EESTI 1998. AASTA ESIALGNE MAKSEBILANSS

LÜHIKOMMENTAAR

1998. a maksebilanss peegeldab kujukalt Eesti majanduses toimunud muutusi. Väliskapitali sissevoolu aeglustumise ja sisemaise nõudluse languse tõttu kahanes jooksevkonto puudujääk, mis moodustas esialgseil andmeil 6,3 miljardit krooni e 8,6% oodatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes (vt tabel 1). See oli viiendiku võrra väiksem kui 1997. aastal (7,8 mld kr e 12% SKP suhtes) ja näitab, et Eesti majanduse välistasakaalu paranemine jätkub (vt joonis 1).

Alates rahareformist kuni 1997. aastani oli kapitali netosissevool pidevalt impordinõudluse kasvust kiirem. Sellega kaasnes välisvaluutareservide suurenemine ning positiivne üldbilanss. 1998. aastat iseloomustas aga välisvaluutareservide kasvu peatumine ning maksebilansi üldbilansi tasakaal.

1998. aastal suurenes jätkuvalt Eesti majanduse avatus, mida iseloomustab sõltuvus kaupade ja teenuste väliskaubanduskäibest. Vaadeldaval perioodil moodustas kaupade ja teenuste käive SKP suhtes 168% (1997. a 166%). Niivõrd avatud majandusega riike, kus nimetatud käive ületab oluliselt SKPd, on maailmas vähe.

JOOKSEVKONTO puudujäägisoli endiselt suurim osakaal väliskaubandusbilansil.Selle puudujääk SKP suhtes vähenes 1997.a 24%lt 1998. aastal 21%ni. Kaupade sissevedu ületas nende väljavedu 15,7 miljardi krooni võrra. 1997. aastal alanud ekspordi ennakkasv jätkus ning oli impordi kasvust 5,9 protsendipunkti võrra kiirem. Euroopa Liidu osa Eesti kaubavahetuses moodustas 70%.

Jooksevkonto puudujäägi vähenemisele aitas kaasa teenuste bilansi ülejäägi kasv, mida omakorda mõjutas reisiteenuste positiivse saldo suurenemine. Teenuste bilansi ülejääk kompenseeris 55% väliskaubandusbilansi puudujäägist. Teist aastat järjest kasvas teenuste import nende ekspordist kiiremini (1998. aastal 6 protsendipunkti) ning teenuste bilansi ülejääk SKP suhtes vähenes.

Tulude bilansipuudujääk võrreldes 1997. aastaga kahanes. See oli mitteresidentidelt saadud tulude kasvu ja mitteresidentidele makstud tulude vähenemise tulemus, mis viitab Eesti majanduskasvu aeglustumisele. Tulude väljavoolu vähenemise peamine põhjus oli kahjumi suurenemisest tingitud reinvesteeritud tulu väiksem maht.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO ülejääk kujunes kokkuvõttes 38% väiksemaks kui 1997. aastal ning moodustas 6,8 miljardit krooni. Finantskonto struktuur oli 1998. aastal märksa soodsam kui aasta varem. Lühiajaline laenukapital asendus otseinvesteeringukapitaliga, liikuvama portfellinvesteeringukapitali vood jäid tasakaalu ning finantseerimisel tähtsust ei omanud.

Otseinvesteeringuvoogude saldo oli 7,8 miljardit krooni, ületades finantskonto ülejäägi enam kui miljardi krooniga ning olles 4,4 korda suurem kui 1997. aastal. Välismaiste otseinvestorite poolt paigutati Eestisse kapitali rekordilises mahus - 7,9 miljardit krooni. Eesti residendid investeerisid samal ajal välismaistesse tütar- ja sidusettevõtetesse 0,1 miljardit krooni. Otseinvesteeringute sissevoolu peamiseks allikaks olid pangandussektorisse kaasatud strateegilised investorid (49%). Olulised olid ka otseinvesteeringud tööstusse (20%). Kapital saabus peamiselt Soomest ja Rootsist. Välismaale paigutatud investeeringud olid 1998. aastal väiksemad kui kahel eelnenud aastal. Selle tingis saadud kahjumi ülekaal võrreldes kasumiga ning eelnenud aastail tütar- ja sidusettevõtteile antud laenude tagastamine. Välisriikidesse investeerimisel eelistati jätkuvalt rahandust, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindust ning kaubandust. Enim investeeriti Lätisse ja Ukrainasse.

Portfelliinvesteeringute 3,7 miljardi krooni suurune sissevool 1997. aastal asendus sisse- ja väljavoolu tasakaaluga, seda nii Eestisse kui Eestist välismaale paigutatud investeeringute puhul. Muutus vaid nõuete ja kohustuste struktuur. Välismaale paigutatud portfelliinvesteeringute puhul liikus kapital omandiväärtpabereist võlaväärtpabereisse, Eestisse tehtud investeeringute puhul aga vastupidi.

Eelnenud aastate muude investeeringute sissevool asendus 1,1 miljardi krooni suuruse väljavooluga. Kohustuste suurenemine kujunes 1997. aastal aset leidnud intensiivse välislaenamise kõrval tagasihoidlikuks ning samal ajal vähendasid kohustuste kasvu ka pangandussektori poolt võetud lühiajaliste laenude suuremahulised tagasimaksed. Nõuete kasv oli tingitud kaubanduspartnerite võlgnevuse suurenemisest Venemaa majandusraskuste tõttu ning residentide deposiitide kasvust välispankades, millest suurem osa oli seotud valitsussektori poolt (sh majanduse stabiliseerimisreservi) paigutatud summadega.

1998. a täpsustatud ja 1999. a I kvartali esialgne maksebilanss avaldatakse Eesti Panga koduleheküljel 21. juunil 1999 kell 12.

MUUTUSED MAKSEBILANSI ÜLDINDIKAATOREIS

1998. aastal suurenes Eesti majanduse sõltuvus väliskaubandusest: kui kaupade ja teenuste kogukäive ulatus 168%ni SKP suhtes, siis väliskaubanduskäibe osatähtsus SKP suhtes moodustas 125% (vt tabel 2). Niivõrd avatud riike, kus väliskaubanduskäive ületab SKPd, on maailmas vaid mõned (Maltal oli vastav suhtarv 198, Malaisial 195, Luksemburgil 184, Belgial 143, Iirimaal 136, Slovakkial 124, Sloveenial ja Tšehhimaal 108%).

1997. aastal alanud ekspordi ennakkasv võrreldes impordiga jätkus ka 1998. aastal, mis tõstis eksportkaupade osatähtsuse importkaupade suhtes 70,7%ni ning oli ka jooksevkonto puudujäägi kahanemise aluseks. Ekspordi kiirem kasv on seda tähelepanuväärsem, et kaubandustingimused olid endised: ekspordi- ja impordihinnaindeksid 1998. a jooksul praktiliselt ei muutunud.

Rahvusvahelistes jooksevkonto võrdlustes jäetakse arvestamata valitsusülekannete saldo, mis arenenud tööstusriikide puhul on osutatud välisabi tõttu negatiivne, arenevate riikide puhul aga saadud välisabi tõttu positiivne. Hoolimata sellest, et valitsusülekanneteta arvestatud jooksevkonto puudujääk oli Eestis 1998. aastal 10,8% SKP suhtes, jäädes allapoole 1996. a taset, võib seda lugeda siiski kõrgeks, sest arenenud tööstusriikidest on kõrgeim näitaja Austraalial (5,5%) ja Iisraelil (6%). Postsotsialistlikest riikidest on sama näitaja Ungaril 5,8 ning Horvaatial 9,5%, endistest N Liidu vabariikidest aga Leedul 13, Aserbaidžaanil 12,6 ning Kõrgõzstanil 9,6%.

Eesti valitsusülekannete positiivne saldo oli varasemail aastail nominaalselt kahanenud, alates 1997. aastast aga hakkas see kasvama. Põhjus võib olla Eesti tulevases ühinemises Euroopa Liiduga.

1998. aastal peatus keskpanga välisvaluutareservide kiire kasv, mis oli kestnud alates 1992. a rahareformist. Keskpanga kehtestatud piirangud, mille eesmärk on suurendada kommertspankade usaldusväärsust, kahandasid riigi koguvälisvõla kasvu, kusjuures valitsuse netovälisvõlg isegi kahanes. Riigi välisvõla teenindamisega probleeme pole - teeninduskulude osatähtsus koguekspordi suhtes on langenud.

JOOKSEVKONTO

Eesti sisemaine nõudlus oli jätkuvalt suurem kui kodumaine tootmismaht, mistõttu jooksevkontol kajastuvad tarbimiskulutused ületasid jooksevtulusid 6,3 miljardi krooniga. Võrreldes 1997. aastaga kahanes jooksevkonto puudujääk peaaegu viiendiku võrra (vt joonis 2). Pikaajalise, valdavalt võla iseloomuta otseinvesteeringukapitali sissevool oli seejuures 1998. aastal suurem kui jooksevkonto defitsiit.

Kaubad[1]

1998. aastal moodustas kaupade põhieksport 37,5 miljardit krooni, põhiimport 55,2 mld kr ning kaubavahetuse puudujääk 17,7 mld kr (vt joonis 3). Võrreldes 1997. aastaga suurenes väljavedu kiiremini kui sissevedu (kasv vastavalt 18,8 ja 13%). Väliskaubanduse puudujääk kasvas aastaga vaid 420 miljonit krooni e 2,4% ning moodustas ekspordi suhtes 47% (1997. aastal 55%).

1998. aastal kasvas kiiresti (42%) töödeldud kaupade (peamiselt masinad ja seadmed) taasväljavedu, mis moodustas 29,8% põhiekspordist. Töödeldud kaupade taasväljaveo osatähtsus on pidevalt suurenenud (vt tabel 3). Samal ajal on vähenenud otseekspordi ja Eesti päritolu kaupade tollilattu paigutamise osatähtsus (1998. aastal moodustasid kokku 69,3%). Otseekspordi olulisemad kaubagrupid olid puit, garderoobi-, toidu- ja keemiakaubad ning mööbel, mis üheskoos andsid 70% põhiekspordist.

1998. aastal vähenes vabaks ringluseks sisse veetud kaupade osatähtsus 73%ni. Kaupade sissevedu töötluseks suurenes ning moodustas 18% põhiimpordist. Vabaks ringluseks toodi Eestisse enim masinaid ja seadmeid, toidu- ja keemiakaupu ning transpordivahendeid. Endiselt töödeldi Eestis eelkõige masinaid ja seadmeid ning garderoobikaupu.

Kaupade põhiekspordi struktuurissuurenes 1998. aastal enim masinate ja seadmete, metallide ja metallitoodete ning mööbli väljavedu. Vähenes mineraalsete toodete ja toidukaupade väljavedu. Neli peamist eksportkaubagruppi olid masinad ja seadmed, puit, garderoobi- ja toidukaubad.

Masinate ja seadmetepõhieksport kasvas 46% ning moodustas 22% kogu põhiekspordist (vt tabel 4). Suurenemine toimus töödeldud kaupade taasväljaveo arvel, mis kasvas 56% ning moodustas üle kolmveerandi nende põhiekspordist. Masinate ja seadmete otseeksport suurenes 20%. Töödeldud kaupadest tarniti Rootsi mobiiltelefone ja nende osi, Soome mobiiltelefonide osi, kaableid, telefon- ja telegraafside elektriseadmeid, Suurbritanniasse kaableid ja mobiilsidevahendite osi. Eesti päritolu kaupadest veeti Venemaale tööstusotstarbelisi ja laboratoorseid seadmeid, Rootsi arvutiosi ja -sõlmi ning mobiilsidevahendite osi, Lätisse arvuteid ja kaableid, Soome tõste- ja laadimisseadmete osi, mobiilsidevahendite sõlmi ja osi.

Garderoobikaupade väljavedu suurenes 17%, seejuures otseeksport 11% ning töödeldud kaupade taasväljavedu 22%. Töödeldud kaupadest veeti Soome ja Rootsi naiste ja meeste rõivaid, Soome spordidresse, Rootsi meeste päevasärke. Eesti päritolu kaupadest veeti Ameerika Ühendriikidesse tekstiilvatti ja sellest valmistatud tooteid ning puuvillriiet, Saksamaale puuvillriiet ja voodipesu, Suurbritanniasse puuvillriiet ja linast lõnga.

Toidukaupadeeksport vähenes 3%, seejuures otseeksport 1,8% ning Eestist pärit kaupade paigutamine tollilattu väljaveo ootele 3,7%. Põhiliselt veeti toidukaupu Venemaale (44% põhiekspordist) ning Ukrainasse ja Lätisse (võrdselt 11%). Venemaale saadeti koort ja jogurtit, kalakonserve, võid ja juustu, Ukrainasse kala ja kalakonserve, Lätisse mineraalvett ja koort, Hollandisse piimatooteid ja kalafileed, Suurbritanniasse külmutatud kala.

Puidu eksport suurenes 23%. Olulisemad ekspordipartnerid olid Rootsi, Soome ja Suurbritannia.

Suhteliselt edukalt arenes metallitoodete ja mööbli eksport, suurenedes vastavalt 40 ja 28%.

Kaupade import suurenes kõigi kaubagruppide osas peale mineraalsete toodete (vt tabel 5). Neli põhilist importkaubagruppi olid masinad ja seadmed, keemia-, toidu- ja garderoobikaubad.

Masinate ja seadmete sissevedu suurenes kokku 32%, seejuures töötlemiseks 60% ning vabaks ringluseks viiendiku võrra. Import vabaks ringluseks moodustas 60% ning sissevedu töötluseks taasväljaveo kohustusega 36% antud kaubagrupi põhiimpordist. Soomest toodi töötlemiseks mobiilsidevahendite osi, elektritakisteid ja -kondensaatoreid, elektroonseid integraallüliteid, Rootsist mobiilsidevahendite osi, Hollandist arvutidetaile. Soomest imporditi vabaks ringluseks elektrilisi telefoni- ja telegraafiseadmeid, arvuteid ja mobiiltelefone, Rootsist mobiilsidevahendite osi.

Keemiakaupade import suurenes 6,7%. Ravimeid toodi Saksamaalt, Lätist, Šveitsist, Soomest ja Leedust, plastmasstooteid ja värve Soomest.

Toidukaupade sissevedu suurenes 1%. Soomest tarniti kohvi, juustu, sealiha ja õlut, Hollandist võid ja loomade valmistoitu, Saksamaalt jahu, toiduõli ja suhkrut.

Garderoobikaupade sissevedu kasvas 13%. Vabaks ringluseks imporditi Soomest jalatseid ning naiste ning tütarlaste rõivaid, töötlemiseks aga toorkarusnahku, rõivaste manuseid ja riiet. Töötluseks toodi riiet ka Rootsist.

Metallide ja metallitoodete import suurenes ligi neljandiku võrra ning nende osatähtsus kasvas 9,3%ni põhiimpordist.

Väliskaubandussaldo oli 1998. aastal 17,7 miljardi krooni ulatuses negatiivne. Põhiekspordi ja -impordi arvestuses oli saldo positiivne üksnes puidul ja mööblil. Masinate ja seadmete, toidu- ja keemiakaupade, metallide ja metallitoodete ning transpordivahendite väliskaubanduse puudujääk suurenes mõnevõrra. Vähenes mineraalsete toodete ja garderoobikaupade kaubavahetuse defitsiit (vt tabel 6).

Riikide ühenduste lõikes suurenes põhieksport Euroopa Liidu riikidesse 30% (vt tabel 7). Kaupade väljavedu Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse suurenes 13%, SRÜ riikidesse aga vähenes kümnendiku võrra. ELi riikide osatähtsus Eesti põhiekspordis on kasvanud SRÜ riikide osatähtsuse vähenemise arvel ja moodustas 1998. aastal 62%. SRÜ riikide osatähtsus vähenes 16%ni.

Kaupade põhiimport Euroopa Liidu riikidest suurenes 13,5%, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest aga neljandiku võrra (vt tabel 8). Sissevedu SRÜ riikidest jäi 1997. a tasemele. Import Euroopa Liidu riikidest moodustas 1998. aastal kolmveerandi põhiimpordist ning suurenes SRÜ riikidest sisse veetud kaubakoguste vähenemise arvel.

Teenused

1998. aastal moodustas teenuste bilansi ülejääk 8,6 miljardit krooni, suurenedes võrreldes 1997. Aastaga 5,1%. Ülejääk kattis 55% kaubandusbilansi puudujäägist. Seejuures suurenes teenuste import teist aastat järjest teenuste ekspordist kiiremini (vt tabel 9 ja joonis 4). Teenuste eksport on kasvanud kaubaekspordist aeglasemalt, teenuste import aga kaubaimpordist kiiremini.

Teenuste bilansi ülejääki aitas enim suurendada reisiteenuste bilansi ülejäägi kasv 700 mln kr võrra. Oluline oli ka äriteenuste bilansi varasema puudujäägi muutumine ülejäägiks. Valitsusteenuste bilansi puudujääk võrreldes 1997. aastaga suurenes ja veoteenuste bilansi ülejääk veidi vähenes (vt tabel 10).

Teenuste eksport suurenes 1998. aastal 2,2 miljardit krooni e 12%. Edukateks sektoriteks olid reisiteenused (kasv 900 mln kr e 14%) ja äriteenused (kasv 600 mln kr e 49%). 1997. a edukaima sektori -veonduse - kasv pidurdus (suurenemine 800 mln kr e 8,5%), kusjuures kaubavedude osas toimus mõningane langus. Raskusi oli ehitusteenustega, mille ekspordi maht kahanes 13% (vt tabel 11).

Reisiteenuste ekspordikasv oli 1998. aastal praktiliselt sama suur (14%) kui aasta varemgi. Külm suvi kahandas Soome turistide arvu 15%, mistõttu vähenes ka reisifirmade teenuseid kasutanud turistide koguarv, sest Soome turistide osatähtsus turistide üldarvus on väga suur. Teistest enam suurenes turismifirmade teenuseid kasutanud väliskülaliste arv Saksamaalt ja endistest N Liidu vabariikidest (võrdselt 58%) ning Skandinaaviamaadest (57%). Samuti kasvas Eestis veedetud päevade arv. Suhteliselt vähem suurenesid ühepäevakülaliste kulutused Eestis, kusjuures endise N Liidu territooriumilt pärit külaliste arv ja nende päevakulud vähenesid.

Maksebilansi teise olulise teenuste sektori - veonduse - ekspordi maht tervikuna kasvas 1998. aastal 8,5%, kusjuures kaubavedu kahanes 5% (vt joonis 5). Võrdselt 100 mln kr ulatuses kahanesid veod nii meritsi kui maismaal. Reisijatevedu kasvas kõige kiiremini õhutranspordiga (170 mln kr e 40%), samal ajal kui meritsi suurenes see 120 mln kr võrra e 10%. Reisijateveo ekspordi kasv annab tunnistust Eesti veondusfirmade konkurentsivõime tõusust, sest reisijateveo import kahanes minimaalselt. Kõige kiirem oli veonduses ekspordi kasv maismaatranspordiga osutatud muude veoteenuste osas (70%).

Teenuste import moodustas 1998. aastal 12 miljardit krooni (vt tabel 12 ja joonis 6), olles võrreldes 1997. aastaga 18% e 1,8 mld kr suurem.

Teenuste impordi kiirem kasv võrreldes nende ekspordiga oli kõige enam tingitud veoteenuste impordi suurenemisest 900 mln kr võrra e 19%. Ülejäänud teenuseliigid suurendasid importi suhteliselt võrdselt, kusjuures kõige kiirem oli kasv võrreldes 1997. aastaga ehitusteenuste (49%) ja valitsusteenuste osas (26%). Reisi- ja äriteenuste import suurenes mõõdukalt (11%).

Reisiteenuste impordikasvutempo aeglustumine oli tingitud majandussurutisest, sest eestlastest piiriületajate arv kasvas kokku vaid 2,8%. Ühtaegu suurenesid turismifirmade imporditeenused aastaga 32%. Kui 1997. aastal oli palju Soome külastusi, siis 1998. aastal oli reiside geograafia laiem ja reisid kallimad. Kõige kiiremini kasvas reiside arv Vahemeremaadesse ja Ida-Euroopa riikidesse, aasta lõpus olid atraktiivsed ka Läti ja Venemaa.

Tulud

1998. aastal tulude bilansi puudujääk võrreldes 1997. aastaga kahanes (vt tabel 13). See oli seotud portfelliinvesteeringutulude negatiivse saldo muutumisega positiivseks. Negatiivne põhikapitalitulude saldo kahanes 500 mln kr võrra. Ainsana - 2,5 korda - kasvas muudelt investeeringutelt saadud tulude negatiivne saldo.

Tulude sissevool Eestisse suurenes 14% (vt tabel 14), st vaid veidi aeglasemalt kui 1997. aastal. Oluliselt muutus aga nende struktuur: enim (22%) kasvas portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadud tulude sissevool, samal ajal kui põhikapitalina välismaale tehtud rahapaigutused tõid 1998. aastal kahjumit, kasvas vaid intressitulu.

Tulude väljavool Eestist kahanes aastaga 12% (vt tabel 15), seejuures varasemate põhiliste tululiikide osas 33--35%. See oli tingitud kahjumite tõttu vähenenud reinvesteeritud tuludest. Tulu muudelt investeeringutelt suurenes 73% e 500 mln kr, mis muutis selle tululiigi tulude väljavoolu struktuuris kõige tähtsamaks. Põhikapitali osas muutus tulude väljavoolu näitaja neljandas kvartalis positiivseks, mis tähendab, et Eesti ettevõtted töötasid sel ajal kahjumiga.

Ülekanded

Ülekannete positiivne saldo moodustas 1998. Aastal 2,1 miljardit krooni ja kasvas 1997. aastaga võrreldes 28%. Valitsusülekannete sissevool suurenes 19% ja eraülekannete oma 57%. Kui valitsusülekannete sissevool kasvas nominaalselt sama palju nagu 1997. aastalgi, siis eraülekannete sissevool võrreldes nende väljavooluga kiirenes.

KAPITALI- JA FINANTSKONTO

Võrreldes 1997. aastaga oli raha sissevool kapitali- ja finantskonto kaudu märksa tagasihoidlikum, võrreldav 1996. aasta tasemega ning moodustas 6,8 miljardit krooni.

Kapitalikonto käive võrreldes eelnenud aastatega suurenes. Konto kaudu saabus Eestisse 25 miljonit krooni, mis oli seotud peamiselt kapitaliülekannetega erasektorisse.

Finantskonto struktuur oli 1998. aastal märksa soodsam kui aasta varem. Lühiajaline laenukapital asendus otseinvesteeringukapitaliga ning portfelliinvesteeringukapitali vood jäid tasakaalu (vt joonis 7 ja joonis 8).

Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringute seisukohalt kujunes 1998. aasta üliedukaks. Netootseinvesteeringud suurenesid aastaga enam kui neli korda ning Eestisse paigutatud pikaajaliste finantsinvesteeringute maht ületas 1997. a vastava näitaja kahekordselt. 1998. a jooksul investeerisid välisosanikud Eestisse 7,9 miljardit krooni ning residentidest ettevõtjad välismaal asuvaisse tütar- ja sidusettevõtteisse 0,1 miljardit krooni (vt joonis 9). Aasta kokkuvõttes ületas otseinvesteeringute positiivne saldo finantskonto ülejäägi.

Peamiselt tänu finantssektori atraktiivsusele kasvasid 1998. aastal Eestisse tehtud otseinvesteeringud eelnenud aastaga võrreldes 2,1 korda (vt tabel 16). Kogu otseinvesteeringukapitali sissevoolust moodustasid investeeringud aktsiakapitali 71% ning laenukapital 17%. Pikaajalised laenud moodustasid viimasest omakorda 64%. Sarnaselt III kvartaliga olid välisinvestorid ka IV kvartalis sunnitud strateegilise osaluse saavutamiseks kulutama rohkem kui 2,5 miljardit krooni. Esmakordselt alates rahareformist oli 1998. a viimases kvartalis välisosalusega firmade majandustegevus 125 miljoni krooniga kahjumis. Valdavalt on see seletatav aasta lõppedes ettevõtteis läbiviidava raamatupidamise auditiga. Aasta kokkuvõttes oli reinvesteeritud tulu näitaja siiski positiivne, kuigi võrreldes 1997. aastaga oli reinvesteeritud summa enam kui poole väiksem. Kui kahel eelnenud aastal oli välisosalusega ettevõtete laenukoormus oma strateegiliste välispartnerite ees suurenenud kokku umbes miljard krooni, siis ainuüksi 1998. a jooksul oli kasv 1,3 miljardit krooni.

1998. aastal investeerisid Eestisse enim Rootsi ja Soome ettevõtjad ning peamiselt rahandusse ja tööstusse. Valdavalt tänu tööstusettevõtete kaubanduskrediidi nõuete suurenemisele vähenesid rohkem kui 189 miljonit krooni Venemaa otseinvesteeringud Eestisse (vt tabel 17).

Võrreldes otseinvesteeringute sissevooluga Eestisse jäid residentide kapitalimahutused välismaal asuvaisse tütar- ja sidusettevõtteisse 1998. aastal tühisteks (vt tabel 18). Tänu pikaajaliste finantsinvesteeringute voogude muutlikkusele aasta jooksul suurenesid välismaale tehtud otseinvesteeringud siiski 71 miljoni krooni võrra. Kui aktsiakapitaliinvesteeringud välisriikidesse olid mahult ligilähedased 1997. a omadega, siis laenukapitali osas nõuded vähenesid, seda valdavalt lühiajalise kapitali puhul. 1998. a IV kvartalis süvenes veelgi mitteresidentsete tütar(sidus)ettevõtete tegevuskahjum, mis aasta kokkuvõttes kujunes 48,4 miljoni krooni suuruseks.

1998. aastal suurenesid Eesti ettevõtjate otseinvesteeringud enim Lätis, Ukrainas ja Leedus. Endiselt eelistati rahandust, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindust ning hulgi- ja jaekaubandust (vt tabel 19).

Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringute 3,7 miljardi krooni suurune sissevool 1997. aastal asendus 1998. aastal sisse- ja väljavoolu suhtelise tasakaaluga, seda nii Eestisse kui Eestist välismaale tehtud investeeringute puhul (vt joonis 10). Portfelliinvesteeringute nõuded suurenesid 1,9 miljonit krooni ning kohustused 19,7 miljonit krooni. Ühtaegu muutus oluliselt nõuete ja kohustuste struktuur.

Nõuete poolel liikus kapital omandiväärtpabereist võlaväärtpabereisse: investeeringud välismaistesse võlaväärtpaberitesse suurenesid 617,6 mln kr võrra, omandiväärtpabereisse aga vähenesid 619,5 mln kr võrra (vt tabel 20). Eriti järsk oli muutus omandiväärtpaberite nõuetes võrreldes 1997. aastaga. Sellise ümberstruktureerimise põhjuseks võib lugeda keerulist majandussituatsiooni ning investorite suurenenud ettevaatlikust investeeringuobjektide valikul.

Eestisse tehtud investeeringute puhul oli olukord vastupidine: investeeringud võlaväärtpabereisse vähenesid 296,6 mln kr võrra, omandiväärtpabereisse aga suurenesid 316,3 mln kr võrra. Peamist rolli mängisid seejuures muu sektori ettevõtted. Portfelliinvesteeringud pankadesse vähenesid 204,6 miljonit krooni. Kui varasemail aastail portfelliinvesteeringuvood Eestisse kasvasid, ulatudes 1997. aastal ligi 6 miljardi kroonini, siis 1998. aastal suurenesid portfelliinvesteeringute kohustused kokku kõigest 19,7 mln kr võrra.

Muud investeeringud

Eelnenud aastate muude investeeringutesissevool asendus 1998. aastal 1,1 miljardi kroonise väljavooluga, kusjuures residentide investeeringud välismaale ületasid Eestisse investeeritud kapitali mahu (vt joonis 11).

Lühiajalise kapitali netoväljavool moodustas üle 1,6 miljardi krooni. Selle peamiseks põhjuseks oli muu sektori lühiajaliste nõuete märgatav suurenemine. Pankade muude investeeringute nõuded vähenesid. Pikaajalise kapitali osas ületas sissevool väljavoolu 512,9 miljoni krooniga (vt tabel 21).

Kohustused suurenesid ligi 1,3 miljardit krooni. 1997. aastal aset leidnud intensiivse välislaenamise kõrval oli see tagasihoidlik näitaja. Samal ajal vähendasid kohustuste kasvu ka pangandussektori tehtud lühiajaliste laenude tagasimaksed (vt tabel 22).

Nõuded kasvasid 2,4 miljardit krooni. Kaubanduspartnerite võlgnevused suurenesid rohkem kui miljardi krooni võrra, seda peamiselt Venemaa majandusraskuste tõttu. Residentide deposiitide maht välispankades kasvas samuti ligi miljard krooni. Suur osa oli siin valitsussektori poolt stabiliseerimisreservi paigutatud summadel.

RESERVID

Alates rahareformist kuni 1997. aastani oli kapitali netosissevool Eestisse pidevalt suurem kui jooksevkonto impordinõudluse kasv. Sellega kaasnes välisvaluutareservide suurenemine ning maksebilansi positiivne üldbilanss.

1998. aastal oli maksebilansi üldbilanss kapitali sissevoolu aeglustumisest tingituna sisuliselt tasakaalus ning reservid kasvasid vaid 126,4 miljonit krooni (vt joonis 12). Ei suurenenud ka rahapakkumine, mille muutumine sõltub valuutakomitee süsteemi puhul reservide muutusest.

RAHVUSVAHELINE INVESTEERIMISPOSITSIOON JA VÄLISVÕLG

1998. a lõpuks oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 29 miljardi krooni ulatuses negatiivne. Võrreldes 1997. a lõpuga kasvas see 4,5 miljardi krooni võrra e 18% ning moodustas 40% Eesti oodatava SKP suhtes. Aasta jooksul suurenesid Eesti residentide nõuded mitteresidentidele 0,9 miljardit krooni ning kohustused mitteresidentide ees 5,4 miljardit krooni.

Lühiajaline positsioon muutus 4 miljardi krooni ulatuses positiivseks, negatiivne pikaajaline positsioon seevastu kasvas kolmandiku võrra (vt tabel 23).

Võrreldes 1997. a lõpuga muutus mõnevõrra ka välisnõuete ja -kohustuste struktuur. Nõuetes vähenes otse- ja portfelliinvesteeringute ning välisvaluutareservide osatähtsus ja suurenes muu investeerimiskapitali osa. Kohustustes aga vähenes portfelliinvesteeringute ja suurenes otseinvesteeringute osatähtsus.

Otseinvesteeringute netopositsioon moodustas Eesti rahvusvahelisest investeerimispositsioonist endiselt kaalukaima osa. Välismaised otseinvestorid olid 1998. a lõpuks Eestisse paigutanud 24,3 miljardit krooni (1,8 miljardit USD), mis hoiab Eestit otseinvesteeringute kogumahult elaniku kohta (1249,3 USD per capita) jätkuvalt Kesk- ja Ida Euroopa riikide hulgas esimeste seas. Eesti residentide otseinvesteerimispositsioon välismaal moodustas sellest 11% e 2,6 miljardit krooni. Eestisse ja Eestist välismaale paigutatud otseinvesteeringuid riigiti ja tegevusalati iseloomustavad joonised 13-16.

Võrreldes 1997. aastaga on võla iseloomuga kapitali osatähtsus välisnõuete struktuuris suurenenud, väliskohustuste pool pole aga muutunud. Arvestades välisnõuete ja -kohustuste hulka üksnes võlad, moodustas Eesti majanduse koguvälisvõlg (gross external debt) 40,6 miljardit krooni e 55% oodatava SKP suhtes (1997. aastal 56,5%). Eesti netovälisvõlg (net external debt) oli samal ajal 11,8 miljardit krooni ja see kasvas 16%ni oodatava SKP suhtes (1997. aastal 14,9%). Valitsussektori koguvälisvõlg aasta jooksul kahanes ning moodustas 3,1 mld kr e 4,2% oodatava SKP suhtes. Valitsussektori netovõlg oli 1,8 mld kr. Seoses välislaenamise vähenemisega on viimastes kvartalites võla juurdekasv peatunud. Välisvõla muutumist alates 1997. aastast on kujutatud joonisel 17.

KLIENTIDE RAHVUSVAHELISED TEHINGUD EESTI PANGANDUSSÜSTEEMI VAHENDUSEL

Järgnev osa käsitleb Eesti kommertspankade klientide maksebilansitehinguid viimase nelja aasta jooksul.

Rahvusvaheliste maksetena käsitletakse makseid, mille puhul:

1. ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki;
2. mõlema osapoole krediidiasutus asub Eestis, aga makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eestit asuvat korrespondeeruvat krediidiasutust;
3. üks makse osapooltest on mitteresident.

MAKSETEHINGUTE ARV JA KÄIVE

Välismaksetehingute arv on nelja aastaga kasvanud mitmekordseks. Võrreldes 1995. a algusega oli laekunud maksete arv suurenenud 3,3 korda (1998. aasta IV kvartalis toimus võrreldes III kvartaliga 24,3%line langus). Lähetatud maksete arv kasvas aastail 1995-1998 2,2 korda (võrreldes 1998. a III kvartaliga toimus IV kvartalis 1%line kasv; vt joonis 18 ja tabel 24). 1998. aastal suurenes laekunud välismaksete arv võrreldes 1997. aastaga 30,1%, lähetatud välismaksete arv aga 10,6%.

Joonisel 19 on toodud Eesti kommertspankade klientide poolt teostatud rahvusvaheliste maksete käibed ning saldod aastail 1995-1998. Nelja aastaga suurenes rahvusvaheliste maksete käive laekunud maksete osas 5,5 korda ning lähetatud maksete osas 3,2 korda. Võrreldes 1997. aastaga kasvas 1998. aastal laekunud maksete käive 29,7% ja lähetatud maksete oma 1,9%. 1998. a IV kvartalis toimus võrreldes III kvartaliga aga kahanemine, vastavalt 23,7 ja 24,5% (vt joonis 19 ja tabel 25).

Lähetatud maksed olid 1998. aastal keskmiselt 1,4 korda suuremad kui 1995. aastal (vastavalt 296 600 ja 207 600 krooni). Laekunud maksed olid aga nelja aastaga kasvanud keskmiselt 1,6 korda - 1995. a 244 000 kroonilt 1998. aastal 400 000 kroonini.

VALUUTADE KASUTAMINE[2]

Valuutade osatähtsus välismaksetehinguis ei ole aastail 1995-1998 eriti oluliselt muutunud. Domineerivaks valuutaks on olnud Ameerika dollar, ehkki selle osatähtsus oli 1995. a 49,3%lt kahanenud 1998. aastal 38%ni maksete kogukäibest. Saksa marga osatähtsus suurenes sama perioodi jooksul 12%lt 20%ni.

Enamiku olulisemate valuutade osatähtsus oli 1998. a IV kvartalis laekunud ja lähetatud maksete lõikes sarnane. Suurem osa tehinguid (30,4% käibest) tehti dollarites. Saksa marga osatähtsus oli 28,9%, Eesti krooni ja Soome marga oma 12,9%. Muudest valuutadest leidsid enam kasutamist Rootsi kroon (3,9% käibest) ja Vene rubla (1,7%; vt joonis 20).

1998. a IV kvartalis jätkus Ameerika dollari kasutamise langus. Võrreldes III kvartaliga kahanes see 6,6 protsendipunkti, kogu 1998. a jooksul 13 protsendipunkti. Saksa marga, Eesti krooni ja Soome marga osatähtsus võrreldes III kvartaliga aga suurenes vastavalt 9,1; 5,5 ja 2,5 protsendipunkti. Muude valuutade osatähtsus kahanes 10,6 protsendipunkti. 1998. a jooksul suurenes Eesti krooni kasutamise osatähtsus 8,1 protsendipunkti.

Tehingute arvu järgi sarnanes valuutade kasutamine nende osatähtsusele käibe järgi (USD 28%, DEM 26%, SEK 6% ja RUR 1,6%). Eesti krooni osatähtsus oli laekunud ja lähetatud maksete osas vastavalt 13,6 ja 8,4%. 1998. aastaga suurenes Eesti krooni kasutamine 4 protsendipunkti, ulatudes IV kvartalis10,5%ni tehingute koguarvust.

Eesti Panga maksebilansistatistika allosakond

MAKSEBILANSI PÕHIMÕISTED

Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.

Maksebilanss:

  kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP; ingl k gross domestic product; GDP), rahvusliku koguprodukti (RKP, ingl k gross national product; GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (rahvuslik koguprodukt tulude aspektist; ingl k gross disposable income; GDI) kujunemist;
  näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri;
  aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajanduslikku positsiooni teiste riikidega;
  aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.

Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, milleks ei ole üksnes raha liikumine. Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud, lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ning tekkepõhisel alusel.

Välisnõuded (-aktiva) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne.

Väliskohustused (-passiva)on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne.

F.o.b (ingl k free on board) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini.

C.i.f (ingl k cost, insurance, freight) hind näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini.

Üldkaubanduse süsteemi (ingl k general trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad ületavad tollipiiri.

Põhikaubanduse süsteemi (ingl k special trade system) rakendamisel võetakse kaubad arvele siis, kui nad lähevad sisekäibesse e vabasse ringlusse.

Otseinvesteeringutena käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, mis moodustab 20% või enam ettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelisele standardile kajastatakse otseinvesteeringutena ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, k.a kaubanduskrediit.

Tütarettevõte on emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, milles emaettevõte omab üle 50% lihtaktsiatest või osadest.

Sidusettevõte on ettevõte, milles teine ettevõte omab 20--50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.

Portfelliinvesteeringud on üldjuhul väärtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi- ja võlaväärtpaberiinvesteeringuteks. Omandiväärtpaberiinvesteeringuga ei kaasne olulist osalust. Võlaväärtpaberiinvesteeringutena käsitletakse investeeringuid tagatud ja tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu- ja müügiõigust või -kohustust tõendavate väärtpaberite) osatähtsus väike, käsitletakse neid seni võlaväärtpaberiinvesteeringutena.

Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfelliinvesteeringud. Nende hulka kuuluvad:

  kaubanduskrediit - müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mida kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni (RIP) arvestuses;
  laenud - majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringutega;
  sularaha ja hoiused - mitteresidentide Eestis olevad pangaarved ning Eesti residentide välispankades olevad arved (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki);
  muud nõuded ja kohustused on muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.

Reservid on riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara.

Majandussektorid on maksebilansis ja RIPi arvestuses jaotatud alljärgnevalt:

  valitsussektor - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ning riiklikud fondid;
  rahandusinstitutsioonid -- Eesti Pank kui riigi keskpank;
  pangad -- kommertspangad;
  muud sektorid -- ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised).

Rahvusvaheline investeerimispositsioon (RIP) on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ja välisfinantskohustuste konsolideeritud koondbilanss teatud kuupäeva seisuga.

Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning välisfinantskohustuste vahe.

Lühiajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on lühiajalised (maksetähtajaga 1 aasta ja vähem) välisnõuded ja väliskohustused. Portfelliinvesteeringuid ja keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks, olenemata nende tegelikust tähtajast.

Pikaajaline positsioon on netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtajaga üle 1 aasta) välisnõuded ja väliskohustused. Otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks.

Netovälisvõlg on riigi kõigi majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t võla iseloomuga välisnõuete ja väliskohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (neid kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa)kapitali tehtud otse- ja portfelliinvesteeringud ning reinvesteeritud tulu (eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). Välisvõla komponendid on toodud tabelis 25.

Tabel 26

Instrument Omakapitali komponent Välisvõla komponent
Otseinvesteeringud: aktsia- ja osakapital    
Otseinvesteeringud: reinvesteeritud tulu    
Otseinvesteeringud: laenud tütar- ja sidusettevõtteile    
Portfelliinvesteeringud: omandiväärtpaberid    
Portfelliinvesteeringud: võlaväärtpaberid    
Muud investeeringud    
Reservid: kuld    
Reservid: SDRid    
Reservid: muud reservaktivad    

Maksebilansi jooksevkontol on kreedit- ja deebetkirjed välja toodud eraldi, finantskontol aga koos, st netokirjetena.

Maksebilansis kajastatakse välisfinantsnõuete suurenemist (k.a reservid) miinusmärgiga ning vähenemist plussmärgiga. Välisfinantskohustuste suurenemine kajastub plussmärgiga ning vähenemine miinusmärgiga.

[1] Kaupade ekspordi ja impordi andmed erinevad Statistikaameti (ESA) poolt avaldatavaist, kuna Statistikaameti poolt kasutatava üldekspordi ja -impordi (general trade system) asemel kasutab Eesti Pank nn põhikaubanduse (special trade system) meetodit. See tähendab, et eksport ei sisalda eelnevalt tollilattu imporditud kaupade taasväljavedu ega nende vormistamist vee- ja õhusõidukite varudeks. Import ei sisalda sisseveetud kaupade tolliladustamist, lisatud on aga kaupade tarned tollilaost vabasse ringlusse ja töötluseks. Ekspordi puhul on arvesse võetud ESA väliskaubandusstatistikas kajastamata võimalikke hinnamoonutusi kaupade ekspordil tolliladude kaudu.
Kõik võrdlused on väliskaubanduse analüüsis toodud 1997. a suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.
Väliskaubandusstatistika erinevusi on käsitletud ka Eesti Panga koduleheküljel.
Järgnev analüüs ei sisalda Eesti Panga statistikaosakonna poolt maksebilansi väliskaubandusbilanssi (vt tabel 1) tehtud täiendusi (kapitalikaupade remont, salakaubanduse osa arvestamine jm). Import on antud c.i.f hindades ja analüüsitud kaupleva maa järgi.
[2] Analüüsides tehinguid valuutade järgi, on kogumist välja jäetud tehingud alla 100 000 Eesti krooni, kuna viimased on kajastatud Eesti Panga käsutuses olevas statistikas ainult Eesti kroonides ning seetõttu moonutaks nende tehingute arvestamine oluliselt tegelikku pilti.