SELGITUSED EESTI PANGA PRESIDENDI MÄÄRUSTE KOHTA

Eesti Panga presidendi määrus
"Pangas olulise osaluse omandamine"

Nimetatud määrusega (vt sama bülletääni lk 5-8) kinnitati "Pangas olulise osaluse omandamise loa taotlemisel andmete ja dokumentide esitamise kord" ning "Pangas olulise osaluse omandamise loa taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu".

Suuraktsionäridel on omanikena krediidiasutuse stabiilse arengu seisukohalt määrav osa. Omanikepoolne kindel ja usaldusväärne juhtimine peab olema tagatud igal ajahetkel.

Vastavalt Euroopa Liidu 2. pangandusdirektiivile peab järelevalveorganil olema piisavalt andmeid krediidiasutuse peamiste aktsionäride kohta nii siis, kui krediidiasutus alustab tegevust kui ka kogu selle tegevusperioodi jooksul. Samuti peavad järelevalveorganid omama andmeid panga omanike täpse struktuuri kohta ja kõigi isikute kohta, kes võivad oluliselt mõjutada panga juhtimist ja arengut tervikuna, sh isikute kohta, kes on olulise osaluse omandanud kaudselt või märkimisväärsete seoste kaudu. Aktsionäri osaluse tegeliku suuruse arvutamisel tuleb juhinduda krediidiasutuste seaduse (KAS) paragrahvis 10 sätestatud hääleõiguse arvestamise korrast ja kontrollitava äriühingu mõistest.

KASis on sätestatud olulise osaluse mõiste ja olulise osaluse omandamise tingimused, mida rahvusvaheliselt aktsepteeritava praktika kohaselt kohaldatakse nii krediidiasutuse asutamisel kui ka selle edaspidise tegevuse käigus. KASiga kehtestatud normi alusel sätestab käesolev kord Eesti Panga Pangainspektsioonilt olulise osaluse omandamiseks krediidiasutuses vastava loa taotlemise protseduuri ja nõuded taotlemisel esitatavate dokumentide kohta.

Hindamaks loa taotleja vastavust KASi nõuetele, analüüsib Pangainspektsioon igakülgselt ja sisuliselt käesoleva korra kohaselt esitatud andmeid ja dokumente ning muud informatsiooni, mis on Pangainspektsioonile kättesaadav avalikest allikatest või edastatud teiste järelevalveorganite poolt. Pangainspektsioon lähtub oma tegevuses avatuse ja võrdse kohtlemise põhimõttest ning hindab iga olulise osaluse loa taotlejat individuaalselt, sõltuvalt tema isikust.

Hinnangu andmisel arvestab Pangainspektsioon muuhulgas proportsionaalsuse põhimõtet, st, et mida suuremat osalust soovitakse omandada, seda kõrgemaid nõudmisi esitatakse osaluse omandajale.

Loa taotlemisel hinnatakse taotleja tegevuse võimalikku mõju hoiustajatele, tema usaldusväärsust ja ärisidemeid, sh aktsionäri märkimisväärseid seoseid teiste isikutega vastavalt KASi paragrahvi 7 lõike 4 sätetele. Samuti hinnatakse loa taotleja võimet tagada panga kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Kui loa taotlejaks on juriidiline isik, hinnatakse muuhulgas selle juhtkonna usaldusväärsust ja omanike struktuuri ning selle läbipaistvust, samuti äriühingu tegevusvaldkonda, muid ärihuve ja seisundit pangandusturul. Olulist osalust omandada sooviva äriühingu muu äritegevus ei või põhjustada huvide konflikti krediidiasutusega.

Erilise tähelepanu keskmes on olulist osalust omandada sooviva juriidilise isiku raamatupidamisaruannete sisu ja finantsseisund. Suuraktsionäri ebakindel finantsolukord võib negatiivselt mõjutada ka krediidiasutuse maksejõulisust. Hinnatakse ka suuraktsionäri võimet teha vajadusel täiendavaid investeeringuid krediidiasutusse. Samuti analüüsitakse tema eelnevat äritegevust ja selle alusel kujunenud ärialast reputatsiooni ning varasema äritegevusega seoses toimunud kohtuvaidlusi. Juhul, kui osaluse omandaja on riiklikku tegevusluba (tegevuslitsentsi) omav äriühing, arvestatakse ka vastava riikliku järelevalveorgani arvamust äriühingu eelneva äritegevuse kohta, sh äriühingu suhtes rakendatud halduskaristusi.

Juhul, kui krediidiasutus muutub olulise osaluse omandamise või suurendamise tagajärjel teise juriidilise isiku tütarettevõtjaks (osaks kontsernist), peab Pangainspektsioon hindama, kas kontserni kuuluvate teiste äriühingute tegevusega kaasnevad riskid ei sea ohtu krediidiasutuse hoiustajate huve. Krediidiasutuse kuulumine kontserni ning krediidiasutuse ja teiste isikute vahelised märkimisväärsed seosed ei tohi takistada piisava järelevalve teostamist. Kontserni struktuur peab olema sobiv pangandustegevuseks ja võimaldama efektiivset järelevalvet.

Kui loa taotlejaks on füüsiline isik, hinnatakse tema eelnevat tegevust ettevõtluses, tema ärisidemeid ja nende läbipaistvust, tema muid ärihuve ning võimalikke huvide konflikte. Oluliseks kriteeriumiks on ka suuraktsionäri ärialane reputatsioon, sest juba konkreetse halba ärimainet omava isiku seostamine krediidiasutusega võib kahandada avalikkuse usaldust panga vastu.

Eesti Panga presidendi määrus
"Krediidiasutuste seaduses nimetatud isikute vastavust kinnitavate andmete esitamise ja majanduslike huvide deklareerimise kord"

Nimetatud määrusega(vt sama bülletääni lk 9-11) kinnitati "Krediidiasutuse juhtide ja sisekontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimehe (liikmete) usaldusväärsust, sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide esitamise ning krediidiasutuste juhtide majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide deklareerimise kord".

Rahvusvaheliselt aktsepteeritava põhimõtte kohaselt peab krediidiasutuse kui avalikkuselt hoiuste (st võõrvahendite) kaasamisega tegeleva äriühingu kindel ja usaldusväärne juhtimine olema tagatud igal ajahetkel. Krediidiasutuse tegevuse eest kannavad vastutust eelkõige selle juhatus ja nõukogu. Nii on sätestatud ka krediidiasutuste seaduses (KAS).

Vastavalt Baseli Pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud järelevalve printsiipidele, on krediidiasutuse juhtkonna kompetentsuse, teadmiste ja kogemuste hindamine üks põhilisi aspekte krediidiasutusele tegevusloa andmisel. Järelevalveorganil peab olema piisavalt teavet krediidiasutuse juhtkonna kohta, et hinnata nende isikute pangandusalaseid ja muid ärikogemusi, isiklikku sobivust ja vajalikke teadmisi nii individuaalselt kui ka kollegiaalselt.

Eesti Pank annab krediidiasutusele tegevusloa kooskõlas KASi paragrahvi 14 lõike 1 punktiga 3, kui asutatava krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja ja revisjonikomisjoni esimehe kandidaadid vastavad seaduses esitatud nõuetele. Sama põhimõte on KASi paragrahvis 20 sätestatud ka välisriigis asuva tütarkrediidiasutuse või filiaali asutamiseks loa taotlemise kohta.

Krediidiasutuse tegevus peab igal ajahetkel vastama nendele tingimustele ja nõuetele, mille alusel tegevusluba välja anti. Seega peab järelevalveorgan kontrollima ja hindama KASis nimetatud isikute usaldusväärsust, sobivust ja seaduse nõuetele vastavust nii loa väljaandmise eel kui ka pidevalt krediidiasutuse tegevuse ajal.

Krediidiasutuse juhtideks ja teistele seaduses nimetatud ametikohtadele võib valida või määrata vaid isikuid, kes suudavad tagada krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, st inimesi, kes omavad ülesannetele vastavat kompetentsust ja hoolikust ning on usaldusväärsed. KASis nimetatud isikutele esitatavad nõuded sõltuvad konkreetse isiku ametikoha või tema vastutusala spetsiifikast.

Arvestades rahvusvahelist praktikat ja krediidiasutuste seaduse norme, on seaduses nimetatud isikute
kompetentsuse hindamise aluseks:

ametikohale vastava hariduse, täiendkoolituse, ametialase kutse või kvalifikatsiooni olemasolu;
eelnev töökogemus, sh juhtimiskogemus ja selle töö (tegevuse) tulemuslikkus;
eelnimetatu vastavus antud ametikohale esitatavatele nõuetele;

hoolikuse hindamise aluseks:

eelneva töö (tegevuse) korrektsus ja tulemuslikkus;
võime korraldada oma isiklike varaliste ja mittevaraliste kohustuste täitmist;

usaldusväärsuse hindamise aluseks:

eelnev tegevus ettevõtluses ja selle alusel kujunenud ärialane reputatsioon;
varasema tegevusega seotud kohtuvaidlused;
isiku karistatus ning muud temaga seotud avalik-õiguslike sunnivahendite kohaldamise juhtumid;
varem toimunud mittetavapärased äritehingud.

KASis nimetatud isikute usaldusväärsuse hindamisel, isiku karistatuse ja muude temaga seotud avalik-õiguslike sunnivahendite kohaldamise juhtumite ja varasema tegevuse analüüsimisel arvestab järelevalveorgan seaduserikkumiste iseloomu, tahtlikkust ja korduvust, kohaldatud karistuste määra ning rikkumistest möödunud ajavahemikku. Erilist tähelepanu pööratakse isikliku rikastumise eesmärgil toime pandud õigusrikkumistele.

Krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamine on asutuse juhtimis- ja kontrolliorganite kohustus. Seetõttu peavad krediidiasutuse pädevad organid ja struktuuriüksused pidevalt jälgima ja perioodiliselt jätkuvuse printsiibist lähtuvalt hindama krediidiasutuse juhtide, sisekontrolli osakonna juhataja (revisjonikomisjoni esimehe), krediidiasutuse emaettevõtja ja teiste krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti krediidiasutuse ja samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimise ja organisatsioonilise struktuuri vastavust KASi nõuetele.

Käesolev kord sätestab kohustuse koguda ja säilitada krediidiasutuses informatsiooni KASis nimetatud isikute usaldusväärsuse, sobivuse ja seaduse nõuetele vastavuse kohta, samuti krediidiasutuse juhtide majanduslike huvide ja majanduslike huvide konfliktide kohta.

Rahvusvahelise praktika põhjal peab Eesti Pank soovitavaks luua igas krediidiasutuses eeltoodud kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks krediidiasutuste seaduses esitatud nõuetele vastavuse jälgimise ja hindamise süsteem. See peab tagama, et krediidiasutuses on muuhulgas olemas informatsioon KASis nimetatud isikute võime kohta korraldada isiklike varaliste ja mittevaraliste kohustuste täitmist, nende isikute karistustest ning muudest nendega seotud avalik-õiguslike sunnivahendite kohaldamise juhtumitest, samuti äritegevusest, mis võiks negatiivselt mõjutada nende ametikohast tulenevate kohustuste täitmist.

Eesti Panga presidendi määrus
"Krediidiasutuste avalikud aruanded"

Nimetatud määrusega (vt sama bülletääni lk 11-23) kinnitati "Krediidiasutuste "Avaliku aruande" koostamise kord".

Antud korraga kehtestati Eestis tegutsevatele krediidiasutustele miinimumnõuded nende juhtimist, riskiprofiili, majandustegevust ja -seisu iseloomustavate andmete avalikustamiseks. Kord jõustub alates 31. detsembrist 1999 ning esimene avalik aruanne tuleb avalikustada 2000. a veebruari lõpuks. Selleks on "Avalik vahearuanne" 1999. a kaheteistkümne kuu kohta.

Majandustegevust iseloomustavaid andmeid sisaldava avaliku aruande koostamise korra kehtestamise eesmärk on suurendada finantsteenuste turu läbipaistvust ning tugevdada turudistsipliini. Krediidiasutustele muudest börsiettevõtetest rangemate avalikustamisnõuete kehtestamine tuleneb finantsteenuste turu spetsiifikast.

Läbipaistvus on õige informatsiooni avalikustamine, mis võimaldab anda hinnangut krediidiasutuse finantsseisundile, peamisele äritegevusele, riskiprofiilile ning -juhtimisele. Läbipaistvuse saavutamiseks peab krediidiasutus avalikustama õiget, ajakohast, asjakohast ning piisavalt kvalitatiivset ja kvantitatiivset informatsiooni, mis võimaldab selle kasutajail õigesti hinnata panga tegevust ja riskiprofiili. Samuti on väga oluline, et avalikustatav informatsioon põhineks usaldusväärsetel hindamispõhimõtetel ja need põhimõtted oleksid õigesti rakendatud.

Õige informatsioon aitab avalikkusel eristada kõrgema riskiastmega krediidiasutusi kindlatest ja usaldusväärsetest ning võimaldab tõsta turudistsipliini.

Kord reguleerib:

1. avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumi;
2. aruannete vormi;
3. avalikustamise korda;
4. avalikustamise sagedust ning tähtaega.

Üksnes miinimumnõuete täitmine ei kindlusta turu piisavat läbipaistvust. See tähendab, et iga krediidiasutus peab ise otsustama, milline informatsioon on tema tegevuse seisukohast oluline ning mitte piirduma avaliku aruande kohta käivate miinimumnõuetega. Informatsioon on oluline, kui selle väljajätmine avalikust aruandest või üksnes osaline esitamine võib muuta või mõjutada hinnangut krediidiasutuse olukorra kohta.

Krediidiasutuste majandustegevust iseloomustavate andmete avalikustamine kavandatud kujul aitab:

1. tugevdada pankade motivatsiooni finantsriskide juhtimise täiustamiseks;
2. selgitada pangajuhtide rolli riskide juhtimisel tänu avalikult deklareeritud isiklikule vastutusele informatsiooni õigsuse eest;
3. demonstreerida krediidiasutuse võimalusi kontrollida ning juhtida oma riske, avalikustades kvalitatiivset ja kvantitatiivset informatsiooni riskimõõtmise meetodite kohta;
4. hoiustajatel ja investoritel saada senisest kvaliteetsemat, operatiivsemat ning võrdlusvõimalust pakkuvat informatsiooni krediidiasutuste kohta;
5. tõhustada avalikkuse järelevalvet krediidiasutuste tegevuse üle;
6. suurendada finantsturu usaldusväärsust.

Kavandatud informatsiooni avalikustamise skeem on olemuselt turule orienteeritud (market-based) ja seega kooskõlas Eesti Panga senise poliitikaga andmete avalikustamisel krediidiasutuste kohta.

Krediidiasutuste aruandluse koostamise üldised normid on sätestatud äriseadustiku paragrahvides 331-337 ja raamatupidamise seaduse paragrahvi 2 lõikes 3 ning erinormid krediidiasutuste seaduse paragrahvides 90-95. Krediidiasutuste aruandlus peab vastama eelkõige sätestatud erinormidele, üldistele normidele aga osas, mis ei ole vastuolus erinormidega.

Otsustamaks, millises ulatuses ja millist informatsiooni tuleks avalikustada, soovitab Eesti Panga Pangainspektsioon krediidiasutustel arvestada rahvusvahelise tavaga ning muuhulgas tutvuda järgmiste Baseli Pangajärelevalve Komitee materjalidega (http://www.bis.org):

1. International Convergence of Capital Measurement and Capital Standards (BIS, July 1998);
2. Enhancing Bank Transparency (BIS, September 1998);
3. Recommendations for Public Disclosure of Trading and Derivatives Activities of Banks and Securities Firms (BIS, February 1999);
4. Sound Practices for Loan Accounting and Disclosure (BIS, July 1999);
5. Credit Risk Disclosure (BIS, July 1999);
6. A New Capital Adequacy Framework (BIS, June 1999).

Avalik aruanne hõlmab informatsiooni nii krediidiasutuse kui tema kontserni ja konsolideerimisgrupi kohta. Erinevalt kontsernist kuuluvad krediidiasutuse konsolideerimisgruppi:

1. krediidiasutuse tütarettevõtjad, mis on krediidi- või finantseerimisasutused või abiettevõtjad;
2. sidusettevõtjad, mis on krediidi- või finantseerimisasutused.

Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 7 lõike 3 punktile 3 loetakse krediidiasutuse tütarettevõtjaks ka sellist äriühingut, mille aktsia- või osakapitalis krediidiasutus ei osale, kuid võib nimetatud äriühingu põhikirja või temaga sõlmitud lepingu alusel otseselt mõjutada selle juhtimist.

Kõik kõnealuse korra subjektideks olevad krediidiasutused peavad koostama "Avaliku vahearuande" jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta ning "Avaliku majandusaasta aruande". "Avaliku vahearuande" avaldamise tähtaeg on hiljemalt kaks kuud pärast aruandeperioodi lõppu. "Avaliku majandusaasta aruande" avaldamise tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat enne aktsionäride (liikmete) korralist koosolekut. Krediidiasutus peaks kindlasti koostama majandusaasta kohta ainult ühe aruande, mis sisaldaks muuhulgas ka "Avaliku majandusaasta aruande" nõuetele vastavaid andmeid ja informatsiooni.

Eesti Panga poolt 1999. a majandusaasta aruande koostamiseks esitatavad nõuded ühildatakse avaliku aruande koostamise korraga. Samuti teeb Eesti Pank koostööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonnaga, ühtlustamaks krediidiasutuste andmete avalikustamist puudutavaid regulatsioone.

Viimase aruandeperioodi kohta koostatud avalik aruanne peab ettenähtud tähtajal olema avalikult kättesaadav krediidiasutuse juhatuse asukoha aadressil ning kõigis krediidiasutuse filiaalides ja esindustes. Üks koopia avalikust aruandest tuleb esitada Eesti Pangale. Viimase aruandeperioodi kohta koostatud avalik aruanne peab olema tasuta kättesaadav kuni järgmise avaliku aruande avalikustamiseni. Eelnevate aruandeperioodide avalike aruannete tasuta või tasulise kättesaadavuse üle otsustab krediidiasutus ise. Kui eelnevate perioodide kohta koostatud avalik aruanne on tasuline, siis ei tohiks tasu ületada koopia tegemisega otseselt seotud kulusid.

Koondinformatsiooni avalikustamine on kohustuslik juhul, kui viimase aruandeperioodi kohta koostatud avalik aruanne ei ole igale isikule, kes seda soovib, kohe kättesaadav.

Eesti Pank selgitab avalikkusele avaliku aruande sisu ning tähendust ja kokkuleppel krediidiasutusega võib teha koostööd avalike aruannete avaldamiseks Internetis.

Pangainspektsioon:

1. jälgib avalikus aruandes avaldatud informatsiooni;
2. kontrollib ja võrdleb avalikus aruandes avalikustatud andmeid ja informatsiooni Eesti Pangale esitatud aruannetega;
3. teeb vajadusel krediidiasutustele ettekirjutusi vigade parandamiseks.

Avaliku aruande koostamise korra rakendumisel loobub Eesti Pank edaspidi regulaarsest andmete avaldamisest üksikute krediidiasutuste kohta, kuna:

1. vastavalt rahvusvahelisele praktikale ei informeeri keskpank avalikkust üksikute krediidiasutuste finantstegevusest;
2. see lubab selgemalt välja tuua, et esitatud andmete õigsuse eest vastutab krediidiasutuse juhtkond.