Eesti-sisesed arveldused

1992. aasta 10. märtsil kehtestas Eesti Panga Nõukogu Eesti-sisestes pankadevahelistes arveldustes praeguseni kehtiva korra, mille kohaselt maksed peavad kliendilt kliendile liikuma 48 tunniga. Kui kaks aastat tagasi oli Eesti Panga arvelduskeskus selle režiimi ellurakendamise eestvedaja, siis tänaseks ei oleks "48 tunni reegli" järgimine enam probleem ka pankadevahelises otsearvelduses.

Vastavalt Eestis kehtivale korrale peavad kõik kommertspangad hoidma korrespondentkontot Eesti Pangas. Rahareformijärgsel ajal kasutasid pangad seda korrespondentkontot ühe riski(ent ka tulu)vaba hoiustamisvõimalusena. Panganduskeskkonna normaliseerumine on toonud kaasa Eesti Pangas hoitavate pankade korrespondentkontode mahu selge vähenemise - 1994. aasta jooksul 266 miljonilt kroonilt 176 miljoni kroonini. See tähendab, et pangad on hakanud tasaarveldussüsteemi võimalusi järjest paremini ära kasutama.

Alates 1994. aasta 20. juulist kehtib pankadevahelises arvelduses läbi Eesti Panga arvelduskeskuse uus kord:

  1. 8.00 - 14.00 andmete vastuvõtmine pankadelt;
  2. 14.00 - 15.00 esimene pankadevaheline tasaarveldus, mille järel edastatakse pankadele nende korrespondentkonto esialgne vaba jääk ja muu vajalik informatsioon;
  3. 15.00 - 17.00 rahaturu operatsioonid;
  4. 17.00 - 19.00 lõplik pankadevaheline tasaarveldus.

Eesti Panga arvelduskeskuse kaudu toimuvate Eesti-siseste arvelduste maht kasvas 1994. aastal operatsioonide arvu järgi võttes 69% ja rahalises väljenduses 115%. Põhimõtteliselt võivad Eesti kommertspangad omavahel arveldada ka keskpanga vahenduseta, ent praegu eelistatakse valdavalt osal juhtudest siiski kasutada Eesti Panga Arveldusvalitsuse suhteliselt käepärast ja tasuta teenust.

Rahvusvahelised arveldused

Rahvusvahelistes arveldustes kasutavad pangad üha enam S.W.I.F.T. süsteemi. 1994. aastal kasvas S.W.I.F.T.-iga liitunud pankade arv Eestis üheksani. Klientide poolt Eesti kommertspankade kaudu sooritatud rahvusvaheliste maksete arv kasvas 12 416 arvelduselt (2,38 miljardit krooni) 1994. aasta jaanuaris kuni 23 363 makseni (4,67 miljardit krooni) detsembris. 1994. aasta jooksul sooritati Eesti pankade kaudu kokku 215 571 klientide rahvusvahelist makset (39 916 miljardit krooni).

Eesti Panga arvelduskeskus on Eesti pankadele oluline teenindaja arveldustes SRÜ riikide ja Läti ning Leeduga.

Eesti Panga Arveldusvalitsus jätkab ka 1990.-1992. aasta arvelduskriisi tagajärgede likvideerimist. 1990. aastal koondati Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) kõik arveldused muude NSVL osadega ühtsele korrespondentkontole tollases NSVL Riigipangas. Et ükski pool selleks valmis polnud, tekkis arvelduskriis, mida selgitatakse tänaseni. Rahareformieelsete (1990. - 1992. aasta) arvelduste võrdlemine on lõpetatud Läti, Kasahhi ja Turkmeeniaga, lõpetamisel Leedu, Kõrgõstani ja Moldaaviaga.