Aastaaruanne 1995. Eesti Panga 1995. aasta finantsaruanne

Eesti Panga bilanss 31. detsembril 1995

Eesti Panga tulude kulude aruanne 31. detsembril 1995. aastal

Eesti Panga bilanss ja tulude-kulude aruanne koos selgitustega lehekülgedel 60-72 on heaks kiidetud Eesti Panga juhatuse poolt 01. aprillil 1996. aastal.
Eesti Panga president             Eesti Panga asepresident

Vahur Kraft                            Heldur Meerits

MÄRKUSED JA SELGITUSED EESTI PANGA BILANSI JUURDE

Raamatupidamise põhimõtted

Üldpõhimõtted

Aastaaruande koostamisel on lähtutud Eesti Panga seadusest ja Eesti Panga põhikirjast. Raamatupidamise seadusest, mis ei laiene Eesti Pangale, ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest on lähtutud niivõrd, kuivõrd need on sobivad ja kohandatavad keskpangale.

Arvestus on toimunud tegelike kulude baasil ja seda on korrigeeritud varade ja kohustuste ümberhindamistega, mida on lähemalt selgitatud vastavates kdrjetes.

1995. aastal on käsutatud põhiliselt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja aruandeskeeme kui eelmistel aastatel. Avaldatav Eesti Panga bilanss on üles ehitatud kujul, mis võimaldab eraldada valis-ja kodumaiseid varasid ja kohustusi. Peale selle võimaldab siintoodud esitus jälgida Eesti krooni tagatust kulla ja vabalt konverteeritava rahaga.

Majandustehingute kajastamisel on lähtutud alltoodud põhimõtetest.

Tulud ja kulud

Arvestusperioodi jooksul tekkinud tulud ja kulud on tulude ja kulude aruandes arvestatud sõltumata raha laekumise ajast. Käsutatud on tekkepõhist arvestusprintsiipi. Realiseerimata tulud ja kulud on kajastatud reservides.

Välisraha arvestus Eesti kroonides

Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatuna operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Rahvusvahelise Valuutafondiga seotud bilansikirjed, s.o. SDR-ides fikseeritud varad ja kohustused on ümber hinnatud aasta lõpul kehtiva SDR-i kursiga, mis on arvutatud SDR-i korwaluutade ja Eesti Panga vastavate valuutakursside baasil. Mittekonverteeritavate välisvaluutade kroonidesse ümberhindamise aluseks on vastavate riikide keskpankade 1995. aasta lõpul kehtinud Saksa marga noteeringud ning Eesti Panga Saksa marga noteering samal kuupäeval. Kõik realiseerimata välisvaluutatulud ja -kulud on kajastatud reservides..

1994. ja 1995. aasta 31. detsembril käsutati järgmisi valuutakursse:

Kuld

Kuld on hinnatud aasta lõpu turuväärtusega (Londoni kullabörsi fikseering). Muutused kulla hinnas aruandeperioodi lõpul võrreldes selle algusega on kajastatud reservides.

Pikaajalised võlakohustused ja muud väärtpaberid

Välisriikide väärtpaberid ja muud noteeritavad väärtpaberid vabalt konverteeritavas rahas on kajastatud aasta lõpu turuväärtuses. Summad, mis on saadud realiseerimata väärtpaberite ümberhindamisest seoses nende turuväärtuse muutusega, on kajastatud reservides. Väärtpaberitega tagatud deposiidid lühiajalisteks investeeringuteks (pöördrepod - reverse repo) ning mittenoteeritavad väärtpaberid on kajastatud ostuhinnaga.

Investeeringud

Aktsiad ja osalused ning muud samalaadsed investeeringud on kajastatud ostuhinnaga.

Põhivarad

Põhivarad on arvestatud algmaksumuses, millest on maha arvatud kulum järgmiste määrade järgi, nende majanduslikku kasutusiga arvestades:

Rekonstrueeritud põhivara algmaksumust suurendatakse nende rekonstrueerimisväljaminekute võrra, mis on suurendanud hoonete ja ehitiste väliseid mõõtmeid või muutnud olemasolevate hoonete ja ehitiste otstarvet. Muul juhul kajastuvad hoonete rekonstrueerimise kulud tulude ja kulude aruandes kuludena. Juhul kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, hinnatakse need alla.

Laenud ja kahjumikindlustuseraldised

Halbade ja aegunud laenude katteks on tehtud kahjumikindlustuseraldisi, mis on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Halvad ja lootusetud laenud hinnatakse alla vastavate asjaolude ilmnemisel, mis seda tingivad. Nendeks asjaoludeks võivad olla laenuvõtja raskused laenude tagasimaksmisel või laenuvõtja likvideerimisel tekkivad makseraskused. Halbade ja lootusetute laenude allahindamisel moodustatakse laenuriski reserv (kahjumikindlustuseraldised), mida kajastatakse aruandeaasta kuludena. Allahinnatud laenude arvestus jätkub kuni laenude laekumiseni või nende lõpliku mahakandmiseni. Nimetatud laenude mahakandmine toimub ainult juhtudel, kui on käsutatud kõiki seadusandluses ette nähtud meetmeid laenude kättesaamiseks. Mahakandmine toimub laenuriski reservi arvel.

Kirje 1 - Kuld
Eesti Panga kullareservides 1995. aastal muudatusi ei toimunud. 1995. aasta lõpul olid need sama suured kui 1994. aasta lõpul s.o. 8250,171 untsi. Kuld on bilansis kajastatud 1995. aasta lõpu turuväärtusega 4432,51008 krooni (386,70 USD) unts. 1994. a. lõpu turuväärtus oli 4739,328 krooni (382,50 USD) unts.

Kirje 2 - Konverteeritav välisraha
Kirjes "Konverteeritav välisraha" sisalduvad koos tekkepõhiste intressidega Eesti Panga jooksvad kontod, üleöölaenud, deposiidid, lühiajalised riigivõlatähed ja välismaise investeerimispanga poolt juhitavad lühiajalised investeeringud, väärtpaberitega tagatud deposiidid (pöördrepod) ning välisriikide valitsuste väärtpaberid konverteeritavas välisrahas.

1995. aasta jooksul Eesti Panga valuutavarud suurenesid. Selle põhjuseks oli Eesti kommertspankadelt ostetud konverteeritav välisvaluuta ja tulude saamine valuutavarudelt ning Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud tugilaenu j ühtimise üleandmine välismaisele investeerimispangale selle efektiivsemaks käsutamiseks.

Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt usaldusväärsete institutsioonidega. Eesti Panga konverteeritava välisraha paigutamisel lähtutakse eelkõige sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud vahetatava välisrahaga, likviidsuse kindlustamisestja etteantud riskipiiranguid arvestades suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga konverteeritava välisraha varud on paigutatud madala riskiastmega likviidsetesse instrumentidesse, mille keskmine tähtaeg on pisut üle kahe aasta..

Välisvaluuta ümberhindamise realiseerimata kahjumite põhjuseks 1995. aastal oli USA dollari nõrgenemine Saksa marga suhtes. Vaatamata sellele suurenes Eesti Panga investeeringute väärtus, mille põhjuseks oli Saksamaa ametlike ja lühiajaliste intressimäärade alanemine 1995. aasta II kvartalis. Kursiriski maandamiseks on Eesti Pank vähendanud muude maailma tähtsamate valuutade v.a. Saksa marga osatähtsust välisvaluutareservides 1995. aastal. Sama jätkatakse ka 1996. aastal.

Kirje 3 (kirje 12) - SDR konto Rahvusvahelises Valuutafondis
Sellel kirjel kajastatakse käsutamata varasid ja kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile antud laenudest.

1995. aasta majandusprogrammi raames laekus Rahvusvaheliselt Valuutafondilt teine jagu majanduse arendamise soodustamise sihtlaenust (Systemic Transformation Facility - STF), mille Eesti Vabariigi Valitsus kommertspankade kaudu välja laenas. Eesti Pank toimis siin laenu vahendamisel Eesti Valitsuse agendina. Samuti laekusid käesoleval aastal viimased kokkulepitud osad tugilaenust (Standby Agreement - SBA), mis investeeriti SDR-i korvvaluutades väljendatud nimiväärtusega väärtpaberitesse nende efektiivsemaks ja otstarbekamaks käsutamiseks, võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi kontol.

Alljärgnev tabel Eesti kroonides iseloomustab eelpool kirjeldatud muudatusi:

Erinevused bilansikirjes ja ülaltoodud tabelis on tingitud arvutatud, kuid laekumata intressidest, mis 1994. ja 1995. aasta lõpul olid vastavalt 159 900,60 krooni (8 839 SDR-i) ja 35 976,97 krooni (2 112 SDR-i).

Kirje 4 (kirje 12) - Osalus Rahvusvahelises Valuutafondis
Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeksolek kajastatakse bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga Valuutafondis, mis on kajastatud kroonides bilansi passivapoolel ("IMF-i kroonikontod Eesti Pangas"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1995. aasta lõpul 46 500 000 SDR-i ehk 792 106 575 krooni:

Kirje 5 (kirje 18) - Mittekonverteeritav välisraha
Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga kontosid SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankades, mida käsutatakse Eesti Valitsuse ja kommertspankade ning nimetatud riikide vahelistes arveldustes läbi Eesti Panga. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti kroonidesse ümber hinnatuna, kui Eesti pankade nõudmiseni hoiused kirjel 18 "Mittekonverteeritav välisraha".

Kirje 6 - Laenud
1995. aasta lõpuks on laenusumma võrreldes 1994. aasta lõpuga vähenenud rohkem kui 240 miljoni krooni võrra. Vähenemise on põhjustanud peamiselt halbade ja lootusetute laenude allahindamine, laenude tagasimaksmine ja laenulepingute ümbervormistamine garantiilepinguks.

Alljärgnevalt on toodud laenude detailsem liikumine koos mõningate valikandmetega, samuti täiendavad selgitused:

Eesti Sotsiaalpank
Eesti Sotsiaalpanga võlgnevus Eesti Pangale moodustas 1994. aasta lõpuks 230,6 miljonit krooni, mis sisaldas endas teisejärgulisi võlakohustusi 38,5 ja likviidsuslaene 192,1 miljonit krooni, millele Eesti Pank tegi 1994. aastal kahjumikindlustuseraldisi 74 miljoni kroom suuruses summas. 1995. aastal algul suurenes Eesti Sotsiaalpanga võlgnevus veel 6,7 miljoni krooni võrra USA dollarite müügitehingust, kus Eesti Sotsiaalpank ei suutnud tasuda oma kohustusi Eesti kroonides.

1995. aasta märtsis anti Eesti Panga teisejärgulised nõuded Sotsiaalpangas üle Põhja-Eesti Pangale. Sama aasta juunis ostis Eesti Pank Sotsiaalpangalt aktsiaseltsi "Arrow" aktsiad, millega kustutati Sotsiaalpanga võlanõudeid veel 3 miljoni krooni ulatuses.

Eesti Panga Nõukogu otsusega tühistati Eesti Sotsiaalpanga tegevuslitsents alates 10. maist 1995. Käesoleval ajal jätkab Eesti Sotsiaalpanga õigusjärglasena tööd aktsiaselts ESB Finantskontor, kelle ülesandeks on Sotsiaalpanga bilanssi alles jäänud laenude tagasinõudmine, mis kujuneb pikaks ja kulukaks protsessiks. Arvestades järelejäänud likviidsuslaenude võlasumma osalise laekumise võimalikkust ja selle mõningast katmist kinnisvara müügist saaduga, osutus 1995. aastal vajalikuks täiendavate kahjumikindlustuste tegemine 124,5 miljoni krooni suuruses summas.

Painküla Tärklisetehas
Kahjumikindlustuseraldisi on tehtud nõuetele, mis tulenesid Eesti Panga poolt 1990. ja 1991. aastal Donau Bank AG (Viin, Austria) ja Eesti Maapanga poolt Painküla Tärklisetehasele antud pikaajalistele laenudele antud garantiide avanemisest. Seoses Painküla Tärklisetehase osalise erastamisega 1993. aastal muutus Eesti Panga poolt tagatud laen Eesti Panga kohustuseks, kuna erastamistehing ei näinud ette nende laenude tasumist uue ettevõtte poolt. Kuni käesoleva aasta lõpuni on Eesti Pank teinud nimetatud laenudele kahjumikindlustuseraldisi 69 miljoni krooni ulatuses. Järgmistel aastatel tuleb teha tõenäoliselt samuti kahjumikindlustuseraldisi 16,1 miljonit krooni.

Vahenduslaenud
Vahenduslaenud on 1995. aastal vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra. Selle põhjuseks on Eesti Panga ja Euroopa Investeerimispanga vahel 27. novembril 1993. aastal sõlmitud laenulepingu muutmine garantiilepinguks, kus laenu saajaks muutus Eesti Investeerimispank. Eeltoodut arvestades kajastab Eesti Pank oma kohutusi Euroopa Investeerimispanga ees Eesti Investeerimispangale antud laenude garanteerimisel bilansiväliselt (kirje 22). Muud laenud kujutavad endast Eesti kommertspankadele Soome finantsorganisatsiooni Vientiluotto OY poolt antud laene, mida Eesti Pank vahendab agendina.

Muude tegutsevate pankade laenude all on kajastatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel kommertspankadele 1991. ja 1992. aastal välja antud laenud talupidajate krediteerimiseks. Nende laenude tagasimaksetähtajad langevad 1996. aasta lõppu ja 1997. aasta I kvartalisse.

Eesti Panga töötajatele on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks ja tarbimislaene tähtajaga kuni kaks aastat.

Kirje 7 - Pikaajalised võlakohustused
Alljärgnev tabel sisaldab pikaajaliste võlakohustuste koosseisu:

Siin kajastuvad:

• Eesti Maapanga 50 kümneaastast intressita võlakohustust, nominaalväärtuses kokku 5 miljonit krooni. Võlakohustuste tähtaeg on 1. september 2002. Võlakohustused on ostetud 2 miljoni krooni eest, millises väärtuses on nad ka bilansis kajastatud;
• Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga viisteist 1,25%-list vabalt võõrandatavat kaheaastast võlakohustust summas 15 miljonit krooni, mis on ostetud 1994. aasta augustis. Ühe võlakohustuse nominaalväärtus on l miljon krooni. Käesoleval kirjel kajastuvad ka Tööstuse j a Ehituse Kommertspanga võlakohustustelt arvutatud, kuid maksmata intressid.

Kirje 8 - Aktsiad ja osalused
Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:

M/A - mitteavaldatav

1995. aastal jätkas Eesti Pank oma osaluse vähendamist Eesti kommertspankades.

Eesti Investeerimispank
Vastavalt 1994. aasta oktoobris sõlmitud lepingule emiteeris Eesti Investeerimispank 1995. aasta märtsis oma uusi aktsiaid investeerimisinstitutsioonidele Soomes, Saksamaal ja Rootsis, mis vähendas Eesti Panga osa Eesti Investeerimispangas ühele kolmandikule.

Eesti Hoiupank
1995. aasta septembris suurendasid Eesti Hoiupanga töötajad kinnise emissiooni teel oma osalust panga aktsiakapitalis. 1995. aasta oktoobris toimus Eesti Hoiupanga aktsiate avalik emissioon. Täiendavate aktsiaemissioonide tulemusena vähenes Eesti Panga osa Eesti Hoiupanga aktsiakapitalis 24,1%-ni..

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)
Aktsiad (25% sisse makstud) summas 7 837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis on välja kujunenud alates 1930. aastast, mil Eesti Pank astus BIS-i liikmeks. Selles ajaloolises maksumuses kajastuvad Eesti krooni ümberarvestamine rubladeks 1940. aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992. aastal. Tulevikus võimalikku täiendavat aktsiate sissemaksu nõuet ei ole Rahvusvaheline Arvelduspank Eesti Pangale esitanud..

"Arrow"
1995. aasta juunikuus ostis Eesti Pank Eesti Sotsiaalpangalt aktsiaseltsi "Arrow" aktsiaid. Selle tehingu tulemusena kustutati Eesti Sotsiaalpanga laene 3 miljoni krooni ulatuses.

Põhja-Eesti Pank
1995. aasta märtsis sõlmis Eesti Pank Põhja-Eesti Pangaga PEP-i aktsiate märkimise ja ostmise lepingu. 3850 aktsia eest tasus Eesti Pank 38,5 miljoni krooni suuruse teisejärgulise võlanõudega Põhja-Eesti Panga vastu, tingimusel, et need aktsiad hiljem erastatakse.

1995. aasta augustis annuleeriti üks osa Eesti Panga käes olevatest Põhja-Eesti Panga aktsiatest. Aktsiate annuleerimise tingis Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali vähendamine panga 1994. aasta kahjumi katmiseks.

Vähendamaks Eesti Panga osalust Eesti krediidiasutuste aktsiakapitalis, otsustati müüa Eesti Pangale kuuluvad Põhja-Eesti Panga aktsiad Eesti Vabariigi krediidiasutusele piiratud eelläbirääkimistega pakkumise korras. Piiratud osalusega pakkumiskonkursi võitjaks tuli Eesti Ühispank, kes omandas septembris kolmandiku Eesti Panga osalusest Põhja-Eesti Pangas. Lisaks sellele on Ühispangal eesõigus omandada Eesti Pangale kuuluvad Põhja-Eesti Panga aktsiad poolte vahel täiendavalt kokku lepitud hinnaga.

Tallinna Väärtpaberibörs
Käesoleva aasta maikuus omandas Eesti Pank asutajaliikmena Tallinna Väärtpaberibörsi aktsia.

Kirje 9 - Muud aktivad
Sellel kirjel kajastatakse pankadele müüdud laenusertifikaatide (CD) nimiväärtuse ja müügihinna vahet. Peale selle kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1996. aasta algusesse, ning Eesti Panga muude käibevarade maksumust.

Kirje 10 - Põhivarad
Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1995. aastal:

Põhivara kasvu 1995. aastal võrreldes 1994. aastaga on põhjustanud arvutite, tarkvara ja inventari soetamine ning hoonete ja ehitiste rekonstrueerimine.

Kirje 11 - Välisvõlad
Eesti Panga välisvõlgade koosseis koos tekkepõhiste intressidega 1995. aastaja 1994. aasta lõpul on järgmine:

Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel: "Rahaasutustele antud laenud" ja "Muud laenud" (kirje 6). Vientiluotto OY-lt saadud laenude lõplikud tagastamistähtajad langevad enamikus aastaisse 1996 -1998.

Välisväärtpaberitega tagatud lühiajalisi laene 1995. aasta lõpus ei esinenud.

Kirje 12 - IMF-i kroonikontod
Sellel kirjel kajastuvad Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti krooni deposiidid Eesti Pangas. Kroonideposiidid sisaldavad Valuutafondi poolt Eesti Pangale antud laenusid ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis (vt. ka kirjed 3, 4 ja 17).

1995. aasta alguses laekusid Rahvusvaheliselt Valuutafondilt viimased kokkulepitud osad tugilaenust (Standby Agreement - SBA). 1995. aasta lõpus toimus tugilaenu esimene graafiku]argne tagasimaks. Tugilaenu igaaastased tagasimaksed langevad peamiselt perioodi 1996-2000.

Alljärgnev tabel (kroonides) iseloomustab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja osalusega seotud liikumisi.

Erinevused bilansikirjes ja siin toodud tabelis on tingitud arvutatud, kuid maksmata intressidest, mis 1994. ja 1995. aasta lõpul olid vastavalt 7 318 179,74 krooni (404 535 SDR-i) ja 8 124 986,35 krooni (476 971 SDR-i).

Kirje 13 - Mitteresidentide kontod
Sellel kirjel kajastuvad SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankade intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida käsutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelisteks arveldusteks läbi Eesti Panga.

Kirje 14 - Sularaha ringluses
Siin kajastatakse Eesti Panga poolt emiteeritud rahatähti ja münte, mis on väljastatud Eesti Pangast (ringluses oleva sularaha analüüsi vt. käesoleva aruande lk. 50 - 53). Aastavahetuse seisuga oli sularaha ringluses 4,3 miljardit Eesti krooni ehk üle viiendiku võrra rohkem kui eelnenud aastavahetusel. Sellest 98,9% moodustas paberraha.

Kirje 15 - Pankade kontod ja muud jooksvad kohustused
Sellel kirjel kajastuvad Eesti kommertspankade korrespondentkontod Eesti Pangas. Kommertspankade kontodele intresse ei maksta. Eesti Hoiupangale maksti intresse kõrgendatud reservinõuete ulatuses kuni 1995. aasta augustini. Seoses panganormatiivide ühtlustamisega 1995. aasta augustis muudeti Eesti Hoiupanga reservinõuete arvestuse korda, tagades selle etapiviisilise lähenemise perioodil september-detsember teiste kommertspankade vastavatele nõuetele. Ühtlasi lõpetati Eesti Hoiupangale ka nimetatud intresside maksmine 1995. aasta lõpus.

Kirje 16 - Väärtpaberid
Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid on Eesti Panga emiteeritud 28-päevase kestvusega diskonteeritavad väärtpaberid nominaalväärtusega 100 000 krooni.

Kirje 17 - Konverteeritav välisraha
Konverteeritava välisraha konto kajastab Eesti Vabariigi nõudmiseni deposiite Eesti Pangas. Sellel kirjel kajastatakse Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majanduse arendamise sihtlaene koos tekkepõhiste intressidega SDR-ides ja Saksa markades (allpool toodud tabelis antud kroonides). Nimetatud laenude osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel kui laenusaaja agent.

Ülaltoodud tabel kajastab ainult SDR-ides väljendatud nominaaliga laenuosa liikumist. Enne tugilaenude ülekandmist kommertspankadele konverteeriti SDR-id Saksa markadeks, millest väike osa tehnilistel põhjustel, jäi käesoleva kirje jäägiks. Seetõttu kajastus sellel kontol 1994. aasta ja 1995. aasta lõpul pankadele välja jagamata Saksa markadeks konverteeritud laenu osa summas vastavalt 159 227,36 ja 4 252,96 krooni. Peale selle kajastusid siin 1994. aasta lõpul tekkepõhised intressid summas 161 854,36 krooni.

Kirje 18 - Mittekonverteeritav välisraha
Sellel kirjel kajastatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti pankade mittekonverteeritava raha intressita ' nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Need nõudmiseni hoiused on seotud arveldustega SRÜ riikide ning Läti ja Leeduga, mis toimuvad läbi Eesti Panga.

Kirje 19 - Muud passivad
Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga võlgnevusi mitmesuguste 1995. aasta majandustegevusega seotud arvelduste alal, mille maksetähtajad langesid 1996. aasta algusesse. Peale selle kajastub siin Painküla Tärklisetehasele Eesti Maapanga poolt antud pikaajaline laen koos intressidega summas 8 019 703,10 krooni, mille garandiks oli Eesti Pank.

Kirje 20 - Kapital ja reservid
Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:

Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhikapitali kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse riigieelarvesse. 1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse ümberhindamise tulemuse kui ka 1992. aasta kahjumi rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga Nõukogu 1993. aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel. Sellest tulenevalt suunati 1993. aasta kasumist 50% võrdsetes osades põhikapitali ja reservfondi ning kasumi ülejäänud osa kanti erireservi taastamiseks pärast 30 miljoni krooni ülekandmist riigieelarvesse.

Vastavalt Riigikogu 1995. aasta 21. detsembri otsusele suurendati Eesti Panga reservkapitali erireservi arvelt 229 429 066,82 krooni võrra, mis võimaldas katta 1994. aasta kahjumi summas 170 152 054,52 kroonija ühtlasi võrdsustada reservkapital põhikapitaliga.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite ostu ja turuhinna vahe. Kui 1994. aasta lõpul oli välisväartpaberite turuhind ostuhinnast väiksem, siis 1995. aasta lõpul oli olukord vastupidine. Peamiseks põhjuseks oli siin Saksa markades väljendatud nominaaliga väärtpaberite turuhinna tõus 1995. aasta II kvartalis.

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas väljenduvate nõuete ja kohustuste kroonidesse ümberarvestamise (kursimuutuste) tulemused bilansi kuupäeval, seoses välisvaluuta kursside muutumisega. Valuutakursside langus 1995. aastal on põhjustanud kirje vähenemise. Suurema osa vähenemisest on andnud USA dollari kursi langus.

Varade ümberhindluses kajastub põhivarade 1993. aasta ümberhindlus. Reservi on vähendatud ümberhinnatud varade kulumiga, mis on kantud erireservi arvele.

Kirje 21 - Kasum /(kahjum)

Märkused ja selgitused Eesti Panga tulude ja kulude aruande juurde

Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga näidata Eesti Panga tulusid ja kulusid eraldi välis-ja kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt. Selline esitus haakub paremini Eesti Panga bilansi struktuuriga. Siin toodud 1995. aasta arvandmed on kooskõlas 1994. aasta esitusega.

Netointressid ja muu puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt

Käesolev kirje sisaldab peamiselt intressitulu, realiseeritud tulusid tehingutelt väärtpaberitega ja dividende, millest on maha arvatud intressikulud ja kahjumid väärtpaberite müügitehingutelt. Puhastulu kasvu rohkem kui 100 miljonit krooni on põhjustanud kõrgema tulumääraga instrumentide käsutamine investeeringuteks kooskõlas Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglitega. Eelduseks sellele on olnud 1995, aasta positiivsed arengud maailma võlatäheturgudel. Teiseks puhastulu suurenemise põhjuseks on konverteeritavate valuutavarude kasv Eesti kommertspankadelt ostetud välisvaluuta näol..

Netointressid ja muu puhastulu kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt

Sellel kirjel kajastuvad eelkõige intressitulud kodumaistelt laenudelt, vabalt konverteeritava raha ja Eesti krooni ostu-müügitehingute tulud ja kulud, Eesti Panga hoiusertifikaatidele makstavad intressid ja Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt (lisa)reservidelt makstavad intressid. Eesti Panga intressitulud on 1995. aastal langenud põhjusel, et enamikule välja antud laenudest on tehtud kahjumikindlustuseraldised, mistõttu on lõpetatud ka intresside arvutamine ja nende kajastamine tuludes. Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt lisareservidelt makstavate intresside vähenemine (1994. aastal 9 440 906,90 krooni, 1995. aastal 3 004 693,50 krooni) seostub keskpangas hoitavate Hoiupanga kohustuslike reservide arvestuskorra muutmisega samasuguseks nagu teistelgi kommertspankadel.

Kasum/(kahjum) kulla müügist

Tehinguid kullaga 1994. aastal ja 1995. aastal ei toimunud. Edaspidi kajastatakse kulla tehingute tulemusi kirjel "Netointressid ja muu puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt".

Muud põhitegevustulud

Kirjel "Muud põhitegevustulud" kajastatakse tulusid, mis on seotud eelmiste aastate finantstulemite korrigeerimisega ja mitmesuguste tasudega erinevate teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega. 1995. aastal on käesoleval kirjel kajastatud tasusid mitmesuguste teenuste eest, nagu juubelimüntide ja tšekiraamatute müük ning tulud eelnevatel aastatel mündivoldikute valmistamiseks tehtud kulutuste korrigeerimisest.

Muud põhitegevuskulud

Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub nendejärelevalve. Personalikulud sisaldavad endas palga-ja ühekordsete väljamaksete kulu koos maksudega, komandeeringu-ja koolituskulu ning kulutusi spordile. Personalikulude kasvu põhjuseks on olnud peamiselt palgakulude ja sellega seotud maksude kasv. Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks on 1995. aastal vähenenud. Selle põhjuseks on olnud sularaha nõudluse rahuldamine olemasolevate rahatähtede ja müntide varuga. Amortisatsioonikulude kasvu põhjuseks on eelkõige arvutite, inventari ja hoonete soetamine. Remondikulud on 1995. aastal vähenenud kolmandiku võrra ja peaksid 1996. aastal veelgi vähenema.

Kulud laenude ja muude nõuete kahjumikindlustuseks (vt. kirje 6)

1995. aasta detsembris tehti täiendavaid kahjumikindlustuseraldisi halbadele ja lootusetutele laenudele koos tekkepõhiste intressidega järgmiselt:

Erakorralised puhastulud/(-kulud)

Erakorralistes tuludes ja kuludes kajastatakse tulusid ja kulusid tehingutelt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja erakorralised. Sellisteks tulu-ja kululiikideks olid 1994. aastal põhiliselt rahareformiga seotud tulud ja kulud. 1995. aastal moodustus see kirje põhiliselt kahjudest, mis tekkisid Eesti Panga käes olevate Põhja-Eesti Panga aktsiate annuleerimisest (vt. kirje 8).

Kasumi jaotus

Kooskõlas Eesti Panga seadusega jagatakse 1995. aasta kasum 1996. aastal järgmiselt:

Kirje 22 - Bilansivälised kontod

Tinglikud kohustused

Seisuga 31. detsember 1995 oli oma väärtuspäeva ootamas Eesti kroonija Saksa marga vahelisi tulevikutehinguid kogusummas l 456 086 819,47 krooni. Nende lõpptähtajad langevad perioodi kuni aastani 2002. Need tulevikutehingud olid sõlmitud Eesti ko.mmertspankadega Saksa markade müümiseks kursivahemikus 8,0010 - 8,0020. Selliseid tehinguid, mis peegeldasid Eesti krooni tagatust välisvaluutavarudega, mis koosnevad peamiselt Saksa markadest, ja fikseeritud seotust Saksa margaga, sõlmiti kuni 1995. aasta märtsini.

1995. aasta 27. novembril sõlmiti Euroopa Investeerimispanga, Eesti Pangaja Eesti Investeerimispanga vahel võlakohustuste uuendamise leping ja Euroopa Investeerimispanga ning Eesti Panga vahel garantiileping tähtajaga 2006. aastani. Nende lepingutega muudeti ara Euroopa Investeerimispanga ja Eesti Panga vahel 1993. aasta oktoobris sõlmitud 10 miljoni ECU suurune laenuleping.

1995. aasta detsembris Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Pangaja Eesti Ühispanga vahel sõlmitud lepingu järgi garanteerib Eesti Pank Põhja-Eesti Pangale 220 miljonit krooni. Garantiid on tingimuslikud ja piiratud kohustuste täitmisega teiste lepingu osapoolte poolt. Eesti Panga arvates ei ole garantiide avanemist ette näha.

Bilansivälised varad (varalised õigused)

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 23. jaanuari otsusega eraldati Eesti Pangale Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid arvestusliku väärtusega 150 miljonit USA dollarit. Reservlangid on võlakohustuskõlblikudja neid võib käsutada Eesti Panga äranägemisel. Reservlanke ei ole varadena arvele võetud Eesti Panga bilansis.