Aastaaruanne 1993. Eesti Panga 1993. a bilanss ja tulude-kulude aruanne koos selgitustega

Eesti Panga bilansi ja tulude-kulude aruande koostamisel on lähtutud Eestis raamatupidamist korraldavatest õigusaktidest, rahvusvahelistest raamatupidamise standarditest ja Eesti Panga Nõukogu otsustest.

Kuivõrd aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva aasta aruandenäitajad, siis on 1992. aasta aruandenäitajad tehtud võrreldavaks 1993. aasta omadega.

Märkused ja selgitused Eesti Panga bilansi juurde

Raamatupidamise põhimõtted

Välisvaluutas fikseeritud nõuete, varade, kohustuste ja omakapitali osas toimunud majandustehingute arvestust peetakse Eesti kroonides, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud nõuded, varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Välisvaluuta kursimuutused on kajastatud reservides.

Arvestus on toimunud tegelike kulude baasil ja seda on korrigeeritud ümberhindamistega, kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.

Arvestusperioodi tulud ja kulud on arvestatud arvestusperioodi jooksul, sõltumata raha laekumise ajast.

Kirje 1

Eesti Panga kullareservid olid 1993.a. lõpus 8 250,171 untsi, 1992.a. lõpus aga 82 282,866 untsi. Kuld on bilansis kajastatud 1993.a. lõpu turuväärtusega 5419,2028 Eesti krooni (390,50 USD) unts.

Kirje 2

Kirjes "Konverteeritav välisraha" sisalduvad Eesti Panga jooksvad kontod, deposiidid ja välisriikide valitsuste väärtpaberid konverteeritavas välisvaluutas. Väärtpaberid on kajastatud 1993.a. lõpu turuväärtuses. Selles kirjes kajastuvad ka arvestatud, kuid laekumata intressid nimetatud jooksvatelt kontodelt, deposiitidelt ja väärtpaberitelt.

Eesti Panga välisvaluutareservide paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt usaldusväärsete institutsioonidega.

1993.a. jooksul on Eesti Panga valuutavarud suurenenud rohkem kui kaks korda: põhjus on olnud Eesti kommertspankadelt ostetud konverteeritav välisvaluuta ja tulud valuutavarudelt.

Kirje 3

Sellel bilansikirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile välisvaluuta reservide suurendamiseks ja majanduse arendamiseks antud laen summas vastavalt 41 555 356 SDR-i bilansi aktivas ja 41 850 000 SDR-i bilansi passivas (kroonides väljendatuna vastavalt 748 026 784,97 krooni ja 753 330 562,80 krooni), mis on ümberhinnatud kroonidesse SDR-i valuutakorvi 1993.a. aprillikuu kursi alusel. Summade erinevus bilansi aktiva ja passiva vahel tuleneb sellest, et aktivapoolel on laenusummadest maha arvatud laenuintressid ja laenu teenindamisega seotud komisjonitasud. Lisaks kajastuvad nendel kirjetel 1993.a. tuludesse ja kuludesse arvestatud, kuid aasta lõpuks SDR-i kontole laekumata ning sealt maksmata intressid, suurendades nimetatud kirjeid ja summasid vastavalt bilansi aktiva ja passiva poolel.

1993.a. lõpuks oli Eesti kokku saanud 41 850 000 SDR-i ehk 753 330 562,80 krooni, mis jagunes kaheks osaks: nn. valmisolekulaenuks summas 30 225 000 SDR ja majandusliku arengu soodustamise sihtlaenuks 11 625 000 SDR. Need SDR-i laenud on ostetud Eesti kroonide eest. Vastav kirje "Rahvusvahelise Valuutafondi krooni kontod" kajastub bilansi passivas. Võetud laenude pealt tuleb maksta intresse. SDR-ide kasutamise eest võetakse tasu saadud vahendite kustutamata keskmiselt jäägilt päevas, kasutades SDR-i intressimäära. Rahvusvahelise Valuutafondi kontodel hoitavalt rahalt makstakse intresse.

SDR-e arvestatakse Eesti kroonides Rahvusvahelise Valuutafondi finantsaasta jooksul (1. maist 30. aprillini) kindla kursiga. Käesoleval finantsaastal vôrdub 1 SDR 18,000731 krooniga, eelmisel vastavalt 17,06124 krooniga. SDR-ide ümberhindamine toimub Rahvusvahelise Valuutafondi nôudel 30. aprillil - valuutafondi finantsaasta lõpul.

Et Rahvusvahelise Valuutafondi ressursside kasutamisel toimub nende ost kroonide eest, siis hiljem lasub valuutafondi liikmel ka kohustus oma valuuta tagasi osta - kas siis SDR-ide või mõne muu konverteeritava raha eest. Fondi vahendite ostmist arvestatakse kui välisvaluutareservide kasvu. Üldse võib valuutafondist laenu saada kuni 400% kvoodist.

Kirje 4

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olek kajastatakse bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga valuutafondis, mis on kajastatud kroonides bilansi passivapoolel ("Rahvusvahelise Valuutafondi krooni kontod Eesti Pangas"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1993.a. lõpuks 46 500 000 SDR-i ehk 837 033 991,50 krooni. Saadud laenud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja Eesti kvoot selles organisatsioonis moodustavad kokku valuutafondi krooni kontod Eesti Pangas, mis on kajastatud vastaval passivakirjel.

Kirje 5

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga kontosid SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankades, mida kasutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelistes arveldustes läbi Eesti Panga. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti kroonidesse ümber arvestatuna kui Eesti pankade nõudmiseni hoiused kirjel 18 "Mittekonverteeritav välisraha".

Nendel kahel kirjel on kajastatud riikidevahelised arveldused, mis toimuvad läbi Eesti Panga.

Mittekonverteeritavate välisvaluutade kroonidesse ümberarvestamise alus on vastavate riikide keskpankade Saksa marga noteeringud 1993.a. 31. detsembril ning Eesti Panga kurss Saksa marga suhtes samal kuupäeval.

Kirje 6

1993.a. on kommertspankadele laene antud 454 607 679,60 krooni eest, arvestamata avanenud garantiidest tulenevaid võlgnevusi, mis on ära märgitud allpool.

Tähtajaks tasumata laenude summa moodustas 1993.a. lõpuks 59 542 926,43 krooni, mis jagunes järgmiselt:

1993.a. jooksul on laene ümber hinnatud ja kuludesse kantud kokku 66 030 342,04 krooni eest järgmiselt:

Seoses Tartu Kommertspanga likvideerimisega muutus bilansiliseks kohustuseks Eesti Panga poolt eelnevalt garanteeritud Tartu Kommertspanga laen Venemaa Põllumajanduspangalt summas 15 022 293,84 krooni.

Muude laenude all kajastuvad Eesti Panga töötajatele ja ettevõtetele antud laenud. Ettevõtetele antud laenud sisaldavad ka endistele pankadele antud krediite, mis on bilansis osaliselt ümber hinnatud. Ettevõtetele antud laenude põhiosa moodustab Painküla tärklisetehasele Donau Bank AG (asukohaga Austria, Viin) ja Eesti Maapanga poolt antud pikaajaline laen summas 63 473 812,23 Eesti krooni, mille tagaja oli Eesti Pank. Seoses Painküla tärklisetehase erastamisega muutus see garantii Eesti Panga kohustuseks, kuna erastamistehing ei näe ette selle laenu tasumist uue ettevõtte poolt.

Käesoleval kirjel kajastuvad ka laenudele arvutatud intressid, mis pole veel laekunud.

Kirje 7

Siin kajastuvad 50 Eesti Maapanga kümneaastast intressita võlakohustust, nominaalväärtuses kokku 5 miljonit krooni. Võlakohustuste laenutähtaeg on 2002.a. 1. september. Need on ostetud 2 miljoni krooni eest, selles väärtuses nad on ka bilansis kajastatud.

Peale selle kajastuvad selles kirjes veel VEB Fondi sertifikaadid nominaalväärtuses kokku 103 miljonit krooni. VEB Fondi sertifikaadid on turul vabalt ostetavad ja müüdavad nimelised väärtpaberid, mis on tagatud fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuetega endise NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodel. VEB Fondi sertifikaadid on ostetud Põhja-Eesti Pangalt 100 miljoni krooni eest ja Eesti Vabariigi Valitsuselt Põhja-Eesti Panga aktsiate eest, mille väärtus oli 3 miljonit krooni.

Kirje 8

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga aktsiaid ja osalusi finants- ning muudes organisatsioonides. Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) aktsiad summas 7 837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis on välja kujunenud alates 1930. a., mil Eesti Pank astus BIS-i liikmeks, kuni 1993. aasta lõpuni. Selles ajaloolises maksumuses kajastuvad Eesti krooni ümberarvestamine rubladeks 1940.a. ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992.a. Käesoleval ajal on Eesti Pangal 700 BIS-i aktsiat, millest 200 annavad hääleôiguse. Eesti Pank astus S.W.I.F.T.-i liikmeks 1993.a. 20. augustil, ostes ühe S.W.I.F.T.-i liikmele ettenähtud aktsia hinnaga 32 000 Belgia franki (12 426,24 Eesti krooni).

Eesti Panga aktsiad Eesti Investeerimispangas moodustavad 47 523 488,00 ja Eesti Hoiupangas 14 000 000,00 krooni. Eesti Panga osa Investeerimispangas on 66 2/3% ja Hoiupangas 66 2/3%.

Eesti Panga aktsiad aktsiaseltsis "Inkassaator" moodustavad 1 000 000 krooni, millest on Eesti Panga omanduses 100%.

Kirje 9

Selles kirjes kajastatakse pankadele müüdud laenusertifikaatide (CD) nimiväärtuse ja müügihinna vahe.

Peale selle kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtaeg langeb 1994.a. algusesse, Eesti Panga käibevarade maksumust ning mõningaid lõpetamata rahaturu tehinguid pankadega.

Kirje 10

Põhivahendid on arvestatud algmaksumuses, millest on maha arvutatud kulum järgmiste määrade järgi:

Kulumit on arvutatud igal aastal võrdsetes osades kuni põhivahendi täieliku kulumiseni.

Põhivara rohkem kui kahekordse kasvu 1993. aastal võrreldes 1992. aastaga on põhjustanud hoonete ja ehitiste rekonstrueerimine ning maksumuse suurenemine ümberhindamise tulemusena, arvutus- ja kontoritehnika soetamine ning kulutused bürooruumide sisustamiseks.

Kirje 11

Kirjel "Välisvõlad" kajastuvad Eesti Panga võlgnevus Soome firmale Vientiluotto OY 62 221 739,58, Venemaa Põllumajanduspangale (avanenud garantii, seoses Tartu Kommertspanga likvideerimisega) 13 877 600,00 ja Donau Bank AG Austrias (Painküla tärklisetehase laen) 36 027 489,12 krooni.

Nimetatud kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel kirjetel "Pankadele antud laenud" ja "Muud laenud".

Kirje 12

Sellel kirjel kajastuvad Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti krooni deposiidid Eesti Pangas, mis sisaldavad endas valuutafondi poolt antud laenusid ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis. (Vaata ka kirjed 3 ja 4.)

Kirje 13

Sellel kirjel kajastuvad SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankade nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida kasutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelisteks arveldusteks läbi Eesti Panga.

Kirje 14

Siin kajastatakse rahatähti ja münte, mis on väljastatud Eesti Pangast.

Kirje 15

Sellel kirjel kajastuvad Eesti kommertspankade korrespondentkontod Eesti Pangas.

Kirje 16

Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid on Eesti Panga poolt emiteeritud diskonteeritavad väärtpaberid nominaalväärtusega 100 000 Eesti krooni.

Kirje 17

Konverteeritava välisraha konto kajastab Eesti Vabariigi nõudmiseni deposiiti Eesti Pangas. Sellel kontol arvestatakse Eesti Vabariigi Valitsusele Euroopa Majandusühenduse poolt antud laenu eküüdes, mis on ümber arvestatud kroonideks. Nimetatud laenu osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel laenusaaja agendina.

Kirje 18

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Vabriigi Valitsuse ja Eesti pankade mittekonverteeritava raha nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Need nõudmiseni hoiused on seotud läbi Eesti Panga toimuvate Eesti arveldustega SRÜ riikide ning Läti ja Leeduga.

Kirje 19

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga võlgnevusi mitmesuguste majandustegevusega seotud arvelduste alal, mille maksetähtajad olid 1994. aasta jaanuaris. Peale selle kajastub siin Painküla tärklisetehasele Eesti Maapanga poolt antud pikaajaline laen summas 7 600 000 krooni (Eesti Panga garantii). Seoses Painküla tärklisetehase erastamisega muutus garantii Eesti Panga kohustuseks, kuna erastamistehing ei näe ette selle laenu tasumist uue ettevõtte poolt.

Kirje 20

Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:

Põhikapital on suurenenud 1993.a. jooksul erastamisest saadud tulude arvelt.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite ümberhindamisest saadud summad, seoses nende turuväärtuse muutustega. Välisväärtpaberid on kajastatud 1993.a. lõpu turuväärtuses.

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas väljenduvate aktiva ja passiva bilansikirjete 1992. ja 1993.a. lõpu jääkide kroonidesse ümberarvestamise vahe, sealhulgas ka realiseerimata kullakoguse ümberhindluse vahe.

Varade ümberhindluses kajastub põhivarade 1993.a. ümberhindlus.

Erireservi on vähendatud Eesti Panga Nõukogu otsuse alusel rublaaktivate ja -passivate ümberhindamise ning mahakandmise summa võrra.

Et 1992.a. lõpus Eesti Pangal spetsiaalset valuuta ümberhindamise reservi polnud, siis vastavalt Eesti Panga Nõukogu otsusele kanti rublaaktivate ja -passivate ümberhindamise tulemus erireservi arvel maha. Ümberhinnatud rublaaktivate ja -passivate mahakandmine toimus aga 1992.a. finantstulemuste arvel. 1992.a. kahjum kaeti erireservist. Erireservi arvel mahakantud rublaaktivate ja -passivate summa kuulub taastamisele hiljemalt kümne järgneva aasta kasumist.

Märkused ja selgitused Eesti Panga kulude-tulude aruande juurde

Intressitulu välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt on võrreldes 1992. aastaga kasvanud rohkem kui viis korda. Selle põhjus on olnud konverteeritava välisvaluuta varude kasv ja nende efektiivne paigutamine.

Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt on võrreldes 1992.a. vähenenud põhjusel, et Eesti Panga funktsioonid ja tegevus on pärast rahareformi oluliselt muutunud. Samuti olid 1993.a. intressimäärad tunduvalt väiksemad kui 1992.a. (eriti suur on vahe rahareformieelse perioodiga).

Muude tehingute tulude all kajastuvad kulla realiseerimisel saadud hinnavahed, panga töötajatele antud laenude intressid, eelnevatel aastatel mahakantud laenude tagasisaamine, muud ning erakorralised tulud, mis pole vastuolus Eesti Panga seaduse ega põhikirjaga. 1992.a. kajastusid sellel kirjel peamiselt rublaarvelduste reguleerimisel tekkinud tulud.

Eesti Panga poolt makstavad intressid kodumaistelt tehingutelt on võrreldes 1992.a. kasvanud 24 miljoni krooni võrra. Selle põhjus on olnud Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt reservidelt 1993.a. makstud intressisumma suurenemine ja Eesti Panga poolt emiteeritud laenusertifikaatidele arvutatud intress.

Välislaenude intressikulude kasvu on põhjustanud Rahvusvahelise Valuutafondi laenude oluline suurenemine 1993.a.

Kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega on tekkinud Eesti Panga garantii avanemisega (Tartu Kommertspanga laen Venemaa Pôllumajanduspangalt).

Põhivarale arvutatud amortisatsiooni suurenemise on põhjustanud põhivarade kasv soetuste ja ümberhindamiste tagajärjel, samuti amortisatsiooninormide muutmine.

Haldus- ja majanduskulude kasv on tingitud peamiselt remondi-ja personalikulude, aga ka side- ja posti ning transporditeenuste maksumuse kasvust. Lisaks on 1993.a. suurenenud kulutused andmetöötlusele, informatsiooni kogumisele ja väljastamisele ning turvasüsteemide arendamisele.

Muud Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalikud kulud on võrreldes 1992.a. vähenenud. Kui 1992.a. koosnes see kuluartikkel peamiselt rublaaktivate summast, mis kanti maha, siis 1993.a. kajastuvad siin põhiliselt halbade ja lootusetute laenude ümberhindamiste ja mahakandmiste kahjud.