1999. AASTA RAHAKALENDER

JAANUAR JA VEEBRUAR

1. JAANUAR

Algas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) kolmas etapp. Üheteistkümnes riigis võeti arveldusrahana käibele euro. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad hakkasid noteerima kõigi ELiga liitumiskõnelusi alustanud riikide rahvusvaluutade, sh ka Eesti krooni kurssi.

14. JAANUAR

Eesti Panga presidendi käskkiri

Eesti Panga organisatsioonilise struktuuri ümberkorraldamise kohta

Seoses ümberkorraldustega organisatsiooni struktuuris taastati selle käskkirja alusel Eesti Pangas alates 15. jaanuarist 1999 direktori ametikoht. Eesti Panga direktoriks nimetati Valdur Laid, kes seni töötas finantsturgude osakonna juhatajana.

21. JAANUAR

Eesti Panga nõukogu kinnitas Eesti Panga strateegilise arengukava , milles on määratletud Eesti Panga missioon ja peaeesmärgid, samuti põhisuunad aastaiks 1999-2001.

* * * * *

Eesti Panga presidendi määrus

Eesti Forekspanga tegevuslitsentsi muutmise kohta

Krediidiasutuste seaduse 17. paragrahvi ning krediidiasutuse asutamise ja sellele tegevuslitsentsi andmise korra 14. ja 15. punkti alusel muutis Eesti Pank määruse alusel ASile Eesti Forekspank 12. jaanuaril 1993 väljastatud tegevuslitsentsis panga nimetust ja aadressi. Uus ärinimi on AS Optiva Pank ning uus aadress Tallinn, Narva mnt 11.

Määrus jõustus allakirjutamise hetkest.

2. VEEBRUAR

Eesti Panga presidendi määrus

Eesti pankadevahelise laenu- ja hoiuseintressi fikseerimise reeglite muutmise kohta

Eesmärgiga muuta Eesti pankadevahelise laenuintressi (TALIBOR) ning hoiuseintressi (TALIBID) fikseerimine paindlikumaks, kehtestati määrusega selleks alates 8. veebruarist 1999 uued reeglid. Erinevalt varasemast fikseeritakse pankadevahelised intressid igal äripäeval, suurem on noteeritavate perioodide ning noteerivate pankade arv. Ka ei ole noteerivad pangad enam seotud kohustusega teostada tehinguid noteeritavate intresside alusel.

TALIBOR ja TALIBID esitavad seega noteerivate pankade parimat hinnangut rahaturult kaasatavate vahendite hinna kohta, tingimusel, et noteerivad pangad aktsepteerivad ja täidavad kehtestatud reegleid. Noteerivateks pankadeks on Eesti rahaturul aktiivselt tegutsevad Eesti ja välismaa pangad, kes on esitanud vastava taotluse, mille Eesti Pank on aktsepteerinud: Eesti Ühispank, Hansapank, Optiva Pank, Merita Bank Plc Tallinna filiaal ning Svenska Handelsbanken.

Noteeritavad perioodid on 1, 2, 3, 6, 9 ja 12 kuud.

TALIBORi ja TALIBIDi fikseerib Eesti Panga finantsturgude osakond igal äripäeval kell 11 Eesti aja järgi noteerivate pankade sel hetkelReutersi leheküljel avaldatud noteeringute põhjal. Välja jäetakse kõrgeim ja madalaim noteering, ülejäänuist aga leitakse aritmeetiline keskmine. Keskmised avaldab Eesti Pank oma Reutersi leheküljel ESTI04 samal päeval hiljemalt kell 12.

Noteeritavate intresside arvutamise aluseks on tegelik päevade arv/360 ning noteeritavate perioodide alguspäevaks on sama päev + 2 pangapäeva (spot).

Kui mõni noteeriv pank ei toimi reeglite kohaselt, on Eesti Pangal õigus lõpetada TALIBORi ja TALIBIDi fikseerimine ja avaldamine.

Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi määrus 1998. a 1. septembrist Eesti pankadevahelise laenu- ja hoiuseintressi fikseerimise reeglite kohta (vt Eesti Panga bülletään nr 5, 1998).

5. VEEBRUAR

Tallinna Linnakohus kuulutas välja EVEA Panga pankroti.

9. VEEBRUAR

Riigikogu võttis vastu Eesti Panga nõukogu liikmetest Riigikogu liikmete Ants Järvesaare, Kalev Kuke, Mati Meose ja Mihkel Pärnoja esitatud krediidiasutuste seaduse uue redaktsiooni, mis on kooskõlas Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. 1994. aastal vastu võetud krediidiasutuste seadus oli selle jätkuvaks parandamiseks lootusetult vananenud.

* * * * * *

Riigikogu võttis vastu ka hoiu-laenuühistu seaduse. Seni oli ühistuline tegevus sätestatud üldseadusega, mis ei arvestanud erinevate ühistute omapära. Seetõttu reguleeris hoiu- ja laenuühistute asutamist, lõpetamist ning nende tegevust Eesti Panga presidendi määrus.

* * * * *

Eesti Panga presidendi määrus

Eesti Vabariigi krediidiasutuste 1998. a majandusaasta aruandluse kohta

Seoses 1998. a majandusaasta lõppemisega ning krediidiasutuste seaduse 52. paragrahvi alusel tuleb kõigil krediidiasutustel vastavalt käesolevale määrusele esitada 15. aprilliks 1999 Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale:

krediidiasutuse 1998. a raamatupidamise aastaaruanne ja omakapitali liikumise aruanne vastavalt Eesti Panga presidendi 1998. a 12. veebruari määruse "Eesti Vabariigi krediidiasutuste 1997. a majandusaasta aruandlus" (vt Riigi Teataja Lisa 1998, 58/59, 268) lisades 1-6 toodud vormidele, koostamise põhimõtetele ja juhenditele, v.a eelnimetatud määruse 5. lisa kohustuste ja omakapitali 16. kirje "Jaotamata kasum/kahjum" märkuses toodud nõuded bilansiväliste nõuete ja kohustuste näitamisest lisades);

käesoleva määrusega kinnitatud bilansiväliste tehingute aruanne;

raamatupidamise seaduse 22. paragrahvi 2. lõike nõuetele vastav tegevusaruanne;

audiitori järeldusotsus koos aktsionäride üldkoosoleku otsuste ärakirjaga majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotuse kohta.

Vastavalt krediidiasutuste seaduse 52. paragrahvi 7. lõikele on kõik krediidiasutused kohustatud avaldama oma 1998. a aastabilansi ja kasumiaruande 1998. a 12. veebruari määruse lisades toodud kujul hiljemalt 1. maiks 1999 vähemalt ühes krediidiasutuse asukohas ilmuvas ajalehes.

15. VEEBRUAR

Riigikogu täiendas haldusõigusrikkumiste seadustikku. See annab pangainspektsiooni juhatajale õiguse määrata krediidiasutuste seaduse rikkumise eest süüdlasele kuni 100 000kroonise trahvi.

18. VEEBRUAR

Riigikogu täiendas reklaamiseadust. Eesti Panga poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujundust võib edaspidi reklaamis kasutada üksnes Eesti Panga eelneval nõusolekul.

19. VEEBRUAR

Reitinguagentuur Moody's Investors Service andis Eesti riigi kroonivõlakirjadele reitingu A1.

22. VEEBRUAR

Algasid Eesti Panga 80. aastapäevale pühendatud üritused.

Eesti Panga muuseumis esitleti kahte panga poolt välja antud faksiimiletrükist: "Eesti Pank 1919-1929" ning "Eesti majandus 1938. a. Eesti Panga aastaraamat". Mõlemad raamatud koos annavad ülevaate Eesti Panga tegevusest panga asutamisest kuni 1939. aastani. Muuseumis avati ka müügipunkt, kus huvilised saavad osta Eesti meenemünte, mündivoldikuid ning Eesti Panga poolt või tema tellimusel kirjastatud trükiseid.