ÜLEVAATEGA SEOTUD MÕISTETE LÜHISELETUSI

Arbitraaž Riskivaba vahendustegevus, mille käigus ühelt turult ostetud kaup või valuuta müüakse kasumit saades teisel turul. Arbitraaaž on oluline tegur turumajanduse efektiivsuse suurendamisel, elimineerides võimalikke ebakõlasid ühesuguste kaupade hindades.
Avatud majandus Majandus, kus kaupade ja kapitali vaba liikumine üle riigipiiri on olulise tähtsusega. Mõistet kasutatakse tähistamaks ka riike, kus kaupade ja kapitali liikumist ei ole piiratud.
Avatud sektor Otseselt väliskonkurentsi tingimustes tegutsev majandussektor (eksporditavad või impordiga konkureerivad tooted ja teenused).
Avaturuoperatsioonid Keskpanga tegevus, kus teatud väärtpaberite ostu või müügi abil raha- või kapitaliturul mõjutatakse pankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müük vähendab rahahulka.
Baasraha Maksevahendina kasutatavad keskpanga passivad ehk kohustused. Enamasti sularaha ja pankade arved (reservid) keskpangas. Nimetatakse ka keskpangarahaks või rahaagregaadiks M0.
Deflatsioon Üldise hinnataseme langus ehk negatiivne inflatsioon.
Deposiitraha Peamiselt nõudmiseni hoiustel krediidiasutustes olev raha, mida saab kasutada maksete sooritamiseks.
Devalvatsioon Rahvusvaluuta ametliku hinna vähendamine teiste valuutade suhtes.
Disinflatsioon Kõrge inflatsiooni oluline vähenemine või kadumine.
Efektiivsus Majandusressursside kasutamine viisil, mis võimaldab antud tehnoloogia ja sisendite puhul toota suurima hulga hüviseid.
Finantsvahendaja Institutsioon, mis võtab vastu vahendeid säästjatelt ja annab nad edasi laenuvõtjatele või teistele investeerijatele.
Hinnaindeks Indeks, mis näitab mingi kaupade hulga keskmise hinna muutust teatud aja jooksul. Keskmise arvutamisel kaalutakse erinevate kaupade hinnad enamasti läbi vastavalt nende majanduslikule osatähtsusele.
Inflatsioon
(inflatsioonimäär)
Üldise hinnataseme aastakasv protsentides. Hüperinflatsiooniks nimetatakse eriti kõrget inflatsiooni (näiteks 1000 või isegi rohkem protsenti aastas). Galopeerivaks inflatsiooniks nimetatakse mõnikord aastainflatsiooni ulatumist näiteks 50, 100 või 200 protsendini. Mõõdukaks inflatsiooniks nimetatakse hinnataseme tõusu, mis ei too veel kaasa tõsiseid ebakõlasid suhteliste hindade või tulude tasemes.
Interventsioon Valuuta ost või müük riigi (enamasti keskpanga) poolt, mille eesmärk on mõjutada vahetuskurssi.
Intressimäär Raha laenamise eest makstav hind. Tavaliselt väljendatakse protsendina põhisummast aasta kohta.
Investeerimine (1) Majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine tänase tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms.) kui ka immateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms.);
(2) finantsterminina on investeeringutel teine tähendus, mis kajastab mingisuguste väärtpaberite ehk finantsvara ostu tulu saamise eesmärgil.
Kohustuslikud reservid Osa hoiustest ja muudest võõrvahenditest ehk kohustuslike reservide baasist, mida pangad peavad hoidma keskpangas arvel või sularahana oma kassas.
Konverteeritavus Võimalus vabalt ja piiranguteta vahetada oma maa valuutat antud hetkel kehtiva vahetuskursi alusel välisvaluuta vastu. Täielikult konverteeritavaks peetakse ainult selliseid valuutasid, mille puhul ei kehti mingisuguseid piiranguid jooksvatest või finantstehingutest tulenevate välismaksete teostamisel ei residentide ega ka mitteresidentide suhtes.
Likviidsus (1) Ulatus, milleni mingi vara on kiiresti ja suuremate kuludeta muudetav rahaks. Raha ise on definitsiooni järgi täiesti likviidne. Väärtpaberituru likviidsus tähistab võimet vahendada suuremamahulisi tehinguid ilma märgatavate hinnamuutusteta;
(2) majandusagendi võime täita olemasolevaid ja võtta uusi jooksvaid kohustusi;
(3) raha ja teised likviidsed varad, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada.
Makroökonoomika Majanduse kui tervikuga tegelev analüüs, mis käsitleb kogutoodangut, tulusid, hinnataset, tööpuudust ja teisi majanduse koondnäitajaid.
Mikroökonoomika Analüüs, mis käsitleb selliseid majanduse üksikelemente, nagu üksiku toote hinna kujunemine, üksiku tarbija või ettevõtte käitumine jms.
Monetarism Koolkond, mis peab makroökonoomiliste kõikumiste peamiseks põhjuseks rahamassi muutumist. Monetaristide väitel võib rahapakkumise muutus lühiajaliselt mõjutada nii hinnataset kui ka toodangu mahtu, kuid pikaajalises plaanis liigub hinnatase samas proportsioonis rahamassi juurdekasvuga. Monetaristid peavad sobivaimaks rahamassi stabiilset juurdekasvu tagavat makromajanduspoliitikat.
Pikaajaline periood Mõiste, mida kasutatakse mingi muudatusega täielikuks kohanemiseks kuluva perioodi tähistamiseks majanduses. Mikroökonoomikas tähendab see perioodi, mille käigus ettevõte võib alustada tegevust või lõpetada tegevuse mingis majandusvaldkonnas. Makroökonoomikas loetakse pikaajaliseks perioodi, mille käigus kõik hinnad, palgakokkulepped, majandusootused võivad kohaneda uue olukorraga.
Pakkumispoolne šokk Makroökonoomika mõiste, mis tähistab tootmiskulude või tootlikkuse järsku muutust, mille tagajärjel kogutoodangu hulk ja hinnatase võivad ootamatult muutuda.
Raha funktsioonid Raha poolt täidetavad erinevad majanduslikud funktsioonid:
(1) maksevahend, mille abil on võimalik majanduslikult efektiivsemalt teostada vahetustehinguid;
(2) arvestusühik, mille abil on võimalik ühtsetel alustel arvutada ja võrrelda erinevate kaupade väärtust ja seeläbi vähendada praktiliselt lõpmatut hulka suhtelisi hindu (ühe kauba hind väljendatuna teises kaubas) märksa väiksemaks hulgaks rahas väljendatud absoluuthindadeks;
(3) väärtuste kogumise vahend, mille abil on võimalik hoida ja koguda vara likviidsel ehk kergesti kasutataval kujul. Raha maksevahendi ja arvestusühikuna kasutamata pole tööjaotusel baseeruva majanduse funktsioneerimine praktiliselt võimalik. Kõrge ja kiireneva inflatsiooni tingimustes võib raha funktsioonide täitmine kahjustuda sel määral, et maksevahendi ja arvestusühikuna tulevad kasutusele uued ekvivalendid (väärismetallid, sigaretid, välisvaluuta jms).
Rahamass Raha hulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankade kassades olevad summad. Kuna rahal ei ole ühest selgepiirilist definitsiooni, siis kasutatakse erinevaid rahamassi statistilisi definitsioone ehk rahaagregaate (M1, M2 jne.).
Rahaturg Kitsamas mõttes tähistab pankadevahelist kauplemist keskpanga arvetel oleva rahaga kohustuslike reservide täitmise ja soovitava maksevalmiduse saavutamise eesmärgil. Laiemas mõttes tähendab institutsiooni(e), kus ostetakse ja müüakse lühiajalisi krediidiinstrumente.
Rahvuslik koguprodukt (RKP) Mingi perioodi (enamasti aasta) jooksul mingi riigi ja tema elanike omanduses olevate tootmisfaktorite poolt toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus.
Reaalintress Intressimäär, mis rahalise väärtuse asemel on mõõdetud n.-ö. kaupades. Reaalintress leitakse, lahutades nominaalsest intressimäärast inflatsiooni.
Repotehing Väärtpaberi müük koos samaaegse lepinguga see hiljem teatud hinna eest tagasi osta.
Ressursside paigutus Viis, kuidas majandus jaotab oma ressursse (tootmisfaktoreid) võimalike kasutusvaldkondade vahel, et toota mingeid kaupu ja muid hüvesid.
Revalvatsioon Rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes.
Riigieelarve puudujääk (defitsiit) Valitsuse tulude ebapiisavus kulude finantseerimiseks mingil perioodil, kusjuures tulude hulka ei kuulu laenu teel saadavad summad ega eelmiste perioodide tulude jääk. Defitsiiti finantseeritakse tavaliselt laenuvõtmise abil.
Seaduslik maksevahend (Legal tender) Raha, mida seaduse alusel peab aktsepteerima võlgade tasumisel. Enamasti käsitletakse seadusliku maksevahendina sularaha ja mitte näiteks pangahoiuseid.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Mingi perioodi (enamasti aasta) jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus.
Suletud sektor Majandussektor, mis ei ole väliskonkurentsist otseselt mõjutatud. Siia kuulub näiteks suur osa kohalikest teenustest.
Tarbijahinnaindeks Hinnaindeks, mis mõõdab kindlaksmääratud kaupade hulga ehk ostukorvi maksumust. Ostukorvi koosseis ja struktuur on koostatud eraisikute mõne varasema perioodi tegeliku tarbimise alusel.
Tootlikkus Termin, mis tähistab valmistoodangu suhet tootmissisenditesse. Tootlikkus tõuseb, kui sama hulga sisendite abil toodetakse rohkem. Tööjõu tootlikkus võib kasvada näiteks parema tehnoloogia, suurenenud tööoskuste või täiustatud tootmisseadmete ja muu füüsilise kapitali osatähtsuse suurenemise tõttu.
Tootmisfaktorid Tootmissisendid, nagu töö, maa ja kapital, mida on vaja kaupade ja teenuste tootmiseks.
Turg Abinõu ostjate ja müüjate lävimiseks, mille abil pannakse paika nii tootmisfaktorite kui ka kaupade ja teenuste hinnad ning kogused.
Turuhälve Ebakõla, mis takistab hinnasüsteemil tagamast ressursside efektiivseimat paiknemist.
Turumajandus Majandus, kus vastuse ühiskonna käsutuses olevate tootmisfaktorite paigutust puudutavatele küsimustele (mida?, kuidas?, kellele?) annab eelkõige pakkumine ja nõudlus turul.
Vahetuskurss Ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas
Väliskaubandus- tingimused Ekspordihinnaindeksi ja impordihinnaindeksi suhe, mis näitab n.-ö. reaalseid tingimusi, millega majandus müüb oma eksporttoodangut ja ostab importkaupu.