1999. AASTA RAHAKALENDER
JUUNI-SEPTEMBER

2. JUUNI

Vilniuses algas kolm päeva kestnud Balti riikide keskpankade seminar. Paneeldiskussiooni teemaks oli sel korral Euroopa integratsioon.

3. JUUNI

Eesti Pangaliidu juhatus kinnitas liidu uueks tegevdirektoriks senise õigusnõuniku Katrin Talihärmi. Uude ametisse astus K. Talihärm 2. augustil.

7. JUUNI

Tartu Linnakohus kuulutas välja ERA Panga pankroti.

8. JUUNI

Riigikogu kinnitas Eesti Panga nõukogu asendusliikmeks Kalle Jürgensoni, sest nõukogu senine liige Mihkel Pärnoja sai majandusministriks.

15. JUUNI

Eesti Panga presidendi määrused

Kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra kohta

Seoses vajadusega täiustada Eesti Pangas asuvatel krediidiasutuste arvelduskontodel hoitavate vahendite tasustamispõhimõtteid ja juhindudes Eesti Panga nõukogu 1999. a 20. mai otsusest krediidiasutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite tasustamise kohta ning Eesti Panga seaduse 11. paragrahvi 1. lõike 2. punkti alusel kehtestati määrusega kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise kord muudetud redaktsioonis (vt allpool).

Krediidiasutuse Eesti Pangas avatud arvelduskonto igapäevaseks miinimumtasemeks kehtestati 40% kohustusliku reservi suurusest, kusjuures reservi ühe osana arvestatakse Eesti krooni kassat kuni 20% ulatuses kohustusliku reservi suurusest.

Määrusega muudeti Eesti Panga presidendi 1997. a 30. oktoobri määrust krediidiasutustele lisalikviidsusnõude kehtestamise kohta (vt Eesti Panga bülletään (EPB) nr 7, 1997, lk 3), täpsustades lisalikviidsusnõude arvestusbaasi ning lisalikviidsusnõude alla kuuluvate summade eest intressi maksmise korda.

Kehtetuks tunnistati järgmised Eesti Panga presidendi määrused:

1996. a 12. juunist kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra kohta ning piirmäärade kehtestamise kohta kohustusliku reservi täitmisel (vt EPB nr 4, 1996, lk 6-7);

1997. a 14. märtsist kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra alase määruse osalise muutmise kohta (vt EPB nr 3, 1997, lk 3);

1997. a 7. maist piirmäärade muutmise kohta kohustusliku reservi täitmisel ning kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra alase määruse osalise muutmise kohta (vt EPB nr 4, 1997, lk 3);

1997. a 30. oktoobrist piirmäärade muutmise kohta kohustusliku reservi täitmisel (vt EPB nr 7, 1997, lk 3-4);

kohustusliku reservi arvestuse ja täitmise korra muutmist käsitleva 1998. a 17. juuni määruse 1. punkt ning sama kuupäeva määrus piirmäärade muutmise kohta kohustusliku reservi täitmisel (vt Eesti Panga bülletään nr 4, 1998, lk 5-6).

Määrus jõustus 1. juulist 1999.

KOHUSTUSLIKU RESERVI ARVESTUSE JA TÄITMISE KORD

1. Krediidiasutustel:

Arvestada kohustusliku reservi suuruse arvestuse baasi vastavalt Eesti Panga nõukogu 15. juuni 1998. a otsuse nr 7-2 "Krediidiasutuste kohustusliku reservi suuruse arvestuse baasi muutmine" punktile 1. Võlgnevusi mitteresidentidest krediidiasutustele arvestada kohustusliku reservi baasi hulka summas, mis ületavad nõudeid mitteresidentidest krediidiasutustele. Võlgnevusi residentidest krediidiasutustele kohustusliku reservi baasi hulka mitte arvestada. Bilansivälistest kohustustest arvestada kohustusliku reservi baasi hulka finantsgarantiid finantseerimisasutustele ja mitteresidentidest krediidiasutustele.

1.1. Arvestada järgneva kuu kohustusliku reservi suurus kolme dekaadi lõpu, s.o eelmise kuu lõpu ning jooksva kuu 10. ja 20. kuupäeva bilansside keskmise alusel.

1.2. Esitada Eesti Pangale bilansid 10. ja 20. kuupäeva seisuga vastavalt Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määrusega nr 2 "Krediidiasutuste aruandlus" kehtestatud vormile hiljemalt aruandepäevale ülejärgnevaks pangapäevaks.

1.3. Aruanne "Kohustusliku reservi arvestus" esitada koos 20. kuupäeva bilansiga. Kui aruandepäev (10. või 20. kuupäev) kattub riikliku püha või puhkepäevaga, esitada aruandlus riiklikule pühale või puhkepäevale eelnenud kuupäeva seisuga.

1.4. Arvestada kohustusliku reservi ühe osana Eesti krooni kassat, mille ulatus kohustusliku reservi suurusest kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

2. Kohustusliku reservi suurus järgnevaks kuuks lugeda kehtivaks alates iga kuu 1. pangapäevast.

3. Krediidiasutuse arvelduskonto saldo ei tohi ühelgi pangapäeval, v.a käesoleva korra punktis 8 nimetatud juhul, langeda alla kohustusliku reservi miinimumtaset.

4. Kohustusliku reservi miinimumtasemeks Eesti Pangas on kohustusliku reservi suurus, millest on maha arvatud Eesti krooni kassa lubatud ulatuses.

5. Eesti Pank maksab krediidiasutusele reserviintressi kohustusliku reservi miinimumtaseme täitmiseks hoitavatelt vahenditelt, kusjuures reserviintressi makstakse arvelduskonto aruandekuu keskmise saldo osale, mis ei ületa kohustusliku reservi miinimumtaset. Arvelduskonto aruandekuu keskmine saldo arvutatakse arvelduskonto igapäevaste (k.a mittepangapäevad) saldode alusel. Kohustusliku reservi miinimumtaset ületanud arvelduskonto aruandekuu keskmise saldo osale maksab Eesti Pank hoiustamise püsivõimaluse intressi.

6. Intressi arvestatakse kuuintressina 30 päeva eest. Arvestatud intress ümardatakse sendi täpsuseni, vahearvestuses ümardamisi ei kasutata. Eesti Pank tasub intressi järgmise kuu 1. pangapäeval.

7. Eesti Panga poolt makstav reserviintressimäär ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

8. Krediidiasutusel, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi miinimumtaseme täitmise kohta, peab kohustusliku reservi miinimumtase olema täidetud aruandekuu keskmisena.

9. Krediidiasutustele, kellel on Eesti Pangaga sõlmitud leping kohustusliku reservi miinimumtaseme täitmise kohta, kehtib Eesti Pangas avatud arvelduskonto igapäevane miinimumtase, mille määr kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega.

* * * * *

Reserviintressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kehtestamise kohta

Seoses vajadusega täiustada Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite tasustamispõhimõtteid ning Eesti Panga nõukogu 1999. a 20. mai vastava otsuse ja Eesti Panga seaduse 11. paragrahvi 1. lõike 2. punkti alusel kehtestati määrusega krediidiasutustele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär ning leppetrahvi intressimääraks 20% aastas (0,056% päevas).

Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi määrused 1996. a 12. juunist intressimäärade kehtestamise kohta (vt EPB nr 4, 1996, lk 7), 1997. a 30. oktoobrist intressimäärade muutmise kohta (vt EPB nr 7, 1997, lk 4) ning 1998. a 24. detsembrist intressimäära muutmise kohta (vt EPB, nr 7, 1998, lk 10).

Määrus jõustus 1. juulist 1999.

* * * * *

Riigikogu kinnitas Eesti Panga 1998. aasta finantsaruande.

16. JUUNI

Eesti Panga muuseumis toimus ümarlauakohtumine teemal "Aasta 2000 probleem Eesti panganduses". Selle korraldasid ühiselt Eesti Pank, Eesti Pangaliit ja kõik kommertspangad.

18. JUUNI

Eesti krooni kasutuselevõtu seitsmendale aastapäevale pühendatud Eesti Panga presidendi vastuvõtul Maardu mõisas avati mälestuskivi 260 aasta eest ilmunud eestikeelse täismahus piibli esmatrükki rahastanud Hermann Jensen von Bohnile.

22. JUUNI

Eesti Panga nõukogu otsused

Eesti Panga juhatuse liikme vabastamise ja uue liikme nimetamise kohta

Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 3. punkti ja Eesti Panga põhikirja punkti 4.2 alusel ning võttes arvesse, et Eesti Panga ja Aare Järvani vahel sõlmitud tööleping on peatatud alates 1998. a 1. juulist, luges nõukogu Aare Järvani vabastatuks Eesti Panga juhatuse liikme kohustest tagasiulatuvalt alates 1. juulist 1998. Alates 22. juunist 1999 on panga juhatuse uus liige keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross.

* * * * *

Usaldatavusnormatiivide kehtestamisega seotud Eesti Panga nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamise kohta

Seoses vajadusega viia krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid, sh omavahendeid käsitlevad Eesti Panga õigusaktid, kooskõlla uue krediidiasutuste seaduse sätetega ja vastavalt Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 1. punktile ning krediidiasutuste seaduse 71. paragrahvi 3. lõikele tunnistas Eesti Panga nõukogu kehtetuks enda järgmised otsused: 1994. a 2. septembrist krediidiasutuste omakapitali kohta (vt EPB nr 8, 1994, lk 4), 1995. a 5. detsembrist krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide kohta (vt EPB nr 10, 1995, lk 5) ning 1996. a 13. veebruarist krediidiasutuste omavahendite kohta (vt EPB nr 2, 1996, lk 4).

Otsus jõustus 1. juulist 1999.

* * * * *

Lootusetute laenude mahakandmise kohta

Seoses vajadusega viia krediidiasutuste varade (sh laenude) hindamine kooskõlla uue krediidiasutuste seaduse sätetega ja vastavalt Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 1. punktile tunnistas Eesti Panga nõukogu kehtetuks enda 1993. a 21. detsembri otsuse lootusetute laenude mahakandmise kohta (vt EPB 1993. a IV kvartal, lk 14).

Otsus jõustus allakirjutamisel.

* * * * *

Krediidiasutuse tegevusloa andmise korra kohta

Seoses vajadusega viia krediidiasutusele tegevusloa taotlemise ja andmise kord kooskõlla uue krediidiasutuste seaduse sätetega ja vastavalt Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 1. punktile ning krediidiasutuste seaduse 13. paragrahvi 7. lõikele otsustas Eesti Panga nõukogu, et krediidiasutusele tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise, samuti tegevusloa tühistamise otsuse teeb Eesti Panga nõukogu Eesti Panga Pangainspektsiooni ettepanekul. Eesti Panga presidendile tehti ülesandeks kehtestada vastuvõetud otsusest tulenev krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile tegevusloa taotlemise ning väljaandmise kord ja loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu.

Otsusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga nõukogu otsused 1995. a 7. märtsist krediidiasutuse asutamise ja tegevuslitsentsi andmise korra kohta ning välisriigi krediidiasutuse allasutuse või -üksuse asutamise ja tegevuslitsentsi andmise korra kohta (vt EPB nr 3, 1995, lk 3) ja 1996. a 13.veebruarist välisriigi krediidiasutuse allasutuse või -üksuse asutamise ja tegevuslitsentsi andmise korra muutmise kohta (vt EPB nr 2, 1996, lk 3). Nimetatud otsuste tühistamine jõustus pärast seda, kui Eesti Panga presidendi määrus krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa taotlemise ning väljaandmise korra ja tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kohta oli seaduses ette nähtud korras jõustunud.

* * * * *

Eesti Panga presidendi määrus

krediidiasutuste aruandluse kohta

Krediidiasutuste seaduse 91. paragrahvi alusel ja seoses vajadusega korrigeerida krediidiasutuste seadusandlust, tehti määrusega muudatusi Eesti Panga presidendi 1997. a 31. jaanuari krediidiasutuste aruandlust käsitleva määruse lisadesse 1 ja 6 (määruse kohta vt EPB nr 2, 1997, lk 5-6).

Kooskõlas krediidiasutuste seaduse 91. paragrahviga loeti kehtestatuks järgmised Eesti Panga presidendi määrused: 1997. a 1. aprillist krediidiasutuste täiendava aruandluse kohta (vt EPB nr 3, 1997, lk 4), 1998. a 16. juunist krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kohta (vt EPB nr 4, 1998, lk 5), 1998. a 17. augustist valuuta ostu-müügi aruande kohta (vt EPB nr 5, 1998, lk 5), 1998. a 24. detsembrist krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruannete kohta (vt EPB nr 7, 1998, lk 9) ning 1998. a 30. detsembrist aruandevormi "Bilansivälised kohustused" ja selle elektroonilise formaadi tühistamise kohta (vt EPB nr 7, 1998, lk 11). Loetletud määrustega kehtestatud aruannete elektroonilist formaati käsitlevates lisades asendati sõnad Eesti panga arveldusvalitsus sõnadega Eesti Panga arvelduste osakond. Ühtlasi täiendati Eesti Panga presidendi 1998. a 17. augusti määruse "Valuuta ostu-müügi aruanne" lisas 2 kirjeldatud sõnumi struktuuri (määruse kohta vt EPB nr 5, 1998, lk 5).

Määrus jõustus kolmandal päeval pärast Riigi Teataja Lisas avaldamist – 9. juulil 1999.

25. JUUNI

Eesti ühines rahvusvahelise rahapesuvastase konventsiooniga.

28. JUUNI

Riigikogu võttis vastu seaduse Eesti 1999. a negatiivse lisaeelarve kohta, milles on eelarve tulusid ja kulusid vähendatud 893 000 krooni. Muudeti ka pensioni- ja ravikindlustuse tulusid ja kulusid.

* * * * *

Eesti Panga presidendi määrus

1kroonise meenemündi käibelelaskmise kohta

Rahaseaduse 2. paragrahvi ja Eesti Panga nõukogu 1999. a 4. märtsi otsuse alusel lasti määruse põhjal 1. juulil 1999 käibele 1kroonine meenemünt, millega tähistatakse 130 aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost. Mündi aversil on kujutatud Lauluväljakut, reversil on aastaarv, suitsupääsuke ja tekst Eesti Vabariik. Postkaardisuuruses pakendis on nähtavad mündi mõlemad küljed. Mündi ja pakendi on kujundanud Mati Karmin. Tehnilistelt parameetritelt on münt identne praegu käibel oleva 1kroonise mündiga (sulam Cu89Al5Zn5Sn1, diameeter 23,25 mm, mass 5,0 g, serv katkendlikult rihveldatud). Münt on valmistatud Leedu Rahapajas. Eesti laulupidude ajalugu tutvustava pakendi on valmistanud Leedu keskpank.

Teise määrusega kinnitati meenemündi müügihinnaks Eesti Panga muuseumis 25 krooni.

6. JUULI

Eesti Panga presidendi määrused

Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide kohta

Seoses vajadusega viia krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid kooskõlla uue krediidiasutuste seaduse sätetega ning sama seaduse 71. paragrahvi 3. lõike alusel kinnitati määrusega krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide arvutamise juhendid ja aruandluse kord vastavalt määruse lisadele: krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil (lisa nr 1); krediidiasutuste investeeringute arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil (nr 2); krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil (nr 3); krediidiasutuse likviidsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord (nr 4) ja aruannete elektrooniline formaat (nr 5). Aruanded esitatakse Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonnale ning nende selgitamise õigus on Pangainspektsioonil.

Määrus koos lisadega 1-4 on avaldatud Riigi Teataja Lisas (1999, 120, 1628). Määruse jõustumisega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 1998. a 30. juuni määrus krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide kohta (vt EPB nr 4, 1998, lk 7-8) ning 1998. a 18. detsembri määrus Eesti Panga presidendi 30. juuni määruse muutmise kohta (vt EPB nr 7, 1998, lk 9).

* * * * *

Krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa taotlemise ning väljaandmise korra ja tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kohta

Krediidiasutuste seaduse 13. paragrahvi 7. lõike alusel ja vastavalt Eesti Panga nõukogu 1999. a 22. juuni otsusele krediidiasutuse tegevusloa andmise korra kohta kinnitati määrusega krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa taotlemise ja selle väljaandmise kord ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu (vt allpool).

KREDIIDIASUTUSE JA VÄLISRIIGI KREDIIDIASUTUSE FILIAALI TEGEVUSLOA TAOTLEMISE JA SELLE VÄLJAANDMISE KORD

1. osa
Üldsätted

1. Käesolevaga sätestatakse krediidiasutusele, sh välisriigi krediidiasutuse tütarkrediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile tegevusloa (edaspidi krediidiasutuse tegevusluba) taotlemise kord, määrates kindlaks krediidiasutuse asutamiseks vajalike tingimuste täitmise kontrollimise ja tegevusloa andmise protseduuri.

2. Krediidiasutuse tegevusluba on riiklik tegevusluba, mis annab selles nimetatud isikule õiguse tegelda krediidiasutuste seaduse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingutega. Krediidiasutuse tegevusluba antakse tegelemiseks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud kõigi tehingute ja toimingutega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

3. Krediidiasutuse tegevusluba taotletakse äriühingule ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel laenude andmine või muu finantseerimine.

4. Krediidiasutuse tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumise otsustab Eesti Panga nõukogu Eesti Panga Pangainspektsiooni (edaspidi Pangainspektsioon) ettepanekul.

2. osa
Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine

5. Krediidiasutuse tegevusloa taotlus esitatakse kirjalikult Pangainspektsioonile.

6. Krediidiasutuse tegevusluba peavad enne äriregistrile avalduse esitamist taotlema isikud, kes soovivad asutada krediidiasutust või välisriigi krediidiasutus, kes soovib asutada oma filiaali Eestis.

7. Krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitavad krediidiasutuse asutajad ühiselt või notariaalse volikirja alusel nende nimel tegutsev esindaja (esindajad) või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või välisriigi krediidiasutuse nimel notariaalse volikirja alusel tegutsev esindaja (edaspidi tegevusloa taotleja). Kui filiaalil on mitu juhatajat, peavad taotlusele alla kirjutama mitu juhatajat, kui nad on õigustatud filiaali esindama ainult ühiselt.

8. Tegevusloa taotleja esitab krediidiasutuse tegevusloa taotluse isiklikult, esitades samaaegselt kõik käesoleva määruse lisas 2 "Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu" nimetatud dokumendid.

9. Pangainspektsiooni juhataja poolt määratud isik (edaspidi akti koostaja) koostab tegevusloa taotleja juuresolekul dokumentide vastuvõtmise kohta akti, millesse märgitakse:

9.1. akti koostamise kuupäev;

9.2. akti koostaja ja akti koostamise juures viibinud isikute nimed ja ametikohtade nimetused (volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi rekvisiidid);

9.3. vastu võetud dokumendi pealkiri, koostamise kuupäev ja lehtede arv;

9.4. akti eksemplaride arv ja isikute nimed, kelle käsutusse need jäävad;

9.5. akti koostaja ja koostamise juures viibinud isikute allkirjad.

10. Kui tegevusloa taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva määruse lisas 2 "Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu" nimetatud dokumente või esitatud dokumentides on vormipuudusi, esitab Pangainspektsioon mitte hiljem kui ühe kuu jooksul käesoleva korra punktis 9 nimetatud akti koostamise päevale järgnevast päevast tegevusloa taotlejale kirjalikult nõude täiendavate dokumentide saamiseks.

11. Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 ja paragrahvi 21 lõikes 8 nimetatud tähtaja kulgemine algab käesoleva korra punktis 10 nimetatud kirjaliku nõude alusel esitatud täiendavate dokumentide saamise päevale järgnevast päevast. Kui Pangainspektsioon kirjalikku nõuet ei ole esitanud, algab seaduses nimetatud tähtaja kulgemine käesoleva korra punktis 9 nimetatud akti koostamise päevale järgnevast päevast.

12. Pangainspektsioon võib nõuda esitatud dokumentide, tõendite ja kontrollitavate tehniliste vahendite täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

3.osa
Krediidiasutusele tegevusloa andmise tingimuste täitmise kontroll

13. Krediidiasutusele tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise aluseks on tegevusloa taotleja poolt esitatud taotlus koos kõigi sellele lisatud dokumentidega, täiendavalt esitatud dokumendid, tõendid ja informatsioon ning asutatava krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealse kontrollimise kohta Pangainspektsiooni poolt koostatud aktid.

1. jagu
Materiaalsete tingimuste täitmise kontroll

14. Pangainspektsioon kontrollib asutatava krediidiasutuse ruumide, tehniliste vahendite ja süsteemide vastavust klienditeenuste osutamise ja turvalisuse nõuetele kohapealse kontrollimise käigus. Pangainspektsioon võib kohapealse kontrollimise läbiviimisse kaasata asjatundjaid, kellel on kontrolli teostamiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning kes on kontrolli tegemiseks andnud oma nõusoleku.

15. Ruumide, tehniliste vahendite ja süsteemide kohapealse kontrollimise läbiviimisest teatatakse tegevusloa taotlejale ette mitte vähem kui seitse kalendripäeva. Tehniliste vahendite ja ruumide kontrollimise mahu määratlemiseks võidakse eelnevalt korraldada vaatlus tegevusloa taotleja poolt volitatud isiku juuresolekul.

16. Kontrollimine viiakse läbi tegevusloa taotleja poolt määratud kompetentse esindaja juuresolekul, kes annab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke selgitusi.

17. Kontrollimise tulemuste kohta koostab kontrollija akti, milles fikseeritakse kontrollimise aeg, kontrollitud ruumide, tehniliste vahendite ja süsteemide nimetused ja kontrollimise tulemused. Akti üks eksemplar esitatakse tegevusloa taotlejale, kes annab selle kättesaamise kohta allkirja.

18. Asutatava krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali ruumide, tehniliste vahendite ja süsteemide kohta kehtivad alljärgnevad üldised nõuded:

18.1. kasutuselevõetav automatiseeritud andmetöötluse süsteem ja muud tehnilised vahendid peavad looma piisavad tingimused ja võimalused asutatava krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali poolt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks;

18.2. automatiseeritud andmetöötluse ja sidesüsteem peab võimaldama aruannete koostamist ja esitamist elektroonilisel teel Eesti Panga poolt kehtestatud esitusformaatides ja olema kooskõlas Eesti Panga poolt kehtestatud andmevahetuse turvamise nõuetega;

18.3. tehnilised vahendid, varahoidlad ja turvasüsteemid peavad vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

18.4. infotehnoloogia ala korraldamisel peab juhinduma Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetest;

18.5. sularaha töötlemise tingimused peavad vastama klienditeenuste osutamise ja muudele turvalisuse nõuetele ja Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele.

19. Punktis 18 nimetatud süsteemide ja vahendite omandamiseks (kasutamiseks) sõlmitud lepingud võivad sisaldada edasilükkavat tingimust, mille kohaselt lepinguga kindlaks määratud õigused ja kohustused tekivad krediidiasutusele tegevusloa väljaandmisega Eesti Panga poolt.

20. Asutatav krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto Eesti Panga poolt kehtestatud korras. Asutatava krediidiasutuse nimel Eesti Pangas avatud kontole tasutakse aktsia- või osakapitali rahalised sissemaksed Pangainspektsiooni poolt määratud tähtajaks, enne tegevusloa andmise otsustamist Eesti Panga nõukogu poolt.

2. jagu
Äriplaani ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse hindamine

21. Pangainspektsioon analüüsib äriplaani ja organisatsioonilise struktuuri kirjeldust igakülgselt ja sisuliselt, et hinnata asutatava krediidiasutuse äriplaani vastavust krediidiasutuste seaduse ja käesoleva korra nõuetele ja selle realiseeritavust.

22. Äriplaani realiseeritavuse hindamiseks analüüsitakse:

22.1. asutatava krediidiasutuse strateegiat;

22.2. organisatsioonilise struktuuri vastavust planeeritavale tegevusele ja pakutavate toodete iseloomule;

22.3. finantsprognooside koostamisel kasutatud eeldusi;

22.4. muid äriplaani aspekte, mis võivad oluliselt mõjutada selle realiseeritavust.

3. jagu
Olulist osalust omavate aktsionäride ja krediidiasutuse juhtide ning krediidiasutuste seaduses nimetatud teiste isikute usaldusväärsuse, sobivuse ja krediidiasutuste seaduse nõuetele vastavuse kindlakstegemine

23. Olulist osalust omavate aktsionäride võime tagada krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine ja nende ärisidemete ning omanike struktuuri transparentsus tehakse kindlaks vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele ja Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

24. Krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja (revisjonikomisjoni esimehe), välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja (juhatajate) usaldusväärsus, sobivus ja krediidiasutuste seaduse nõuetele vastavus tehakse kindlaks vastavalt krediidiasutuste seaduse sätetele ja Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

4.osa
Krediidiasutusele tegevusloa andmine

25. Pangainspektsioon vaatab läbi kõik tegevusloa taotleja poolt esitatud dokumendid, tõendid ja informatsioonid ning Pangainspektsiooni poolt käesoleva korra kohaselt koostatud aktid ja hindab neid kogumis.

26. Dokumentide ja tõendite jmt hindamise tulemusena koostab Pangainspektsioon motiveeritud arvamuse ja esitab Eesti Panga nõukogule ettepaneku tegevusloa andmise või andmisest keeldumise kohta. Pangainspektsiooni ettepanek ei ole Eesti Panga nõukogule siduv.

27. Eesti Panga nõukogu teeb tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegevusloa taotlejale kirjalikult teatavaks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 14 lõikes 2 ja paragrahvi 21 lõikes 8 ettenähtud tähtaegade jooksul.

28. Otsus tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta saadetakse tegevusloa taotlejale posti teel tähitult, kui tegevusloa taotlejaga ei ole eelnevalt kokku lepitud, et vastav otsus antakse tegevusloa taotlejale üle isiklikult allkirja vastu.

29. Eesti Panga nõukogu otsuse alusel vormistab Pangainspektsioon krediidiasutuse tegevusloa turvapõhjal blanketile formaadis A4 ning sellel on järgmised rekvisiidid:

29.1. tegevusloa registreerimisnumber ja väljaandmise kuupäev;

29.2. tegevusloa saanud krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja aadress;

29.3. lubatud, krediidiasutuste seaduse paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1-15 loetletud tehingud ja toimingud;

29.4. tegevusloa väljaandmise aluseks oleva Eesti Panga nõukogu otsuse number ja kuupäev;

29.5. Pangainspektsiooni juhataja allkiri.

30. Pangainspektsioon väljastab tegevusloa pärast seda, kui tegevusloa taotlejad on esitanud Pangainspektsioonile kviitungi riigilõivuseaduse paragrahvi 183 lõikes 4 sätestatud riigilõivu tasumise kohta.

KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAVATE DOKUMENTIDE LOETELU

Krediidiasutusele tegevusloa taotlemisel tuleb dokumendid esitada alljärgnevalt:

1. Krediidiasutuse asutamisel:

1.1. Kirjalik taotlus tegevusloa saamiseks, milles on näidatud asutatava krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja aadress, sidevahendite numbrid, asutajate poolt määratud esindaja isiku- ja kontaktandmed. Taotlusele kirjutavad alla asutajad või notariaalse volikirja alusel nende nimel tegutsev esindaja. Kui taotlusele kirjutab alla asutajate nimel tegutsev esindaja, tuleb taotlusele lisada ka viimase volitusi tõendav dokument.

1.2. Krediidiasutuse notariaalselt tõestatud asutamisleping, mis peab vastama seaduses ette nähtud tingimustele.

1.3. Krediidiasutuse põhikiri, mis on vormistatud ja kinnitatud seaduses ette nähtud korras.

1.4. Äriplaan, millesse muuhulgas märgitakse:

1.4.1. üldandmed asutatava krediidiasutuse kohta (andmed asutajate ja aktsiakapitali kohta);

1.4.2. ülevaade strateegiast ja turuosast, millisel plaanitsetakse tegutseda;

1.4.3. kavandatava tegevuse täpne kirjeldus, täpsustades pakutavaid teenuseid ja tooteid ning eeldatavate klientide iseloomustus koos vastava turu konkurentsitingimuste kirjeldusega;

1.4.4. esimese kolme tegevusaasta prognoosbilanss, kasumi ja rahavoogude ning muude finantsnäitajate prognoosid koos nende koostamise aluseks olevate eelduste kirjeldusega;

1.4.5. ülevaade krediidi- ja investeerimispoliitikast;

1.4.6. ülevaade riskide juhtimise üldistest põhimõtetest ja riskide juhtimise strateegiast.

1.5. Organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, millesse muuhulgas märgitakse:

1.5.1. personali koosseisu nimestik;

1.5.2. juhtimisskeemi kirjeldus;

1.5.3. juhatuse töö reglement;

1.5.4. krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtted ja pädevus;

1.5.5. juhtimiseks moodustatavate teiste komiteede ja struktuuriüksuste tegevuse üldpõhimõtted ja pädevus.

1.6. Raamatupidamise sise-eeskirjade projekt.

1.7. Avaldus Eesti Pangas konto avamise kohta.

1.8. Ülevaade rakendatavast infosüsteemist, milles muuhulgas märgitakse:

1.8.1. rakendatava infosüsteemi üksikasjaline kirjeldus;

1.8.2. Eesti Panga 1997. a 3. oktoobri määrusega nr 23 kinnitatud "Nõuetega infotehnoloogia ala korraldamiseks krediidiasutustes" sätestatud poliitikate, organisatsioonilise struktuuri ja protseduuride väljatöötamise ajakava;

1.8.3. krediidiasutuse asutajate poolt infosüsteemide omandamiseks sõlmitud lepingute notariaalselt kinnitatud koopiad.

1.9. Dokumendid ruumide kasutamise õigusliku aluse kohta (ostu-müügilepingute, rendilepingute jmt lepingute notariaalselt kinnitatud koopiad).

1.10. Krediidiasutuse juhtide ning sisekontrolli osakonna juhataja usaldusväärsust, sobivust ja krediidiasutuste seaduse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele.

1.11. Aktsionäride nimekiri, kus on märgitud iga aktsionäri poolt omandatavate aktsiate ja häälte arv ning tasutud summa suurus.

1.12. Aktsionäriks oleva füüsilise isiku, kelle osa ületab 2% krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta -- tuludeklaratsiooni koopia koos maksuameti kinnitusega, täielik loetelu aktsionärile kuuluvate kinnisasjade, ehitiste kui vallasasjade ning väärtpaberite kohta.

1.13. Aktsionäriks oleva juriidilise isiku, kelle osa ületab 5% krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;

1.13.1. kehtiv põhikiri;

1.13.2. ärakiri kehtivast äriregistri B-kaardist või välisriigi vastava registri väljavõte või registreerimistunnistuse notariaalselt tõestatud ärakiri;

1.13.3. kolme viimase majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega;

1.13.4. aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osaluse kohta äriühingu kapitalis;

1.13.5. kontserni koosseisu kuuluva äriühingu poolt aktsiate omandamisel kontserni struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja kontserni kolme viimase majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega.

1.14. Audiitori nimi, isikukood ja elukoht, audiitori kirjalik nõusolek tema nimetamiseks asutatava krediidiasutuse audiitoriks, andmed tema kandmisest audiitorite nimekirja.

1.15. Dokument, millest nähtub, et asutatav krediidiasutus on võtnud tagasivõtmatu kohustuse tasuda Hoiuste Tagamise Fondi seaduse paragrahvi 21 lõikes 1 nimetatud ühekordse makse.

1.16. Aktsiakapitali sissemaksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendav dokument -- Eesti krediidiasutuste või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikide krediidiasutuste kontode väljavõtted, saldokinnitused jmt dokumendid.

1.17. Sisekontrolli osakonna põhimääruse projekt.

1.18. Sise-eeskirjade ja protseduurireeglite projektid vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 63 nõuetele.

1.19. Dokumendid olulise osaluse omandajate kohta vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele.

1.20. Asutatava krediidiasutuse juhatuse liikmete kinnituskiri esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse ja täielikkuse kohta, millele on alla kirjutanud kõik asutatava krediidiasutuse juhatuse liikmed või asutatava välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja (juhatajad).

2. Ühistupangale tegevusloa taotlemisel tuleb esitada lisaks punktis 1 nimetatud dokumentidele:

2.1. Asutamiskoosoleku protokoll koos koosolekust osa võtnud liikmete nimekirjaga.

Revisjonikomisjoni töökord, mis on kinnitatud ühistupanga asutamiskoosoleku poolt.

2.2. Dokumendid ühistupanga liikmete kohta kooskõlas käesoleva loetelu punktidega 1.11; 1.12 ja 1.13.

2.3. Revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete usaldusväärsust, nende sobivust ja krediidiasutuste seaduse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid vastavalt Eesti Panga nõuetele.

2.4. Osakapitali olemasolu tõendavad dokumendid kooskõlas käesoleva loetelu punktiga 1.16.

3. Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel:

3.1. Kirjalik taotlus välisriigi krediidiasutuse filiaalile (edaspidi asutatav filiaal) tegevusloa saamiseks, milles on näidatud välisriigi krediidiasutuse ärinimi, asukoht, aadress, sidevahendite numbrid, asutatava filiaali ärinimi, asukoht ja aadress, sidevahendite numbrid, asutatava filiaali juhataja (juhatajad) või tema poolt määratud esindaja isiku- ja kontaktandmed. Taotlusele kirjutab alla asutatava filiaali juhataja (juhatajad) või välisriigi krediidiasutuse nimel või asutatava filiaali juhataja nimel tegutsev esindaja. Taotlusele lisatakse filiaali juhataja (juhatajate) volitusi tõendav volikiri või juhataja (juhatajate) määramise otsuse ärakiri või välisriigi krediidiasutuse nimel tegutseva esindaja volitusi tõendav muu dokument.

3.2. Asutatava filiaali äriplaan kooskõlas käesoleva loetelu punktiga 1.4.

3.3. Asutatava filiaali organisatsiooni kirjeldus kooskõlas käesoleva loetelu punktiga 1.5 ja asutava krediidiasutuse ja asutatava filiaali suhete kirjeldus.

3.4. Asutatava filiaali juhataja (juhatajate) usaldusväärsust, sobivust ja krediidiasutuste seaduse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele.

3.5. Andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 30 lõikes 2 ja käesoleva loetelu punktis 1.19 kirjeldatule.

3.6. Asutava krediidiasutuse viimase majandusaasta aruanne.

3.7. Äriseadustiku paragrahvi 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ette nähtud dokumendid.

3.8. Asutava krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutuse poolt antud

3.8.1. nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;

3.8.2. kinnitus selle kohta, et asutav krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba või litsentsi;

3.8.3. andmed asutava krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta;

3.8.4. andmed asutava krediidiasutuse asukohamaa hoiuste tagamise süsteemi kohta.

4. Kui käesolevas loetelus nimetatud dokumendid ei ole eesti keeles, tuleb dokumendid Pangainspektsioonile esitada koos notari poolt tõestatud eestikeelse tõlkega.

9. JUULI

Eesti Panga presidendi määrus

rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise korra ning kahtlaste ja ebaharilike tehingute loetelu kinnitamise kohta

Rahapesu tõkestamise seaduse 13. paragrahvi 3. lõike ja 15. paragrahvi 5. lõike alusel kinnitati määrusega rahapesu tõkestamiseks krediidiasutuste sisemiste turvameetmete rakendamise kord ning kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu (vt allpool).

Krediidiasutusi kohustati viima sisemised protseduurireeglid sätestatud nõuetega kooskõlla 1. septembriks 1999.

Kehtetuks tunnistati Eesti Panga presidendi 1996. a 3. mai määrus krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuete kohta krediidiasutuste seaduse 7. peatüki sätete rakendamisel (vt EPB nr 4, 1996, lk 3-5).

RAHAPESU TÕKESTAMISEKS KREDIIDIASUTUSTE SISEMISTE TURVAMEETMETE RAKENDAMISE KORD

1. osa
Üldsätted

1. Krediidiasutus on kohustatud moodustama vajalikud struktuuriüksused ning kehtestama vajalikud ja piisavad protseduurireeglid, et rakendada rahapesu tõkestamise seadusest ning selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid tegutsemiseks rahapesu kahtluse korral nii krediidiasutuse kui ka kogu selle konsolideerimisgrupi ulatuses.

2. osa
Krediidiasutuste poolt kehtestatavad sisemised protseduurireeglid

2. Vastavad sisemised protseduurireeglid peavad muuhulgas sätestama:

2.1 isikusamasuse tuvastamise korra vastavalt rahapesu tõkestamise seaduse 2. peatükis sätestatule ja klientide üldise identifitseerimise korra vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 89 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva korra 3. osas sätestatud nõuetele;

2.2 identifitseerimise ja isikusamasuse tuvastamise andmete säilitamise korra ja vormi;

2.3 hoidmise ja kasutamise korra selliste andmete ja dokumentide jaoks, mis on seotud kahtlaste ja ebaharilike tehingutega või toimingutega, mille tunnused viitavad rahapesule. Ülalmainitud andmeid ja dokumente tuleb hoida, kasutades meetodeid, mis tagavad nende säilimise ja salastatuse ning nende operatiivse kasutamise võimaluse pädevate ametiisikute poolt;

2.4 krediidiasutuse siseselt informatsiooni edastamise ja dokumentide liikumise reeglid rahapesu kahtluse korral;

2.5 tegevusjuhised kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute tuvastamiseks;

2.6 rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud kontaktisiku ülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad õigused ja kohustused;

2.7 eraldi välja tooduna rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 17 sätestatud õigused;

2.8 nõuded, mida krediidiasutus peab vajalikuks, et tagada tõhus tegevus rahapesu tõkestamiseks vastavalt rahapesu tõkestamise seadusele ja selle rakendusaktidele;

2.9 klientidega ja nende kontode ning tehingutega tegelevate töötajate regulaarse rahapesu tõkestamise alase koolitamise ja uute töötajate instrueerimise korra, sõltumata nende ametikohast krediidiasutuse struktuuris.

3. osa
Isikute ja valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste identifitseerimine

3. Täiendavalt rahapesu tõkestamise seadusega sätestatud isikusamasuse tuvastamise nõuetele peab krediidiasutus esmakordselt lepingulisse suhtesse asumisel identifitseerima iga isiku või asutuse, kes on pöördunud krediidiasutuse poole eesmärgiga saada selle kliendiks. Identifitseerimine krediidiasutuste seaduse paragrahvi 89 lõike 1 kohaselt peab toimuma alljärgnevat arvestades:

3.1 füüsiliste isikute puhul toimub isiku identifitseerimine ainult kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel. Välismaise füüsilise isiku puhul kasutatakse tema identifitseerimiseks usaldusväärset dokumenti, soovitavalt kehtivat passi;

3.2 juriidiliste isikute identifitseerimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse isiku ärinimi, asukoht ja aadress, äriregistrikood või mittetulundus- ja sihtasutuse registri kood või vastav välisriigi riiklik registrikood, registrikande kuupäev, ning füüsiline isik või isikud, kes teostab või teostavad tehinguid juriidilise isiku nimel, ja kes identifitseeritakse punktis 3.1 nimetatud dokumentide alusel.

3.3 valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste identifitseerimisel lähtutakse analoogselt punktis 3.2 sätestatud nõuetest niivõrd, kuivõrd see on võimalik tulenevalt nende tegevuse iseloomust;

3.4 tulenevalt krediidiasutuse tegevuse mõningatest iseärasustest võib klienti erandjuhul identifitseerida ilma teda vahetult nägemata, kolmanda isiku vahendusel, nagu kindlustusagendid, väärtpaberimaaklerid jne. Taolisel juhul tuleb kliendi identifitseerimisel selle kolmanda isiku vahendusel kindlaks teha kõik punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega nõutud andmed, mis vastavad käesoleva korra punktides 3.1 ja 3.2 toodud dokumentides ja andmetes sisalduvale teabele. Juhul kui isik, kes soovib hakata krediidiasutuse kliendiks, ei tegutse enda nimel, tuleb identifitseerida ka isik, kelle nimel ta tegutseb. Kliendi identifitseerimise kohustus lasub alati krediidiasutusel.

4. Identifitseerimise tulemused fikseeritakse kirjalikult või elektroonselt ja säilitatakse vastavalt käesoleva korra punktis 2 nimetatud protseduurireeglitega sätestatule.

KAHTLASTE JA EBAHARILIKE TEHINGUTE NING TOIMINGUTE NÄIDISLOETELU

1. osa
Kriteeriumid otsustamaks, kas on tegemist kahtlaste või ebaharilike tehingute või toimingutega

1. Krediidiasutus peab hindama kliendi tehingute ja toimingute sisu ja eesmärki krediidiasutuse üldise töökogemuse põhjal, selgitamaks tehingu võimalikku seotust rahapesuga. Otsustamaks, kas tegemist on kahtlase või ebahariliku tehingu või toiminguga, peab krediidiasutus pöörama erilist tähelepanu:

1.1 kliendi ja tema majandustegevuse sisule ja ulatusele ning selle tundmisele (due diligence);

1.2 tehingute ja toimingute, millel on rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud tunnused, tausta selgitamisele.

2. Kahtlasteks tuleb lugeda klientide tehingud ja toimingud, millistel puudub selge majanduslik või õiguslik põhjus ja miserinevad klientide tavapärasest majandustegevusest ning mille puhul on krediidiasutusel alust kahtlustada toimingu objektiks oleva vara ebaseaduslikku päritolu.

3. Krediidiasutus otsustab selle üle, kas tehing või toiming on tavapärasest erinev, tehingu või toimingu kohta teadaolevate asjaolude kogumi põhjal. Krediidiasutus on kohustatud arvestama, et klient võib põhjendamatu kahtluse tõttu saada kahju.

2. osa
Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu

4. Kahtlasteks ja ebaharilikeks tuleb lugeda alljärgnevas näidisloetelus kirjeldatud või nendega sarnased tehingud ja toimingud või omavahel seotud tehingud, mida krediidiasutus on eelnevalt hinnanud käesoleva näidisloetelu osa 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud kriteeriume arvestades:

4.1 ebatavaliselt suure summa sularaha hoiustamine kliendi poolt, kes tavaliselt kasutab äritegevuses tšekke ja muid sarnaseid instrumente;

4.2 kliendi kontole sularaha sissemaksete oluline suurenemine ilma nähtava põhjuseta, eriti kui sissemakstavaid summasid hoitakse kontol lühiajaliselt või nende järgnev ülekande sihtkoht ei ole seostatav kliendi tavapärase tegevusega;

4.3 kliendi arvukad hoiused, mis on üksikult oma summalt väikesed ja mitte olulised, kuid kokkuvõttes moodustavad rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud summa;

4.4 juriidiliste isikute poolt sularahaga tehtavad tehingud, nii hoiustamine kui ka sularaha väljavõtmine, kuigi normaalne äritegevus eeldaks sularahata tehinguid;

4.5 klientide pidevad sularaha sissemaksed, et sooritada rahaülekandeid ja tasuda arveid või muude finantsinstrumentide eest;

4.6 klientide tehingud eesmärgiga vahetada suures koguses väikese nominaalväärtusega rahatähti suurema nominaalväärtustega rahatähtede vastu;

4.7 järjepidev sularaha vahetamine välisvaluutaks;

4.8 hoiustamistehingud, mille puhul on avastatud valeraha või muid sarnaseid võltsinstrumente;

4.9 suured hoiustamistehingud, mis tehakse pangaautomaadi kaudu;

4.10 kliendi vahendite (raha) ringlus erinevate pankade ja kontode vahel ilma majandusliku aluseta;

4.11 kliendi investeerimistehinguid välisvaluutas või väärtpaberites, kusjuures välisvaluuta või väärtpaberite allikad ei ole teada või kooskõlas kliendi võimaluste või tavapärase majandustegevusega;

4.12 väärtpaberite ost-müük ilma arusaadava põhjenduseta või ebatavalises olukorras;

4.13 suure hulga isikute maksed samale kontole ilma piisava selgituseta;

4.14 maksed klientide kontodele, mis laekuvad välisriikide, kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus, pankades või finantseerimisasutustes asuvatelt kontodelt;

4.15 rutiinsed või sagedased ja rahapesu tõkestamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud kriteeriume summas ületavad maksed kliendi kontole (või kontolt) riikidest (või riikidesse), kus tõenäoliselt toimub aktiivne narkokaubandus;

4.16 sagedased tehingud reisitšekkidega, ilma selge majandusliku ja õigusliku põhjenduseta;

4.17 probleemse või halva laenu ootamatu tagasimaksmine;

4.18 ettepanek laenata selliste varade tagatisel, mille allikad on ebaselged või teadmata;

4.19 investeerimine objektidesse või instrumentidesse, millel ei ole loogilist ühendust kliendi varasema äritegevusega;

4.20 käive kliendi kontol on ebaproportsionaalne tema tavapärase majandustegevusega;

4.21 lühiajalised hoiustamised välisriigi residendist kliendi poolt, kui hoiustamise tähtaja lõppemisele järgneb raha väljaviimine kontolt;

4.22 välisriigist tehtav hoiustamistehing kohaliku kliendi kontole, kui sellele järgneb hoiustatavate vahendite väljaviimine kontolt.

16. JUULI

Eesti Panga presidendi käskkiri

50- ja 25krooniste pangatähtede töötlemise kohta

Seoses sularahanõudluse võimaliku suurenemisega 1999. aasta lõpus töödeldakse Eesti Panga sularahaosakonnas käskkirja alusel aasta lõpuni 50- ja 25krooniseid pangatähti ilma kulunud pangatähti hävitamata.

6. AUGUST

Eesti Pangas algas kahepäevane rahvusvaheline majanduse modelleerimise seminar. Sellel osalesid Eesti, Poola, Sloveenia ja Tšehhimaa keskpangas töötavad majandusteadlased, esindajad Euroopa Komisjonist ning Londoni Rahvuslikust Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudist (NIESR). Seminariga alustati pikemaajalist projekti "Kaubandus, majanduskasv ja integratsioon: majanduse modelleerimine Euroopa Liiduga ühinevates riikides".

31. AUGUST

Euroopa Keskpank avalikustas ülevaate "Maksesüsteemid Euroopa Liidu kandidaatriikides" (nn Sinise Raamatu), mis on valminud koostöös Bulgaaria, Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, TՉehhi Vabariigi ja Ungari keskpangaga. Ülevaade on kättesaadav ka aadressil www.ecb.int.

* * * * *

Hansapanga pressireisi käigus külastasid Eesti Panka Balti riikide majandusajakirjanikud.

2. SEPTEMBER

Eesti Panga nõukogu otsus

audiitori nimetamise kohta

Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 7. punkti alusel otsustas nõukogu teha Riigikogule ettepaneku nimetada 1999. a audiitorkontrolli tegemiseks Eesti Pangas audiitoriteks firma PricewaterhouseCoopers audiitorid Urmas Kaarlep ja Gordon Latimir.

9. SEPTEMBER

Eesti Pank avaldas oma veebileheküljel ülevaate eelseisva aastavahetuse sularahanõudluse analüüsist. Sularahanõudluse kasv aastavahetuse paiku ei tohiks ühepäevases lõikes ületada 130 mln kr ja dekaadi lõikes 350 mln kr. Ehkki rahvusvahelises võrdluses on Eesti Panga sularaha reservid niigi üsna suured, on nende täiendamiseks alates käesoleva aasta märtsist peatatud suurema väärtusega kupüüride hävitamine ning pangale laekub ka täiendav partii 100- ja 500krooniseid pangatähti. Need meetmed tagavad ringluses olevale sularahale rohkem kui kahekordse katte.

10. SEPTEMBER

Eesti Panga presidendi määrus

Eesti krooni päevakursside fikseerimise eeskirja kinnitamise kohta

Eesti Panga seaduse 15. paragrahvi 5. lõike alusel kinnitati määrusega Eesti krooni päevakursside fikseerimise eeskiri. Igal pangapäeval kella 12ks Eesti aja järgi määrab Eesti Panga finantsturgude osakond maailma valuutaturgudel kehtivate Saksa marga ja muude välisvaluutade vaheliste turukursside põhjal Eesti krooni ja välisvaluutade vahelised päevakursid. Krediidiasutustele ja ajakirjandusele edastatakse määratud kursid alates kella 13st.

Ühtlasi tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 1997. a 30. jaanuari määrus Eesti krooni kursside fikseerimise kohta (vt EPB nr 2, 1997, lk 4-5).

EESTI KROONI PÄEVAKURSSIDE FIKSEERIMISE EESKIRI

Käesolev eeskiri määrab kindlaks Eesti krooni päevakursside fikseerimise korra ja valuutade loetelu, mille suhtes päevakurss fikseeritakse.

1. Eesti krooni päevakursside fikseerimine

1.1 Eesti krooni kursid (edaspidi kursid) käesolevas eeskirjas loetletud välisvaluutade suhtes fikseerib, teeb kättesaadavaks Eesti Panga kõikidele allüksustele ja säilitab finantsturgude osakond (edaspidi FTO). Kursid loetletud välisvaluutade suhtes asuvad FTO avalikus andmebaasis, millele on juurdepääs Eesti Panga kõikidel allüksustel.

1.2 Vastavalt FTO sisemisele töökorrale fikseerib FTO töötaja valuutakursid igal pangapäeval kell 12.00. Loetletud välisvaluutade kursid põhinevad Reutersi poolt edastatavatel valuutakurssidel.

1.3 Kella 13.00ks on kursid salvestatud FTO avalikku andmebaasi, FTO töötaja on need üle kontrollinud ja need on kättesaadavad Eesti Panga kõikidele allüksustele.

2. Valuutade loetelu, mille suhtes fikseeritakse Eesti krooni päevakurss

Valuuta nimetus Valuuta lühend
Austraalia dollar AUD
Austria šilling ATS
Belgia frank BEF
Euroopa Liidu euro EUR
Hispaania peseeta ESP
Hollandi kulden NLG
Hongkongi dollar HKD
Iiri nael IEP
IMFi arveldusühik SDR
Itaalia liir ITL
Jaapani jeen JPY
Kanada dollar CAD
Kasahstani tenge KZT
Kreeka drahm GRD
Kuld (EEK/oz) XAU
Leedu litt LTL
Läti latt LVL
Moldova leu MDL
Norra kroon NOK
Poola zlott PLN
Portugali eskuudo PTE
Prantsuse frank FRF
Rootsi kroon SEK
Saksa mark DEM
Singapuri dollar SGD
Sloveenia talaar SIT
Soome mark FIM
Suurbritannia nael GBP
Šveitsi frank CHF
Taani kroon DKK
Tšehhi kroon CZK
Ukraina grivna UAH
Ungari forint HUF
USA dollar USD
Usbeki sum UZS
Uus-Meremaa dollar NZD
Valgevene rubla BYR
Venemaa rubla RUB

* * * * *

Rahvusvahelised eksperdid tunnistasid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskpankadest kõige läbipaistvama tegevusega pankadeks Eesti, Leedu ja Tšehhimaa keskpanga. Panga otsustest teavitamise, üldsuse informeerimise ning pangajärelevalve alase teabe järgi hinnati nende kolme riigi keskpanku kõrgemalt ka mitmest Lääne-Euroopa keskpangast. Kõige läbipaistvamaks loeti Inglise Panka.

16. SEPTEMBER

Eesti Pank avas Kuressaares oma koolitus- ja juhtimiskeskuse. 17.-18. septembril toimus samas panga kümnes plaanimisseminar.

23. SEPTEMBER

Eesti Panga nõukogu otsused

Tegevusloa andmise kohta ASile Preatoni Pank

Eesti Panga Pangainspektsiooni poolt koostatud arvamusest, mis põhineb ASi Preatoni Pank asutajate poolt Pangainspektsioonile esitatud dokumentidel, tõenditel ja informatsioonil, selgus et:

Tulenevalt eeltoodust, krediidiasutuste seaduse 14. paragrahvi 2. lõikest, Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 3. lõikest ning 18. paragrahvi 1. lõikest ja Eesti Panga nõukogu 1999. a 22. juuni otsuse "Krediidiasutuse tegevusloa andmise kord" 1. punkti alusel otsustas Eesti Panga nõukogu anda tegevusloa ASile Preatoni Pank. Selle vormistab ja väljastab Pangainspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

* * * * *

Eesti Panga kasumijaotuse strateegia kohta

Tutvunud Eesti rahasüsteemi stabiilsuse, Eesti Panga reservivajaduse, kapitalijaotuse seniste põhimõtete ja soovituslike tulevikustrateegiate analüüsiga,

pidades silmas, et Eesti Panga kasumijaotuse põhiprintsiibid peavad edaspidigi toetama rahapoliitika põhieesmärke ning mingil tingimusel ei tohi kasumijaotus omalt poolt nõrgendada rahasüsteemi stabiilsust,

pidades oluliseks, et enne Eesti ühinemist Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga on rahasüsteemi stabiilsuse säilitamiseks tähtis Eesti Panga kapitali ning kohustustevaba valuutareservi stabiilsus kesksete majandusnäitajate suhtes,

arvestades rahapoliitika elluviimise rahvusvaheliselt aktsepteeritud häid tavasid ja Euroopa Liidus välja kujunenud põhimõtteid keskpankade finantsstabiilsuse tagamisel,

arvestades, et Eesti Panga reservide edasisel täitmisel omavad varasemast suhteliselt suuremat osa ülekanded erireservi,

lähtudes Eesti Panga seaduse 30. paragrahvist ja Eesti Panga põhikirjas (vt EPB nr 7, 1996, lk 3-8) sätestatud Eesti Panga kasumijaotuse põhiprintsiipidest ning Eesti Panga seaduse 9. paragrahvi 2. lõike 1. punkti alusel otsustas Eesti Panga nõukogu:

      Pidada Eesti Panga kasumijaotuse strateegia määratlemisel kohaseks kasutada järgmise kolme aasta jooksul kesksete majandusnäitajatena Eesti Panga kohustustevaba valuutareservi suhet sisemajanduse koguprodukti ning laiemasse rahaagregaati (M2);

      taotleda punktis 1 nimetatud perioodil kasumijaotusel sellist lähenemist, mille puhul 2003. a lõpuni ületaks kohustustevaba valuutareservi suhe SKPsse 2% ja laiemasse rahaagregaati 5%, tehes ülekandeid riigieelarvesse kuni 25% ulatuses kasumist, vastavalt Eesti Panga seaduse 30. paragrahvi 5. lõikele;

      hinnata punktides 1 ja 2 toodud strateegia kohasust ning viidatud näitajate kohasust ja suurust 1999. a kasumi jaotuse käsitlemisel 2000. a II kvartalis. Korrata hindamist igal järgneval aastal.

Vt ka Eesti Panga kasumijaotuse strateegiast bülletääni samas numbris, lk 24-28.

* * * * *

Eesti Panga presidendi määrus

Eesti Panga presidendi 1999. a 24. märtsi määruse preambula muutmise kohta

Käesoleva määrusega viidi kohalike omavalitsuste maksevõimelisust ja nende tagatiste kontrollimist laenu andmisel ja finantsnõuete omandamisel käsitleva määruse preambula viited ja sõnastus kooskõlla uue krediidiasutuste seaduse vastavate sätetega (24. märtsi määruse sisu, mis ei muutunud, on refereeritud EPBs nr 2, 1999, lk 6-7).

30. SEPTEMBER

Tallinnas toimus rahvusvaheline konverents, kus käsitleti aasta 2000 veaprobleemi. Seoses konverentsiga tegi Eesti Panga president Vahur Kraft avalduse, milles on märgitud, et kõik aastaks 2000 valmisoleku tagamiseks plaanitud infotehnoloogilised tööd Eesti panganduses on lõpetatud ning kriitiliste süsteemide valmidus saavutati 1999. a keskpaigas. Pangainspektsioon on kohapeal kontrollinud kõigi pankade aasta 2000 projektide vastavust headele tavadele. Kolmandas kvartalis olid erilise tähelepanu all eelkõige talitluspidevusplaanid ning pankade suutlikkus tulla toime sularahanõudluse võimaliku kasvuga aastavahetusel. Analüüs lubab kinnitada, et sularahavarud ja nende plaanitav kasutamiskorraldus tagab ka võimaliku kõrgema sularahanõudluse rahuldamise.