Korduvad küsimused
Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele korduma kippuvatele küsimustele. Juhul, kui Teil on küsimus, millele vastust Te siit ei leia või kui Teile tundub, et midagi on jäänud arusaamatuks, palume helistada Eesti Panga infotelefonil 66 80 719 või kirjutada aadressil [email protected].
Oma küsimuse võite esitada ka meie veebilehel.
UKRAINA
Kus ma saan vahetada Ukraina grivnasid? Kas Eestis saab kasutada Ukraina pangakaarte?
Eestis pakub Ukraina grivnade vahetust praegu ainult Tavidi valuutavahetus. Kursid ja täpsema info leiab Tavidi veebilehelt.
Lisaks jätkavad mitmed Ukraina pangad vaatamata sõjaolukorrale digitaalsete makseteenuste (kaardid ja maksed) osutamist. Seega tasub Eestisse jõudnud Ukraina põgenikel läbi proovida, kas Ukraina pankade välja antud pangakaardid töötavad Eestis. Kui töötavad, siis saab nende kaartidega tasuda poes ostude eest ja ka sularaha eurodes välja võtta. Nende tehingute puhul määrab grivna kursi euro suhtes see Ukraina pank, kes pangakaardi välja andis.
Eesti riik pakub Ukraina sõjapõgenikele igakülgset abi ja täpsemat infot selle kohta leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehel
EESTI PANK
Kui vana on Eesti Pank?
Praegune Eesti Pank on 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglane. Pank hakkas tegutsema 3. mail 1919. aastal, mil raamatupidamisdokumentidest kanti läbi tollase keskpanga 10 miljoni marga suurune põhikapital. Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal pank ei tegutsenud. Taasasutatud Eesti Pank alustas tegevust 1. jaanuaril 1990. aastal.
Lisainfot Eesti Panga ajaloo kohta.
Kelle ees kannab Eesti Pank vastutust?
Eesti Pank annab oma tegevusest aru Riigikogule (vt Eesti Panga seaduse § 3 lg 1).
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ning sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeim organ on nõukogu. Nõukokku ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse kindlustamiseks.
Kas Eesti Pangas saab vahetada valuutat, avada arvet, hoiustada raha, võtta laenu?
Eesti Panga seadusjärgsete funktsioonide hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine, valuuta vahetamine ega kulla ost ja müük.
Eesti Panga seaduse kohaselt on Eesti Pangal järgmised ülesanded:
1) aidata kaasa Euroopa Liidu rahapoliitika kujundamisele ning viia ellu Euroopa Keskpanga nõukogu määratletud rahapoliitikat;
2) hoida ja juhtida ametlikke välisvaluutareserve;
3) aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele;
4) osaleda maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel;
5) korraldada raharinglust, aidata kaasa europangatähtede emiteerimisele ja emiteerida euromünte;
6) koostada Eesti maksebilanssi;
7) koguda ja avaldada oma ülesannete täitmiseks vajalikku statistikat;
8) täita muid seadusega Eesti Pangale pandud ülesandeid.
Kas Eesti Panga ülesanded muutusid pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmise järel osalevad Eesti Panga esindajad ka euroala rahapoliitika väljatöötamises. Eesti Pank jätkab rahvusliku keskpanga ülesannete täitmist. Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga.
Mis sai Eesti krooni kattevarast pärast Eesti liitumist euroalaga?
Eurosüsteemi liikmena jääb Eesti Pangale kohustus kindlustada raha- ja pangandussüsteemi toimimine Eestis. Sama põhimõte kehtib ka kõigis teistes eurosüsteemi liikmesriikides.
Oluline on rõhutada, et Eestis käibiv sularaha tuleb tagada eurosüsteemi kuuluva Eesti Panga ja mitte Euroopa Keskpanga varadega Sama kehtib kommertspankade Eesti Pangas hoitavate vahendite ja kohustusliku reservi kohta - Eesti Pangas hoiustatud raha tagatiseks peavad olema Eesti Panga varad. Nii nagu Eesti Pank tagas krooni ringluse, tuleb nüüd tagada euro ringlus. Euro emiteerijaks Eestis jääb Eesti Pank, kuid emissioon toimub Euroopa Keskpanga loal. Seega on ka euroalal Eesti Panga varad vajalikud, et tagada käibiva raha ning pangandussüsteemi toimimine.
EESTI KROONIDE VAHETAMINE, EURO VAHETUSKURSS, VALUUTAVAHETUS
Kui kaua saab Eesti krooni sularaha vahetada eurodeks?
Kroone saab eurodeks vahetada igavesti.
Kroone saab eurode vastu vahetada Eesti Panga muuseumis keskkursiga (1 euro = 15,6466 krooni), teenustasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. Keskpanga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 11-16.
NB! Kroone ei ole võimalik vahetada posti teel. Raha vahetamiseks palume külastada Eesti Panga muuseumit.
Millisest allikast saab alates 1. jaanuarist 2011 vaadata päevakursse?
1. jaanuarist 2011 võeti Eestis krooni asemel kasutusele euro ja Eesti Pank lõpetas päevakursside fikseerimise. Euro vahetuskursse (euro foreign exchange reference rates) fikseerib Euroopa Keskpank (EKP). Kursid arvutatakse Euroopa ja maailma keskpankade ühisandmete põhjal tööpäeviti tavaliselt kell 15.15. EKP avaldab need pärast kooskõlastust oma veebilehel Eesti aja järgi kell 16. Euro vahetuskursse ei avaldata:
laupäeviti-pühapäeviti,
1. jaanuaril,
suurel reedel,
ülestõusmispühade teisel pühal,
1. mail,
esimesel ja teisel jõulupühal.
Eesti Pank vahendab euro vahetuskursse aadressil https://www.eestipank.ee/valuutakursid, kust on võimalik euro vahetuskursse ka xml-, csv-, xls- ja html-formaadis maha laadida.
Värskeimad euro vahetuskursid saab maha laadida ka Euroopa Keskpanga veebilehelt.
Pdf-, csv-, xml- ja iPhone'i vormingus saab kursid alla laadida rubriigis 'Download latest & previous rates'. Päevakursitabel on varustatud RSS-iga üksikute valuutade lõikes.
Mahalaadimisel kasulikke näpunäiteid leidub rubriigis For developers.
Kui raamatupidamises on vajalikud valuutakursid, mis ei kuulu Euroopa Keskpanga fikseeritavate vahetuskursside tabelisse, soovitame kasutada vastava riigi keskpanga veebilehel toodud noteeringut euro suhtes. Loendi erinevate keskpankade veebiaadresse leiab Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) veebilehelt. Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku ehk SDRi kursi saab IMFi veebilehelt.
Kas Eesti Panga päevakursse varasemast perioodist (kuni 31.12.2010) on samuti võimalik vaadata?
Ajaloolised Eesti krooni päevakursid asuvad Eesti Panga veebilehel rubriigis Eesti krooni päevakursid. Valige otsinguaknas vajalik kuupäev ning vajutage nuppu Kuva.
Kas Eesti Pank avaldab veel TALIBORi ja TALIBIDi?
Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2011 lõpetas Eesti Pank 30. detsembril 2010 pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside TALIBORi ja TALIBIDi avaldamise. Kuivõrd TALIBORi ja TALIBIDi fikseeriti ülejärgmise pangapäeva tehinguteks (T + 2), siis nende viimane fikseerimise päev oli 29. detsembril 2010. Ajaloolised TALIBORi andmed asuvad endiselt Eesti Panga veebilehel rubriigis TALIBOR.
Kuidas saada tegevusluba valuutavahetuspunkti avamiseks?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi on valuutavahetusteenuse pakkuja kohustatud enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris.
Majandustegevuse registri seaduse järgi täidab registripidaja ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Infot registri kohta leiab ministeeriumi veebilehel, lisaküsimuste tekkimise korral võib kirjutada aadressil [email protected].
Mida teha pangatähtedega, mis on kaotanud kehtivuse? Kas neid saab kuskil ümber vahetada?
Infot erinevate riikide pangatähtede ja müntide kehtivuse ning nende ümbervahetamise tingimuste kohta saate vastava riigi keskpanga veebilehelt. Loendi erinevate keskpankade veebiaadresse leiab Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) veebilehelt.
Kui minu kätte on sattunud katkine välisvaluuta (nt dollar, jeen), siis kus saab selle vahetada terve vastu? Kas selle eest võetakse ka teenustasu?
Üldjuhul võtavad vastu ja vahetavad rikutud või vigastatud välisvaluutat ümber kommertspangad. Ühtset valuutade vastuvõtmise korda pole Eestis kokku lepitud. Seetõttu võib vigastatud või rikutud välisvaluuta vahetamise kord kommertspankades erineda. Sama kehtib ka teenustasude suuruse kohta. Täpsemat infot saab pangakontoritest.
Kus saan tšeki raha vastu vahetada?
Eestis tegutsevad krediidiasutused tšeki lunastamise teenust ei paku ja pangad soovitavad Euroopa piires arveldada SEPA-maksete abil, millega jõuab maksmisele määratud summa saaja pangakontole kiiresti ja soodsalt. Tšeki olemasolul soovitame kontakteeruda tšeki väljaandjaga ning paluda see asendada ülekandega. Kui see ei ole võimalik, tasub uurida lähiriikide pankadest, kas ja millistel tingimustel nemad tšekke lunastavad.
Kus saan ümber vahetada käibelt kadunud Rootsi kroone?
Rootsi vanemad 20-, 50- ja 1000kroonised rahatähed kaotasid kehtivuse 2016. aasta juunis. Kuni 31. augustini 2016 sai käibelt kadunud kroone panna Rootsis pangaarvele, kuid pärast 31. augustit saab neid vahetada vaid Rootsi keskpangas.
Kupüürid tuleks saata koos avaldusega Rootsi keskpanka, kes kannab vahetatava summa saatja pangakontole. Iga vahetuse puhul rakendub teenustasu, mis on 100 Rootsi krooni. Täpsemat teavet (inglise keeles) vahetuse üksikasjade kohta ja avalduse vormi leiate Rootsi keskpanga kodulehelt: https://www.riksbank.se/en-gb/payments--cash/notes--coins/notes/redeeming-invalid-banknotes/
Vanemad 100- ja 500kroonised rahatähed ning ühe-, kahe- ja viiekroonised mündid muutusid kehtetuks 30. juunil 2017. Täpsem teave Rootsi keskpanga kodulehel: www.riksbank.se.
EURO
Kas Soome ja teiste riikide euromüntidega saab Eestis maksta?
Kõik mündid kehtivad kogu euroalal ehk Eesti euromüntidega on võimalik maksta teistes euroala riikides ja vastupidi.
Mida teha "valgete" 1-krooniste metallmüntidega, mis on käibelt kõrvaldatud? Kus saab selliseid münte eurode vastu vahetada?
1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud 1-krooniseid münte, mis kaotasid kehtivuse 1.06.1998, saab vahetada Eesti Panga muuseumi poes selle lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 11-16.
Kus saab tutvuda euromüntide ja pangatähtedega?
Europangatähtede ja müntide info koos piltide ja turvaelemente tutvustava tekstiga leiate Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga veebilehelt.
On kurdetud, et mõnes kohas välismaal keelduvad kaupmehed 500- ja 200-euroseid vastu võtmast. Kas Eestis on kaupmehel õigus keelduda nii suurt rahatähte vastu võtmast? Kui nii tehakse, siis kuidas peaks klient käituma?
Euro kasutusele võtmise seaduse järgi on kauplejad kohustatud pangatähti vastu võtma piiranguteta. Seejuures tuleb aga arvestada Võlaõigusseaduses sätestatut, mille kohaselt kaupleja ja tarbija peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, arvestades muu hulgas vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.
Seega mõistlikkuse põhimõtte järgi peab tarbija arvestama, millise pangatähega ta midagi ostma läheb. Maksmiseks kasutatava pangatähe ja tasutava summa suhe peaks olema mõistlikult proportsionaalne. Ebamõistlik on näiteks eeldada, et kioskis kauplejal on olemas vajalik kogus tagastusraha, kui sajaeurosega tahetakse osta ajalehte, mille hind on 0,77 eurot.
Kui palju euromünte on kaupleja kohustatud ostjalt vastu võtma?
Euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kaupleja kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende nimiväärtusest.
Kas ma saan 1- ja 2-eurosendisega Soomes maksta?
Soomes on kaupmehel õigus mitte võtta vastu 1- ja 2-sendiseid euromünte juhul, kui ta on nähtavasse kohta sellesisulise teate üles pannud. Sellisel juhul ümardatakse summa 5 sendi täpsusega. Eestis on kõik euromündid kehtivad maksevahendid ja kaupmehed peavad neid aktsepteerima.
Mida peab tegema inimene, kes avastab, et tema rahakotti on sattunud valeraha? Kuidas peab käituma, et sellist olukorda vältida?
Inimesed peaksid tutvuma euro tunnustega ja kontrollima raha ehtsust selle vastuvõtmisel. Euro pangatähtede ja nende peamiste turvamärkide tutvustamiseks saatis Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga elanikele otsepostiga infotrükised. Põhjaliku ülevaate leiab ka Euroveebist ja Euroopa Keskpanga veebilehelt.
Kui kellegi kätte satub pangatäht, mis näib olevat võltsitud, tuleb pöörduda politsei poole. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust. Küll aga võib vajalike menetlustoimingutega seoses kuluda aega. Kui te pöördute võltsimiskahtlusega rahatähe ümbervahetamiseks või kontrollimiseks professionaalse rahakäitleja (nt pank, valuutavahetuspunkt) poole, siis on nad kohustatud teavitama politseid.
Kuhu peaksin pöörduma, et vahetada välja määrdunud või katkised euro pangatähed?
Kui teie käes on kahjustatud või rikutud euro pangatäht või münt, siis pöörduge selle ümbervahetamiseks kommertspanga kontorisse. Pangatähest peab olema säilinud rohkem kui pool. Mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg.
Kas Eesti Pangas saab vahetada euromünte europangatähtedeks?
Paraku ei ole Eesti Pangas võimalik euromünte pangatähtedeks vahetada. Eesti Panga muuseumipoes on võimalik vahetada vaid Eesti kroonimünte. Euromüntide vahetamiseks palume pöörduda kommertspankade poole. Alternatiivina on võimalik kasutada euromünte ka kaubanduses iseteeninduslikes sularahakassades.
PANGATÄHTEDE, MÜNTIDE JA MUUDE NUMISMAATILIS-BONISTILISTE TOODETE MÜÜK
Soovin osta ringlemata krooni pangatähti, kas ja kui kaua nimetatud tooteid osta saab?
Ringlemata kilepakendites krooni pangatähed on kahjuks läbi müüdud ja neid enam tellida ei ole võimalik.
Kus kohas saan tutvuda numismaatilis-bonistiliste toodete valiku ja hinnakirjaga?
Ülevaate toodetest saab Eesti Panga muuseumipoe veebilehelt ning e-poest.
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
Milline on kohustusliku reservi nõude määr?
Alates 18. jaanuarist 2012 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 1 protsent ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.
HOIUSTE TAGAMINE
Kuidas on kindlustatud Eesti Pangas ja kommertspankades hoitavad hoiused?
Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas Eesti kommertspankade kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse.
2011. aasta 1. jaanuarist on hoiuste hüvitamise piirmäär 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Täpsemat infot tagatud hoiuste kohta saab Tagatisfondi veebilehelt.
Mis saab minu rahast, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Hoiuste peatamise korral teavitab Tagatisfond hoiustajaid hüvitiste väljamaksmise korrast nii ajakirjanduse kui ka Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Hüvitised peab välja maksma 20 tööpäeva jooksul.
Hoiused välispankade filiaalides (vt filiaalide nimekirja Finantsinspektsiooni veebilehelt) on tagatud välispanga asukohamaa seaduste kohaselt. Täpsemat informatsiooni saab saab Tagatisfondi veebilehelt.
Mis saab minu laenudest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Nii laenu põhisumma kui ka intresside tasumist tuleb jätkata laenulepingu ja maksegraafiku kohaselt.
Mis saab minu väärtpaberitest ja pensionifondiosakutest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Panga võimalik maksejõuetus ei puuduta klientide väärtpaberikontosid ega väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, pensionifondiosakud). Kõik aktsiad ja väärtpaberid kuuluvad endiselt kliendile, pank on ainult vahendaja rollis. Aktsiate väärtus sõltub väärtpaberiturgude arengust, mitte panga käekäigust.
MAKSETE ARVELDAMINE
Mis kellaaegadel liiguvad maksed ühest pangast teise?
Alates 1. veebruarist 2014 liiguvad pankadevahelised maksed Eestis läbi üleeuroopalise jaemaksesüsteemi STEP2 ja maksed liiguvad vastavalt selle süsteemi tööaegadel. Senise Eesti Panga poolt pakutud kümne arveldustsükli asemel on viis arveldustsüklit, mis tähendab, et senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3–5 tunniga. Panga tingimused sõltuvad sellest, kas see on süsteemiga ühendatud otse või mõne teise panga kaudu.
Ülekande tegemisel peab kindlasti arvestama sellega, et kui raha peab teises pangas oleva saajani jõudma veel samal tööpäeval, siis tuleb makse algatada Swedbankis, SEBs ja Danske Bankis hiljemalt kell 16.30 ning Luminoris hiljemalt kell 15.30. Mõne panga puhul võib maksete tegemise viimane tähtaeg olla ka kell 15.00. Kui makse algatatakse hiljem, siis jõuab see saajani järgmisel tööpäeval (umbes kell 10 hommikul).
Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal.
Täpse info saamiseks ja küsimuste korral võtke ühendust oma kodupangaga.
Miks Eesti Pank ei teosta enam riigisiseseid pankadevahelisi jaemakseid?
Alates 1. veebruarist 2014 tuli Euroopa Liidu määruse kohaselt (EL 260/2012) kõik eurodes tehtavad makse- ja otsekorraldused muuta SEPA tingimustele vastavaks, sh ka need, mis tehti Eesti Panga maksesüsteemides.
Eesti Pank hakkas uue süsteemi kasutuselevõtmist ette valmistama 2012. aastal. Tänu hanke tulemusele oli Eesti Pangal võimalik pakkuda kommertspankadele paremaid maksetingimusi ja soodsamat hinda (senisest kolmandiku võrra madalamat hinda ehk kaht eurosenti ühe makse kohta). Euroopas tegutsevate jaemaksesüsteemide hinnad olid siiski soodsamad ja paljude Eestis tegutsevate pankade emapangad olid juba seotud üleeuroopalise arveldussüsteemiga STEP2, mistõttu ei valinud pangad Eesti Panga pakutavat lahendust. Seetõttu sulges Eesti Pank 31. jaanuari tööpäeva õhtul senise pankadevahelise jaemaksesüsteemi. Edaspidi jätkab Eesti Pank üleeuroopalise pankadevahelise kiirmaksete süsteemi TARGET2 Eesti osa haldamist. Kiirmaksete süsteemi kaudu on võimalik teha suuremahulisi makseid, mis jõuavad saajani umbes poole tunni jooksul.
Mis on SEPA, mis muudatusi see kaasa toob?
SEPA ühendab kõik Euroopa Majanduspiirkonna riigid (Euroopa Liidu riigid, Island, Liechtenstein, Monaco, Norra ja Šveits) ühtseks maksete alaks. See võimaldab inimestel, ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel Euroopas ühtsetel alustel algatada ning vastu võtta elektroonilisi euromakseid (pangaülekanded ja otsekorraldused). Ühtlasi viiakse SEPAga lõpule euro kasutuselevõtt, sest ühtsete makseviiside juurutamine moodustab koos eurosularahaga terviku, mis aitab tõsta kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tõhusust.
Seoses sellega asendati 1. veebruaril 2014 senine riigisisene kontonumber rahvusvahelisega ehk kontonumber muutus mõnevõrra pikemaks (senine kontonumber säilis, kuid selle ette lisandusid rahvusvahelised tähised) ja varem kasutatud otsekorraldus asendati e-arve püsimaksega.
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
Pankrotihaldurid määrab krediidiasutuste seaduse kohaselt ametisse panga registreeritud asukoha järgne maa- või linnakohus.
Pankrotihaldurite KONTAKTANDMED
AS Eesti Maapank (pankrotis)
Pankrotihaldurid Maire Arm (tel. 501 8840)
ja Helmut Pikmets (tel. 626 4300)
AS EVEA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 7.04.2006)
Pankrotihaldurid Maidu Kaasik (668 8647)
ja Villu Tragon (639 6678, 614 1800)
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise EVEA Panga (pankrotis) hoiustajatele 1. novembril 2008. a.
EVEA Panga AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks määras Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 7.04.2006 kümneks aastaks pankrotihaldurid Villu Tragoni ja Maidu Kaasiku (AT 07.04.2006).
AS ERA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 8.11.2004)
Pankrotihaldurid Jaak Annus (504 8678, 627 5500)
ja Urmas Tross (501 9750; 641 5383)
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise ERA Panga (pankrotis) hoiustajatele 5.11.2008.
Tartu Maakohtu 8.11.2004 määruse kohaselt jätkavad pankrotihaldurid Jaak Annus ja Urmas Tross oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist (AT 21.01.2005).
AS INKO-Balti Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 25.01.2002 kohtumäärusega)
Pankrotihaldurid Uno Feldschmidt (tel 644 0220)
ja Toomas Saarma (tel 627 0444, 502 7434)
AS Eesti Innovatsioonipank (sundlikvideerimisel; kustutatud äriregistrist 8.12.2003)
Likvideerimiskomisjon: Veli Kraavi (tel 625 9850, 681 1300), Anneli Uibokand, Gunnar Kivila (501 4605)
Aadress: Ahtri 8, Tallinn 10151
Telefon: 626 1315
AS Balti Ühispank (sundlikvideerimisel)
Likvideerimiskomisjon: Jüri Trumm ja Sander Zibo
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 646 0459
AS NOWE Pank (likvideerimisel)
Likvideerimiskomisjoni esimees Aleksader Bessedin
Aadress: Toompuiestee 7, Tallinn
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
Kui kaua saab EVPsid veel kasutada?
Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse järgi sai EVPsid kasutada kuni 31.12.2006. Neile, kes esitasid õigel ajal avalduse kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamiseks, makstakse hüvitisi välja kuni aastani 2012.
Lisainfot EVP kohta vt Rahandusministeeriumi veebilehel.
INTRESS VÕLASUHETES
Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 on kirjas:
Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Kui suur see määr on?
Intressimäärad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, Euroopa Keskpanga põhiintressimäärade aegrida näeb aadressil http://www.ecb.europa.eu/stats/policy_and_exchange_rates/key_ecb_interest_rates/html/index.en.html.