Majanduslik kasv

1993. aastal toimus majandusarengus soodsaid muutusi. Ülemöödunud aasta lõpuni kestnud langustendents asendus sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Jooksvates hindades peaks Eesti 1993. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus Statistikaameti (ESA) esialgsetel hinnangutel olema ligikaudu 21 miljardit krooni (ehk 2.63 miljardit Saksa marka) 1992. aasta 14.255 miljardi krooni (ehk 1.78 miljardi Saksa marga) vastu. Püsihindade aastaarvestuses moodustab mullune kasv Eesti Panga makromajanduse osakonna andmeil 3% (1992. aastal kahanes SKT ligikaudu 15%).

Majanduskasv on saavutatud eelkõige välissuhtluse elavnemise ning ekspordi märkismiväärse suurenemise arvel. Majanduse avanemine peaks aitama hoida Eesti väljapoole suunatud arenguteel. Kui majandus ning turg on sedavõrd kitsukesed nagu Eestis praegu, pole ainult siseturule suunatud tootmine reeglina efektiivne: välisturgudel osalemist vôib pidada oluliseks ka majandusliku efektiivsuse seisukohast. Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu.

Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni.

1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu.

Inflatsioon

1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.

1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide môjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - pôhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide môjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti.

Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist.

Eelarvesüsteem

Eelarvepoliitikas algas 1993. aasta rahareformi järgselt kehtestatud üksikisiku tulumaksu piirmäära alandamisega 50-lt 33 protsendini. Maksukoormust suurendav samm oli kôrgemate looduskasutuse maksumäärade kehtestamine 1. jaanuarist ja maamaksu ning kütuseakstsiisi kehtestamine II poolaastast. Nende maksude tegelik laekum jäi oodatust väiksemaks. Juriidiliste isikute maksuvôlad riigieelarve ees küll vähenesid, ent nende jääk on endiselt suur: vôlad moodustavad ligikaudu 10 protsenti riigieelarve aastatuludest.

Ehkki valitsuse tulud kujunesid oodatust 2.8% väiksemaks, laekus eelarvesüsteemi (riigi- ja kohalikud eelarved koos ravi- ja sotsiaalkindlustuse eelarvetega) Eesti Panga makromajanduse osakonna esialgsel hinnangul summasid ligikaudu 15% rohkem kui aasta algul prognoositi. See vôimaldas vastu vôtta kaks lisaeelarvet (esimese lisaeelarve kulude katteks kasutati ka 40 miljoni krooni suurust välislaenu).

Möödunud aasta jooksul valmistati ette uued maksuseadused 1994. aastaks (riigieelarve seadus, käibemaksu seadus, tulumaksu seadus, maksukorralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus), mis arenenud Euroopa riikidega vôrreldes sätestavad madalama üldise maksukoormuse ning maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal.

Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine.

Investeeringud

Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad.

Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992. aastaga polnud - seda hoolimata laenuintressi vähenemisest. Laenude keskmine kaalutud aastaintress oli jaanuaris 33.8 ning detsembris 25.4.

Positiivne oli välisinvesteeringute rohkem kui kahekordne kasv 1992. aastaga võrreldes.

Välislaenud

Välislaenude osa Eesti majanduse finantseerimisel kasvas võrreldes 1992. aastaga oluliselt. Valdav osa senisest laenuvôtust langeb 1993. aastasse. Krediidiandjad on praeguseni olnud peamiselt rahvusvahelised organisatsioonid (Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit jne.).

Senises ulatuses ei kujuta välisvôlgade teenindamine Eesti majanduse jaoks kriitilist probleemi.

Tabel 1. Eesti Vabariigi Valitsuse välislaenud 1993.a. 31. dets. seisuga (Rahandusministeeriumi andmetel)

Laenu andja

Laenu saaja

Laenu-
garantii

Laenu eesmärk

Summa

Sellest välja
makstud

Tasumise tähtaeg

1. Statoil

EV Tööstus- ja
Energeetikamin.

EV Valitsus

Kütuse hankimine

750 000 USD

 

1.03.94

2. Commodity Credit
Corporation (USA)

EV Valitsus

EV Valitsus

Vilja ostmine

5 000 000 USD

 

Etapiti
1-7 aastat peale
viimase kauba
saabumist.
Viimane koos
24-nda osamaksu
tasumisega

3. Finnish Exportcredit
Ltd.

Eesti Pank

EV Valitsus
Soome Valitsus

Ettevõtluse arendamine
pankade vahendusel

50 000 000 FIM

26 000 000 FIM

Etapiti
3-8,5 aastat

4. Maailmapank

EV Valitsus

EV Valitsus

Hädavajalike kaupade
ostmine

30 000 000 USD

20 004 752.11 USD

15 aastat

5. Euroopa
Rekonstruktsiooni-
ja Arengupank

EV Valitsus

EV Valitsus

Energeetikaprogrammi
elluviimine

73 500 000 DEM

4 800 071.11 DEM

10 aastat

6. Euroopa Liit

 

 

"Neste" laenu tagasi-
maksmine; CSCE
liikmemaks;
Investeerimispangale
ettevõtluse arenguks;
energeetikalaen

40 000 000 ECU

Laen on ära
kasutatud

7 aastat

7. AB Svensk Export-
kredit

 

 

IFC liikmemaks; AS
Lekto; riigieelarve

10 500 000 USD

Laen on ära
kasutatud

7 aastat

8. Jaapani Eksport-
Import Pank

 

 

Maagaasi ja tehnika
ostmine

20 000 000 USD

4 022 250 USD

15 aastat

9. Austria Vabariik

 

 

 

16 000 000 ATS

 

7 aastat

10. Finnish Exportcredit
Ltd.*

 

 

 

2 100 000 USD

 

7 aastat

11. Export
Development
Corporation (Kanada)*

 

 

 

10 000 000 CAD

 

 

12. IMF

EV Valitsus

EV Valitsus

Ettevõtluse arendamine
pankade vahendusel**

11 625 000 SDR

11 625 000 SDR

Etapiti
4-10 aastat

13. IMF

Eesti Pank

EV Valitsus

Valuutareservide
kasvatamine***

30 225 000 SDR

30 225 000 SDR

Etapiti
3-5 aastat

*    ratifitseerimata laenud
**  STF = Systemic Transformation Facility = majandusliku arengu soodustamise sihtlaen
***SBA = Stand-by Agreement = tugilaen

Sotsiaalsfäär ja elatustase

Sotsiaalpoliitika põhimõtted 1993.aastal oluliselt ei muutunud. Tähtsamatest normatiivaktidest võiks nimetada märtsis vastu võetud riiklike elatusrahade seadust, kus pensioni arvutamise aluseks võeti lisaks minimaalpalgale ka arvestuslik tööstaaž. Keskmine vanaduspension tõusis 358 kroonini. Alates 1. veebruarist rakendati üliõpilaste ja magistrantide õppelaenude süsteem. Septembris võttis valitsus kasutusele arvestusliku vaesuspiiri, kuid rahakatet sotsiaalabi andmiseks vähekindlustatud peredele, kes elavad alla vaesuspiiri, sel aastal ei leitud (v.a. alaealiste lastega töötute perekondadele).

Rahvaarv vähenes riigis esialgsetel andmetel aasta jooksul 20 tuhande inimese võrra (1 526 000-lt 1 506 000-ni), sealhulgas negatiivse loomuliku iibe tõttu 6 tuhande ja negatiivse rändesaldo tulemusel 14 tuhande isiku võrra. Vastupidiselt kõikidele prognoosidele hakkas aasta teisel poolel registreeritud töötu abiraha saajate arv ootamatult vähenema. Aasta viimastel kuudel oli neid 14-15 tuhat (2.2% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast). Arvestades Eesti ametliku tööhôivestatistika praegusi vôimalusi vôib suure tôenäosusega väita, et môlemad näitajad olid tegelikult mônevôrra suuremad.

Palkade tase kõikus aasta jooksul tugevasti. Nominaalpalgad kasvasid tarbijahinnaindeksist kiiremini. Keskmine arvestuslik kuupalk oli novembris 1210 krooni (151 DEM) ja detsembris ligi 1306 krooni (163 DEM).

Eratarbimine

Turu- ja arvamusuuringute keskuse EMOR pereuuringute andmetel on perede kogutarbimine jooksvates hindades 1993. aastal 1992. a. võrreldes 77% kasvanud ja moodustas keskmiselt 566 krooni pereliikme kohta kuus. Kogutarbimine püsihindades kahanes 10%. Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme.

Vôrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti vôrra on tôusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal.

Tulude jaotus

Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti, 14.9% brutotulust) ja sotsiaalkindlustuse (1.4 protsendipunkti, 8.8% brutotulust) osakaal. Kahanenud on valuutatulud (3.2 protsendipunkti, 1.8% brutotulust) ja stipendiumid (0.3 protsendipunkti, 0.2% brutotulust).

1993. aastal lõppes tulude järsk diferentseerumine. Aasta lõpukuude tulujaotusnäitajad sarnanevad aasta alguse omadele. Vaid II ja III kvartalis oli tulude erinevus suhteliselt suurem. Keskmiselt saab 40% vaesematest peredest 18% tuludest ja 20% rikkamatest saab 45.7% tuludest.

EMOR-i jõukusgruppide lõikes suurenesid kulutused ühe pereliikme kohta kaupadele ja teenustele (vastavalt tegelikule ostukorvile) 1993. aastal kõige vaesemates peredes 40% võrra. Rikaste keskmine ostukorv kallines 42.1%.