Makseid ja väärtpaberiarveldusi mõjutav õigusraamistik koosneb Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest. Euroopa Liidu tasemel kehtestatud otsekohalduvaid õigusnorme liikmesriikide õiguses ei korrata.
Euroopa Liidu õiguse üldaktid on Euroopa Liidu institutsioonide vastu võetud määrused ja... veel
Eesti Maksekeskkonna Foorum (MKF) loodi 2012. aastal Eesti Panga, pangaliidu ja rahandusministeeriumi vahel sõlmitud kolmepoolse koostöökokkuleppega
Maksekeskkonna Foorumi eesmärk on toetada turuosaliste koostöö kaudu Eesti maksekeskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut ning... veel
Väärtpaberite arveldussüsteeme korraldavad väärtpaberite keskdepositooriumid. Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberite arveldussüsteeme haldab väärtpaberite keskdepositoorium Nasdaq CSD. Kolme riigi süsteemid toimivad ühtsel tehnilisel platvormil, arvestades riikide eripärasid. Samad tehnilised alused... veel
Klientide vajadused arveldamisel, säästmisel, investeerimisel ja laenamisel on üsna ajatud ning tehnoloogia areng finantsteenuste sisu ei muuda. Kuid tänu tehnoloogia arengule saab välja töötada senisest palju mugavamaid ja tõhusamaid... veel
Tänapäeval on pangakliendid harjunud, et raha liigub tööpäevadel ühest pangast teise mõne tunni jooksul. Alles paarkümmend aastat tagasi oli olukord sootuks teistsugune. Allpool on lühike ülevaade, kuidas pankadevahelised arveldused on Eestis arenenud.
Enne rahareformi: paberil... veel
2018. aasta lõpus oli Eestis 751 sularahaautomaati ehk ligi 200 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Samas tekkis Eesti elanikel eelmisel aastal võimalus võtta sularaha välja 350 Coopi kauplusest ja 82 Olerexi... veel
Alates tänasest saavad Eestis tegutsevad kommertspangad Eesti Panga vahendusel liituda välkmaksete arveldussüsteemiga TIPS (ingl TARGET Instant Payment Settlement), mille on välja töötanud euroala keskpangad Euroopa Keskpanga eestvedamisel. Sarnaselt teiste üleeuroopaliste välkmaksesüsteemidega... veel
Alates tänasest saavad välkmakseid teha nii SEB kui ka Swedbanki kliendid ning aasta lõpuks on see võimalus ka LHV Panga klientidel. Enam kui 100 000 pankadevahelist makset hakkab Eestis liikuma iga päev tundide asemel vähem kui 10 sekundiga, ööpäev läbi ja aasta ringi.
Eesti Panga... veel
Eestis väljastatud pangakaartidega tehti kolmandas kvartalis keskmiselt 917 000 kaardimakset päevas, millest vähemalt iga kümnes tehti viibates. Kokku tehti keskmiselt iga päev 108 000 viipemakset, neist 3500... veel
Eesti on kaardimaksete rohkuse poolest Euroopas esimese viie riigi hulgas, kuid pettuste osakaal on üks väiksemaid. Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 328 miljonil korral ja nende... veel
