli olukord vastupidine: mineraalsete toodete sissevedu vähenes üle kolme korra, toidukaupade sissevedu aga suurenes kolmandiku võrra.

Üsna intensiivselt kasvas metallide ja metallitoodete käive.

Kaubagruppide ekspordi-impordi saldodest oli olulisemaks muutuseks mineraalsete toodete varem suure puudujäägi asendumine ülejäägiga. Enamiku kaubagruppide lõikes muutus kaubavahetus Leeduga Eestile soodsamaks. Negatiivne moment oli toidukaupade positiivse saldo järsk vähenemine.

8. Taani

Kaupade väljavedu Taani suurenes nende sisseveost pisut vähem (vt. tabel 19). Vastavalt kasvas ka väliskaubanduse puudujääk, mis on küll suhteliselt väike.

Vaatamata koguekspordi üsna väikesele kasvule suurenes masinate ja seadmete, metallide ning keemiakaupade eksport võrreldes 1994. aasta 9 kuuga kiiresti. Väljaveo üldist kasvu pidurdasid toidukaupade ekspordi langus ja mineraalsete toodete ekspordi jäämine möödunud aasta tasemele.

Sisseveo osas vähenes tunduvalt mineraalsete toodete import, toidukaupade oma jäi peaaegu endisele tasemele. Mitmekordseks suurenes masinate ja seadmete, metallitoodete, puidu- ja paberitoodete, garderoobikaupade ning keemiakaupade sissevedu.

Väliskaubandusbilansi puudujäägi põhjuseks oli valdavalt toidukaupade ja masinate ning seadmete kaubavahetuse negatiivne saldo.

9. Suurbritannia

Tänavu 9 kuuga suurenes eksport Suurbritanniasse tunduvalt kiiremini kui import sealt. Selle tulemusena kasvas märgatavalt kaubandusbilansi ülejääk, moodustades kahe maa vahelisest kaubakäibest viiendiku (1994. aasta 9 kuuga 13%; vt. tabel 20).

Ekspordi struktuuris oli suurimateks muutusteks puidu osatähtsuse langus ja toidukaupade osatähtsuse tõus. Põhjus oli selles, et puidu väljavedu suurenes vaid 2,8%, toidukaupade (põhiliselt kala) eksport kasvas aga kümnekordseks. Tunduvalt suurenes ka keemia- ja garderoobikaupade, samuti transpordivahendite väljavedu.

Impordis järske struktuurimuutusi ei toimunuud. Enim suurenes muude tööstuskaupade, puidu- ja paberitoodete ning keemiakaupade sissevedu. Suurima osatähtsusega kaubagruppideks olid impordis keemiakaubad, toidukaubad ning masinad ja seadmed.

Väliskaubandusbilansi ülejäägi kasvu soodustasid eelkõige toidukaubad, mille 1994. aasta 9 kuu suur negatiivne saldo muutus tänavu sama ajavahemikuga positiivseks. Sama toimus ka garderoobikaupade ja transpordivahendite ekspordi-impordi saldoga.

10. Ukraina

Et analüüsitaval perioodil eksport Ukrainasse suurenes enam kui kolmandiku võrra, import sealt aga vähenes peaaegu sama palju, siis kasvas oluliselt ka väliskaubandusbilansi ülejääk selle riigiga: 1994. aasta 9 kuuga moodustas kaubandusbilansi positiivne saldo 13,7% väliskaubanduskäibest, k.a. 9 kuu jooksul 44,6% (vt. tabel 21).

Ekspordis oli suurima osatähtsusega kaubagrupiks toidukaubad, mille väljavedu kasvas 43,9%. Suurimaks muutuseks ekspordi struktuuris oli aga mineraalsete toodete väljaveo kahekordne kasv ning masinate ja seadmete väljaveo vähenemine kolmandiku võrra. Vähenes ka metallide, garderoobikaupade ja puidu eksport.

Enamiku kaubagruppide osas sissevedu kahanes. Tähtsaim muutus oli metallide impordi vähenemine enam kui poole võrra. See tõstis Ukraina tähtsaimaks ekspordiartikliks toidukaubad. Kõige märkimisväärsemalt suurenes keemiakaupade sissevedu.

Kaubavahetuse bilanss jäi metallide puhul negatiivseks ka tänavu, kuid negatiivse saldo suurus vähenes oluliselt. Ülejäänud kaubagruppide saldod olid positiivsed ja reeglina ülejääk kasvas. Kogu kaubandusbilansi ülejäägi suurenemisele aitas kõige enam kaasa toidukaupade ja mineraalsete toodete positiivse saldo kasv.

11. USA

Eksport USA-sse kasvas 1995. aasta 9 kuuga kahekordseks, import sealt suurenes vaid kuuendiku võrra (vt. tabel 22). See muutis aasta eest negatiivse kaubandusbilansi saldo positiivseks.

Ekspordi struktuur oli võrdlemisi ühekülgne, mis on kahe riigi kaugust teineteisest arvestades täiesti normaalne. Aasta tagasi moodustasid 68% ekspordist garderoobikaubad. Ehkki tänavu 9 kuuga suurenes nende väljavedu veel ligi 80%, oli see kasv koguekspordi arengust aeglasem ning vähendas nimetatud kaubagrupi osatähtsust väljaveo struktuuris. Keemiakaupade väljavedu suurenes võrreldes eelmise aasta 9 kuuga viis korda ja moodustas peaaegu veerandi koguekspordist.

Impordi struktuuris olid 1994. aasta 9 kuu jooksul tähtsal kohal masinad ja seadmed, toidukaubad ning transpordivahendid. Tänavu samal ajavahemikul vähenes neist kahe viimase sissevedu. Ühtaegu kasvas mitu korda garderoobi- ja keemiakaupade import USA-st.

Ehkki 10-st analüüsitavast kaubagrupist 6 puhul oli ekspordi-impordi saldo negatiivne, vähenes see enamikel juhtudel tänavu tunduvalt. Väliskaubandusbilansi ülejääk saavutati eelkõige tänu keemia- ja garderoobikaupadele.

12. Belgia

Belgiaga on Eesti väliskaubandusbilanss olnud pidevalt tugevasti negatiivne. Ka tänavu 9 kuuga suurenes import ekspordist kiiremini (vt. tabel 23). Väliskaubanduse puudujääk selle riigiga kasvas seetõttu veelgi: kui 1994. aasta 9 kuu jooksul moodustas see käibest 36,4%, siis tänavu sama ajaga juba 47%.

Käesoleva aasta 9 kuuga kahanes toidukaupade väljavedu Belgiasse miinimumini, ligi viiendiku võrra vähenes ka keemiakaupade eksport. Ühtaegu suurenes jõudsalt metallide ja mineraalsete toodete väljavedu ja vastavalt kasvas ka nende kaubagruppide osatähtsus ekspordi struktuuris.

Sissevedu kasvas tänavu 9 kuuga enamiku kaubagruppide lõikes v.a. väikese osatähtsusega mineraalsed tooted ning metallitooted. Märkimisväärselt suurenes garderoobikaupade sissevedu.

Väliskaubandusbilansi puudujäägi põhilised tekitajad olid toidukaubad ja transpordivahendid, mille puhul sissevedu ületas tunduvalt väljavedu. Defitsiidi suurenemisele aitas jõudsalt kaasa mitme kaubagrupi (keemiakaubad, garderoobikaubad) positiivse saldo muutumine negatiivseks.

13. Itaalia

Kaubandussuhted Itaaliaga arenesid analoogiliselt Belgiale: import suurenes 9 kuuga ekspordist 5,3 korda enam (vt. tabel 24). Tulemuseks oli kaubandusdefitsiidi kahekordistumine, kusjuures puudujääk moodustas käibest 59%.

Analüüsitaval perioodil vähenes veidi kõige olulisema ekspordiartikli - garderoobikaupade - väljavedu, mööbli ja spordikaupade eksport aga kasvas ligi poole võrra. Kõige kiiremini suurenes metallide väljavedu, kuid osatähtsuselt oli olulisim puidu ekspordi kasv.

Impordi struktuuris olid tähtsaimaks muutuseks keemiakaupade sisseveo suurenemine.

Enamiku kaubagruppide ekspordi-impordi saldo oli negatiivne, kusjuures puudujääk valdavalt kasvas. Üldise kaubandusdefitsiidi suurenemist mõjutas aga kõige enam keemiakaupade ekspordi-impordi negatiivse saldo neljakordistumine.

14. Valgevene

Kaubandus Valgevenega arenes Eestile soodsalt (vt. tabel 25). Bilansi ülejääk suurenes peaaegu kolmekordseks, moodustades 47% väliskaubanduskäibest.

Kõige tähtsamaks ekspordiartikliks olid nii 1994. aasta 9 kuu jooksul kui ka tänavu samal ajal toidukaubad. Ekspordi struktuur on olnud küllaltki stabiilne ja väljaveo kasv ühtlane. Märkida võiks vaid mineraalsete toodete intensiivsemat väljavedu, mille tulemusena suurenes ka nende osatähtsus ekspordi üldmahus.

Impordi areng oli ebaühtlasem. Sisseveo üldise vähenemise põhjustas suure osatähtsusega kaubagruppide - transpordivahendite ning mineraalsete toodete - impordi langus. Keemiakaupade ja puidu- ning paberitoodete sissevedu suurenes.

Ekspordi ja impordi saldod olid kaubagrupiti valdavalt positiivsed ning tänavu 9 kuuga ülejäägid kasvasid. Kõige suurema positiivse saldo andsid toidukaubad, kõige suurem muutus toimus aga mineraalsete toodete osas - nende kaubavahetuse väike negatiivne saldo asendus tunduva ülejäägiga.

15. Norra

Eesti ja Norra kaubavahetuse käive oli 15 suurema kaubanduspartneri seas väikseim, kuid see kasvas tänavu 9 kuuga 1994. aasta sama ajaga võrreldes kõige enam: eksport suurenes 73,3% ning import 112,9% (vt. tabel 26). Vaatamata impordi mõnevõrra kiiremale kasvule suurenes ka bilansi positiivne saldo.

Norrasse veeti Eestist põhiliselt puitu ja garderoobikaupu. Seejuures suurenes puidu väljavedu peaaegu kahekordseks. Kasvas ka kõigi ülejäänud kaupade eksport.

Enamiku kaupade sissevedu suurenes mitmekordseks. Impordi struktuuris moodustasid olulisema osa garderoobikaubad, toidukaubad, keemiatööstuse tooted ning masinad ja seadmed.

Üsna mitme kaubagrupi lõikes oli sisse- ja väljaveo saldo negatiivne, kuid puit aitas üldist kaubandusbilanssi positiivsena hoida ja ülejääki isegi suurendada.

Reet Kirt