1994. aastal tähistas Eesti Pank oma 75. aastapäeva. Sel puhul pöörati tavalisest suuremat tähelepanu keskpanga ajaloo ja Eesti raha saamisloo jäädvustamisele. 1994. aasta 3. mail tuli käibele spetsiaalne 5-kroonine juubelimünt. Eesti Panga toetusel ilmus raamat "Eesti Vabariigi rahad 1918-1992", koostati ülevaade Eesti raha saamisloost ning avalikkusel oli võimalik tutvuda näitusega "75 aastat Eesti Panka".

Eesti esimene päris oma valuuta - Eesti mark - võeti kasutusele 9 kuud pärast riigi iseseisvumist, 1918. aasta novembris. Keerulise sõja- ja majandusolukorra tõttu ei saanud mark kohe ainuvalitsejaks. Koos temaga käibisid tsaari-, kerenski-, ida- ja duumarublad, ida-, Saksa ning Soome margad. Mitme vääringu ringlus lõpetati ametlikult 1919. aasta 20. maist. Sel ajal polnud Eestis veel välja kujunenud iseseisvat pangandussüsteemi ega ka keskpanka.

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 1919.a. 24. veebruaril, mil kinnitati ka panga põhikiri. Põhikirja projekti olid koostanud tollane Eesti Vabariigi rahandusminister J. Kukk ja Eesti Panga juhatusliikme kandidaat M. Pung. 1919.a. 7. märtsil otsustas Ajutine Valitsus luua Eesti Panga tegevuse käivitamiseks 3-liikmelise komitee, mis hakkas tööle Eesti Panga ajutise juhatusena. Samal päeval komandeeriti juhatuse koosseisu Eesti Vabariigi toitlustusministri kohusetäitja E. Aule, Tallinna advokaat M. Pung ning 18. märtsil ka kolmas liige - tuntud majandusõppejõud J. Sihver. 25. märtsil toimus ajutise juhatuse esimene ametlik koosolek, kus otsustati esitada Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks Eesti Panga juhatus. Ettepaneku alusel nimetati esimeseks Eesti Panga presidendiks M. Pung, asepresidendiks E. Aule ja direktoriks J. Sihver. Ajutine Valitsus otsustas assigneerida riigikassa summadest Eesti Panga põhikapitaliks 10 000 000 marka. 3. mail kanti see läbi Eesti Panga raamatupidamisest ja pank avas uksed.

Rahasüsteemi tihe seotus riigieelarvega, keskpanga koormamine investeerimislaenudega ja raha väärtuse püsimiseks vajaliku kattevara nappus viisid Eesti rahvusvaluuta kursi järsu languseni. Elu edendamiseks oli vaja stabiilsemat raha. 1928. aasta 1. jaanuaril lastigi käibele Eesti kroon, mis asendas senist sadat marka. Praeguse Eesti krooni eelkäija osutus stabiilseks vääringuks, sest suudeti vältida eelneva perioodi vigu: loobuti majanduse finantseerimisest Eesti Panga kaudu ja loodi piisav kulla- ning valuutareserv.

Eesti Panga järjepideva tegevuse katkestas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Eesti Pank taasloodi ENSV Ülemnõukogu 1989.a. 15. detsembri otsusega 1990. aasta 1. jaanuarist. Panga presidendiks sai Rein Otsason. Vahetult pärast taasasutamist täitis Eesti Pank ka mõningaid kommertspanga funktsioone. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991.a. 19. detsembri otsusega kuulutati Eesti Pank 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks. See otsus leidis ka rahvusvahelise tunnustuse. Tänu paljude riikide ja keskpankade korrektsele käitumisele sai Eesti 1992. aasta rahareformi ajal toetuda ennesõjaaegse Eesti Panga tagasisaadud kullavarudele, mille väärtus hinnatuna Saksa markades oli rohkem kui 193 miljonit. Sellest saadi kulda tagasi Inglise Pangalt (Bank of England) ligikaudu 81,6 miljoni DEM väärtuses, Rootsi Riigipangalt (Sveriges Riksbank) ~ 49,1 miljoni DEM, BIS-ilt (Bank for International Settlements) ~ 18,3 miljoni DEM ja New Yorki Föderaalpangalt ( Federal Reserve Bank of New York) ~ 44,1miljoni DEM väärtuses.

Alates 1991. aasta 1. oktoobrist on Eesti Panga president Siim Kallas.

Eesti Panga tegevuse eesmärgid

Eesti Panga peamine eesmärk on Eesti raha stabiilsuse tagamine. Siinjuures on vahendiks valitud fikseeritud valuutakurss.

Seadus (Eesti krooni tagamise kohta) ei sätesta valuuta samaaegset sisemist ja välimist stabiilsust: üleminekumajandustes paratamatud rahvusvaluuta reaalkursi muutused ei võimalda sageli neid mõlemaid korraga saavutada.

Eesti Pank on seatud tagama panga- ja finantssüsteemi efektiivset funktsioneerimist. Siin on eriliselt tähtis roll Eesti Pangale seadusega pandud pangajärelevalve kohustuse täitmisel. Oluliseks tuleb pidada ka muude küsimuste lahendamist pangasüsteemi ja finantsturgude institutsionaalses arengus: nimetagem siinkohal lühidalt uut krediidiasutuse seadust, Eesti Investeerimispanga asutamist 1992. aastal ning tema arengu edasist suunamist, Eesti Hoiupanga ülesehitamist, Eesti ekspordi krediteerimise ja kindlustamise institutsiooni loomise algust, paindlikumate arveldusvõimaluste loomist pankadele jms.

Eesti Panga oluline ülesanne on neutraalse ja korrektse majandusinfo kogumine ning analüüside ja prognooside ettevalmistamine. Muu hulgas lasub Eesti Pangal riigi maksebilansi koostamise kohustus.

Eesti Panga koha Eesti majanduses määravad 1993. a. 18. mail Riigikogus vastu võetud Eesti Panga seadus koos 1994.a. 5.aprillil vastu võetud muudatustega ja Eesti Panga Nõukogu 1993.a. 23. novembri otsusega kinnitatud Eesti Panga põhikiri.