EESTI 1999. AASTA II KVARTALI ESIALGNE MAKSEBILANSS[1]

LÜHIÜLEVAADE

1999. aasta II kvartali esialgne maksebilanss näitab, et välistasakaal on märkimisväärselt paranenud.

JOOKSEVKONTO puudujääk oli esialgseil andmeil ligi 800 miljonit krooni (vt tabel 1), mis moodustas II kvartali oodatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes 4%. Nelja viimase kvartali jooksevkonto puudujäägi suhe sama perioodi SKPsse oli viimaste aastate väikseim - 6,7% (vt joonis 1).

Investeeringunõudluse märkimisväärse vähenemise tõttu on säästmise-investeerimise bilanss viimastes kvartalites paranenud, mis on toonud kaasa ka jooksevkonto puudujäägi alanemise. Väliskaubandusbilansi puudujääk moodustas II kvartalis 2,9 miljardit krooni, olles ligi 40% väiksem kui 1998. a II kvartalis, ent 15% suurem kui tänavu I kvartalis. Kaupade eksport kahanes 1998. a II kvartaliga võrreldes 9% ning import 17%. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid olid endiselt Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa. Eksport Venemaale vähenes võrreldes 1998. a sama ajaga 55%, eksport Euroopa Liidu riikidesse aga suurenes 6%.

Teenuste bilansi ülejääk oli 2,4 miljardit krooni ning see kattis 80% väliskaubandusbilansi defitsiidist. Erinevalt kaupade ekspordist, mis nii I kui II kvartalis oli märgatavalt väiksem kui aasta tagasi, jõudis teenuste eksport II kvartalis ligilähedaselt 1998. a sama perioodi tasemele. Ekspordi mahu taastumisele avaldas enim mõju reisiteenustest saadud tulu suurenemine seoses Eestit külastanud turistide arvu kasvuga. Teenuste import suurenes 1998. a sama perioodiga võrreldes kümnendiku võrra peamiselt reisiteenuste impordi kasvu tõttu.

Tulude bilansi negatiivne saldo oli viimase aasta suurim - 732 miljonit krooni - ning tingitud peamiselt otseinvesteeringutelt saadud tulu väljavoolust dividendidena ning jaotamata kasumina (reinvesteeritud tuluna).

I kvartalis aeglustunud raha sissevool KAPITALI- JA FINANTSKONTO kaudu oli II kvartalis taas intensiivne, moodustades 2 miljardit krooni. Sissevoolu kõrge taseme tingis kohustuste suurenemine Eestisse paigutatud otse- ning muude välisinvesteeringute vormis. Kapitali sissevoolu suurendas ka nõuete vähenemine mitteresidentide ees.

Kapitali sissevool otseinvesteeringutena oli vaadeldaval perioodil jätkuvalt kõrge ning moodustas 1,2 miljardit krooni. Välisinvestorid paigutasid 1999. a II kvartalis Eestisse 1,4 miljardit krooni, sellest neljandiku aktsia- või osakapitalina. Põhiliselt investeeriti transpordi ja side sektorisse ning kaubandusse ja tööstusse Soomest, Rootsist ja Hollandist. Eesti otseinvesteeringud välisriikidesse moodustasid samal ajal 0,2 miljardit krooni ning olid seotud peamiselt rahandussektori ning kinnisvara- ja äriteenindusettevõtete rahapaigutustega teistesse Balti riikidesse.

Portfelliinvesteeringukapitali sissevool ületas II kvartalis väljavoolu ligikaudu 150 miljoni krooniga, kusjuures kahanesid nii residentide positsioonid välisriikides kui mitteresidentide positsioonid Eestis. Nõuded vähenesid 455 miljoni krooni võrra, mis oli seotud peamiselt Eesti residentide valduses olnud välismaiste võlakirjade realiseerimisega. Kohustuste vähenemisele 307 miljoni krooni võrra avaldas enim mõju varem emiteeritud võlakirjade lunastamine pankade poolt, mis ületas omandiväärtpaberikohustuste suurenemise.

Kui I kvartalit oli iseloomustanud muu investeeringukapitali ulatuslik väljavool, siis II kvartalis liikus kapital selles vormis rohkem kui 700 miljoni krooni ulatuses taas Eestisse, mis oli seotud eelkõige muu sektori ettevõtete otselaenamisega välisriikidest. Valdava osa rahast moodustasid pikaajalised laenud. Kasvasid ka mitteresidentide hoiused Eesti pankades.

Kapitali sissevool finantskonto kaudu oli II kvartalis suurem kui jooksevkonto puudujääk, mistõttu kulla- ja välisvaluutareservid kasvasid ning maksebilanss tervikuna oli ligi 800 miljoni krooni ulatuses positiivne (vt joonis 2).

JOOKSEVKONTO

1999. aasta II kvartali jooksevkonto puudujääk oli ligi 800 mln kr, mis moodustas 4% sama kvartali oodatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes. See suhtarv on kahanenud viimased kuus kvartalit järjest ning on võrreldav teiste edukamate üleminekumaade (Ungari, Tšehhimaa, Poola) vastava näitajaga. Viimase nelja kvartali jooksevkonto puudujäägi suhe sama perioodi SKPsse on siiski veel 6,7%, kuid see on Balti riikidest madalaim.

Nagu varasemates kvartaliteski vähenes jooksevkonto puudujääk peamiselt tänu väliskaubandusbilansi puudujäägi kahanemisele (36% võrreldes 1998. a sama ajaga). Väliskaubanduse puudujääk vähenes seetõttu, et kaupade import kahanes kiiremini kui kaupade eksport. Esimeses kvartalis Eesti kaupade väljaveo langust põhjustanud kaubandustingimuste[2] halvenemine jätkus ka II kvartalis. Krooni reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) alusel Eesti kaupade konkurentsivõime võrreldes I kvartaliga küll tugevnes, kuid oli võrreldes 1998. a II kvartaliga 12% väiksem. Jooksevhindades oli kaupade väljavedu 8% 1998. a II kvartalist väiksem.

Nagu I nii ka II kvartalis kattis jooksevkonto puudujäägi täielikult finantskonto otseinvesteeringute ülejääk. Jooksevkonto arengutendentse iseloomustavad joonised 3, 4 ja 5.

Kaubad[3]

1999. a II kvartalis moodustas kaupade eksport 8,9 miljardit krooni ja import 11,8 mld kr ning kaubavahetuse puudujääk 2,9 mld kr (vt joonis 6). Võrreldes 1998. a sama ajaga kahanes väljavedu vähem kui sissevedu, vastavalt 8,7 ja 17,4%. Väliskaubanduse puudujääk vähenes 1,6 mld kr võrra e 36% ning moodustas ekspordi suhtes 33% (1998. a II kvartalis 46%).

Kaupade väljavedu moodustas 61% kaupade ja teenuste koguekspordist, kaupade sissevedu aga 81% kaupade ja teenuste koguimpordist (vt tabel 2).

1999. a II kvartalis jäi töödeldud kaupade taasväljavedu praktiliselt 1998. a sama perioodi tasemele (vt tabel 3) ning moodustas 29% põhiekspordist (1998. a II kvartalis 27%). Eesti päritolu kaupade väljavedu oli võrreldes 1998. a sama ajaga 13% väiksem. Meie olulisemad väljaveoartiklid olid puit, toidu- ja garderoobikaubad ning mööbel, mis üheskoos moodustasid 65% põhiekspordist. Eestis töödeldi peamiselt masinaid ja seadmeid, garderoobikaupu ning metalle ja metallitooteid, mis kokku moodustasid 93% töötluskaupade taasväljaveost.

1999. a II kvartalis vähenes vabaks ringluseks sisse veetud kaupade osatähtsus 78%ni e 4,6 protsendipunkti, töötluseks sisse veetud kaupade osatähtsusaga suurenes 4,6 protsendipunkti. Vabaks ringluseks toodi Eestisse enim masinaid ja seadmeid, keemia-, garderoobi- ja toidukaupu. Töötluseks toodi endiselt eelkõige masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu.

Kaubagrupiti vähenes enamiku kaupade väljavedu, v.a puit ja mööbel. Viis peamist eksportkaubagruppi olid puit, masinad ja seadmed, garderoobi- ja toidukaubad.

Masinate ja seadmete põhieksport oli võrreldes 1998. a II kvartaliga 1,2%, võrreldes tänavuse I kvartaliga aga 1% väiksem (vt tabel 4). Töödeldud masinate ja seadmete taasväljavedu seejuures suurenes võrreldes 1998. a sama ajaga 3,2%, kuid Eesti päritolu toodete eksport vähenes 13,1%. Töödeldud masinad ja seadmed moodustasid kolm neljandikku kaubagrupi koguekspordist. Tähtsamad ekspordipartnerid olid Rootsi ja Soome. Neisse riikidesse tarniti töötluskaupadena mobiiltelefone ja nende osi ning sideelektriseadmeid. Eesti päritolu tooteist veeti Soome ja Rootsi kaableid.

Puidu väljavedu suures 8,7%. Olulisemad ekspordipartnerid olid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia.

Garderoobikaupade väljavedu vähenes 1,5%. Töödeldud garderoobikaupade eksport jäi 1998. a II kvartali tasemele ning nende osatähtsus moodustas 49% selle kaubagrupi koguekspordist. Enim müüdi garderoobikaupu Soome, Rootsi, Suurbritanniasse ja Saksamaale. Soome ja Rootsi tarniti töötluskaupadena naiste ja meeste õmblustooteid. Eesti päritolu kaupadest eksporditi puuvillriiet Saksamaale, Soome ja Suurbritanniasse ning linast riiet Suurbritanniasse.

Toidukaupade eksport vähenes 45%. Tähtsamad sihtriigid olid Venemaa, Läti, Leedu ja Holland. Venemaa osatähtsus toidukaupade ekspordis oli seejuures 31% (1998. a II kvartalis 48%). Venemaale tarniti kalakonserve ja piimasaadusi, Lätisse mineraalvett, kalakonserve, kondiitritooteid, õlut ja võid, Leetu kalakonserve, mineraalvett ja õlut, Hollandisse kalafileed ja piimapulbrit.

Mööbli väljavedu suurenes 13,7%. Peamised ekspordipartnerid olid Saksamaa, Soome, Taani, ja Rootsi.

Mineraalsete toodete eksport vähenes 37,5%, mis on tingitud Venemaale müüdud elektrienergia koguse kahanemisest.

Kaupade import vähenes II kvartalis kõigi kaubagruppide osas (vt tabel 5). Viis põhilist importkaubagruppi olid masinad ja seadmed, keemia-, garderoobi- ja toidukaubad ning transpordivahendid.

Masinate ja seadmete sissevedu oli võrreldes 1998. a II kvartaliga kümnendiku võrra väiksem. Import töötlemiseks moodustas 43% põhiimpordist. Põhilisteks sisseveopartneriteks olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Soomest veeti sisse mobiiltelefone ja nende osi, elektroonikadetaile ja kaableid. Rootsist imporditi mobiiltelefone ja nende osi. Saksamaalt tarniti arvuteid, nende osi ja põllumajandusmasinaid.

Keemiakaupade sissevedu oli 8,9% väiksem. Enim tarniti kaupu Soomest, Saksamaalt, Rootsist ja Lätist. Ravimeid imporditi Lätist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist ja Soomest. Soomest veeti sisse ka plastmasstooteid, värve, lakke ning kosmeetikakaupu.

Toidukaupade sissevedu oli 17% väiksem. Soomest imporditi kohvi, õlut, banaane, tubakatooteid, jäätist ja kondiitritooteid, Saksamaalt suhkrut, jahu, kondiitritooteid ja veini, Hollandist köögi- ja puuvilja ning loomade valmistoitu.

Garderoobikaupadesissevedu vähenes 6,8%. Enim tarniti neid Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Lätist. Töötluseks toodud kaupade osa moodustas 52% põhiimpordist.

Transpordivahendite import oli 48% väiksem. Nende osatähtsus moodustas kümnendiku kogu impordist.

Põhiekspordi ja -impordi arvestuses oli väliskaubandussaldo positiivne puidu ja mööbli osas. Ülejäänud kaubagruppide saldo oli negatiivne. Väliskaubanduse positiivne saldo suurenes II kvartalis võrreldes 1998. aastaga puidul ja mööblil, negatiivne saldo aga vähenes transpordivahenditel, masinatel ja seadmetel, metallidel ja metallitooteil, garderoobikaupadel ning mineraalseil tooteil (vt tabel 6).

Riikide ühenduste lõikes suurenes kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 5,7% (vt tabel 7). Kaupade väljavedu SRÜ riikidesse vähenes 53% seoses Venemaa majandusprobleemidega. Eksport Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse kahanes veerandi võrra. Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti ekspordis on suurenenud 70%ni e ligi 10 protsendipunkti SRÜ riikide osatähtsuse olulise vähenemise arvel.

Kaupade sissevedu Euroopa Liidu riikidest vähenes 18% ja SRÜ riikidest viiendiku võrra (vt tabel 8). Sissevedu Euroopa Liidu riikidest moodustas kolm neljandikku kogu impordist.

Teenused

Esialgseil andmeil oli 1999. a II kvartalis teenuste bilansi ülejääk ligi 2,4 miljardit krooni, mis kattis 82% väliskaubanduse puudujäägist, st tunduvalt enam kui 1998. a samal ajal (63%). Teist kvartalit iseloomustab traditsiooniliselt väike väliskaubanduse puudujääk ja sesoonselt suurenev teenuste bilansi ülejääk, kuid tänavu kasvas teenuste bilansi ülejääk võrreldes I kvartaliga kiiremini kui 1998. aastal (vt tabel 9 ja joonis 7). Teenuste ekspordi kiirem kasv I kvartali suhtes võrreldes 1998. aastaga viitab majanduse suhtelisele elavnemisele, kuigi jooksevhindades jäi teenuste ekspordi tase 1998. a näitajale alla.

Teenuste bilansi ülejäägi oluline - 440 mln kr suurune - kahanemine võrreldes 1998. a II kvartaliga oli tingitud peamiselt reisiteenuste impordi kasvust (vt tabel 10).

Nominaalselt ligikaudu 1998. a tasemele jäänud teenuste eksport muutus ka struktuurilt vähe (vt tabel 11). Võrreldes 1998. a sama ajaga vähenes veidi ehitusteenuste ja suurenes äriteenuste osatähtsus. Kuigi veoteenuste osatähtsus ei muutunud, kahanes kaubaveo maht võrreldes 1998. aastaga 310 mln kr võrra, mida kompenseeris muude osutatud veoteenuste kallinemine.

Teenuste impordi struktuuris toimusid võrreldes 1998. a sama perioodiga suuremad muutused. Kui ostetud veoteenuste maht kahanes 140 mln kr e 10 protsendipunkti ja ehitusteenuste maht 15 mln kr, siis ülejäänud teenuseliikide maht kasvas 13-66% (vt tabel 12), mille tulemusena ostetud reisiteenuste osatähtsus tõusis 25%ni kogu teenuste impordist.

Veoteenuste osas (vt joonis 8) toimus kaubaveo puhul proportsionaalne langus nii ekspordis kui impordis, samal ajal reisijateveo puhul suurenes import võrreldes 1998. aastaga 27%. Eriti kiiresti kasvas reisijateveo import mere- (38%) ja maismaatranspordiga (69%). Muude veoteenuste ekspordi kasv oli kõige kiirem maismaatranspordis (37%).

Reisiteenuste bilansi ülejääk (vt joonis 9) kahanes 1998. a sama perioodiga võrreldes 355 mln kr võrra e 20% põhiliselt impordi kasvu tõttu. Reisiteenuste eksport kahanes samal ajal 29 mln kr, seda põhiliselt ühepäevaturistide arvel. Turismifirmade reisipakette kasutanud külaliste arv ja nende kulutused Eestis on kasvanud naaberriikide (Soome, Skandinaaviamaad, Läti, Leedu ja SRÜ riigid) osas, kuid kahanenud muu Euroopa ja ülejäänud kaugemate riikide osas.

Reisiteenuste import oli võrreldes 1998. a sama ajaga 66% suurem. Kui varasemail aastail kulutasid Eesti elanikud välismaal oluliselt vähem kui väliskülalised Eestis, siis nüüd on kulutused inimese kohta ligikaudu võrdsustunud. Samuti teevad eestlased pikemaid reise kui varem. Turismifirmade teenuseid kasutasid Eesti elanikud 7,5% enam kui 1998. aastal. Uuteks meelispaikadeks olid eestlastele Soome ja Rootsi kõrval Hispaania (külastatavuse kasv 2,5 korda), Kreeka (2,3), SRÜ riigid (1,9) ja Läti (2 korda). Arvestatavaks sihtriigiks on saanud USA (kasv 2 korda).

Tulud

Tulude bilanss muutub sesoonselt, nagu teenuste bilansski (vt joonis 10). Puudujääk saavutab II kvartalis kõrgtaseme eriti otseinvesteeringutulude osas, kuna juuni on eelmise aasta raamatupidamisaruannete koostamise lõpptähtaeg ja sel perioodil toimub ka dividendide väljamaksmine.

1999. a II kvartalis moodustas tulude bilansi puudujääk 732 mln kr, olles 27% suurem kui 1998. a. Tulude bilansi struktuur oli sarnane eelmise aasta omale (vt tabel 13).

Tulude sissevool (vt tabel 14) oli võrreldes 1998. aastaga vaid 5,8% suurem, kuid tänavu II kvartalis oli portfelli- ja muude investeeringute tulu kõrval oluline osa ka otseinvesteeringutulul (13%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas tulu muudelt investeeringutelt 23%, portfelliinvesteeringutulu aga kahanes peaaegu samavõrra.

Tulude väljavool Eestist oli võrreldes 1998. aastaga 18% suurem (vt tabel 15). Otseinvesteeringutulu kasvas 200 mln kr e 37%, portfelliinvesteeringutulu kahanes 73 mln kr e 36%. Viimane tululiik vähenes teist kvartalit järjest, tulu muudelt investeeringutelt kasvas aga sama palju kui tulude väljavool keskmiselt. Otseinvesteeringutulu väljavoolu kiire kasv osutab Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete kiirele arengule.

Ülekanded

Ülekannete bilansi ülejääk oli II kvartalis 449 mln kr e 19 mln krooni suurem kui I kvartalis ja 98 mln kr väiksem kui 1998. a samal ajal. Põhiline muutus toimus eraülekannetes, mille ülejääk võrreldes I kvartaliga suurenes 2 korda. 1998. a samal perioodil oli eraülekannete positiivne saldo veelgi suurem.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Esimeses kvartalis aeglustunud raha sissevool kapitali- ja finantskonto kaudu oli II kvartalis taas intensiivne, moodustades enam kui 2 miljardit krooni.

Kapitalikonto minimaalne käive jäi eelnenud kvartalite tasemele ning oli peamiselt seotud ülekannetega erasektorisse.

Kapitali sissevool finantskonto kaudu kiirenes. Välisfinantseerimisallikate struktuuris toimunud muutusi on kirjeldatud joonistel 11 ja 12.

Otseinvesteeringud

1999. a II kvartalis moodustas otseinvesteeringukapitali netosissevool 57% maksebilansi finantskonto ülejäägist. Otseinvesteeringud Eesti majandusse kasvasid ligi 1,4 miljardit krooni ning Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud suurenesid enam kui 0,2 mld kr. Otseinvesteeringute positiivne saldo oli sarnaselt I kvartalile 1,2 mld kr (vt joonis13 ja tabel 16).

Otseinvesteeringuid tuli II kvartalis Eestisse juurde enam kui 0,6 miljardit krooni omakapitalina ja sama palju ka laenudena. Mitteresidendid paigutasid täiendavalt juba tegutsevate ettevõtete aktsia- või osakapitali ligi 0,5 mld kr. Erinevalt I kvartalist, mil reinvesteeritud tulu oli negatiivne, jõudsid välisosalusega ettevõtted vaadeldaval perioodil taas kasumisse, millest tehtud reinvesteeringud moodustasid enam kui viiendiku kõigist otseinvesteeringutest. Netolaenukapitali juurdevoolust olid 40% pikaajalised laenud (vt joonis 14).

Valdav osa II kvartalis Eesti majandusse tehtud otseinvesteeringutest oli endiselt Soome ja Rootsi päritolu. Märkimisväärselt suurenesid Hollandi investorite kapitalimahutused (vt joonis 15). Majandusharudest eelistati tööstust, hulgi- ja jaekaubandust ning transpordi, laomajanduse ja side valdkonda (vt joonis 16).

Erinevalt I kvartalist, mil otseinvesteeringud välismaale jäid tagasihoidlikuks, kujunes II kvartalis tütar(sidus)ettevõtetesse suunatud finantsinvesteeringute saldoks 0,2 miljardit krooni, seda peamiselt tänu finantssektorile. Ligi 90% otseinvesteeringutest tehti aktsia- või osakapitali vormis. Sarnaselt I kvartalile kujunes reinvesteeritud tulu taas negatiivseks, ületades I kvartali vastava näitaja enam kui 7 korda. Erinevalt I kvartalist, mil kohustused tütar(sidus)ettevõtete ees suurenesid märgatavalt, langesid need II kvartalis 8,5 mln kr. Valdavalt kasvasid pikaajalise kapitali positsioonid välismaal asuvates tütar- ja sidusettevõtetes (vt joonis 17). Sarnaselt varasemate perioodidega suurendasid residentidest ettevõtjad oma otseinvesteeringuid kõige enam Läti ja Leedu majanduses (vt joonis 18). Mahukamad otseinvesteeringud hõlmasid peamiselt finantssektorit ning kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindust (vt joonis 19).

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringukapitali sissevool ületas II kvartalis väljavoolu ligikaudu 150 miljoni krooniga, kusjuures kahanesid nii residentide positsioonid välisriikides kui ka mitteresidentide positsioonid Eestis (vt joonis 20).

Nõuded mitteresidentidele vähenesid 455 mln kr võrra. Vähenemine oli peamiselt seotud Eesti residentide valduses olnud välismaiste ettevõtete võlakirjade realiseerimisega - võlaväärtpaberinõuded vähenesid 388 mln kr.

Kohustused residentide ees vähenesid II kvartalis 307 mln kr võrra. Pangandussektor lunastas suure koguse võlakirju. Seetõttu vähenesidvõlaväärtpaberikohustused enam kui 900 mln kr, millest pankade osa moodustas üle 850 mln kr (vt tabel 17). Mitteresidentide investeeringud peamiselt muu sektori Eesti ettevõtete omandiväärtpaberitesse küündisid 600 miljoni kroonini.

Muud investeeringud

Kui I kvartalit iseloomustas muu investeeringukapitali ulatuslik väljavool, siis II kvartalis oli muude investeeringute saldo rohkem kui 700 mln kr ulatuses positiivne (vt joonis 21).

Nõuded mitteresidentidele vähenesid 45,4 mln kr võrra (vt tabel 18). Seejuures vähenesid hoiused 278,6 mln kr, ettevõtete poolt mitteresidentidele antud laenud aga suurenesid.

Kohustused suurenesid II kvartalis 692,6 mln kr. Kapitali sissevool oli seotud eelkõige muu sektori ettevõtete otselaenamisega välisriikidest - ettevõtete pikaajalised laenukohustused suurenesid ligi 980 mln kr ning lühiajalised 180 mln kr võrra (vt tabel 19). Peamisteks laenajateks olid finantssektori ettevõtted. Samuti suurenesid valitsussektori poolt võetud laenud. Mitteresidentide hoiused Eesti pankades kasvasid üle 300 miljoni krooni.

RESERVID

Keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid suurenesid II kvartalis 782 mln kr võrra, mis on viimase nelja kvartali suurim kasv. Tänu reservide kasvule ning impordi vähenemisele on paranenud impordi kaetus reservidega. See ületas II kvartali lõpul ühe kvartali importi ning suurendas Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis (vt joonis 22).

EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG

1999. aasta 30. juuniks oli Eesti residentidel nõudeid mitteresidentidele 36,4 miljardi krooni eest, st need olid võrdväärsed ligikaudu poolega Eesti aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eesti residentide väliskohustuste kogusumma ületas nõudeid kaks korda, moodustas 74,6 mld kr ning on võrreldav oodatava SKPga. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon oli seega 38,2 mld kr ulatuses negatiivne (vt tabel 20).

Võrreldes I kvartali lõpuga välisnõuded ei muutunud ning koosnesid kolmandiku ulatuses keskpanga kulla- ja välisvaluutareservidest. Peaaegu samas suurusjärgus olid ka Eesti residentide arvelduskontod ning hoiused välisriikide pankades. Välismaistesse võlakirjadesse paigutatud ning kaupade ja teenuste müügist saadaolevad summad moodustasid välismaale tehtud investeeringutest kumbki kümnendiku, Eesti otseinvesteeringud välismaal aga 8%. Viimastest annavad riigiti ja tegevusalati ülevaate joonised 23 ja 24.

Väliskohustused suurenesid võrreldes I kvartali lõpuga ligi 8%, peamiselt seoses otseinvesteeringukohustuste kasvuga. Viimased moodustasid residentide väliskohustustest 45%. Tagasimaksmisele mittekuuluva kapitali osatähtsust suurendas ka omandiväärtpaberikohustuste suurenemine 10%ni väliskohustustest. Eestisse tehtud otseinvesteeringute struktuur riigiti ja tegevusalati on kujutatud joonistel 25 ja 26.

Kui välisnõudeist moodustas ligi 93% tagasimakstav kapital, siis väliskohustustes oli võla iseloomuga kapitali osatähtsus 56%. Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka üksnes võlad, oli Eesti koguvälisvõlg II kvartali lõpuks 41,9 miljardit krooni e ligi 57% oodatava SKP suhtes. Eesti netovälisvõlg oli samal ajal 8,1 mld kr e 11% oodatava SKP suhtes (vt joonis 27).

Valitsussektori koguvälisvõlg moodustas 3,6 mld kr (ca 5% oodatava SKP suhtes) ja netovälisvõlg 736 mln kr (1% SKP suhtes). Kogu- ja netovälisvõlast sektorite lõikes annavad ülevaate joonised 28 ja 29.

KLIENTIDE RAHVUSVAHELISED TEHINGUD EESTI PANGANDUSSÜSTEEMI VAHENDUSEL

Tehingute arv ja käive

Võrreldes 1996. aasta algusega on nii laekunud kui ka lähetatud välismaksete arv suurenenud 1,7 korda (võrreldes 1998. a I kvartaliga vastavalt 10,3 ja 7,7%). Võrreldes 1998. a II kvartaliga oli laekunud maksete arv tänavu samal ajal 33,8% ja lähetatud maksete arv 8,4% väiksem (vt tabel 21 ja joonis 30).

Nelja viimase aasta jooksul on Eesti kommertspankade klientide poolt teostatud rahvusvaheliste maksete käive kasvanud laekunud maksete osas 3,3 ning lähetatud maksete osas 1,7 korda. Võrreldes I kvartaliga kahanes laekunud maksete käive 3,4%, lähetatud maksete käive aga kasvas 16,3% (vt tabel 22 ja joonis 31). Alates 1998. a IV kvartalist on välistehingute käive vähenenud nii laekunud kui ka lähetatud maksete osas (võrreldes 1998. a III kvartaliga vastavalt 23,7 ja 24,5%). Võrreldes 1998. a II kvartaliga oli käive tänavu samal ajal laekunud maksete osas 25,5 ja lähetatud maksete osas 36,1% väiksem.

Lähetatud maksete keskmine suurus oli 1999. a II kvartalis 239 500 kr, st ca 8% suurem kui I kvartalis. Laekunud maksete keskmine – 497 200 kr – oli samal ajal ca 12% väiksem.

Valuutade kasutamine[4]

1999. a II kvartalis oli enamiku olulisemate valuutade osatähtsus laekunud ja lähetatud maksete lõikes sarnane. Ainus suurem erinevus oli Saksa marga kasutamises: lähetatud maksete puhul oli DEMi osatähtsus 15% ning laekunud maksete puhul 24,3%.

Suurem osa tehinguid tehti Ameerika dollarites, mille kasutamise osatähtsus tehingute käibe alusel (31%) oli võrreldes 1999. a I kvartaliga 9 protsendipunkti väiksem. Saksa marga osatähtsus oli 19,8% e võrreldes I kvartaliga 0,6 protsendipunkti suurem. Oluline oli Eesti krooni kasutamise osatähtsus (keskmiselt 14,4%), sh laekunud maksete osas 15,3% ning lähetatud maksete osas 13,5%. Lühikese ajaga on olulise koha saavutanud euro, mis II kvartalis oli valuutaks 12,8% puhul tehingute kogumahust. Soome marga osatähtsus kahanes ühe protsendipunkti - 9,6%ni. Muudest valuutadest leidis enim kasutamist Rootsi kroon - 3,2% tehingute kogumahust. Vene rubla osatähtsus kahanes 0,9%ni (vt joonis 32).

Tehingute arvu järgi oli üldpilt sarnane valuutade kasutamisele käibe järgi (USD 28,8%; DEM 21,9%; SEK 5,1% ja RUB 1,2%). Eesti krooni kasutati keskmiselt 11%l tehingute koguarvust nagu I kvartaliski (laekunud maksete puhul oli krooni osatähtsus 14,4% ja lähetatud maksete puhul 8,3%).

Eesti Panga maksebilansistatistika allosakond

MAKSEBILANSI PÕHIMÕISTED

Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.

Maksebilanss:

  kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP; ingl k gross domestic product; GDP), rahvusliku koguprodukti (RKP, ingl k gross national product; GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (rahvuslik koguprodukt tulude aspektist; ingl k gross disposable income; GDI) kujunemist;
  näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
  aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega;
  aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.

Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, milleks ei ole üksnes raha liikumine. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud, lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ning tekkepõhisel alusel.

Välisnõuded (-aktiva) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.

Väliskohustused (-passiva)on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.

F.o.b (ingl k free on board) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

C.i.f (ingl k cost, insurance, freight) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

Üldkaubanduse süsteemi (ingl k general trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad ületavad tollipiiri.

Põhikaubanduse süsteemi (ingl k special trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad lähevad sisekäibesse e vabasse ringlusse.

Otseinvesteeringutena käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 20% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit.

Tütarettevõte on emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, milles emaettevõte omab üle 50% lihtaktsiatest või osadest.

Sidusettevõte on ettevõte, milles teine ettevõte omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.

Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberiinvesteeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberiinvesteeringutena.

Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfelliinvesteeringud. Nende hulka kuuluvad:

  kaubanduskrediit - müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mida kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni (RIP) arvestuses;
  laenud - majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringutega;
  sularaha ja hoiused - mitteresidentide Eestis olevad pangaarved ning Eesti residentide välispankades olevad arved (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki);
  muud nõuded ja kohustused on muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.

Reservid on riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.

Majandussektorid on maksebilansis ja RIPi arvestuses jaotatud alljärgnevalt:

  valitsussektor - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning riiklikud fondid;
  rahandusinstitutsioonid - Eesti Pank kui riigi keskpank;
  pangad - kommertspangad;
  muud sektorid - ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised).

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ja välisfinantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga.

Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning välisfinantskohustuste vahe.

Lühiajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalised (maksetähtajaga 1 aasta ja vähem) välisnõuded ja väliskohustused. Portfelliinvesteeringuid ja keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks, olenemata nende tegelikust tähtajast.

Pikaajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtajaga üle 1 aasta) välisnõuded ja väliskohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks.

Kogu(bruto)välisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate väliskohustuste kogusumma.

Netovälisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, st võla iseloomuga välisnõuete ja väliskohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (neid kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa)kapitali tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud ning reinvesteeritud tulu (eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid):

Instrument Omakapitali komponent Välisvõla komponent
Otseinvesteeringud: aktsia- ja osakapital X  
Otseinvesteeringud: reinvesteeritud tulu X  
Otseinvesteeringud: laenud tütar- ja sidusettevõtteile   X
Portfelliinvesteeringud: omandiväärtpaberid X  
Portfelliinvesteeringud: võlaväärtpaberid   X
Muud investeeringud   X
Reservid: kuld    
Reservid: SDRid X  
Reservid: muud reservaktivad   X

Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, st netokirjetena.

Maksebilansis kajastatakse välisfinantsnõuete suurenemist (k.a reservid) miinusmärgiga ning vähenemist plussmärgiga. Välisfinantskohustuste suurenemine kajastub plussmärgiga ning vähenemine miinusmärgiga.

Rahvusvaheliste maksetena (tehingutena) käsitletakse makseid, mille puhul:

  ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki või
  mõlema osapoole krediidiasutus asub Eestis, aga makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eestit asuvat korrespondeeruvat krediidiasutust või
  üks makse osapooltest on mitteresident.

Käesolevas ülevaates analüüsitakse Eesti kommertspankade klientide poolt sooritatud maksebilansitehinguid ning antakse ülevaade muutustest ja nende dünaamikast viimase kolme aasta jooksul.

[1] 1999. a II kvartali täpsustatud ning III kvartali esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 20. detsembril 1999 kell 12.
[2] Kaubandustingimused (terms of trade) - ekspordi ja impordi hinnaindeksite suhe.
[3] Import on antud c.i.f hindades ja analüüsitud kaupleva maa järgi.
Kaupade ekspordi ja impordi andmed erinevad Eesti Statistikaameti (ESA) poolt avaldatavaist, kuna Statistikaameti poolt kasutatava üldekspordi ja -impordi (general trade system) asemel kasutab Eesti Pank põhikaubanduse süsteemi (special trade system), millele on lisatud Eesti Panga täiendused. See tähendab, et eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega nende vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda sisseveetud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupade tarned tollilaost vabasse ringlusse ja töötluseks. Ekspordi puhul on arvesse võetud ESA väliskaubandusstatistikas kajastamata võimalikud hinnamoonutused kaupade ekspordil tolliladude kaudu.
Kõik võrdlused väliskaubanduse analüüsis on toodud 1998. a II kvartali suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.
[4] Analüüsides tehinguid valuutade järgi, on kogumist välja jäetud tehingud alla 100 000 Eesti krooni, kuna viimased on kajastatud Eesti Panga käsutuses olevas statistikas ainult Eesti kroonides ning seetõttu moonutaks nende tehingute arvestamine oluliselt tegelikku pilti.