EESTI MAJANDUSKROONIKAT
1999. AASTA I KVARTAL

JAANUAR

5. jaanuaril kinnitas Valitsus raudtee kontsessioonilepingu tingimused, mille järgi AS Eesti Raudtee hakkab otsima kaubavedude korraldamisest huvitatud investorit. Loodav Eesti Raudtee ja konkursil valitud investori ühisfirma saab õiguse kasutada raudtee infrastruktuuri, võttes endale seejuures kohustuse raudteed korras hoida ja arendada.

19. jaanuaril tegi Riigikogu muudatusi 1992. aastalvastu võetud parlamendisaadikute ametipalga, pensioni ja sotsiaalsete garantiide seadusesse, mis jõustusid Riigikogu IX koosseisu ametisse astumisel. Nüüd on pensioni suurus sõltuvuses Riigikogus töötatud ajast (varem piisas 2aastase miinimumnõude täitmisest).

20. jaanuaril kiitis Riigikogu heaks arengukoostöö põhimõtted aastaiks 1999-2000. Need hõlmavad kahe-, kolme- ja mitmepoolset koostööd ning humanitaarabi andmist, samuti on fikseeritud arengukoostöö neli aspekti: poliitiline, majanduslik, moraalne ja ajalooline.

25. jaanuaril muutis Riigikogu haldusõigusrikkumiste seadustikku ja kriminaalkoodeksit, täiendades neid rahapesu tõkestamise seaduse rikkumisega seotud karistusi käsitleva osaga. Täiendused jõustuvad 1. juulil.

26. jaanuaril kinnitas valitsus uued, senisest kõrgemad palgamäärad kantsleritele ja teistele kõrgetele riigiametnikele. Kantslerite ametipalgaks saab 12 500 krooni, riigiarhivaaril 11 000 krooni, riiklikul lepitajal 11 500 krooni ja peaprokuröril 18 750 krooni.

Riigikogu otsustas anda riigigarantii ASi Eesti Raudtee ning ASi Tallinna Lennujaam poolt Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangalt võetavatele laenudele.

27. jaanuaril kohustas Riigikogu uue korruptsioonivastase seaduse alusel kõrgeid riigiametnikke andma regulaarselt aru oma varanduslikust seisust ja tuluallikatest. Kõik seaduses nimetatud ametiisikud, kes peavad majanduslike huvide deklaratsiooni esitama parlamendi korruptsioonikomisjonile, on kohustatud seda tegema ka kolme aasta jooksul pärast lahkumist seniselt ametikohalt.

Riigikogu võttis vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse.

29. jaanuaril kinnitas valitsus noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele 1999. aastal toetuste maksmise korra.

VEEBRUAR

1. veebruaril kinnitas valitsus 1999. aastal põllumajandustootjaile otsetoetuste maksmise korra.

9. veebruaril võttis Riigikogu vastu krediidiasutuste seaduse uue redaktsiooni ning hoiu-laenuühistu seaduse. Neis sätestatakse krediidiasutuste ja hoiu-laenuühistute asutamise, tegevuse ja lõpetamise õiguslikud alused.

Riigikogu võttis vastu ka ekspordi riikliku garanteerimise seaduse, mille rakendamine peaks parandama Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Seadus sätestab ekspordi riikliku garanteerimise, kui riigi kohustuse hüvitada eksportijale garanteeritud eksporditehinguist tekkinud kahjud selles osas, mida ei kata uue seadusega sätestatud garanteerimistegevuse sihtasutuse omavahendid.

Valitsus muutis õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste korda.

15. veebruaril võttis Riigikogu vastu haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seaduse, mis muuhulgas annab Eesti Panga pangainspektsiooni juhatajale õiguse määrata krediidiasutuste seaduse nõuete eiramise eest halduskaristusena rahatrahvi kuni 100 000 krooni.

16. veebruaril volitas Riigikogu valitsust võtma Põhjamaade Investeerimispangalt laenu keskkonnaprogrammi rahastamiseks ning Tartu vangla ehituse finantseerimiseks.

17. veebruaril suunas riigikassa 100 miljonit USA dollarit Eesti Telekomi aktsiate müügist laekunud rahast majanduse stabiliseerimise reservfondi. Eesti Telekomi aktsiate müük ca 3,1 miljardi Eesti krooni eest on seni suurim erastamistehing.

25. veebruaril oli Riigikogu VIII koosseisu viimane istung, kus võeti muuhulgas vastu uus toiduseadus ja ombudsmani institutsiooni loov seadus.

MÄRTS

2. märtsil kinnitas valitsus töötuskindlustuse kontseptsiooni, mille alusel töötatakse välja seaduseelnõu. Valitsuse idee kohaselt luuakse töötuse kindlustamiseks riiklik fond, kuhu laekuvad töövõtja poolt kohustusliku kindlustusena makstavad summad ja tööandja poolt sotsiaalmaksu teatav osa (praeguse kontseptsiooni järgi 1% töövõtja töötasust ja 0,5% tööandja makstavast sotsiaalmaksust). Fondi rakendudes kaob tööandjal kohustus maksta koondamistasusid, mis peaks parandama üldist ettevõtluskliimat.

4. märtsil pidas oma esimese koosoleku Sotsiaalmajandusnõukogu (SMN), mis ühendab tööturu kolme osapoolt. SMNi tegevuse eesmärk on arendada tööturu korrastamiseks vajalikku sotsiaalset dialoogi ja ennetada suuri sotsiaalseid konflikte.

5. märtsil parafeerisid läbirääkimisdelegatsioonide juhid Peterburis Eesti-Vene piirilepingu koos kõigi lisade ja kaartidega. See tähendas seitse aastat kestnud piiriläbirääkimiste lõppu.

Valitsus kinnitas strateegiliste kaupade nimekirja, mis jaguneb 11 kategooriaks.

7. märtsil toimusid Riigikogu IX koosseisu valimised, kus hääleõiguslike valijate osalus jäi alla 60%. Riigikogu 101 mandaadist sai kõige enam - 28 kohta Keskerakond. Kolmikliit (Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond) sai Riigikogus kokku 53 kohta ja seega ka enamuse.

19. märtsil toimus Riigikogu IX koosseisu esimene istung, kus parlamendi esimeheks valiti uuesti Toomas Savi (Reformierakond) ja üheks aseesimeheks Tunne Kelam (Isamaaliit). Teiseks aseesimeheks sai Siiri Oviir (Keskerakond).

22. märtsil andis Riigikogu volitused valitsuse moodustamiseks kolmikliidu peaministrikandidaadile Mart Laarile.

24. märtsil nimetas president Lennart Meri ametisse Mart Laari esitatud ministrikandidaadid.

25. märtsil andis Mart Laari juhitav koalitsioonivalitsus Riigikogu ees ametivande. Valitsusse kuuluvad regionaalminister Toivo Asmer, välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, rahandusminister Siim Kallas, kultuuriminister Signe Kivi, keskkonnaminister Heiki Kranich, kaitseminister Jüri Luik, haridusminister Tõnis Lukas, siseminister Jüri Mõis, sotsiaalminister Eiki Nestor, põllumajandusminister Ivari Padar, majandusminister Mihkel Pärnoja, justiitsminister Märt Rask ja rahvastikuminister Katrin Saks.

29. märtsil andis Rahandusministeerium Hansa Aktivate Juhtimise ASile Eesti esimese pensionifondi valitsemise tegevusloa, mis tähendab pensionikindlustuse võimaluste laienemist. Pensionifondide seaduse järgi hakkavad vabatahtliku kogumispensioniga tegelema lisaks pensionifondidele ka elukindlustusseltsid. Fondi või seltsi tehtavad maksed on 15% ulatuses sissetulekust vabastatud tulumaksust. Pärast pensionile jäämist tehtavate väljamaksete puhul kehtib tulumaksusoodustus.