Aastaaruanne 1993. Sularaha

1993. aastal lasti Eestis käibele 1501.6 miljoni krooni väärtuses sularaha. Koos varasema emissiooniga ringles aasta lõpuks Eesti majanduses 2730.2 sularahakrooni.

Tabel 4. Ringluses oleva sularaha struktuur ilma EP kassa jäägita rahareformist alates 1994. a. 1. jaanuari seisuga
Nominaal	Struktuur seisuga 1.01.94		Osatähtsus
Nominaal	Tuhat krooni	Tuhat tk.	Tuhat krooni seisuga 21.06.92	%-des seisuga 1.01.94	Tuhat tk. seisuga 21.06.92	%-des seisuga 1.01.94
I.Paberraha
1 kroon	9109,8	9109,80	2,77	0,34	29,52	14,48
2 krooni	12040,3	6020,15	2,84	0,44	15,13	9,57
5 krooni	43081,3	8616,26	10,93	1,59	23,25	13,70
10 krooni	125721,9	12572,19	15,85	4,64	16,86	19,99
25 krooni	283524,8	11340,99	29,83	10,47	12,69	18,03
100 krooni	1347317,3	13473,17	20,43	49,77	2,17	21,42
500 krooni	886409	1772,82	17,35	32,74	0,38	2,82
Paberraha kokku	2707204,4	62905,38	100,00	100,00	100,00	100,00
II.Mündid kokku	22989,4	X	X	X	X	X
III Kõik kokku	2730193,8	X	X	X	X	X
s.h. kommertspankade kassajääk	349829	X	X	X	X	X

Et rahatähtede trükkimisega tuli paratamatult alustada aegsati enne rahareformi, reformikomitee hilisemaid otsuseid teadmata, polnud sularaha optimaalset struktuuri võimalik täpselt prognoosida. Seetõttu on 1992. aasta rahareformist alates katkematu protsessina toimunud väiksema nominaaliga pangatähtede väljalangemine sularaharinglusest. Sularaha struktuuris toimunud muudatusi perioodil 21.06.1992 - 01.01.1994 iseloomustab järgmine tabel.

Tabel 5. Sularaha struktuur 1992.a. 21. juunil võrreldes 1994.a. 1. jaanuariga (tuhat tk.)
Nominaal	1992. a. 21. juuni seis võrreldes 1994.a. 1. jaanuari seisuga (+;-)
Paberraha
1 kroon	-6890,20
2 krooni	-2179,85
5 krooni	-3983,74
10 krooni	+3432,19
25 krooni	+4460,99
100 krooni	+12295,17
500 krooni	+1572,82
Kokku	+8707,38

Üldiselt on Eesti rahatähtede kulumiskindlus osutunud heaks, ka tehniliselt vähem õnnestunud 1- ja 2-kroonistel on see tegelikult täiesti rahuldav. 1993. aastal koostati Eesti Panga rahalaboratooriumis rahaekspertiiside tegemise juhend ja tehti ligikaudu 50 ekspertiisi rikutud ning vigastatud pangatähtede kahjustuste põhjuste väljaselgitamiseks, et vormistada ettepanek nende ringlusest kõrvaldamiseks. Alustati rahvusvahelise konventsiooniga kooskõlas oleva Eesti Vabariigi pangatähtede kaitseelementide mõõtmise metoodika väljatöötamist.

1993. aasta jooksul tehti Eesti Panga rahalaboratooriumis 21 ekspertiisi ringlusest kõrvaldatud 100- ja 500-krooniste võltsrahatähtede kohta. Tulemused näitavad, et Eesti kroonide võltsimiskindlus on kõrge. Võltsingute tase jääb alla etalonproovidele ja valeraha kindlakstegemine ei valmista mingeid raksusi. Võltsrahatähti käsitlev operatiivne info anti edasi kõigile Eesti pankadele, Politseiametile, Kaitsepolitseile ja Interpoli Rahvuslikule Keskbüroole.

1993. aastal jätkus töö Eesti raharegistri loomisel. Käivitati Eesti Vabariigi pangatähti käsitleva info lähetamine välisriikide pankadesse. Koostamisel on Eestis varem käibinud pangatähtede ja müntide kogu.