Maksepettuste vastu aitab ennetus, süsteemne koostöö ja teadlikkuse kasv

Kuigi pettusi ei ole võimalik täielikult välja juurida, tuleb nende toimepanek teha võimalikult keeruliseks ja kurjategijatele võimalikult vähe atraktiivseks, leiti Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril „Klikist kahjuni – kuidas pidurdada maksepettuste pandeemiat?“. Maksepettuste pidurdamise võti on kiire kohanemine, tugevam ennetus ja eri osapoolte tihe koostöö selliselt, et see ei vähendaks oluliselt Eesti digiriigile omast teenuste mugavust ja kiirust.
Loe lähemalt

Eesti Panga logo

Eesti Panga muuseum

Eesti Pank alustas tegevust 1919. aasta 3. mail, mil keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit marka.
Vaata lähemalt

Pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopa avatuse ja koostöö vaimu. Euroopa Liidu 12 tähte on tänapäeva Euroopa dünaamilisuse ja harmoonia sümboliks. Tagaküljel kujutatud sillad sümboliseerivad nii Euroopa rahvaste kui ka muu maailma koostööd. Kujunduses lähtuti vastavale ajastule omasest arhitektuuristiilist ega püütud kujutada konkreetseid ehitisi.

Eesti kroon

Vaata lähemalt
Vahemikus 20.06.1992 - 31.12.2010 oli Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Kroonipangatähtede ja -müntide kujunduse leidmiseks kuulutas Eesti NSV Ministrite Nõukogu detsembris 1989 välja avaliku konkursi. Konkursi tulemusel kujundas 1- ja 2-kroonised pangatähed Urmas Ploomipuu ning ülejäänud nimiväärtused Vladimir Taiger.