EESTI 1999. AASTA III KVARTALI ESIALGNE MAKSEBILANSS[1]

LÜHIÜLEVAADE

1999. a III kvartali maksebilanss näitab, et Eesti jõudis ajutiselt välistasakaaluni. Impordinõudlus ei muutunud madala investeeringunõudluse tõttu. Ekspordinõudlus samal ajal kasvas, seda peamiselt sesoonsete tegurite mõjul. Suvel suurenes sääst valitsussektoris oluliselt, mistõttu kõiki investeeringuid oli võimalik rahastada sisemaise säästu, st jooksvate tulude ja kulude vahe arvel.

JOOKSEVKONTO saldo kujunes ligi 300 miljoni krooniga positiivseks, moodustades ligikaudu 2% sama perioodi oodatava sisemajanduse koguprodukti suhtes (vt tabel 1). Viimase nelja kvartali jooksevkonto puudujäägi suhe sama perioodi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanes seetõttu oluliselt ning oli viimaste aastate väikseim, moodustades -4,5% (vt joonis 1). Ülejäägiga oli ka kapitali- ja finantskonto ning seetõttu keskpanga välisvaluutareservid kasvasid. Viimati oli jooksevkonto ülejäägiga 1995. a III kvartalis.

Väliskaubandusbilansi puudujääk jäi III kvartalis eelmise kvartali tasemele ning moodustas 2,9 miljardit krooni. Esimest korda 1999. aastal ületas kvartali kaubaeksport eelmise aasta sama perioodi taseme. II kvartaliga võrreldes suurenes eksport ligikaudu 3% ning import 2%. Eesti suurimad kaubanduspartnerid olid Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa. Eestis töödeldud kaubad moodustasid ekspordi mahust 30% ning nende osatähtsus pole viimastel perioodidel muutunud. Kaubaimport oli 1998. a kvartalitega võrreldes endiselt väiksem.

III kvartalis kattis teenuste bilansi ülejääk (3,1 miljardit krooni) esmakordselt väliskaubanduse puudujäägi. Selle aluseks oli eelkõige reisiteenuste ja reisijateveo teenuste ekspordi erakordselt suur, osaliselt hooajaline kasv, mille tulemusena teenuste eksport jõudis rekordiliselt kõrge näitajani -- 6,7 miljardi kroonini. Teenuste import ei suurenenud eelnenud kvartaliga võrreldes märkimisväärselt, moodustades 3,5 miljardit krooni. Teenuste impordi kasvu on enim aeglustanud kaupade sisseveo vähenemine eelnenud kvartalites.

Jooksevkontot aitas tasakaalustadaka tulude bilansi negatiivse saldo vähenemine võrreldes II kvartaliga. Tulude netoväljavool moodustas ligi 400 miljonit krooni. Tulude bilansi paranemine aasta teisel poolel on tavapärane, kuna suurt tulude väljavoolu põhjustav dividendide väljamaksmine välisosanikele toimub esimesel poolaastal.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk moodustas III kvartalis 0,6 miljardit krooni. Finantskonto saldo kujunemisele avaldas suurimat mõju kapitali sissevool pangandus- ning valitsussektori välisriikides asuvatelt hoiustelt. Samal ajal suurenes ka mitteresidentide hoiuste maht Eesti pankades.

Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale ning välismaised otseinvesteeringud Eestisse olid III kvartalis tasakaalus, mistõttu otseinvesteeringuvoogude saldo finantskontot praktiliselt ei mõjutanud. Välismaale tehti otseinvesteeringuid ligi 470 miljonit krooni, millest rohkem kui poole moodustasid välismaal asuvatele tütar- ja sidusettevõtetele antud laenud. Riikidest domineeris Läti ning sektoritest rahandus ning veondus, laondus ja side. Mitteresidentide otseinvesteeringud Eestisse kujunesid 450 miljoni krooni suuruseks, kusjuures investeeringud omakapitali moodustasid 680 miljonit krooni, mida vähendas 230 miljoni krooni ulatuses negatiivne laenukapitali liikumise saldo ema- ja tütarettevõtete vahel. Otseinvesteeringud tulid eelkõige Põhjamaadest ning Ameerika Ühendriikidest, sektoritest investeeriti põhiliselt tööstusse.

Portfelliinvesteeringukapitali voogude saldo oli vaadeldaval perioodil 0,4 miljardi krooniga negatiivne. Selle tingis ühelt poolt kodumaiste säästude paigutamine välisriikides emiteeritud võlakirjadesse pangandus- ja muu sektori ettevõtete ning fondide poolt. Teisalt lunastasid pangad samal ajal varem emiteeritud võlakirju.

Muu välisinvesteeringukapitali sissevool moodustas III kvartalis üle ühe miljardi krooni, kusjuures välisnõuded vähenesid 0,9 miljardi krooni ning kohustused suurenesid ligi 0,2 miljardi krooni võrra. Nõuded kahanesid peamiselt pangandus- ning valitsussektori välisdeposiitide ning stabiliseerimise reservfondi raha kasutamise tõttu. Samal ajal suurenesid pangandussektori kohustused mitteresidentidest hoiustajate ees.

Väliskapitali sissevoolu ja jooksevkonto tasakaalustumise tagajärjel suurenesid keskpanga kulla - ja välisvaluutareservid ligikaudu 0,7 miljardi krooni võrra.

JOOKSEVKONTO

1999. a III kvartalis oli maksebilansi jooksevkonto nelja aasta järel taas ülejäägiga - positiivne saldo ulatus ligi 300 miljoni kroonini. Viimati oli jooksevkonto ülejäägiga olnud 1995. a III kvartalis (vt joonis 2). Kuna jooksevkonto ülejääk moodustas oodatava sisemajanduse koguprodukti suhtes ligikaudu 2%, siis kahandas see ka viimase nelja kvartali summaarse jooksevkonto puudujäägi 3,3 mld kroonini ehk 4,5%ni SKP suhtes.

Jooksevkonto kreedit- ja deebetkäibed muutusid hooajaliselt (vt joonis 3). Eriti suur oli teenuste bilansi muutus (vt joonis 4). 1998. a III kvartalis oli jooksevkonto puudujääk 1,6 miljardit krooni. Selle muutumine 1999. a samal ajal 0,3 miljardi krooniseks ülejäägiks sai võimalikuks tänu väliskaubanduse puudujäägi 34%lisele kahanemisele ning teenuste bilansi ülejäägi tavalisest kiiremale hooajalisele kasvule (vt joonis 5). Viimase aluseks omakorda oli veo- ja reisiteenuste bilansi ülejäägi suurenemine (vastavalt 300 ja 100 miljoni krooni võrra). Tulude bilansi puudujääk kasvas aga võrreldes 1998. a III kvartaliga 90 miljonit krooni.

Üle pika aja suurenes Eesti kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuigi kaubandustingimused[2] olid halvenenud. Viimati oli analoogiline ekspordi kasv toimunud 1998. a IV kvartalis. Kaupade import jäi nominaalselt tublisti alla 1998. a sama perioodi näitajale, kuigi impordihinnad olid aastaga tõusnud 1,4%.

Kaubad[3]

Kaupade ekspordi ja impordi andmed erinevad Eesti Statistikaameti (ESA) poolt avaldatavaist, kuna Statistikaameti poolt kasutatava üldekspordi ja -impordi (general trade system) asemel kasutab Eesti Pank põhikaubanduse süsteemi (special trade system), millele on lisatud Eesti Panga täiendused. See tähendab, et eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega nende vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda sisseveetud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupade tarned tollilaost vabasse ringlusse ja töötluseks. Ekspordi puhul on arvesse võetud ESA väliskaubandusstatistikas kajastamata võimalikud hinnamoonutused kaupade ekspordil tolliladude kaudu.

Kõik võrdlused väliskaubanduse analüüsis on toodud 1998. a III kvartali suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

1999. a III kvartalis moodustas kaupade eksport 9,1 miljardit krooni ja import 12 miljardit krooni ning kaubavahetuse puudujääk 2,9 miljardit krooni (vt joonis 6). Väljavedu oli võrreldes 1998. a III kvartaliga 1,2% ja 1999. a II kvartaliga 2,6% suurem. Sissevedu oli võrreldes 1998. a III kvartaliga kümnendiku võrra väiksem, kuid võrreldes 1999. a II kvartaliga 2,3% suurem. Väliskaubanduse puudujääk vähenes võrreldes 1998. a sama ajaga 1,6 miljardit krooni e 32%, moodustades ekspordi suhtes 37%. 1998. a III kvartalis oli see suhe 55%.

Välja veetud kaubad moodustasid III kvartalis 58% kogu kaupade ja teenuste ekspordist. Kaupade ekspordi osatähtsuse vähenemine oli tingitud teenuste ekspordi kiiremast kasvust. Sisse veetud kaubad moodustasid 77% kogu kaupade ja teenuste impordist ning kaupade impordi osatähtsus vähenes samuti (vt tabel 2).

Võrreldes 1998. a sama perioodiga jäi töödeldud kaupade taasväljavedu III kvartalis praktiliselt samale tasemele, moodustades 30% põhiekspordist (vt tabel 3). Ka Eesti kaupade eksport ei muutunud. Eesti olulisemad väljaveoartiklid olid puit, toidu- ja garderoobikaubad ning mööbel, mis moodustasid üheskoos 61% põhiekspordist. Eestis töödeldi peamiselt masinaid ja seadmeid, garderoobikaupu ning metalle ja metallitooted.

Võrreldes 1998. a III kvartaliga vähenes import vabaks ringluseks 12% ning selle osatähtsus kahanes 78%ni e 1,3 protsendipunkti. Kaupade sissevedu töötluseks vähenes 7,8%. Vabaks ringluseks veeti Eestisse enim masinaid ja seadmeid, keemia-, toidu- ja garderoobikaupu. Töötluseks toodi endiselt peamiselt masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu.

Kaupade ekspordis suurenes võrreldes 1998. a sama ajaga viiendiku võrra mööbli ja samasse kaubagruppi kuuluvate muude toodete ning mineraalsete toodete väljavedu. Enim vähenes puidu ja puidutoodete ning muude tööstuskaupade eksport. Kolm peamist eksportkaubagruppi olid toidukaubad, mineraalsed tooted ning keemiakaubad (vt tabel 4).

Toidukaupade väljavedu suurenes võrreldes 1998. a III kvartaliga ligi 4%. Tähtsamad sihtriigid olid Venemaa, Läti, Leedu ja Holland. Venemaa osatähtsus toidukaupade turuna oli seejuures 18% (1998. a III kvartalis 36%). Sinna tarniti kala- ja piimasaadusi ning okolaadi, Lätisse mineraalvett, võid, juustu, kalakonserve ja kondiitritooteid, Leetu sealiha, kalakonserve ja mineraalvett, Hollandisse kalafileed, piimapulbrit ja võid.

Mineraalsete toodete eksport kasvas 19% tänu elektri, mineraalsete õlide ja turba tarnete suurenemisele.

Keemiatoodeteeksport vähenes 2%. Peamised sihtriigid olid Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Lätisse müüdi värve ja lakke, ravimeid, keemilisi ühendeid ja plastmassist pakkematerjale.

Mööbliväljavedu suurenes võrreldes 1998. a sama perioodiga 15%. Peamised ekspordipartnerid olid Saksamaa, Soome, Rootsi ja Taani.

Garderoobikaupade väljavedu suurenes 4%. Töödeldud kaupade väljavedu moodustas 49% selle kaubagrupi põhiekspordist. Enim veeti garderoobikaupu Soome, Rootsi, Saksamaale ja Suurbritanniasse. Soome ja Rootsi tarniti Eestis töödeldud õmblustooteid. Eesti päritolu kaupadest eksporditi linast riiet Suurbritanniasse, tekstiilvatti ja sellest tehtud tooteid Ameerika Ühendriikidesse, puuvillriiet Soome, Saksamaale, Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse ning meeste ja naiste rõivaid Lätisse.

Puidu ja puidutoodete väljavedu vähenes ligi kolmandiku. Paranenud on aga puidu väljaveo struktuur: töödeldud puidu tarned suurenesid III kvartalis 44% ning nende osatähtsus kasvas 30%ni. Olulisemad ekspordipartnerid olid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia.

Metallide ja metallitoodete eksport suurenes 15%. Olulisemad ekspordipartnerid olid Soome, Rootsi, Taani ja Läti. Eestis töödeldud kaupadest veeti metallkonstruktsioone Taani, Lätisse, Soome ja Norrasse. Vanarauda tarniti Suurbritanniasse, Soome ja Rootsi.

Masinate ja seadmete põhieksport vähenes 2%. Töödeldud masinate ja seadmete taasväljavedu seejuures vähenes 1%, kuid Eesti päritolu toodete eksport suurenes 15%. Töödeldud kaubad moodustasid ligi kolm neljandikku masinate ja seadmete põhiekspordist. Tähtsamad ekspordipartnerid olid Rootsi ja Soome, kuhu töödeldud kaupadest tarniti mobiiltelefone ja nende osi ning sideelektriseadmeid. Eesti päritolu tooteist tarniti Soome tõste- ja laadimisseadmete osi, Suurbritanniasse elektrilisi lülitusseadmeid ning Lätisse kaableid.

Kaupade import vähenes III kvartalis enamiku kaubagruppide lõikes peale mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete (vt tabel 5). Viis põhilist kaubagruppi olid toidukaubad, mineraalsed tooted, keemia- ja garderoobikaubad ja ning puit, paber ja neist valmistatud tooted.

Toidukaupade sissevedu vähenes võrreldes 1998. a sama ajaga 12%. Nende olulisemad tarnijad olid Soome, Holland ja Saksamaa. Soomest imporditi kohvi, õlut, suhkrut, tubakatooteid ja toiduõli, Saksamaalt jahu, suhkrut, toiduõli ja veine, Hollandist köögi- ja puuvilja ning mahlu.

Mineraalsete toodete import suurenes 5%. Peamised impordipartnerid olid Venemaa ja Soome.

Keemiakaupade sissevedu vähenes 12%. Enim tarniti neid Soomest, Saksamaalt, Rootsist ja Lätist. Ravimeid imporditi Lätist, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist, Austriast ja Taanist. Soomest veeti sisse plastmasstooteid, värve, lakke ja rehve.

Garderoobikaupade sissevedu vähenes 16%. Enim tarniti neid Soomest, Rootsist, Lätist ja Saksamaalt. Kaupade import Eestis töötlemiseks vähenes 2%, nende osatähtsus moodustas 40% kaubagrupi põhiimpordist. Soomest toodi töötlemiseks toorkarusnahku, rõivamanuseid ja riiet, Rootsist riiet. Vabaks ringluseks tarniti Soomest jalatseid ning meeste ja naiste rõivaid, Rootsist jalatseid, silmkoetooteid ja nahast rõivaid.

Masinate ja seadmete import suurenes 5%. Sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega moodustas 42% kaubagrupi põhiimpordist. Põhilisteks impordipartneriteks olid Soome, Rootsi ja Saksamaa. Soomest veeti sisse mobiiltelefone, elektroonikadetaile ja kaableid, Rootsist mobiiltelefone ja nende osi ning kaableid, Saksamaalt katelde abiseadmeid, trafosid ja elektroonikadetaile.

Metallide ja metallitoodete sissevedu vähenes ligi neljandiku. See seletub metallitööstuse jätkuva langusega Eestis. Peamised tarned tulid Soomest, Venemaalt ja Rootsist.

Transpordivahendite import vähenes 6%. Enim toodi neid Soomest ja Saksamaalt.

Põhiekspordi ja -impordi saldo oli positiivne puidu ja mööbli ning garderoobikaupade puhul. Ülejäänud kaubagruppide saldo oli negatiivne. Kõige suurem oli puudujääk masinate ja seadmete, keemiatööstuse toodete, transpordivahendite, toidukaupade ja mineraalsete toodete osas. Võrreldes 1998. a III kvartaliga vähenes puudujääk masinate ja seadmete, metallide ja metallitoodete, transpordivahendite ning mineraalsete toodete osas. Puidu ja mööbli väliskaubandussaldo ülejääk suurenes, garderoobikaupade väike negatiivne saldo muutus ülejäägiks (vt tabel 6).

Riikide ühenduste lõikes suurenes kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse võrreldes 1998. a sama ajaga 8%, SRÜ riikidesse aga vähenes 38%. Eksport Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse vähenes kümnendiku võrra (vt tabel 7). ELi riikide osatähtsus Eesti ekspordis suurenes 4 protsendipunkti - 68%ni - SRÜ riikide osa olulise vähenemise arvel.

Kaupade sissevedu ELi riikidest vähenes 14% ja SRÜ riikidest 8%. Import Kesk- ja Ida- Euroopa riikidest suurenes 4% (vt tabel 8). Kaupade sissevedu ELi riikidest moodustas kolm neljandikku põhiimpordist, aga oli 3 protsendipunkti väiksem kui aasta varem.

Teenused

Esialgseil andmeil oli teenuste bilansi ülejääk 1999. a III kvartalis 3,1 miljardit krooni, mis ületas väliskaubanduse puudujäägi 183 miljoni krooniga. Võrreldes II kvartaliga kasvas teenuste bilansi ülejääk nagu varasematel aastatelgi (välja arvatud 1998; vt tabel 9 ja joonis 7). See annab alust rääkida hooajalisest kasvust III kvartalis ning vaadelda 1998. aastat erandina ja nõrga baasperioodina (vt tabel 10). Teenuste sektori elavnemist näitab ekspordi kasvu kiirenemine nii võrreldes eelmise kvartaliga kui ka 1998. a III kvartaliga (vt tabel 11). Ostujõu madalseisu väljendab aga teenuste impordi langus võrreldes 1998. aastaga (4%) ja suhteliselt väike kasv võrreldes II kvartaliga (5%).

Teenuste ekspordi kiire kasvu aluseks oli eelkõige reisiteenuste ekspordi 19%line suurenemine võrreldes 1998. a sama ajaga, mis on tingitud nii võrdlusbaasi madalast tasemest kui ka 1999. a soodsatest tingimustest (päikeseline suvi ja palju kultuurisündmusi), mis meelitasid Eestisse rohkesti külalisi. Kiire oli kasv ka äriteenuste ekspordis, samal ajal kui ehitusteenuste eksport kahanes võrreldes 1998. aastaga 2,5 korda. Oluliselt muutus ka teenuste ekspordi struktuur, kus suurima osatähtsusega olid reisi- (46%) ja veoteenused (42%).

Teenuste impordi suhteliselt väiksema kasvu põhjuseks 1999. a III kvartalis oli veoteenuste ostu vähenemine võrreldes 1998. a sama ajaga (vt joonis 8). Reisiteenuste ost kasvas samal ajal kiiresti ja ületas esimest korda miljardi krooni piiri (vt tabel 12). Ehitusteenuste import kahanes märgatavalt, ent siiski vähem kui nende eksport.

Eesti veondusettevõtted kasvatasid püsivalt oma eksporti põhiliselt reisijateveo ja muude veoteenuste osas, samal ajal kui kaubaveo maht kahanes. Reisijateveo eksport suurenes põhiliselt mere- ja lennutranspordiga, muude veoteenuste müük suurenes vaid meretranspordis. Kaubaveo eksport vähenes võrdselt nii mere- kui maismaatranspordiga.

Veoteenuste import kahanes põhiliselt kaubaveo impordi languse tõttu, sest kaubaveo osatähtsus on veoteenuste impordi struktuuris kõige suurem. See on kooskõlas ka kaupade sisseveo vähenemisega. Reisijateveol oli impordi langus väiksem ning seotud eelkõige lennutranspordiga.

Reisiteenuste (vt joonis 9) positiivne saldo suurenes III kvartalis võrreldes 1998. a sama ajaga 6%. Eksport kasvas seejuures 18% ja import 54%. Impordi suur kasv tulenes peamiselt struktuursetest muutustest: Eesti elanikud reisisid üha kaugemale ja kulutasid reisile üha enam. Kui reisifirmade teenuseid kasutanud turistide koguarv suurenes aastaga 3%, siis odavamate reiside arv Soome kahanes 23% ja Skandinaaviamaadesse 2-4%. Oluliselt suurenes aga Ameerika Ühendriike külastanud turistide arv (6,5 korda). SRÜ riike külastati 2,2 korda, väljaspool Euroopat asuvaid eksootilisemaid riike kokku aga 3,8 korda enam. Euroopa Liidu maade külastatavus suurenes 1,6-1,8 korda.

Reisiteenuste ekspordi suhteliselt suur kasv tulenes Eestit külastanud inimeste arvu 14%lisest suurenemisest ja külastusaja pikenemisest. Kõige enam kasvas turistide arv Lätist, Leedust ja SRÜst (45%), Skandinaaviamaadest (38%) ning Euroopa Liidu riikidest (32%). Eesti jaoks suurima tähtsusega naaberriigist Soomest jäi külastajate arv allapoole 1998. a taset, seda just ühepäevakülaliste arvel, sest reisifirmade teenuseid kasutasid soomlased 30% enam kui 1998. aastal.

Tulud

Tulude bilansi sesoonsete muutuste tõttu (vt joonis 10) on III kvartali tulusid võrreldud 1998. a sama perioodiga.

Tulude bilansi puudujääk oli III kvartalis 383 miljonit krooni ja see kasvas 29%, kusjuures oluliselt muutus tulude struktuur (vt tabel 13). 1998. a portfelliinvesteeringutulu positiivne saldo asendus negatiivsega. Sellest tingitud tulude bilansi puudujäägi suurenemist 180 miljoni krooni võrra vähendas otseinvesteeringutulu ja muude investeeringute tulu puudujäägi kahanemine vastavalt 60 ja 50 miljoni krooni võrra.

Võrreldes II kvartaliga kasvas tulude sissevool 6%, kuid võrreldes 1998. a III kvartaliga kahanes 11% (vt tabel 14). See oli üheks tulude bilansi puudujäägi suurenemise põhjuseks. Oluliselt muutus aastaga tulude sissevoolu struktuur: üle kahe korra vähenes tulu portfelliinvesteeringutelt. Seda ei kompenseerinud ka otseinvesteeringutulu kasv 131 miljoni krooni võrra.

Tulude väljavool Eestist suurenes võrreldes 1998. aastaga 4% (vt tabel 15). See oli tulude bilansi puudujäägi kasvu teine põhjus. Enim suurenes otseinvesteeringutulu väljavool (23%).

Ülekanded

Ülekannete bilansi ülejääk moodustas III kvartalis 495 miljonit krooni, mis on suurim positiivne saldo 1999. aastal ja ligikaudu võrdne 1998. a sama perioodi näitajaga. Kuna valitsusülekanded on stabiilsed, siis positiivse saldo kasv põhines eraülekannetel. Võrreldes II kvartaliga suurenes viimaste kreedit 28 miljonit krooni, deebet aga kahanes 72 miljonit krooni.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Kapitali- ja finantskonto saldo oli III kvartalis 631 miljoni krooniga positiivne. Kapitalikonto käive oli veelgi väiksem kui II kvartalis ning saldo 0,6 miljoni krooniga negatiivne. Selle põhjuseks oli eraülekannete puudumine. Kapitali sissevool finantskonto kaudu oli samuti väiksem kui II kvartalis, ulatudes 632 miljoni kroonini. Kapitali liikumist finantskontol iseloomustavad joonised 11 ja 12.

Otseinvesteeringud

1999. a III kvartali otseinvesteeringuid iseloomustab väike - 19 miljoni kroonine - negatiivne saldo. Viimati oli otseinvesteeringute väljavool sissevoolust suurem 1997. a IV kvartalis. Mitteresidendid investeerisid Eestisse 450 miljonit krooni ning residendid välismaale 469 mln kr (vt joonis 13).

1998. a IV kvartalis alanud otseinvesteeringute juurdevoolu vähenemine jätkus ka 1999. a III kvartalis. Mitteresidendid paigutasid Eestisse otseinvesteeringukapitali vaid kolmandiku sellest, mis nad olid investeerinud II kvartalis (vt tabel 16). Aktsia(osa)kapitali paigutati raha seejuures sama palju kui II kvartaliski (vt joonis 14). Reinvesteeritud tulu suurenes, kusjuures arvestuslikult välisosanikele kuuluv jaotamata kasum ületas kahjumi pea kaks korda. Kui II kvartalit iseloomustasid laenukapitali positiivsed saldod, siis III kvartalis toimus vaid pikaajalise laenukapitali sissevool: aastast pikema tähtajaga krediidipositsioon kasvas 140 miljonit krooni. Muude rahapaigutuste suur osatähtsus on seotud peamiselt välisosanikele III kvartalis välja makstud dividendidega.

Traditsiooniliselt olid suurimad investorid pärit Põhjamaadest. Märkimisväärselt kasvasid kohustused ka Ameerika Ühendriikide otseinvesteerijate ees (vt joonis 15). Otseinvesteeringud suurenesid põhiliselt tööstussektoris (vt joonis 16). Enim kahanesid Hollandi ja Venemaa otseinvesteeringud. Selle peamine põhjus oli kaubanduskrediidi tagastamine.

Eestist välismaale paigutatud pikaajaline kapital suurenes III kvartalis enam kui kaks korda. Viiendiku väljavoolust - 95 miljonit krooni - moodustas välismaal asuvais tütar(sidus)ettevõtetes teenitud kasum. Laenukapitali nõuete osas suurenes võrdselt nii pika- kui ka lühiajaliste krediitide maht, vastavalt 127 ja 126 miljonit krooni (vt joonis 17).

Märkimisväärselt kasvasid III kvartalis residentide otseinvesteeringud Läti tütar(sidus)ettevõtetes (vt joonis 18), seda peamiselt rahanduse valdkonnas. Enim investeeriti tööstusse (vt joonis 19).

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringukapitali voogude saldo oli III kvartalis 0,4 miljardi krooni ulatuses negatiivne (vt joonis 20).

Nõuded välisinvestoritele suurenesid ligi 330 miljonit krooni. Selle peamiseks põhjuseks olid pankade ja muu sektori ettevõtete ning investeerimisfondide investeeringud välisriikides emiteeritud võlakirjadesse (vt tabel 17). Investeeringud omandiväärtpaberitesse suurenesid napilt üle 10 miljoni krooni.

Kohustused välisinvestorite ees III kvartalis vähenesid. Investeeringud Eesti ettevõtete omandiväärtpaberitesse suurenesid peaaegu 240 miljoni krooni võrra. Portfelliinvesteeringute kohustuste saldo jäi siiski 100 miljoni krooniga negatiivseks, sest pangad lunastasid 340 miljoni krooni eest varem emiteeritud võlakirju.

Muud investeeringud

Muu välisinvesteeringukapitali sissevool moodustas III kvartalis rohkem kui miljard krooni (vt tabel 18). Selle põhjuseks oli välisnõuete vähenemine rohkem kui 0,9 miljardi krooni võrra (vt joonis 21).

Nõuded vähenesid 920 miljonit krooni, sh lühiajalised nõuded 806 miljonit krooni. Selle peamiseks põhjuseks oli pangandus- ning valitsussektori välishoiuste vähenemine, sh stabiliseerimise reservfondi raha kasutamine. Hoiused välismaal vähenesid kokku üle 900 miljoni krooni (vt tabel 19). Osa sellest moodustasid pankade pikaajalised deposiidid.

Kohustused suurenesid 160 miljonit krooni. Mitteresidentide hoiused pankades kasvasid 430 miljoni krooni võrra. Samuti suurenesid rahandusinstitutsioonide kohustused Rahvusvahelise Valuutafondi ees üle 380 miljoni krooni. Muu sektori ettevõtted maksid tagasi varem saadud pikaajalisi laene kokku rohkem kui 370 miljoni krooni ulatuses. Samuti vähenesid pangandussektori muud kohustused.

RESERVID

Keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid suurenesid kvartali jooksul 690 miljoni krooni võrra, mis on võrdne II kvartali kasvuga. Et import suurenes reservidest aeglasemalt, siis paranes ka impordi kaetus reservidega (vt joonis 22).

EESTI RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG[4]

1999. a III kvartali lõpuks ulatusid Eesti majandussektorite investeeringud välisriikidesse 37 miljardi kroonini (vt tabel 20), olles kasvanud kvartaliga 600 miljoni krooni võrra, ning moodustasid ligikaudu poole Eesti viimase nelja kvartali oodatava sisemajanduse koguprodukti suhtes. Välisriikidesse paigutatud kapitalist moodustasid enam kui kolmandiku keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, neljandiku Eesti residentide arvelduskontod ning hoiused välisriikide pankades. Välismaistesse võlakirjadesse paigutatud ja kaupade ning teenuste müügist saada olevad summad moodustasid välismaale tehtud investeeringutest kumbki kümnendiku, Eesti otseinvesteeringud välismaal aga 9%. Eesti otseinvesteeringupositsiooni välismaal riigiti ja tegevusalati iseloomustavad joonised 23 ja 24.

Eestisse tehtud välismaised investeeringud ületasid III kvartali lõpu seisuga Eesti investeeringuid välisriikides peaaegu kaks korda, moodustades kokku 73 miljardit krooni. Kvartali jooksul kahanesid need maksebilansitehingute, vahetuskursi- ning hindade muutuse tõttu 1,2 miljardi krooni võrra. 45% e 33 miljardit krooni Eestisse paigutatud välisinvesteeringutest olid otseinvesteeringud. Majandussektoritest olid otseinvesteerijatele atraktiivsemad transport ja side, tööstus, rahandus ning kaubandus. Märkimisväärne osa otseinvesteeringukapitalist oli saabunud Rootsist (38%) ja Soomest (31%; vt joonised 25 ja 26). Otseinvesteeringute kõrval moodustas neljandiku Eestisse paigutatud välisinvesteeringutest valdavalt pikaajaline laenukapital, ligi viiendiku aga moodustasid Eesti ettevõtjate aktsiad ning võlainstrumendid.

Väliskohustuste ülekaalu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon III kvartali lõpul ligi 36,5 miljardi krooniga negatiivne. Võrreldes II kvartali lõpuga netoinvesteerimispositsioon paranes, olles ligi 2 miljardit krooni väiksem ning moodustades ca 50% viimase nelja kvartali oodatava SKP suhtes.

Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka üksnes võlad, oli Eesti majanduse koguvälisvõlg III kvartali lõpul 41,8 miljardit krooni e 57% oodatava SKP suhtes, st sama suur nagu II kvartali lõpul. Eesti netovälisvõlg oli 30. septembril 8 miljardit krooni e 11% oodatava SKP suhtes (vt joonis 27).Valitsussektori koguvälisvõlg moodustas 3,5 miljardit krooni (4,9% SKP suhtes) ning netovälisvõlg üks miljard krooni (1,4% SKP suhtes). Kogu- ja netovälisvõlast sektorite lõikes annavad ülevaate joonised 28 ja 29.

KLIENTIDE RAHVUSVAHELISED TEHINGUD EESTI PANGANDUSSÜSTEEMI VAHENDUSEL

Tehingute arv ja käive

Välistehingute arv oli võrreldes 1997. a algusega 1,3 korda suurem. Võrreldes 1999. a II kvartaliga suurenes laekunud maksete arv 7% ja lähetatud maksete arv 2% (vt tabel 21 ja joonis 30). Võrreldes 1998. a III kvartaliga oli laekunud maksete arv 32% ning lähetatud maksete arv 1% väiksem.

Eesti kommertspankade klientide poolt teostatud rahvusvaheliste maksete käive on alates 1997. aastast kasvanud laekunud maksete osas 1,6 korda ning lähetatud maksete osas 1,1 korda. Võrreldes 1999. a II kvartaliga kahanes laekunud maksete käive 3%, lähetatud maksete käive aga kasvas 13% (vt tabel 22 ja joonis 31). Võrreldes 1998. a III kvartaliga oli laekunud maksete käive 23% ja lähetatud maksete oma 9% väiksem.

Lähetatud maksete keskmine suurus oli 1999. a III kvartalis 267 000 krooni e ca 12% suurem kui II kvartalis. Laekunud maksete keskmine suurus - 451 200 krooni - oli ca 9% väiksem kui II kvartalis.

Valuutade kasutamine[5]

1999. a III kvartalis oli enamiku olulisemate valuutade osatähtsus laekunud ja lähetatud maksete puhul sarnane. Ainus suurem erinevus oli Saksa marga kasutamises: lähetatud maksete puhul oli DEMi osatähtsus 23%, laekunud maksete puhul aga 15%.

Käibe järgi tehti suurem osa tehinguid (34%) Ameerika dollarites, mille kasutamise osatähtsus suurenes võrreldes II kvartaliga ca 3 protsendipunkti (vt joonis 32). Saksa marga osatähtsus oli 19% Soome marga oma 9% (langus alla ühe protsendipunkti). Eesti krooni osatähtsus välistehingutes oli 13%. Muudest valuutadest leidsid enam kasutamist euro (13%) ning Rootsi kroon (4%). Vene rubla osatähtsus on 1999. aastal olnud stabiilselt 1% tehingute kogumahust.

Tehingute arvu järgi sarnanes valuutade kasutamise osatähtsus nende struktuurile käibe järgi (USD - 28%, DEM - 21%, SEK - 5% ja RUB - 1%). Eesti krooni osatähtsus oli laekunud maksete osas 13% ja lähetatud maksete osas 9%, ulatudes keskmiselt 11%ni tehingute koguarvust.

Eesti Panga maksebilansistatistika allosakond

MAKSEBILANSI PÕHIMÕISTED

Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.

Maksebilanss:

  kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP; ingl k gross domestic product; GDP), rahvusliku koguprodukti (RKP, ingl k gross national product; GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (rahvuslik koguprodukt tulude aspektist; ingl k gross disposable income; GDI) kujunemist;
  näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
  aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega;
  aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.

Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, milleks ei ole üksnes raha liikumine. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud, lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ning tekkepõhisel alusel.

Välisnõuded (-aktiva) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.

Väliskohustused (-passiva)on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.

F.o.b (ingl k free on board) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

C.i.f (ingl k cost, insurance, freight) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

Üldkaubanduse süsteemi (ingl k general trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad ületavad tollipiiri.

Põhikaubanduse süsteemi (ingl k special trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad lähevad sisekäibesse e vabasse ringlusse.

Otseinvesteeringutena käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 20% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit.

Tütarettevõte on emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, milles emaettevõte omab üle 50% lihtaktsiatest või osadest.

Sidusettevõte on ettevõte, milles teine ettevõte omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.

Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberiinvesteeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberiinvesteeringutena.

Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfelliinvesteeringud. Nende hulka kuuluvad:

  kaubanduskrediit - müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mida kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni (RIP) arvestuses;
  laenud - majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringutega;
  sularaha ja hoiused - mitteresidentide Eestis olevad pangaarved ning Eesti residentide välispankades olevad arved (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki);
  muud nõuded ja kohustused on muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.

Reservid on riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.

Majandussektorid on maksebilansis ja RIPi arvestuses jaotatud alljärgnevalt:

  valitsussektor - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning riiklikud fondid;
  rahandusinstitutsioonid - Eesti Pank kui riigi keskpank;
  pangad - kommertspangad;
  muud sektorid -- ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised).

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ja välisfinantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga.

Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning välisfinantskohustuste vahe.

Lühiajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalised (maksetähtajaga 1 aasta ja vähem) välisnõuded ja väliskohustused. Portfelliinvesteeringuid ja keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks, olenemata nende tegelikust tähtajast.

Pikaajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtajaga üle 1 aasta) välisnõuded ja väliskohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks.

Kogu(bruto)välisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate väliskohustuste kogusumma.

Netovälisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, st võla iseloomuga välisnõuete ja väliskohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (neid kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa)kapitali tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud ning reinvesteeritud tulu (eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid):

Instrument Omakapitali komponent Välisvõla komponent
Otseinvesteeringud: aktsia- ja osakapital    
Otseinvesteeringud: reinvesteeritud tulu    
Otseinvesteeringud: laenud tütar- ja sidusettevõtteile    
Portfelliinvesteeringud: omandiväärtpaberid    
Portfelliinvesteeringud: võlaväärtpaberid    
Muud investeeringud    
Reservid: kuld    
Reservid: SDRid    
Reservid: muud reservaktivad    

Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, st netokirjetena.

Maksebilansis kajastatakse välisfinantsnõuete suurenemist (k.a reservid) miinusmärgiga ning vähenemist plussmärgiga. Välisfinantskohustuste suurenemine kajastub plussmärgiga ning vähenemine miinusmärgiga.

Rahvusvaheliste maksetena (tehingutena) käsitletakse makseid, mille puhul:

  ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki või
  mõlema osapoole krediidiasutus asub Eestis, aga makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eestit asuvat korrespondeeruvat krediidiasutust või
  üks makse osapooltest on mitteresident. Käesolevas ülevaates analüüsitakse Eesti kommertspankade klientide poolt sooritatud maksebilansitehinguid ning antakse ülevaade muutustest ja nende dünaamikast viimase kolme aasta jooksul.

[1] 1999. a III kvartali täpsustatud ning kogu 1999. aasta esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 20. märtsil 2000 kell 12.
[2] Kaubandustingimused (terms of trade) - ekspordi ja impordi hinnaindeksite suhe.
[3] Import on antud c.i.f hindades ja analüüsitud kaupleva maa järgi.
[4] Rahvusvaheline investeerimispositsioon 1999. aasta lõpu seisuga avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 27. märtsil 2000 kell 12.
[5] Analüüsides tehinguid valuutade järgi, on kogumist välja jäetud tehingud alla 100 000 Eesti krooni, kuna viimased on kajastatud Eesti Panga käsutuses olevas statistikas ainult Eesti kroonides ning seetõttu moonutaks nende tehingute arvestamine oluliselt tegelikku pilti.