Eesti Pank on rahapoliitilisi analüüse koostanud alates 1993. aastast. Kahe viimase aastaga on sellest ülevaatest kujunenud panga keskne ja suurima lugejaskonnaga majandusväljaanne, mis kava kohaselt hakkab 2000. aastal ilmuma iga kvartal.

Rahapoliitilise ülevaate käesolev number on eriline selle poolest, et ta ilmub ajal, mil arenevate maade finantsturgude kriisi mõju maailma majandusele hakkab mööduma. Rahvusvaheline Valuutafond on maailma majanduskasvu prognoosi aasta jooksul pidevalt tõstnud, septembrikuus juba 2,8%ni. Sama suurt kasvu eeldatakse ka Euroopa Liidu riikides, arengumaade väljavaateid hinnatakse veelgi kõrgemalt. Eesti majandusele prognoositakse tänavu nullkasvu või isegi väikest langust, tulevaks aastaks aga 3-4,5%list kasvu. Majanduskasvu taastumine on Eestile eriti oluline mitte üksnes seepärast, et majanduse elavnemine tõstab elujärge, vähendab tööpuudust ja aitab lahendada muid sotsiaalseid probleeme, vaid ka seetõttu, et kasvu taastumise kiirus ja ulatus näitavad meie majanduse suutlikkust eurointegratsiooniks, võimet ühineda Euroopa Liidu majanduse tõusufaasiga.

Paljus tänu Eesti Panga senise rahapoliitika järjepidevusele möödusid kahe viimase aasta rahvusvahelised finantskriisid Eesti jaoks suhteliselt valutult. Tänu erasektori kiirele kohanemisele muutunud majandustingimustega on märkimisväärselt paranenud Eesti välispositsioon. Ent see on seotud ka põhivarasse tehtud investeeringute vähenemisega viiendiku võrra, võrreldes 1998. aastaga. Tööstuse madalseis jäi esimesse kvartalisse. Ent uute turgude leidmine, eriti toiduainetööstuse eksporttoodangu jaoks, pole kulgenud nii, nagu loodetud. Üks põhjus ongi see, et ümberorienteerumine uutele turgudele nõuab enam välisinvesteeringuid. Ka on pakkumispoolseteks niheteks, mis ei ole seotud üksnes toodete uuendamisega, vaid ka majandusharude ümberstruktureerimisega, vaja rohkem aega. See algab aga teadvustamisest, et enda sidumine üksnes ühe turuga, isegi juhul kui see turg on ajuti väga suure nõudlusega, on iga tootja jaoks suur ja põhjendamatu risk.

Kahjuks ei ole kaugeltki kõik majandusotsustused tehtud tegelikku olukorda silmas pidades. Tänavu esimesel poolaastal ületas valitsussektori töötajate keskmine palk esimest korda erasektori oma. Seda fakti poleks põhjust esile tõsta, kui majanduslanguse faasis ei oleks keskmine reaalpalk Eestis suurenenud 6,5%.

1999. aasta suveks oli Eesti majanduskeskkond pärast välisšokke stabiliseerunud. Seda iseloomustab madal inflatsioonitempo, nominaalintresside varasemast suurem langus ja finantssektori kasumlikkuse taastumine. Asjatuks osutusid kartused võimaliku finantsõhenemise kohta, sest pankade bilansimaht suurenes. Klientide usaldus pankade vastu on pärast kolme panga väljalangemist turult kiiresti taastunud. Kindlustunnet on neile lisanud ka Hoiuste Tagamise Fondi tegevus, tänu millele on väikehoiustajate kanda üksnes minimaalse omavastutuse risk.

Samas jätkus aga majanduslangusega kaasnenud pankade laenuportfelli kahanemine. Et selle põhjuseks on reaalsektori probleemid, mitte ressursinappus, seda näitab ka viivislaenude mahu kasv. Võlakirjaturg on lähenenud rahaturule ja kaotanud varasema alternatiivse laenuturu rolli. Kindlustuses jätkus konsolideerumisprotsess.

Endiselt suur oli riigi eelarvepuudujääk. Säästueelarvega tegi valitsus esimese sammu 1998. aastal ekspansiivseks muutunud eelarvepoliitika revideerimiseks tasakaalu suunas. Ent hoolimata negatiivsest lisaeelarvest kujuneb koondvalitsuse eelarve puudujääk SKP suhtes läbi aastate suurimaks. Selle rahastamiseks tuleb tõenäoliselt kasutada struktuursete reformide, eeskätt pensionireformi jaoks kogutud varusid. Elamine homse päeva arvel aga tähendab suuremaid probleeme tulevikus, sest riigivara erastamise tulud on siiski vaid ühekordsed. Nende kasutamine jooksvate kulude katteks on seetõttu lühinägelik. Ühtaegu on tasakaalus eelarve ka valuutakomiteel põhineva rahasüsteemi usaldusväärsuse tagamise üks võtmeküsimusi.

Erinevalt mõnest varasemast perioodist, mil tegu oli põhiliselt Eesti väikese avatud majanduse reageerimisega välismõjudele, nõuab praegune situatsioon konkreetseid ettevaatavaid otsustusi struktuursete reformide vallas. See eeldab nii suuremat vastutustunnet kui ka suuremat oskust planeerida tegevust lähtudes Eesti keskpikast majandusprogrammist.

Vahur Kraft
Eesti Panga president