PANGA TEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIALUSED

Eesti Panga kui keskpanga tegevuse peamiseks eesmärgiks on kindlustada rahvusvaluuta väärtuse säilimine ja Eesti krooni täisväärtuslikkus raha funktsioonide täitmisel. Samuti on Eesti Panga ülesandeks kaitsta panganduse ja kogu laiema finantssüsteemi stabiilsust, tagada maksesüsteemi terviklikkus ja efektiivsus ning soodustada finantsturgude arengut. Muudes valdkondades lähtub Eesti Panga tegevus eesmärgist toetada majanduskasvu ja sellest tulenevat üldise heaolu tõusu.

Oma eesmärkide saavutamiseks käsutab Eesti Pank erinevaid vahendeid. Pank teostab iseseisvalt rahapoliitikat Eesti krooni tagamise seadusest tulenevates raamides. Eesti rahapoliitika aluseks on fikseeritud vahetuskurss Saksa marga suhtes ning Eesti krooni täielik konverteeritavus jooksev- ja kapitalikonto tehingutes. Eesti Pank on ainuvastutav Eesti tegutsevate krediidiasutuste järelevalve eest. Maksesüsteemis osaleb Eesti Pank otseselt pankade pangana. Samuti teostab Eesti Pank järelevalvet kogu maksesüsteemi üle. Finantsturgude arengu soodustamiseks on Eesti Pank otseselt või kaudselt toetanud mitmete vajalike institutsioonide loomist ja nende tegevuse käivitamist.

Eesti Pank näeb neutraalse ja kvaliteetse majandusinformatsiooni levitamises üht olulist vahendit oma eesmärkide saavutamisel ja üldise majanduskasvu toetamisel.

Oma ülesannete täitmisel teeb Eesti Pank koostööd riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega, neid nõustades ja olulisemate otsuste ettevalmistamisel vastastikku konsulteerides.

Eesti Pank peab oma tegevuses oluliseks ka koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, teiste keskpankadega ja teadusasutustega.

LÜHIÜLEVAADE AJALOOST

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Aasta hiljem kinnitas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Eesti Panga põhikirja. Panga presidendiks nimetati M. Pung. Riigikassa summadest assigneeriti Eesti Panga põhikapitaliks 10 mln. marka. 3. mail 1919 kanti see summa raamatupidamisest läbi ja pank avas uksed.

Eesti esimene oma valuuta - Eesti mark - võeti kasutusele juba 1918. aasta novembris. 1919. aasta 20. maini käibis mark koos Vene, Saksa ja Soome rahatähtedega, seejärel aga ainsa ametliku maksevahendina. Kuna Eesti Vabariigi rahasüsteem oli tollal tihedalt seotud riigieelarvega, keskpanka koormasid investeerimislaenud ning marga kattevara oli tema väärtuse säilitamiseks ebapiisav, siis langes marga kurss järsult. 1928. aasta 1. jaanuarist asendati mark Eesti krooniga vahekorras 100:1. Kroon oli stabiilne valuuta, mille tagamiseks loodi ka piisav kulla- ning välisvaluutareserv. Riik loobus majanduse finantseerimisest Eesti Panga kaudu.

Eesti Panga tegevuse ja oma raha käibimise katkestas 1940. aasta suvel Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt.

16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu 1989. aasta 15. detsembri otsusega asutati 1990. aasta 1. jaanuarist Eesti Pank. Panga presidendiks kinnitati Rein Otsason. Vahetult pärast asutamist täitis Eesti Pank ka mõningaid kommertspanga funktsioone. 1. oktoobril 1991 sai Eesti Panga presidendiks Siim Kallas. Sama aasta 19. detsembril kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Panga 1919. aastal asutatud panga õigusjärglaseks.

1990. ja 1991. aastal toimusid arutelud selle üle, kas Eesti Vabariigis tuleks kasutusele võtta üleminekuaja ajutine maksevahend või kehtestada Eesti kroon. 1992. aasta 20.-22. juunini läbi viidud rahareformi käigus vahetati Nõukogude rublad Eesti kroonide vastu. Eesti kroon seoti jäigalt Saksa margaga vahekorras l :8 ning võeti kasutusele valuutakomitee põhimõte, mille järgi baasraha pakkumine sõltub välisreservi suurusest. Rahareformi edukuse tagatiseks olid Inglise Pangalt (Bank of England), Rootsi Riigipangalt (Sveriges Riksbank), New Yorgi Föderaalpangalt (Federal Reserve Bank of New York) ja Rahvusvaheliselt Arvelduspangalt (Bank for International Settlements; BIS) tagasi saadud Eesti Panga ennesõjaaegsed kullavarud.

27. aprillist 1995 on Eesti Panga president Vahur Kraft.

Eesti Panga organisatsiooniline struktuur 31. detsembril 1995. aastal

NÕUKOGU

Esimees: Uno Mereste
Liikmed:
      Ants Erm
      Raimund Hagelberg
      Ardo Hansson
      Siim Kallas (kuni EP presidendi ametist tagasiastumiseni 21. märtsil 1995)
      Vahur Kraft
      Heikki Kranich
      Kalev Kukk (volitused peatatud seoses teede- ja sideministriks nimetamisega alates 10. novembrist 1995)
      Ilmar Pärtelpoeg

JUHATUS

Esimees: Vahur Kraft (president)
      Siim Kallas (kuni EP presidendi ametist tagasiastumiseni 21. märtsil 1995)
Liikmed:
      Aare Järvan (keskpangapoliitika osakonna juhataja)
      Urmas Kaju (presidendi nõunik)
      Vahur Kraft (asepresident, kuni EP presidendiks nimetamiseni 27. aprillil 1995)
      Heldur Meerits (asepresident)
      Enn Teimann (asepresident)

Finantskomitee

Esimees: Vahur Kraft (president)
      Siim Kallas (kuni EP presidendi ametist tagasiastumiseni 21. märtsil 1995)
Liikmed:
      Raimund Hagelberg (panganõukogu liige)
      Aare Järvan (keskpangapoliitika osakonna juhataja)
      Vahur Kraft (asepresident, kuni EP presidendiks nimetamiseni 27. aprillil 1995)
      Valdur Laid (finantsturgude osakonna juhataja)
      Heldur Meerits (asepresident, alates 4. septembrist 1995)
      Vallot Neumann (maksebilansi osakonna juhataja)
      Mihkel Nõmmela (pangastatistika ja analüüsi osakonna juhataja kt.)
      Andres Penjam (keskraamatupidamise osakonna juhataja)
      Kaupo Pollisinski (informatsiooniosakonna juhataja)
      Urmas Sepp (makromajanduse osakonna juhataja)
      Enn Teimann (asepresident)

Järelevalvekomitee

Esimees: Vahur Kraft (president)
Esimehe asetäitja: Pilvia Nirgi (pangainspektsiooni juhataja)
Liikmed:
      Raimund Hagelberg (panganõukogu liige)
      Aare Järvan (keskpangapoliitika osakonna juhataja)
      Urmas Kaju (presidendi nõunik, alates 28. novembrist 1995)
      Heldur Meerits (asepresident, alates 4. septembrist 1995)
      Mihkel Nõmmela (pangastatistika ja analüüsi osakonna juhataja kt.)
      Andres Sutt (pangainspektsiooni juhataja asetäitja)
      Urve Treisalt (juriidilise osakonna juhataja, kuni 28. novembrini 1995)

Infotehnoloogia komitee

Esimees: Enn Teimann (asepresident)
Liikmed:
      Aare Järvan (keskpangapoliitika osakonna juhataja)
      Aadu Kaar (keskraamatupidamise osakonna peaspetsialist)
      Kaja Kell (informatsiooniosakonna juhataja asetäitja)
      Rein Minka (infotehnoloogia osakonna juhataja)
      Pilvia Nirgi (pangainspektsiooni juhataja)
      Mihkel Nõmmela (pangastatistika ja analüüsi osakonna juhataja kt.)
      Villu Praks (personali- ja koolitusosakonna juhataja)
      Innar Vainre (maksebilansi osakonna peaspetsialist)