Madis Müller: võiksime riigi võlakoorma kasvu pidurdamiseks jõuda erakondadeülese kokkuleppeni

Eesti riigivõlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud ning võib senise eelarvepoliitika jätkumisel kasvada 2030. aastaks üle 20 miljardi euro. Kuigi Eesti võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses endiselt mõõdukas, teeb keskpangale muret selle kiire kasv. Koos võlaga suurenevad ka võla teenindamiseks makstavad intressikulud, mis võivad 2030. aastaks ulatuda 650 miljoni euroni ehk neelata umbes 3% kõigist laekuvatest tuludest.
Loe lähemalt

Eesti Panga logo

Eesti Panga muuseum

Eesti Pank alustas tegevust 1919. aasta 3. mail, mil keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit marka.
Vaata lähemalt

Pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopa avatuse ja koostöö vaimu. Euroopa Liidu 12 tähte on tänapäeva Euroopa dünaamilisuse ja harmoonia sümboliks. Tagaküljel kujutatud sillad sümboliseerivad nii Euroopa rahvaste kui ka muu maailma koostööd. Kujunduses lähtuti vastavale ajastule omasest arhitektuuristiilist ega püütud kujutada konkreetseid ehitisi.

Eesti kroon

Vaata lähemalt
Vahemikus 20.06.1992 - 31.12.2010 oli Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Kroonipangatähtede ja -müntide kujunduse leidmiseks kuulutas Eesti NSV Ministrite Nõukogu detsembris 1989 välja avaliku konkursi. Konkursi tulemusel kujundas 1- ja 2-kroonised pangatähed Urmas Ploomipuu ning ülejäänud nimiväärtused Vladimir Taiger.