1993. aastal lasti Eestis käibele 1501.6 miljoni krooni väärtuses sularaha. Koos varasema emissiooniga ringles aasta lõpuks Eesti majanduses 2730.2 sularahakrooni.

Tabel 4. Ringluses oleva sularaha struktuur ilma EP kassa jäägita rahareformist alates 1994. a. 1. jaanuari seisuga

Nominaal

   Struktuur seisuga 1.01.94

Osatähtsus

Tuhat
krooni

Tuhat tk.

Tuhat krooni
seisuga
21.06.92

     %-des
seisuga
1.01.94

Tuhat tk.
seisuga
21.06.92

     %-des
seisuga
1.01.94

I.Paberraha

 

 

 

 

 

 

1 kroon

9109,8

9109,80

2,77

0,34

29,52

14,48

2 krooni

12040,3

6020,15

2,84

0,44

15,13

9,57

5 krooni

43081,3

8616,26

10,93

1,59

23,25

13,70

10 krooni

125721,9

12572,19

15,85

4,64

16,86

19,99

25 krooni

283524,8

11340,99

29,83

10,47

12,69

18,03

100 krooni

1347317,3

13473,17

20,43

49,77

2,17

21,42

500 krooni

886409

1772,82

17,35

32,74

0,38

2,82

Paberraha kokku

2707204,4

62905,38

100,00

100,00

100,00

100,00

II.Mündid kokku

22989,4

X

X

X

X

X

III Kõik kokku

2730193,8

X

X

X

X

X

s.h. kommertspankade kassajääk    

349829

X

X

X

X

X

Et rahatähtede trükkimisega tuli paratamatult alustada aegsati enne rahareformi, reformikomitee hilisemaid otsuseid teadmata, polnud sularaha optimaalset struktuuri võimalik täpselt prognoosida. Seetõttu on 1992. aasta rahareformist alates katkematu protsessina toimunud väiksema nominaaliga pangatähtede väljalangemine sularaharinglusest. Sularaha struktuuris toimunud muudatusi perioodil 21.06.1992 - 01.01.1994 iseloomustab järgmine tabel.

Tabel 5. Sularaha struktuur 1992.a. 21. juunil võrreldes 1994.a. 1. jaanuariga (tuhat tk.)

Nominaal    

1992. a. 21. juuni seis võrreldes
1994.a. 1. jaanuari seisuga (+;-)

Paberraha

 

1 kroon

         -6890,20

2 krooni

         -2179,85

5 krooni

         -3983,74

10 krooni

       +3432,19

25 krooni

       +4460,99

100 krooni

     +12295,17

500 krooni

       +1572,82

Kokku

         +8707,38

Üldiselt on Eesti rahatähtede kulumiskindlus osutunud heaks, ka tehniliselt vähem õnnestunud 1- ja 2-kroonistel on see tegelikult täiesti rahuldav. 1993. aastal koostati Eesti Panga rahalaboratooriumis rahaekspertiiside tegemise juhend ja tehti ligikaudu 50 ekspertiisi rikutud ning vigastatud pangatähtede kahjustuste põhjuste väljaselgitamiseks, et vormistada ettepanek nende ringlusest kõrvaldamiseks. Alustati rahvusvahelise konventsiooniga kooskõlas oleva Eesti Vabariigi pangatähtede kaitseelementide mõõtmise metoodika väljatöötamist.

1993. aasta jooksul tehti Eesti Panga rahalaboratooriumis 21 ekspertiisi ringlusest kõrvaldatud 100- ja 500-krooniste võltsrahatähtede kohta. Tulemused näitavad, et Eesti kroonide võltsimiskindlus on kõrge. Võltsingute tase jääb alla etalonproovidele ja valeraha kindlakstegemine ei valmista mingeid raksusi. Võltsrahatähti käsitlev operatiivne info anti edasi kõigile Eesti pankadele, Politseiametile, Kaitsepolitseile ja Interpoli Rahvuslikule Keskbüroole.

1993. aastal jätkus töö Eesti raharegistri loomisel. Käivitati Eesti Vabariigi pangatähti käsitleva info lähetamine välisriikide pankadesse. Koostamisel on Eestis varem käibinud pangatähtede ja müntide kogu.