1999. AASTA RAHAKALENDER
MÄRTS

4. MÄRTS

Eesti Panga nõukogu otsus
finantssektori järelevalve institutsionaalse reformi kohta

Otsuses rõhutatakse, et finantsjärelevalvete ühendamise töörühma aruandes on argumenteeritult märgitud, et:

  ühtse finantsjärelevalve institutsiooni loomine Eestis on põhjendatud nii finantsturgude integreerituse kui ka väiksuse tõttu;
  tuginedes rahvusvahelisele kogemusele ning arvestades Eesti spetsiifikat, on Eestile sobivaim järelevalve institutsionaalne vorm uus, sel eesmärgil spetsiaalselt asutatav, iseseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on piisava autonoomia ja volitustega võrdväärne vastutus, samuti poliitiline ja finantsiline sõltumatus;
  ühendamise üheks oluliseks eelduseks on eelnev administratiivse suutlikkuse tugevdamine panga-, kindlustus- ja väärtpaberijärelevalves, et välistada ühendamise käigus ka lühiajalist järelevalve kvaliteedi langust. Seejuures tuleb arvestada, et johtuvalt Eesti Panga ning Rahandusministeeriumi muude struktuuriüksuste kaudsest seotusest järelevalvetegevusega on reformi mõju Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja nimetatud järelevalveasutuste töökorraldusele oluliselt mitmekülgsem kui vaid finantsiline;
  otsus pangandus-, väärtpaberituru- ja kindlustusjärelevalve ühendamiseks tuleks vastu võtta ning edasine detailne tegevuskava Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse vahel kokku leppida hiljemalt 1. septembriks 1999;
  järelevalvete ühendamist tuleb alustada seadusandlikust reformist, mis muuhulgas eeldab väärtpaberituru ja kindlustusseaduse vastuvõtmist hiljemalt 1. jaanuariks 2000 ning finantsjärelevalve seaduse ja teiste seadusandlike aktide muudatuste vastuvõtmist hiljemalt 30. juuniks 2001;
  järelevalvete tegelik ühendamine saab toimuda alles pärast õigusliku raamistiku valmimist, seega mitte varem kui 1. jaanuarist 2002;
  finantsjärelevalvete ühendamise kava väljatöötamiseks tuleb moodustada formaalne ametkondadevaheline töörühm, millele on antud selgelt piiritletud ja poliitilisel konsensusel põhinev mandaat reformikava väljatöötamiseks;
  ühendamise kava väljatöötamisel ja reformi läbiviimisel tuleb vajadusel kasutada ka väliskonsultantide abi.

Võttes aluseks finantsjärelevalvete ühendamise töörühma põhiseisukohad, arvestades valuutakomiteel põhineva rahapoliitilise raamistiku eduka toimimise sõltuvust finantssektori tugevusest ja lähtudes Eesti Panga nõukogu 1998. a 7. aprilli otsusest, otsustas Eesti Panga nõukogu:

1. pidada põhjendatuks Eestis uue, ühtse finantssektori järelevalveasutuse loomist panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni baasil;

2. arvestades Eesti finantsturgude struktuuri, rahvusvahelisi suundumusi ning Eesti eelseisvat ühinemist Euroopa Liiduga, on ühtse finantssektori järelevalveasutuse sobivaim institutsionaalne vorm poliitiliselt ja finantsiliselt sõltumatu avalik-õiguslik juriidiline isik;

3. kuni poliitiliselt ja finantsiliselt sõltumatu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamiseni tuleb säilitada Eesti Pangale vähemalt krediidiasutuste järelevalve teostamise kohustus või siduda ühtne finantssektori järelevalveasutus institutsionaalselt Eesti Pangaga.

5. MÄRTS

Eesti Panga presidendi käskkiri
aasta 2000 infotehnoloogiliste probleemide lahendamist koordineeriva ajutise komisjoni moodustamise kohta

2000. aasta saabumisega seotud võimalike infotehnoloogiliste probleemide lahendamise koordineerimiseks Eesti Pangas ja pangainspektsiooni järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide vastava tegevuse ülevaatamiseks moodustati käskkirja alusel komisjon, mille ülesanne on tagada 2000. aasta saabumisega seotud võimalike infotehnoloogia alaste probleemide lahendamise koordineerimine ja kontroll selle üle Eesti Pangas, samuti valmisolek koostööks teiste institutsioonidega 2000. aasta saabumisega seotud võimalike infotehnoloogiliste probleemide lahendamiseks.

12. MÄRTS

Eesti Panga presidendi käskkiri
osaluspensioni rakendamise korra kehtestamise kohta

Lähtudes Eesti Panga nõukogu 1998. aasta 15. juuni vastavast otsusest, kehtestati käskkirjaga Eesti Panga töötajate ja nõukogu liikmete osaluspensioni rakendamise kord. Selle järgi hüvitab pank panga töötajaile ning nõukogu liikmeile osaliselt nende poolt tehtud vabatahtliku pensionikindlustuse sissemaksed.

17. MÄRTS

Eesti Panga presidendi määrus
Eesti Panga presidendi 1997. a 31. detsembri määruse muutmise kohta

Krediidiasutuste seaduse 36. ja 52. paragrahvi alusel ning tulenevalt 1. juulist 1998 kehtima hakanud krediidiasutuste uutest usaldatavusnormatiividest, muudeti määrusega 1997. a 31. detsembri määruse (vt Eesti Panga bülletään nr 8, 1997, lk 6) sõnastust üldise riskireservi arvestusbaasi kohta. Arvestuse baasiks on nüüd riskiga kaalutud varade ja bilansiväliste kohustuste summa vastavalt Eesti Panga presidendi 1998. a 30. juuni määrusega "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid"(vt Eesti Panga bülletään nr 4, 1998, lk 7-8) kinnitatud lisale nr 1 "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil".

24. MÄRTS

Eesti Panga presidendi määrus
kohalike omavalitsuste maksevõimelisuse ja tagatiste kontrollimise kohta laenu andmisel ning finantsnõuete omandamisel

Eesti Panga seaduse 14. paragrahvi 3. punkti ning 22. paragrahvi 1. lõike 4. punkti, samuti krediidiasutuste seaduse 40. paragrahvi 2. ja 4. lõike alusel on krediidiasutustel ja nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvail äriühinguil keelatud anda kohalikele omavalitsustele laenu ja omandada nende poolt välja antud väärtpabereid (sh osta võlakirju teiseselt turult) ilma laenutaotleja maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu kontrollimata. Kontrollimiseks on krediidiasutused kohustatud enne tehingu sõlmimist taotlema Rahandusministeeriumilt kirjalikku tõendit selle kohta, et ministeeriumil ei ole tehingu suhtes vastuväiteid, arvestades kohaliku omavalitsuse senist krediidiajalugu ja Eesti üldist eelarvepoliitilist olukorda.

Määrus kehtib 1999. a lõpuni.

25. MÄRTS

Eesti Panga presidendi määrus
meenemündi käibelelaskmise kohta

Kooskõlas rahaseaduse 2. paragrahviga ja Eesti Panga nõukogu otsusega 15. juunist 1998 (vt Eesti Panga bülletään nr 4, 1998, lk 4), lasti määruse alusel 26. märtsil 1999 käibele meenemünt nimiväärtusega 15,65 krooni.

Münt on pühendatud Eesti Panga 80. aastapäevale ja Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtule ning tema nimiväärus vastab 1 eurole. Austria Rahapajas vermitud mündi kullasisaldus on 900 promilli, diameeter 13,92 mm, mass 1,73 g ja kvaliteediaste proof. Mündi, mille esiküljel on riigivapp, tagaküljel aga muhu mänd, arengut ja liikumist sümboliseeriv spiraal ning 11 tähte, mis märgivad Euroopa Rahaliidu kolmanda etapiga liitunud riike, on kujundanud Tiiu Kirsipuu. Münte vermitakse 5000.

Mündi müük algab 3. mail Eesti Panga muuseumis.