TAUSTINFO
EESTI HINNATASE VÕRRELDES TEISTE EUROOPA RIIKIDEGA

1993. a korraldati esmakordselt ulatuslik uurimus, mis võrdles Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) erinevate riikide ja Ida-Euroopa maade hinnataset. Eesti Pank avaldas ülevaate võrdlusandmeist Eesti Panga bülletääni 1996. a 1. ja 3. numbris. Alljärgnevalt on lühidalt ära toodud iga kolme aasta tagant korraldatava uurimuse uuemad, 1996. a tulemused[1] .

Euroopa riikide hinnataseme võrdlusprogrammi (European Comparison Programme) eesmärk on leida ostujõu pariteedid ja nendega seotud majandusnäitajad. Ostujõu pariteetide alusel arvutatud näitajais on elimineeritud erinevate riikide hinnataseme erinevus. Eesti kuulus uuringus, mille andmed üleminekumaade kohta küll kiiresti vananevad, teise ehk üleminekuriikide gruppi koos Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Makedoonia, Moldova, Rumeenia, Sloveenia, Ukraina, Valgevene ja Vene Föderatsiooniga. Uurimuse sildmaaks oli Austria, mille suhtes erinevate riikide hinnataset võrreldi. Neljateistkümne riigi hulgas, kelle jaoks Austria oli võrdlusriik, oli Eesti hinnatasemelt Austria, Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia järel 5. kohal. Ostuvõime järgi moodustas Eesti hinnatase Austria omast 34,8%. Horvaatial ja Sloveenial oli see üle 50%, Venemaal, Lätil ja Leedul keskmiselt 30%. 1993. a uurimuse tulemuste järgi oli Eesti hinnatase moodustanud 25% Austria tasemest (joonis). Seega üleminekuriikide, sh ka Eesti hinnatase läheneb Euroopa arenenud riikide omale. Sloveenia ja Tšehhimaa puhul on erinevus viimaseil aastail kiiresti vähenenud.

Eeldades, et Euroopa Liidu (EL) keskmine hinnatase on küll veidi madalam kui Austrial, on Eesti ja ELi hinnataseme erinevus ometi küllaltki suur: Eesti hinnatase moodustaks keskmiselt 40% ELi hinnatasemest. Hindade erinevus on eriti suur just suletud sektoris.

[1] Vt ka "Eesti sisemajanduse koguprodukt", nr 2, 1998, lk 88-95. Eesti Statistikaamet, Tallinn 1998.