1999. AASTA RAHAKALENDER
APRILL

6. APRILL

Eesti Panga nõukogu otsused

ASi ERA Pank pankrotimenetluse alustamise kohta

Eesti Panga nõukogu otsustas lõpetada ASi ERA Pank moratooriumi, mis oli kuulutatud 7. oktoobrist 1998, ning algatada panga suhtes pankrotimenetluse.

Otsuses märgitakse, et AS ERA Pank on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ning majanduslikust olukorrast tulenevalt pole see seisund ajutine. Panga kohustused ületavad varasid enam kui 40 miljoni krooni võrra. Seega ei võimalda panga varaline seisund rahuldada võlausaldajate nõudeid täies ulatuses, mis on kohustuslik panga vabatahtliku likvideerimise korral.

Nõukogu tõdes, et ERA Pank ei pidanud kinni enda poolt koostatud panga tervendamise ja finantsmajandusliku seisu parandamise kavadest. Viimaste kohaselt tuli panga rekapitaliseerimiseks vajalikud tehingud sooritada ja raha pidi laekuma hiljemalt 26. märtsiks. Otsuse tegemise päevaks polnud ERA Pank esitanud Eesti Pangale kirjalikke kinnitusi nimetatud kava realiseerimise kohta ega muid tõendeid, et panga maksevõime on taastatud.

Pankrotimenetluse algatamise otsuses tõdetakse, et ASi ERA Pank maksejõuetuse üheks põhjuseks võivad olla juhtimisvead pangas. Panga juhtkond ja temaga seotud äriühingud on saanud laene intressiga, mis on madalam kui panga poolt võetud laenude ja kaasatud hoiuste intressimäär. Sellega on teadlikult kahjustatud panga hoiustajate huve ning eiratud krediidiasutuste seaduse nõudeid. Samuti on olnud juhtumeid, kus panga juhtidele ning sidusettevõtteile on antud tagatiseta või ebapiisavalt tagatud laene.

* * * * *

ASi ERA Pank tegevuslitsentsi tühistamise kohta

Nõukogu selle otsusega tühistati ASile ERA Pank välja antud krediidiasutuse tegevuslitsents alates 7. aprillist 1999.

Litsentsi tühistamise otsus tulenes faktist, et pank on oluliselt rikkunud krediidiasutustele kehtestatud usaldatavusnormatiive. Nii ei suutnud ERA Pank täita krediidiasutuse omavahendite miinimumsuuruse nõuet (78,2 miljonit krooni), kapitali adekvaatsuse nõuet (10%) ega kohustuslike reservide nõuet. Samuti ei vastanud panga esitatud aruandlus headele raamatupidamistavadele. Olulisi rikkumisi tuvastati ka panga laenupraktikas ning pank jättis täitmata Eesti Panga tehtud kohustuslikud ettekirjutused.

Pankrotimenetluse algatamisel ja tegevuslitsentsi tühistamisel tugines Eesti Pank moratooriumihaldur Veli Kraavi ettekandeile ERA Panga varalise seisundi kohta, pangainspektsiooni kohapealse inspekteerimise tulemusel valminud inspekteerimisaktile ning audiitorbüroo KPMG Estonia vahekokkuvõttele ASi ERA Pank majandusliku olukorra kohta.

* * * * *

Eesti Panga nõukogu töökorra muutmise kohta

Juhindudes Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 5. punktist ja Eesti Panga põhikirja punktist 2.4, kinnitas Eesti Panga nõukogu käesoleva otsusega nõukogu töökorra muudetud redaktsiooni (avaldatakse allpool).

EESTI PANGA NÕUKOGU TÖÖKORD

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Eesti Panga Nõukogu (edaspidi Nõukogu) töökorraldus lähtub Eesti Panga seadusega ning Eesti Panga põhikirjaga kindlaks määratud pädevusest.

1.2 Oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks on Nõukogu liikmetel õigus Eesti Panga (edaspidi Pank) kõigi vastavate töölõikude kohta saada Panga presidendilt, Panga juhatuse liikmetelt või istungile kutsutud isikutelt vajalikku informatsiooni.

1.3 Nõukogu töövormiks on istungid. Oma seisukohad vormistab Nõukogu otsustena, avaldustena või protokollilise otsusena (edaspidi koos nimetatud -- otsus).

1.3.1 Nõukogu otsus on kas õiguse üldakt, mis sätestab õigusnorme loomaks juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt, või õiguse üksikakt, mis sätestab juriidilisi õigusi ja kohustusi personaalselt.

Nõukogu teeb otsuseid üksnes seadusest tuleneva delegatsiooninormi alusel seaduse rakendamiseks või õigusnormi loomiseks.

1.3.2 Nõukogu avaldus on Eesti avalikkusele, Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja/või rahvusvahelistele pangandus- ja krediidiorganisatsioonidele suunatud pöördumine, millega Panga Nõukogu oma pädevuse piires annab hinnanguid ja/või informatsiooni.

1.3.3 Nõukogu protokolliline otsus on istungi protokolli koostisosa, millega Nõukogu lõpetab iga päevakorrapunkti arutelu. Protokolliline otsus sisaldab Nõukogu hinnangut, soovitust, juhist Panga tegevusele või tööks või annab täitmiseks kohustuslikke korraldusi Panga presidendile või resümeerib arutelu tagajärge.

1.4 Nõukogu tegevust puudutavad küsimused kannab istungitel ette Nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik.

1.5 Nõukogu esimees kasutab Nõukogu tegevuse korraldamiseks nõunikku, assistenti ning vajadusel Panga presidendi korraldusel ka Panga teisi töötajaid.

1.6 Nõukogu tegevuse kulud katab ning selleks vajalikud materiaalsed eeldused tagab Pank Nõukogu esimehe ettepanekul Panga eelarves eraldi kirjel selleks ettenähtud summade kohaselt.

1.7 Nõukogu liikmetel on õigus kasutada Panga ruume ja sidevahendeid, tööks vajalikke materjale, kirjandust ja muud informatsiooni võrdselt panga juhtkonnaga.

1.8 Nõukogu liikmete töö hüvitatakse Nõukogu poolt määratud korras. Väljaspool Tallinna elavatele Nõukogu liikmetele ja Nõukogu ülesandeid täitvatele teistele isikutele, kes ei tööta Pangas, makstakse päevaraha ja tasutakse sõidukulud seadusega ettenähtud korras.

2. NÕUKOGU ISTUNGITE ETTEVALMISTAMINE

2.1 Nõukogu korralise istungi ettevalmistamise aluseks on Nõukogu tööplaan.

Kõigil Nõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid järgneva(te) istungi(te) päevakorra kohta. Ettepanek arutatakse läbi Nõukogu istungil ja tehakse vastav protokolliline otsus.

2.2 Istungi ettevalmistamiseks vormistab Panga presidendi korraldusel Panga vastava allasutuse või -üksuse juht ette nõuetekohase otsuse eelnõu, millele on juurde lisatud vastavasisuline seletuskiri, õiend(id) jt juurdekuuluvad materjalid. Otsuse eelnõu peab olema viseeritud Panga presidendi poolt.

Ettepanek otsuse koopiate jaotuskava kohta märgitakse otsuse eelnõusse koostaja poolt.

Eelnõu koostaja võib vastavalt käesoleva töökorra punktile 4.3 teha Nõukogule ettepaneku eelnõu ühekordseks või mitmekordseks lugemiseks.

2.3 Nõukogu korralise istungi materjalid tuleb Nõukogu esimehe assistendile esitada nõuetekohaselt vormistatuna hiljemalt viis tööpäeva, istungi päev välja arvatud, enne istungi toimumist. Assistent esitab materjalid Nõukogu esimehele, kes koostab esitatud materjalide alusel istungi päevakorra projekti.

2.4 Korralise istungi päevakorra projekti ja selle juurde kuuluvad kirjalikud materjalid toimetab Nõukogu esimehe assistent Nõukogu liikmetele kätte mitte hiljem kui neli päeva, istungi päev välja arvatud, enne istungi toimumist.

2.5 Lõplik päevakord otsustatakseistungi algul.

Kõigil Panga Nõukogu liikmetel on õigus taotleda hilinenud või puudulikult ettevalmistatud päevakorrapunktide väljaarvamist päevakorrast.

Kõik Nõukogu liikmed võivad teha ettepanekuid käesoleva töökorra punkti 2.2 kohaselt vormistatud materjalide täiendavaks lülitamiseks päevakorda.

2.6 Nõukogu esimehel on istungite ettevalmistamisel ja muudes tööd korraldavates küsimustes õigus anda Nõukogu liikmetele alalisi või ühekordseid ülesandeid kindlate töölõikude või küsimuste läbitöötamiseks.

2.7 Nõukogu esimehe äraolekul korraldab Nõukogu istungite ettevalmistamist ja Nõukogu kokkukutsumist esimehe poolt volitatud Nõukogu liige.

Ajavahemikul, mil Nõukogul puudub Riigikogu poolt ametisse nimetatud esimees, korraldab Nõukogu tegevust ja istungite ettevalmistamist Nõukogu poolt selleks volitatud liige.

3. NÕUKOGU ISTUNGITE LÄBIVIIMINE

3.1 Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus, üldjuhul neljapäeviti algusega kell 15.30 Eesti Panga hoones.

Järgmise korralise istungi aeg ja esmane päevakord määratakse kindlaks eelmisel istungil.

Erakorralise istungi kutsub vajadusel kokku Nõukogu esimees kas enda algatusel, Nõukogu liikme(te) või Panga presidendi ettepanekul.

3.2 Nõukogu istungeid juhatab esimees. Esimehe äraolekul, sealhulgas ajal, mil Nõukogul puudub Riigikogu poolt ametisse nimetatud esimees, juhatab istungit kohalviibijate hulgast valitud Nõukogu liige.

3.3 Istungi juhatajal on õigus kehtestada iga päevakorrapunkti arutamiseks ajalimiit ning vajadusel reguleerida sõnavõttude aega ja korda.

3.4 Nõukogu istungid on kinnised. Istungitest võtavad osa Nõukogu liikmed, Eesti Panga seaduse alusel rahandusminister ning Nõukogu esimehe assistent protokollijana või tema äraolekul Nõukogu esimehe poolt määratud protokollija. Istungitest võivad osa võtta ka teised Nõukogu esimehe poolt kutsutud isikud.

4. NÕUKOGU OTSUSTE VASTUVÕTMINE, PROTOKOLLIMINE JA TÄITMINE

4.1 Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis Nõukogu liiget.

4.2 Otsused võetakse vastu Nõukogu istungist osavõtvate Nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavNõukogu esimehe hääl. Eesti Panga seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud küsimustes, s.o ettepaneku tegemisel Vabariigi Presidendile Panga presidendi ametisse nimetamiseks, Panga põhikirja ning pangainspektsiooni ja Panga teiste iseseisvate allasutuste põhikirja kinnitamisel ning Panga eelarve kinnitamisel ning täitmise järelevalve korraldamise küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult Nõukogu koosseisu häälteenamusega.

Koosseisu häälteenamus on vajalik ka Panga aastaaruande läbivaatamisel ja Riigikogule esitamise otsustamisel.

Häälte võrdsel jagunemisel ja juhul, kui istungi juhataja on erapooletu, võetakse otsus vastu ettepaneku tegijale soodsalt.

4.3 Otsuse eelnõu, mis ei oma kiireloomulist iseloomu, kuid nõuab pikemat ettevalmistavat aega või arutelu või millesse pakutakse arutelu käigus sisulisi muudatusi, lõpliku lahendamise võib Nõukogu edasi lükata ja otsustada järgmisel korralisel või erakorralisel istungil.

4.4 Nõukogu otsused kirjutatakse alla istungi juhataja poolt. Nõukogu otsus jõustub allakirjutamisega kui otsuses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

4.5 Nõukogu istungite käigu protokollib Nõukogu esimehe assistent protokollijana või tema äraolekul Nõukogu esimehe poolt määratud protokollija. Protokolli kantakse arutusel olnud küsimus, tehtud ettepanekud, vastuvõetud otsus ja hääletamise tulemused. Protokolli kinnitavad oma allkirjadega istungi juhataja ja protokollija. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud Nõukogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist või esitada see kirjalikult protokollile lisamiseks.

Istungist tehakse fonogramm, mida säilitatakse 6 kuud.

4.6 Nõukogu otsuste täitmist korraldab Panga president, kes informeerib sellest Nõukogu.

4.7 Nõukogu otsuste täitmist kontrollib või korraldab Nõukogu esimees.

4.8 Erakorraliste asjaolude ilmnemisel ja kui Nõukogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks ei jää piisavalt aega, võib Nõukogu esimees korraldada istungi Nõukogu liikmeid kohale kutsumata. Niisugustel juhtudel hääletavad Nõukogu liikmed otsuse eelnõu poolt või vastu kas telefoni, faksi, e-posti teel vms suulisel või lihtkirjalikul viisil. Hääletamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse kõik laekunud arvamused. Otsus on vastu võetud ja jõustub, kui on järgitud käesoleva töökorra punktide 4.1; 4.2; 4.4 ja 4.5 tingimusi. Hääletamise autentsuse tagamiseks kinnitab Nõukogu vastava korra.

5. PROTOKOLLIDE JA OTSUSTE SÄILITAMINE JA VÄLJASTAMINE

5.1 Istungi protokolli ja otsuste originaale säilitatakse Nõukogu vastavas nomenklatuurses toimikus. Protokollist ja otsustest tehakse üks koopia säilitamiseks Panga sekretariaadi vastavas nomenklatuurses toimikus.

Panga sekretariaadi juhataja korraldab saadud otsuste koopiatest koopiate või väljavõtete edastamise vastavalt käesoleva korra punktile 5.3.

5.2 Nõukogu liikmed ja Panga juhatuse liikmed saavad protokolliga tutvuda Nõukogu esimehe assistendi juures. Teistel Panga juhtkonda ja ametnikkonda kuuluvatel isikutel on võimalik protokolliga tutvuda neid puudutavates küsimustes Nõukogu esimehe loal.

5.3 Nõukogu otsuste koopiad, välja arvatud need, mis Nõukogu on tunnistanud salajasteks, väljastatakse Nõukogu liikmetele, Panga juhatuse liikmetele, sisekontrolli osakonnale, juriidilisele osakonnale ja Panga teistele allasutustele või -üksustele ning teistele isikutele, vastavalt otsuse koopiate jaotuskavale. Nõukogu õigustloovad otsused avaldatakse "Riigi Teatajas" vastavalt Riigi Teataja seadusele (RT I 1999,10,155). Teiste otsuste ja nende juurde kuuluvate dokumentide avaldamise otsustab Nõukogu ning see märgitakse ära avaldamisele kuuluvas otsuses.

Otsuste koopiad kasutusmärkega "salajane" väljastatakse Panga presidendile ning Nõukogu otsusel teistele juriidilistele ja ametiisikutele.

5.4 Otsuste ning protokollide vormistamise, nõuetekohase säilitamise ja kasutamise eest vastutab Nõukogu esimehe assistent, kes korraldab Nõukogu kogu asjaajamist, juhindudes ametisaladuse kaitse, haldusdokumentide vormistamise ja asjaajamise teistest kehtestatud põhinõuetest.

Otsuste koopiate väljastamist ja avaldamist korraldab sekretariaat ja kontrollib Nõukogu assistent.

* * * * *

Eesti Panga presidendi käskkiri

Reaalaajaliste suurmaksete süsteemi (RTGS) ja jaemaksete netoarveldussüsteemi (DNS)

ehitamiseks projekti komisjoni, juhatuse ja meeskonna moodustamise kohta

Seoses reaalajaliste suurmaksete süsteemi (RTGS) ning jaemaksete netoarveldussüsteemi (DNS) ehitamise ja juurutamisega Eesti Pangas, moodustati töö koordineerimiseks ja järelevalve teostamiseks projekti komisjon, mida juhib asepresident Helo Meigas, kolmeliikmeline projekti juhatus ning kümneliikmeline projekti meeskond. Kõigi töö loetakse lõpetatuks uue pankadevahelise maksesüsteemi käivitumisega.

12. APRILL

Eesti Panga presidendi käskkiri

Eesti Panga välisvaluutareservide juhtimise üldpõhimõtete kohta

Käskkirjaga kinnitati Eesti Panga välisvaluutareservide (VVR) juhtimise üldpõhimõtted. VVRi eesmärk on tagada Eesti krooni stabiilsus ning täiendavalt ka vahendid keskpanga iseseisvaks operatsiooniliseks funktsioneerimiseks.

22. APRILL

Eesti Panga nõukogu otsus

Eesti Panga 1998. a bilansi ja kasumiaruande kohta

Vaadanud läbi Eesti Panga 1998. a aruande ning võttes arvesse rahvusvahelise audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers poolt teostatud 1998. a finantsaasta revisjoni tulemused, kiitis Eesti Panga nõukogu Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 8. punkti ja 30. paragrahvi 1.-5. lõike alusel heaks Eesti Panga 1998. a finantsaruande. Bilansi aktiva ja passiva moodustasid 31. detsembri seisuga 12 274 853 tuhat krooni.

Vastavalt Eesti Panga seaduse 31. paragrahvi 3. lõikele esitati Eesti Panga 1998. a majandustulemused otsuses toodud kujul Riigikogule kinnitamiseks.

Eesti Panga 1998. a kasum summas 542 023 tuhat krooni jaotati eraldisteks järgmiselt: reservkapitali (136 000 tuhat kr) ja erireservi (406 023 tuhat kr).

* * * * *

Riigikogu nõustus Eesti Vabariigi osaluse suurendamisega Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 18,7 miljoni SDRi (IMFi arveldusühik) võrra, mis võrdub ca 355 miljoni krooniga. Seni on Eesti kvoot IMFis 46,5 miljonit SDRi (ligi 884 mln kr).

29. APRILL

Eesti Panga presidendi määrus

100krooniste pangatähtede käibelelaskmise kohta

Rahaseaduse 2. paragrahvi ja Eesti Panga nõukogu 1998. a 10. detsembri otsuse alusel lasti määruse põhjal 30. aprillist 1999 Eestis täiendavalt käibele uue kujundusega ja täiustatud turvaelementidega 100kroonised pangatähed, mille väljalaskeaasta on 1999. Käibele jäävad ka senised 100kroonised kupüürid, mis kõrvaldatakse ringlusest järk-järgult, vastavalt nende kulumise astmele.

* * * * *

Eesti Panga presidendi käskkiri

numismaatilis-bonistiliste toodete müügiks ettevalmistamise kohta

Käskkirja alusel alustati 3. maist Eesti Panga muuseumis järgmiste numismaatilis-bonistiliste toodete müüki:

Eesti Panga 80. aastapäevale ja euro kasutuselevõtule pühendatud kullast meenemünt nimiväärtusega 15,65 krooni - müügihind 600 krooni;
esitlusvihik (sisaldab 100kroonise pangatähe näidise, Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud 5kroonise mündi ning Eesti Panga 80. aastapäeva puhul Eesti Posti poolt käibele lastud margist eritempliga kustutatud neliku) - 200 krooni;
mündivoldik valikuga 1999. aastal käibelolevaist müntidest - 50 krooni;
pangatähtede esitlustaskud:
   1kroonine - 10 krooni
   2kroonine - 12 krooni
   5kroonine - 15 krooni
   10kroonine - 20 krooni
   25kroonine - 40 krooni
   50kroonine - 65 krooni
   100kroonine - 120 krooni
   500kroonine - 520 krooni

30. APRILL

Eesti Panga 80. aastapäeva ürituste sarjas tutvustati panga iseseisvussaalis ajakirjanikele Eesti Panga 80. aastapäevale ja euro kasutuselevõtule pühendatud kullast meenemünti, raamatuid Eesti Pangast ja Eesti Panga presidentidest, esitlusvihikut ja käibemünte sisaldavat mündivoldikut, samuti uut 100kroonist pangatähte.

Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid tutvustas Eesti Panga 80. aastapäevaks 3. mail käibele lastud 5kroonist postmarki (kunstnik Vello Lillemets) ning andis panga muuseumi jaoks üle juubelimargi raamitud poogna.