EESTI PANGA STRATEEGILINE ARENGUKAVA(1)

(1)Heaks kiidetud Eesti Panga nõukogu poolt 21. jaanuaril 1999.

Eesti Panga missioon

Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu.

Eesti Panga peaeesmärgid

1. Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonide täitmisel.
2. Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine.
3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüsteemide osas.
4. Ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine.

Eesti Panga tegevuse põhisuunad aastaiks 1999-2001

Lähtudes Eesti Panga missioonist ja tegevuse peaeesmärkidest ning Eesti soovist ühineda Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga,

võttes arvesse üleminekumajandustele omast jätkuvat makromajanduslikku ebastabiilsust ja vastuvõtlikkust välisšokkidele ning sellest tulenevat institutsionaalse arengu olulisust,

pidades otstarbekaks seadusega fikseeritud vahetuskursil ja valuutakomitee raamistikul tugineva rahapoliitika jätkuvust Eestis,

järgib Eesti Pank oma tegevuses alljärgnevaid põhisuundi:

1.  Eesti krooni usaldusväärsus ja stabiilsus kindlustatakse fikseeritud vahetuskursi ja valuutakomitee põhimõtetel tugineva rahapoliitika abil.
2.  Eesti krooni kattevaraks olevate välisvaluutareservide juhtimisel lähtub Eesti Pank nende säilimise, likviidsuse ja õigusaktidega kehtestatud riskipiirangute raames maksimaalse tulususe saavutamise põhimõttest.
3.  Reeglipõhise rahapoliitika siirdemehhanismi tõhususe tagamisel kasutab Eesti Pank majanduse ja finantssüsteemi kiire arengu tingimustes peamise abinõuna rahapoliitika operatsioonilise raamistiku asjakohast ülesehitust ja turgude informeerituse parandamist eelkõige lühiajalistest kapitalivoogudest ja majanduse võlakoormast.
4.  Üleminekumajandustele iseloomulike suhteliselt suuremate makromajanduslike ja institutsionaalsete riskide vähendamiseks on Eesti Pank valmis kasutama täiendavaid rahapoliitika instrumente, rikkumata seejuures valuutakomitee põhimõtteid.
5.  Seoses Euroopa Majandus- ja Rahaliidu kolmanda staadiumi saabumisega ja ka Eesti tulevaseks võimalikuks ühinemiseks Majandus- ja Rahaliiduga töötab Eesti Pank välja rahapoliitika stsenaariumid.
6.  Aitamaks tõhustada avaliku sektori tegevust, taotleb Eesti Pank aktiivset koostööd Eesti Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutustega. Tulenevalt Eesti Panga seadusest nõustab Eesti Pank Vabariigi Valitsust raha- ja panganduspoliitilistes küsimustes. Ressursipiiranguid arvestades võib Eesti Pank Vabariigi Valitsust vajadusel nõustada ka muudes valdkondades.
7.  Eesti Pank taotleb raha- ja panganduspoliitika kujundamisel ja teostamisel kooskõla Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. Ajutisi kõrvalekaldeid Euroopa Liidu õigusaktidest võivad põhjustada vaid üleminekuperioodi iseärasused.
8.  Tagamaks rahapoliitika ja pangajärelevalve tõhusust, arvestab Eesti Pank oma tegevuse kavandamisel ja elluviimisel lisaks pankadele ka muude finantsvahendajate tegevusega.
9.  Lähtudes finantsturgude üha suuremast integratsioonist, toetab Eesti Pank poliitiliselt sõltumatu finantsasutuste integreeritud järelevalve loomist Eestis, rõhutades samas vajadust järelevalvete ühendamise käigus ära hoida ka lühiajaline järelevalve kvaliteedi langemine.
10. Eesti Pank seab eesmärgiks tagada Eesti järelevalvestandardite ja -praktika kooskõlalisus parimate rahvusvaheliste tavadega ning reageerida operatiivselt keskkonna muutustele, kehtestades vajadusel rahvusvahelistest tavadest rangemaid usaldatavusnormatiive ja muid regulatsioone, mis vastavad Eesti kui üleminekumajanduse suurematele makro- ja mikroriskidele ja tugevdavad finantssektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.
11. Finantssektori stabiilsuse kindlustamisel ning vastutuse jagamisel era- ja avaliku sektori vahel tähtsustab Eesti Pank enam turuosaliste enesekontrolli ning üldjuhtimise tugevdamist, heade pangandustavade järgimist ning tegevuse läbipaistvust ja võetud riskide avalikustamist.
12. Eesti Panga eesmärk on minimeerida enda omanikustaatust pangandussektoris. Osaluste võõrandamisel lähtub Eesti Pank vajadusest kindlustada finantssüsteemi stabiilsus ning seab eesmärgiks tagada panganduses usaldusväärne ja läbipaistev omanikestruktuur, kaasates selleks tugevaid strateegilisi investoreid.
13. Pangakriiside korral on Eesti Panga eesmärk vältida nende ülekasvamist süsteemseks kriisiks. Kindlustamaks finantssüsteemi sidusust ja usaldusväärsust, peab Eesti Pank vajalikuks määratleda finantssektori turvavõrk, pöörates samas suuremat tähelepanu turudistsipliini tõhustamisele läbi omanike vastutuse ning finantssektori avatuse, kindlustades sellega võimalike probleemide tekkimisel nende läbipaistva ja ühiskonnale odavaima lahenduse ning moraalse riski tekke minimeerimise.
14. Arvestades finantsturgude globaliseerumist, Eesti avatust välisriskidele ning integreerumist rahvusvaheliste finantsturgudega, peab Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamiseks oluliseks pöörata suuremat tähelepanu rahvusvahelisele koostööle teiste riikide keskpankade ja järelevalveasutustega.
15. Seoses vajadusega muuta Eesti krooni ülekandesüsteemid turvalisemaks, kiiremaks ja säästlikumaks ning eesmärgiga täita Euroopa Liidu nõudeid ja regulatsioone, loob Eesti Pank reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja täiustab tähtajalist tasaarveldussüsteemi.
16. Eesti Pank toetab finantsturgude infrastruktuuri arengus eelkõige eraalgatust ja kasutab proaktiivset lähenemist. Väljaspool keskpanka toimivate mitmepoolsete tasaarveldussüsteemide osas toetab Eesti Pank nende suuremat läbipaistvust ja väiksemat avatust riskidele.
17. Nii finantsturgude globaliseerumise kui ka Eesti võimalike suhteliste eeliste valguses peab Eesti Pank oluliseks finantssektori avatust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, rõhuasetusega finantssektori valmisolekule tulevaseks ühinemiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga.
18. Vastastikku kasuliku rahvusvahelise koostöö eesmärgil laiendab Eesti Pank osalemist rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevuses ja Eesti Panga seniste kogemuste tutvustamist rahvusvahelistel foorumitel.
19. Statistiliste andmete kogumisel, kokkuvõtete tegemisel ja levitamisel taotleb Eesti Pank nii kodumaiste kui rahvusvaheliste majandusagentide informeerituse paranemist ja kooskõlalisust rahvusvaheliste standarditega.
20. Eesti Pank rakendab täiendavaid kvaliteedi- ja turvanõudeid sularahale ja selle käsitsemisele Eesti Pangas, krediidiasutustes ning sularahakeskustes. Sularaha haldamisprotsessid viiakse vastavusse ISO 9000 seeria kvaliteedinõuetega.
21. Eesti Pank järgib rahvusvahelisi tavasid ja rakendab abinõusid, sh regulaarseid publikatsioone, et muuta oma organisatsiooni läbipaistvamaks ning tegevust avalikkusele mõistetavamaks.
22. Organisatsiooni ökonoomsemaks ja ratsionaalsemaks ressursikasutuseks täiustab Eesti Pank strateegilise plaanimise ja eelarvestamise metoodikaid. Tulemuse tõhusamaks saavutamiseks operatsioonilistes ja abitegevusvaldkondades rakendab Eesti Pank, kus võimalik, väljundi mõõtmiseks kvantitatiivseid meetodeid ning teenuse hinna määramist, tervikuna kõrvutades oma kulusid teiste keskpankade kuludega. Iseõppimine, täiendõpe ja tegevuse tulemuslikkus on peamised võtted Eesti Panga tuumkompetentsi ja töötajate professionaalsuse arendamiseks.