EESTI 1999. AASTA I KVARTALI ESIALGNE MAKSEBILANSS

LÜHIÜLEVAADE

1999. a esimese kolme kuu jooksul jätkusid Eesti majanduses 1998. aastal alanud muutused. Aeglustus väliskapitali sissevool, vähenesid sisemaine nõudlus ning jooksevkonto puudujääk. 1999. a I kvartalis oli jooksevkonto puudujääk esialgseil andmeil alla 1,2 mld krooni (vt tabel 1) ehk ca 7% I kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Viimase nelja kvartali jooksevkonto puudujäägi suhe sama perioodi SKPsse oli viimaste aastate väikseim, moodustades ca 8 % (vt joonis 1).

1999. a I kvartali JOOKSEVKONTO puudujäägis oli suurima osatähtsusega väliskaubandusbilanss. Väliskaubanduse puudujääk moodustas I kvartalis 2,5 mld krooni, mis on üle 30% väiksem kui 1998. a I kvartalis ja viiendiku võrra väiksem kui IV kvartalis. Kaupade eksport vähenes võrreldes 1998. a I kvartaliga kümnendiku võrra ning import 16%. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, puitu, toidu- ja garderoobikaupu. Enim imporditi masinaid ja seadmeid, keemia-, garderoobi- ja toidukaupu. Eesti olulisemad kaubanduspartnerid olid Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa. Eksport Venemaale vähenes võrreldes 1998. aasta sama ajaga 59%, eksport Euroopa Liidu riikidesse aga suurenes 10%.

Seoses ekspordi kahanemisega on vähenenud teenuste bilansi ülejääk. Eksport vähenes eelkõige meritsi kaubaveo ning reisi- ja ehitusteenuste müügi vähenemise tõttu. Võrreldes 1998. aastaga jäi teenuste import samale tasemele, kuna oluliselt (üle 75%) suurenes reisiteenuste ost. See on seletatav Eesti elanike pikemate ja kallimate reisidega ning ka suurenenud kulutustega reisi ajal. Kuigi kulutuste suurenemist kinnitav uuring valmis 1999. a alguses, korrigeeriti võrreldavuse tagamiseks ka 1998. a andmeid.

Võrreldes 1998. a I kvartaliga oli tulude väljavool tänavu samal ajal ligi poole väiksem. See oli tingitud peamiselt põhikapitalilt teenitud tulu vähenemisest, mis viitab välisosalusega ettevõtete kasumlikkuse kahanemisele.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO 477 mln kroonine ülejääk on viimaste aastate väiksemaid. Seoses Eesti Telekomi aktsiate müügi ja pankade suurenenud likviidsusega toimus suurem osa kapitali liikumisest portfelli- ja muude investeeringute vormis.

Otseinvesteeringute ligi 1,2 mld kroonine positiivne saldo oli samas suurusjärgus kui aasta varem ning ületas jooksevkonto puudujäägi. Peamised otseinvestorid pärinesid Soomest ja Rootsist ning üle poole nende investeeringutest läks transpordi ja side sektorisse. Eesti otseinvestorid suuremahulisi välisinvesteeringuid ei teinud, mõnevõrra suurenesid vaid Lätis ja Leedus asuvaile tütarettevõtteile antud laenud.

Portfelliinvesteeringute ligi 2,3 mld kroonine netosissevool oli seotud eelkõige veebruaris toimunud Eesti Telekomi aktsiamüügiga. Pangad emiteerisid võlakirju, paigutades samas oma vabu vahendeid teiste riikide võlainstrumentidesse.

Muude investeeringutena liikus ligi 3 mld krooni ulatuses kapitali rohkem välja kui Eestisse tuli, eelkõige seoses järsult suurenenud deposiitidega välispankades. Peamiselt hoiustasid raha välismaal pangad, kuid ka riik paigutas stabiliseerimise reservfondi summadena välismaale üle 1,5 mld krooni. Samal ajal vähenesid mitteresidentide hoiused Eesti pankades. Ettevõtted maksid k.a I kvartalis enam laene tagasi kui uusi võtsid. Keskpank, valitsussektor ja pangad suurendasid aga oma laenukoormust rohkem kui 1,3 mld krooni võrra.

Sarnaselt 1998. a I kvartaliga ei katnud ka 1999. a I kvartalis kapitali netosissevool jooksevkonto puudujääki, maksebilansi üldbilanss oli 835 miljoni krooni ulatuses negatiivne ning välisvaluutareservid kahanesid (vt joonis 2). Olulist mõju avaldas finantskontole ja reservidele residentide (s.t pankade ja valitsussektori) likviidsusjuhtimine, mille tulemusena suurenesid reservid välismaistes krediidiasutustes.

1998. a jooksevkonto puudujääk oli täpsustatud andmeil 6,75 mld krooni ehk 9,2% oodatava SKP suhtes.

JOOKSEVKONTO

Eesti sisemajanduse nõudlus vähenes, kuid püsis siiski jätkuvalt kodumaisest tootmismahust suurem. 1999. a I kvartali jooksevkonto puudujääk oli 1,17 miljardit krooni, mis kinnitab, et 1998. a I kvartalis alanud vähenemise tendents jätkub. Tänavu I kvartalis vähenes jooksevkonto defitsiit tänu väliskaubandusbilansi puudujäägi kahanemisele. Selle põhjuseks omakorda oli ligi 2 miljardit krooni väiksem kaubaimport kui 1998. a samal perioodil. Veelgi kiiremat jooksevkonto puudujäägi alanemist takistas teenuste bilansi varasemast väiksem positiivne saldo (vt joonised 3; 4 ja 5).

Jooksevkonto puudujäägi kasvu piiras, sarnaselt 1998. aasta I kvartaliga, kapitali sissevoolu aeglustumine finantskonto kaudu. Vaatamata sellele ületas otseinvesteeringute sissevool I kvartalis jooksevkonto puudujäägi.

Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõime on, võrreldes 1998. a I kvartaliga, krooni reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) alusel vähenenud 16%. Konkurentsivõime langus avaldus eelkõige idaturul, kuhu Eesti kaupade väljavedu on vähenenud kõige enam. Ekspordile on tõenäoliselt ebasoodsalt mõjunud ka kaubandustingimuste halvenemine ühe protsendipunkti võrra.

Väliskaubanduse käive ületas I kvartalis oodatavat sisemajanduse koguprodukti 13%. Võrreldes 1998. a sama ajaga on see näitaja vähenenud 17 protsendipunkti. Vaatamata sellele, et meie majanduse sõltuvus väliskaubandusest kahaneb, on Eesti endiselt Belgia, Iirimaa, Tšehhimaa, Slovakkia ja Ungari kõrval Euroopa avatuma majandusega riikide hulgas.

KaubadKaupade ekspordi ja impordi andmed erinevad Eesti Statistikaameti (ESA) poolt avaldatavaist, kuna Statistikaameti poolt kasutatava üldekspordi ja -impordi (general trade system) asemel kasutab Eesti Pank põhikaubanduse süsteemi (special trade system), millele on lisatud Eesti Panga täiendused. See tähendab, et eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega nende vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda sisseveetud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupade tarned tollilaost vabasse ringlusse ja töötluseks. Ekspordi puhul on arvesse võetud ESA väliskaubandusstatistikas kajastamata võimalikud hinnamoonutused kaupade ekspordil tolliladude kaudu.

Kõik võrdlused väliskaubanduse analüüsis on toodud 1998. a I kvartali suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

Maksebilansi järgi moodustas kaupade eksport 1999. a I kvartalis 8,2 mld krooni, import 10,7 mld krooni ning kaubavahetuse puudujääk 2,5 mld krooni (vt joonis 6).

Kaupade väljavedu kahanes võrreldes 1998. a sama ajaga vähem kui sissevedu, vastavalt 10 ja 16%. Väliskaubanduse puudujääk vähenes 1,1 mld krooni e 30% ning moodustas ekspordi suhtes 31% (1998. a I kvartalis 40%). Kaupade väljavedu moodustas kaks kolmandikku kaupade ja teenuste koguekspordist. Kaupade sisseveo osatähtsus kaupade ja teenuste koguimpordis vähenes 81%ni (vt tabel 2).

1999. a I kvartalis suurenes töödeldud kaupade taasväljavedu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi kümnendiku võrra (vt tabel 3) ning moodustas kolmandiku kogu põhiekspordist (1988. a I kvartalis 27%). Peamiselt töödeldi Eestis masinaid ja seadmeid, garderoobikaupu ning metallitooted. Eesti kaupade ekspordi vähenemine 18% oli tingitud Vene kriisist. Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks olid puit, toidu- ja garderoobikaubad ning mööbel, mis üheskoos moodustasid kaks kolmandikku põhiekspordist.

1999. a I kvartalis vähenes vabaks ringluseks imporditud kaupade osatähtsus 77%ni põhiimpordist e 6 protsendipunkti. Kaupade sissevedu töötluseks suurenes 22%ni. Vabaks ringluseks toodi Eestisse enim masinaid ja seadmeid, keemia- ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Jätkuvalt töödeldi peamiselt masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu.

Ekspordi struktuuris vähenes enamiku kaupade väljavedu, v.a masinad ja seadmed, mööbel ja puit. Viis peamist eksportkaubagruppi olid masinad ja seadmed, puit, garderoobi- ja toidukaubad ning mööbel.

Masinate ja seadmete põhieksport kasvas võrreldes 1998. a I kvartaliga ligi kümnendiku võrra, kuid vähenes oluliselt võrreldes sama aasta IV kvartaliga. See seletub mobiiltelefonide osade väljaveo järsu vähenemisega (vt tabel 4). Töödeldud masinate ja seadmete taasväljavedu suurenes 14% ning moodustas 78% nende põhiekspordist. Tähtsamad ekspordipartnerid olid Rootsi ja Soome. Neisse riikidesse tarniti töödeldud mobiiltelefone ja nende osi. Soome veeti ka muid sideseadmeid. Eesti päritolu toodetest tarniti Soome kaableid.

Puidu eksport suures 2,7%. Olulisemad ekspordipartnerid olid Rootsi, Soome ja Suurbritannia.

Garderoobikaupade väljavedu vähenes 1,2%. Töödeldud kaupade taasväljaveo osatähtsus oli 53% selle kaubagrupi põhiekspordist. Enim eksporditi garderoobikaupu Soome, Rootsi, Saksamaale ja Lätisse. Soome ja Rootsi tarniti ka naiste ja meeste Eestis töödeldud õmblustooteid. Eesti päritolu kaupadest veeti Soome voodipesu ja spordidresse. Soome, Prantsusmaale ja Saksamaale müüdi puuvillriiet.

Toidukaupadeeksport vähenes 40%. Tähtsamad sihtriigid olid Läti, Ukraina, Holland ja Leedu. Lätisse tarniti võid, mineraalvett, sealiha ja juustu, Ukrainasse kala, kalakonserve ja võid, Hollandisse kalafileed ja piimasaadusi.

Mööbliväljavedu suurenes 6,1%. Peamised ekspordipartnerid olid Saksamaa, Soome ja Taani.

Poole võrra vähenesmineraalsete toodete eksport, mis on tingitud elektrimüügi järsust vähenemisest Venemaale.

Kaupade import vähenes I kvartalis kõigi kaubagruppide osas (vt tabel 5). Viis põhilist importkaubagruppi olid masinad ja seadmed, keemia-, garderoobi- ja toidukaubad ning transpordivahendid.

Masinate ja seadmete sissevedu vähenes 3,7%. Import vabaks ringluseks moodustas 54% põhiimpordist. Põhilisteks impordipartneriteks olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Soomest veeti sisse mobiiltelefone ja nende osi, elektroonikadetaile ja kaableid. Rootsist imporditi mobiiltelefone ja nende osi, Saksamaalt arvuteid.

Keemiakaupade sissevedu vähenes kümnendiku võrra. Enim tarniti keemiatooteid Soomest, Saksamaalt ja Rootsist. Ravimeid imporditi Saksamaalt, Lätist, Soomest, Leedust ja Taanist. Soomest veeti sisse plastmasstooteid, värve ja lakke.

Toidukaupade sissevedu vähenes 27%. Olulisemad tarnijad olid Soome, Saksamaa ja Holland. Soomest toodi kohvi, banaane, margariini ja kondiitritooteid, Saksamaalt toiduõli, suhkrut ja jahu, Hollandist tsitrusvilju ning loomade valmistoitu.

Garderoobikaupadesissevedu vähenes 12%. Enim tarniti neid Soomest, Rootsist ja Lätist. Eestis töödeldavate kaupade osatähtsus moodustas 43% põhiimpordist.

Transpordivahendite import vähenes ligi viiendiku võrra, nende osatähtsus moodustas kümnendiku kogu põhiimpordist.

Enim (36%) vähenes metallide ja metallitoodete sissevedu. Nende osatähtsus kahanes 7%ni.

Väliskaubandussaldo põhiekspordi ja -impordi arvestuses oli positiivne puidu, garderoobikaupade ja mööbli puhul. Ülejäänud kaubagruppide lõikes oli saldo negatiivne. Võrreldes 1998. a I kvartaliga vähenes masinate ja seadmete, transpordivahendite, metallide ja metallitoodete ning mineraalsete toodete väliskaubanduse puudujääk ning suurenes puidu, garderoobikaupade ja mööbli väliskaubanduse positiivne saldo (vt tabel 6).

Riikide ühenduste lõikes suurenes kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse kümnendiku võrra (vt tabel 7). Kaupade väljavedu SRÜ riikidesse vähenes 55%, tingituna Venemaa kriisist. Eksport Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kahanes viiendiku võrra. Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti ekspordis on kasvanud 70%ni e 13 protsendipunkti, seda peamiselt SRÜ riikide osatähtsuse olulise vähenemise tõttu.

Kaupade sisseveduEuroopa Liidu riikidest vähenes veidi üle kümnendiku ja SRÜ riikidest 13% (vt tabel 8). Kaupade sisseveo osatähtsus Euroopa Liidu riikidest moodustas ligi kolmveerandi kogu impordist.

Teenused

Esialgseil andmeil oli 1999. a I kvartalis teenuste bilansi ülejääk 1 054 mln krooni, mis kattis 42% väliskaubandusbilansi puudujäägist. See osakaal oli ligikaudu sama suur kui 1998. a samal perioodil, kuid teenuste bilansi ülejääk kahanes nii võrreldes 1998. a IV kvartaliga kui ka sama aasta I kvartaliga (vt tabel 9). Analoogiliselt vähenes teenuste bilansi ülejääk ka 1998. a I kvartalis (vt joonis 7). Samalt jooniselt näeme veel seda, kui suur on hooajalisuse mõju teenuste ekspordile ja impordile, samuti seda, et 1999. a I kvartalis kahanes teenuste eksport 1998. a IV kvartali suhtes rohkem kui hooajalisuse mõju eeldanuks.

Teenuste bilansi positiivne saldo kahanes põhiliselt reisi- ja ehitusteenuste bilansi ülejäägi vähenemise tõttu (vt tabel 10). Valitsus- ja muude teenuste bilansi negatiivne saldo võrreldes 1998. a I kvartaliga suurenes samuti veidi. Kui 1998. a alguses toimus veel kiire kasv - teenuste import suurenes võrreldes aasta varasema ajaga lihtsalt teenuste ekspordist kiiremini, siis 1999. a algust iseloomustas langus: teenuste bilansi ülejääk kahanes nende ekspordi vähenemise tõttu, samal ajal kui import jäi praktiliselt 1998. a tasemele.

Võrreldes 1998. a sama ajaga kahanes tänavu I kvartalis teenuste ekspordi struktuuris ehitusteenuste osatähtsus, suurenes aga äri- ja muude teenuste osa (vt tabel 11). Ehitusteenuste eksport vähenes võrreldes 1998. a I kvartaliga 4 korda. Veoteenuste ekspordis leidsid aset struktuursed muutused: kaubaveo mahu kahanemist kompenseeris muude veoteenuste mahu kasv.

Teenuste impordi struktuuris (vt tabel 12) suurenes võrreldes 1998. a I kvartaliga oluliselt reisiteenuste osatähtsus. Samavõrra vähenes veoteenuste osa. Analoogiliselt kompenseeris ehitusteenuste impordi kahanemist ligi 100 mln krooni võrra muude teenuste impordi sama suur kasv.

Veoteenuste osas kahanesid võrreldes 1998. a I kvartaliga nii eksport kui import - vastavalt 6 ja 17% (vt joonis 8). Veoteenuste eksport vähenes põhiliselt meritsi toimuvate kaubavedude osas. Seda kompenseeris osaliselt maismaatranspordiga osutatud muude veoteenuste ekspordi kasv. Veoteenuste impordis vähenes oluliselt kaubavedu nii mere- kui maismaatranspordiga. Kahanes ka reisijateveo maht.

Reisiteenuste bilansi ülejääk (vt joonis 9) kahanes võrreldes 1999. a I kvartaliga 323 mln krooni võrra (35%). Põhjuseks oli ekspordi vähenemine (71 mln krooni võrra e 6%) ja impordi kasv (252 mln krooni võrra e 78%). Reisiteenuste impordi aastane kasv kiirenes (1998. a I kvartalis oli see 39%) tänu residentide reiside pikenemisele ja kallinemisele ning oluliselt suurenenud kulutustele reisi ajal. See selgus I kvartalis läbi viidud turismialasel küsitlusel piiripunktides.

Reisiteenuste ekspordi pikaajaline kasv asendus I kvartalis langusega. Selle põhjuseks oli eelkõige ühepäevakülaliste kulutuste oluline langus võrreldes eelmise aastaga. Turistide piiriküsitluse andmeil kahanesid kõige enam Soomest ja Rootsist saabunud külastajate kulutused Eestis. Mitmepäevaturistide päevakulutuste languse kompenseeris reisi kestvuse pikenemine. Seetõttu suurenesid reisifirmade teenuseid kasutanud turistide kogukulud hoolimata sellest, et Eesti jaoks kõige olulisemast lähteriigist - Soomest - pärit turistide arv vähenes rohkem kui 2 korda.

Tulud

Tulude bilansi puudujääk kahanes 1998. a I kvartaliga võrreldes 49% (vt tabel 13 ja joonis 10). Põhiline muutus toimus otseinvesteeringutulude osas, mis vähenesid 42%. Eriti suured olid struktuursed muutused: kui netotulu põhikapitalilt kahanes kokku 130 mln krooni, siis dividendide negatiivne saldo kasvas 200 mln krooni. Reinvesteeritud tulude saldo, mis 1998. a I kvartalis oli -172 mln kr, muutus 1999. aastal tänu kahjumitele ning reinvesteeritud tulu arvel välja makstud dividendidele samavõrra positiivseks.

Tulude sissevoolu struktuur (vt tabel 14) on aastaga muutunud vähe. Põhiosa tuludest saadi portfelli- ja muudest investeeringutest, kusjuures tulude sissevoolu 3%line kasv tuli põhiliselt muudest investeeringutest, millele lisandus kasv otseinvesteeringu võlaintressidelt.

Tulude väljavool Eestist (vt tabel 15) kahanes võrreldes 1998. aastaga 145 mln krooni (18%), seda põhiliselt otseinvesteeringu- (117 mln kr) ja portfelliinvesteeringutulude (28 mln kr) arvel.

Ülekanded

Ülekannete bilansi ülejääk oli I kvartalis 457 mln krooni, mis on veidi suurem kui 1998. a samal ajal. Nii ülekannete kreedit kui ka deebet suurenesid 50 mln krooni võrra, mis deebeti jaoks tähendab 72%list kasvu. Põhiline suurenemine on toimunud eraülekannete osas, kus kreedit kasvas 27% ja deebet 93%.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Kapitali- ja finantskonto ülejääk oli 1999. a I kvartalis väike - 477 mln krooni.

Kapitalikonto käive oli sarnaselt eelmistele perioodidele väike ning liikumised kontol olid seotud põhiliselt kapitaliülekannetega erasektorisse.

Finantskontosaldo oli 468 mln krooni ulatuses positiivne. Kuigi kapitali sissevool oli intensiivne portfelli- ja otseinvesteeringute osas, toimus samal ajal märgatav kapitali väljavool muu investeeringukapitali vormis (vt joonised 11 ja 12).

Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringute saldo oli 1999. a I kvartalis 1,2 miljardi krooni ulatuses positiivne, ületades finantskonto ülejäägi enam kui kaks korda. Vaadeldaval perioodil paigutati Eestisse 1 200,4 mln krooni ning välismaal asuvatesse tütar(sidus)ettevõtetesse 30,8 mln krooni (vt joonis 13 ja tabel 16).

Välisinvestorite poolt Eestisse tehtud otseinvesteeringute juurdevool vähenes võrreldes eelnenud kvartaliga enam kui poole võrra, kuid suurenes võrreldes 1998. a I kvartaliga 22%. Investeeringud aktsiakapitali moodustasid 44%, st olid ligikaudu 4 korda suuremad kui möödunud aasta samal perioodil. Sarnaselt 1998. a IV kvartaliga olid Eestis tegutsevad väliosalusega ettevõtted kahjumis. I kvartalis oli reinvesteeritud tulu negatiivne saldo tingitud lisaks ka dividendide väljamaksmisest välisosanikele. Enam kui pool mitteresidentide poolt Eestisse paigutatud pikaajalistest finantsinvesteeringutest tehti laenukapitali vormis, millest kolmveerandi moodustasid lühiajalised instrumendid (vt joonis 14).

Suurimad välisinvestorid olid pärit Soomest ning peamiselt investeeriti veonduse, laomajanduse ja side valdkonda ning hulgi- ja jaekaubandusse. Välisinvestorid Rootsist ja Venemaalt eelistasid lisaks eelpool mainituile ka tööstust (vt joonised 15 ja 16).

1999. a I kvartali pikaajaliste finantsinvesteeringute saldo välismaal kujunes sarnaselt eelmise kvartaliga negatiivseks. Ettevõtluses oli märgata investeeringute tagasivoolu. Kasvasid pikaajaliste laenude nõuded tütar(sidus)ettevõtetele. Välismaal teenitud kasum ja kahjum olid pea tasakaalus, mistõttu tervikuna oli reinvesteeritud tulu osatähtsus välismaale paigutatud otseinvesteeringutes väike (vt joonis 17).

Välismaale tehtud otseinvesteeringute puhul eelistati tööstust ning hulgi- ja jaekaubandust. Valdavalt investeeriti Lätisse (vt joonised 18 ja 19).

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringutesaldo oli 1999. aasta I kvartalis ligikaudu 2,3 miljardi krooniga positiivne (vt joonis 20).

Investeeringute sissevool ulatus seejuures rekordilise 3,5 miljardi kroonini. Selle peamiseks põhjuseks oli veebruaris toimunud Eesti Telekomi aktsiamüük. Pankade võlakirjakohustused suurenesid 600 mln krooni ja investeeringud pankade aktsiakapitali ligi 400 mln krooni võrra (vt tabel 17).

Portfelliinvesteeringud välismaale moodustasid 1,2 miljardit krooni. Pankade investeeringud välismaistesse võlakirjadesse olid ligi miljard krooni, muu sektori ettevõtete investeeringud veidi üle 300 mln krooni. Portfelliinvesteeringud välismaistesse omandiväärtpaberitesse vähenesid samal ajal 77 mln krooni võrra.

Muud investeeringud

Muude investeeringute saldo oli 1999. a I kvartalis ligi 3 miljardi krooni ulatuses negatiivne (vt joonis 21). Kapitali väljavoolust moodustas peamise osa lühiajaline kapital (vt tabel 18).

Nõudedkasvasid I kvartalis 4,2 mld krooni võrra. Selle põhjuseks oli välismaale paigutatud hoiuste järsk suurenemine (vt tabel 19). Peamiselt hoiustasid raha välismaal pangad, kuid ka riik paigutas stabiliseerimise reservfondi välismaale üle 1,5 miljardi krooni.

Kohustused suurenesid 1,2 mld krooni võrra. Laenud suurenesid seejuures 1,3 mld krooni, mitteresidentide hoiused Eesti pankades aga vähenesid üle 340 mln krooni. Muu sektori ettevõtete puhul ületasid laenude tagasimaksed uute laenude võtmist.

RESERVID

Maksebilansi reservid kahanesid I kvartalis ligikaudu 800 mln krooni võrra. See oli seotud varasemast tagasihoidlikuma kapitali netosissevooluga, mis ei katnud jooksevkonto puudujääki. Olulist mõju avaldas reservidele ka pankade likviidsusjuhtimine ning valitsussektori stabiliseerimisreservi laiendamine, mis suurendas kapitali väljavoolu ning ühtlasi ka nimetatud sektorite välisaktivaid.

Kuigi välisreservide kasv on aeglustunud, on impordi kahanemisest tingituna impordi kaetus välisreservidega kasvanud (vt joonis 22). See lisab Eesti majandusele usaldusväärsust välisinvestorite silmis.

EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG

1999. a I kvartali lõpuks ulatusid Eesti majandussektorite investeeringud välisriikidesse 36,4 mld kroonini (vt tabel 20), st moodustasid ligikaudu poole Eesti aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Välismaale paigutatud kapitalist moodustasid peaaegu kolmandiku keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid. Samas suurusjärgus olid ka Eesti residentide arvelduskontod ning hoiused välisriikide pankades. Välismaistesse võlakirjadesse paigutatud ja kaupade ning teenuste müügist saadaolevad summad moodustasid välismaale tehtud investeeringutest kumbki kümnendiku, Eesti otseinvesteeringud välismaal aga ligi 8%. Eesti otseinvesteeringupositsiooni välismaal riigiti ja tegevusalati iseloomustavad joonised 23 ja 24.

Välismaised investeeringud Eestis ületasid I kvartali lõpu seisuga Eesti investeeringuid välisriikides peaaegu kaks korda, moodustades kokku 69 mld krooni. Sellest 42% e 29,4 mld krooni olid Eestisse tehtud otseinvesteeringud. Majandussektoritest olid otseinvesteerijaile atraktiivsemad tööstus, rahandus, transport ning side ja kaubandus. Märkimisväärne osa Eestisse paigutatud otseinvesteeringukapitalist on saabunud Rootsist (36%) ja Soomest (30%; vt joonised 25 ja 26). Otseinvesteeringute mahult elaniku kohta on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas tõusnud Ungari järel teiseks. Neljandiku Eestisse paigutatud välisinvesteeringuist moodustas valdavalt pikaajaline laenukapital, ligi viiendiku aga Eesti ettevõtjate aktsiad ja võlainstrumendid.

Väliskohustuste ülekaalu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon I kvartali lõpul ligi 33 mld krooni ulatuses negatiivne, suurenes 1998. aasta lõpuga võrreldes 4 mld krooni võrra ning moodustas 45% Eesti oodatava SKP suhtes.

Võrreldes 1998. a lõpuga on võla iseloomuga kapitali osatähtsus välisnõuete struktuuris suurenenud, väliskohustuste struktuuris aga vähenenud. Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka üksnes võlad, oli Eesti majanduse koguvälisvõlg I kvartali lõpuks 41,4 mld krooni e 57% oodatava SKP suhtes. Eesti netovälisvõlg oli samal ajal 7,4 mld krooni ning see kahanes SKP suhtes 10%ni (vt joonis 27). Valitsussektori koguvälisvõlg moodustas 3,4 mld krooni (4,7% SKP suhtes) ning netovälisvõlg 0,6 mld krooni (0,8% SKP suhtes). Kogu- ja netovälisvõlast majandussektorite järgi annavad ülevaate joonised 28 ja 29.

KLIENTIDE RAHVUSVAHELISED TEHINGUD EESTI PANGANDUSSÜSTEEMI VAHENDUSEL

Maksetehingute arv ja käive

Eesti kommertspankade klientide poolt teostatud rahvusvaheliste maksete arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud. Võrreldes 1996. a algusega on tehingute arv laekunud maksete osas suurenenud 1,5 korda (võrreldes 1998. a IV kvartaliga vähenenud 24,3%). Lähetatud maksete hulk kasvas samal perioodil 1,6 korda (võrreldes 1998. a IV kvartaliga kahanes 10,8%; vt joonis 30 ja tabel 21).

Joonisel 31 on toodud rahvusvaheliste maksete käive ning saldo viimase kolme aasta jooksul. Selle aja kestel on käive kasvanud laekunud maksete osas 3,4 korda ning lähetatud maksete osas 1,4 korda. Võrreldes 1998. a IV kvartaliga suurenes käive laekunud maksete osas 7%, lähetatud maksete osas aga vähenes 8,6% (vt tabel 22).

Lähetatud maksete keskmine suurus oli 1999. a I kvartalis 222 100 krooni. Võrreldes 1998. a IV kvartaliga oli keskmise tehingu suurus kasvanud ca 3%.

Laekunud maksed - keskmiselt 566 000 krooni - olid 1998. a IV kvartaliga võrreldes 41% suuremad.

Valuutade kasutamine

1999.a I kvartalis oli enamiku olulisemate valuutade osatähtsus laekunud ja lähetatud maksete lõikes sarnane. Suurem osa tehinguid tehti USA dollarites (40,1%), mille kasutamise osatähtsus kasvas võrreldes 1998. a IV kvartaliga 9,7 protsendipunkti. Saksa marga osatähtsus oli 19,1% e 9,3 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis. Soome marga kasutamine ulatus 10,6%ni (langus 2,3 protsendipunkti). Oluliseks võis lugeda ka Eesti krooni kasutamist (10,6%). Laekunud maksete osas oli Eesti krooni osatähtsus seejuures 10,1% ning lähetatud maksete osas 11,1%. Muudest valuutadest leidsid enam kasutamist Rootsi kroon ning Vene rubla, mille osatähtsus I kvartalis oli 0,9% (vt joonis 32).

Tehingute arvu järgi sarnanes pilt valuutade kasutamisele käibe järgi (USD 29%, DEM 22%, SEK 5% ja RUB 1,2%). Eesti krooni osatähtsus oli laekunud ja lähetatud maksete osas vastavalt 14,5 ja 8,4%. 1998. a IV kvartaliga võrreldes suurenes Eesti krooni kasutamine ca 4 protsendipunkti, ulatudes 11%ni tehingute koguarvust.

Eesti Panga maksebilansistatistika allosakond

MAKSEBILANSI PÕHIMÕISTED

Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.

Maksebilanss:

  kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP; ingl k gross domestic product; GDP), rahvusliku koguprodukti (RKP, ingl k gross national product; GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (rahvuslik koguprodukt tulude aspektist; ingl k gross disposable income; GDI) kujunemist;
  näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
  aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega;
  aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.

Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, milleks ei ole üksnes raha liikumine. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud, lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ning tekkepõhisel alusel.

Välisnõuded (-aktiva) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.

Väliskohustused (-passiva)on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.

F.o.b (ingl k free on board) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

C.i.f (ingl k cost, insurance, freight) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

Üldkaubanduse süsteemi (ingl k general trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad ületavad tollipiiri.

Põhikaubanduse süsteemi (ingl k special trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad lähevad sisekäibesse e vabasse ringlusse.

Otseinvesteeringutena käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 20% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit.

Tütarettevõte on emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, milles emaettevõte omab üle 50% lihtaktsiatest või osadest.

Sidusettevõte on ettevõte, milles teine ettevõte omab 20--50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.

Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberiinvesteeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberiinvesteeringutena.

Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfelliinvesteeringud. Nende hulka kuuluvad:

  kaubanduskrediit - müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mida kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni (RIP) arvestuses;
  laenud - majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringutega;
  sularaha ja hoiused - mitteresidentide Eestis olevad pangaarved ning Eesti residentide välispankades olevad arved (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki);
  muud nõuded ja kohustused on muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.

Reservid on riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.

Majandussektorid on maksebilansis ja RIPi arvestuses jaotatud alljärgnevalt:

  valitsussektor - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning riiklikud fondid;
  rahandusinstitutsioonid - Eesti Pank kui riigi keskpank;
  pangad -- kommertspangad;
  muud sektorid -- ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised).

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ja välisfinantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga.

Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning välisfinantskohustuste vahe.

Lühiajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalised (maksetähtajaga 1 aasta ja vähem) välisnõuded ja väliskohustused. Portfelliinvesteeringuid ja keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks, olenemata nende tegelikust tähtajast.

Pikaajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtajaga üle 1 aasta) välisnõuded ja väliskohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks.

Kogu(bruto)välisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate väliskohustuste kogusumma.

Netovälisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t võla iseloomuga välisnõuete ja väliskohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (neid kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa)kapitali tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud ning reinvesteeritud tulu (eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid):

Instrument Omakapitali komponent Välisvõla komponent
Otseinvesteeringud: aktsia- ja osakapital    
Otseinvesteeringud: reinvesteeritud tulu    
Otseinvesteeringud: laenud tütar- ja sidusettevõtteile    
Portfelliinvesteeringud: omandiväärtpaberid    
Portfelliinvesteeringud: võlaväärtpaberid    
Muud investeeringud    
Reservid: kuld    
Reservid: SDRid    
Reservid: muud reservaktivad    

Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, st netokirjetena.

Maksebilansis kajastatakse välisfinantsnõuete suurenemist (k.a reservid) miinusmärgiga ning vähenemist plussmärgiga. Välisfinantskohustuste suurenemine kajastub plussmärgiga ning vähenemine miinusmärgiga.

Rahvusvaheliste maksetena (tehingutena) käsitletakse makseid, mille puhul:

  ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki või
  mõlema osapoole krediidiasutus asub Eestis, aga makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eestit asuvat korrespondeeruvat krediidiasutust või
  üks makse osapooltest on mitteresident.

Käesolevas ülevaates analüüsitakse Eesti kommertspankade klientide poolt sooritatud maksebilansitehinguid ning antakse ülevaade muutustest ja nende dünaamikast viimase kolme aasta jooksul.