Aastaaruanne 1998. Märkused ja selgitused Eesti Panga finantsaruande juurde

RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕTTED

Üldpõhimõtted

Finantsaruande koostamisel on lähtutud Eesti Panga seadusest ja Eesti Panga põhikirjast. Raamatupidamise seadusest, mis ei laiene Eesti Pangale, ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteist on lähtutud niivõrd, kuivõrd need on sobivad ja kohandatavad keskpangale.

Finantsaruanne on koostatud soetusmaksumuses ja seda on korrigeeritud varade ja kohustuste ümberhindamistega, mida on lähemalt selgitatud raamatupidamise põhimõtete alljärgnevates osades.

1998. aastal on kasutatud samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja aruandeskeeme kui eelmiseil aastail. Avaldatav Eesti Panga bilanss on üles ehitatud kujul, mis võimaldab eraldada välis- ja kodumaiseid varasid ja kohustusi. Peale selle võimaldab selline esitus jälgida Eesti krooni tagatust kulla ja konverteeritava välisvaluutaga.

Vastavalt Eesti Panga seadusele ei maksa Eesti Pank tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud.

Majandustehingute kajastamisel on lähtutud alltoodud põhimõtteist.

Tulud ja kulud

Realiseeritud tulud ja kulud on arvestatud kasumiaruandes arvestusperioodi jooksul tekkepõhiselt, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. Realiseerimata tulud ja kulud on kajastatud reservides.

Välisvaluuta arvestus Eesti kroonides

Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust on peetud Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus - kroonides. Ümberhindamine on toimunud operatsioonipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursiga. Kõik realiseerimata välisvaluutatulud ja -kulud on kajastatud reservides.

1998. ja 1997. aasta 31. detsembril kasutati järgmisi valuutakursse:

	1998	1997
DEM	8,00000	8,00000
USD	13,41040	14,33560
SDR	18,84424	19,34665

 

Kuld

Kuld on hinnatud aasta lõpu turuväärtuses. Kulla turuväärtuse muutus aruandeperioodi lõpul võrreldes selle algusega on kajastatud reservides.

Investeeringud konverteeritavas välisvaluutas

Välisriikide võlakirjad ja muud noteeritavad väärtpaberid konverteeritavas välisvaluutas on kajastatud aasta lõpu turuväärtuses. Summad, mis tulenevad realiseerimata väärtpaberite ümberhindamisest seoses nende turuväärtuse muutumisega, on kajastatud reservides. Pöördrepod on kajastatud soetusmaksumuses.

Investeeringud aktsiatesse

Aktsiad on kajastatud soetusmaksumuses, mida on vähendatud nende väärtuse püsiva languse korral. Aktsiate müügitulud ja -kulud on kirjendatud tuludes ja kuludes pärast seda, kui kõik müügitingimused on täidetud.

Põhivarad

Põhivarad on arvele võetud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud lineaarsel meetodil arvestatud kulum järgmiste määrade järgi, lähtudes varade majanduslikust kasutuseast:

	1998	1997
Hooned ja ehitised	3%	3%
Riistvara	33%	33%
Tarkvara	50%	20%
Muu põhivara	20%	20%

 

Seoses infotehnoloogia vahendite kasutusea lühenemisega rakendatakse tarkvarale alates 1998. aastast 50%list kulumimäära. Eelnevail aastail rakendati tarkvarale 20%list kulumimäära sarnaselt muu põhivaraga.

Rekonstrueeritud põhivara soetusmaksumust on suurendatud rekonstrueerimiskulude võrra, kui on suurendatud hoonete ja ehitiste välismõõtmeid või muudetud olemasolevate hoonete ja ehitiste otstarvet. Muul juhul kajastuvad hoonete rekonstrueerimiskulud kasumiaruandes kuludena. Juhul, kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, on need alla hinnatud.

Laenude ja muude nõuete kahjumikindlustuseraldised

Halvad ja lootusetud laenud ning muud nõuded on alla hinnatud laenuvõtja maksejõuetuse ilmnemisel. Halbade ja lootusetute laenude ning muude nõuete allahindamisel on moodustatud laenuriski reserv (kahjumikindlustuseraldised), mis on kirjendatud aruandeaasta kuludena, vähendades samal ajal bilansis vastavat vara. Laenude ja muude nõuete arvestus jätkub kuni laenude ja muude nõuete laekumiseni või nende lõpliku mahakandmiseni. Laenude ja muude nõuete mahakandmine toimub ainult juhul, kui on kasutatud kõiki seadusandluses ette nähtud meetmeid laenude ja muude nõuete kättesaamiseks.

Garantiide kindlustuseraldised

Garantiide kindlustamiseks on tehtud eraldised, mida kajastatakse kohustustena, juhul kui on peetud tõenäoliseks garantiide tingimustest tulenevat väljamaksmist. Garantiide kindlustuseraldised on kirjendatud aruandeperioodi kuludena.

Kirje 1 - Kuld

Eesti Panga kullareservide väärtuse muutusest annab ülevaate alljärgnev tabel:

	Kogus (untsides)	Untsi turuhind (kr)	Turuväärtus (tuh kr)
Jääk 1997. aasta lõpul	8 250,171	4 147,28908	34 216
Ümberhindlus			-2 380
Jääk 1998. aasta lõpul	8 250,171	3 858,84260	31 836

 

Kirje 2 - Konverteeritav välisvaluuta

Kirjes sisalduvad Eesti Panga välisvaluutareservid konverteeritavas välisvaluutas koos tekkepõhiste intressidega, mille juhtimiseks kasutatakse järgmisi finantsinstrumente: nõudmiseni ja tähtajalised deposiidid, diskonteeritavad, kõikuva ja fikseeritud intressimääraga ning indeksiga seotud võlakirjad, hetke-, tuleviku- ja swaptehingud, repo- ja pöördrepotehingud ning krediidid välismaistelt finantsinstitutsioonidelt.

1998. aasta jooksul jäid Eesti Panga välisvaluutareservid 1997. aasta lõpu tasemele. Välisvaluutareserve suurendasid tulud riiklikelt võlakirjadelt ja lühiajalistelt investeeringutelt. Samal ajal vähendasid välisvaluutareserve Eesti krediidiasutustele müüdud konverteeritav välisvaluuta ja tugilaenu ennetähtaegne tagasimaksmine Rahvusvahelisele Valuutafondile (vt kirje 3) ning Saksa marga tugevnemisest enamiku välisvaluutade suhtes tingitud valuutakursi muutused. 1998. aasta lõpul moodustasid Saksa markades nomineeritud varad välisvaluutareservidest 97%, mis on kooskõlas Eesti Panga valuutariski juhtimise põhimõtetega.

Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt kõrge reitingutasemega pankade ja teiste finantsinstitutsioonidega. Eesti Panga välisvaluutareservide paigutamisel lähtutakse eelkõige sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud konverteeritava välisvaluutaga, likviidsuse kindlustamisest ja etteantud riskipiiranguid arvestades suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga välisvaluutareservid on paigutatud madala riskiastmega likviidsetesse instrumentidesse keskmise tähtajaga ca 2 aastat.

Kirje 3 (ja kirje 12) - SDRi konto Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF)

Sellel kirjel on kajastatud kasutamata varasid ja kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile antud SDRides nomineeritud laenudest.

Aastail 1992-1995 andis Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Pangale tugilaenu (Standby Agreement; SBA), mis investeeriti vastavalt sõlmitud fondihalduslepingule välismaise investeerimispanga poolt 1994. aasta lõpul SDRi korvvaluutades nomineeritud väärtpaberitesse, kasutamaks seda efektiivsemalt ja otstarbekamalt, võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi kontol. Laenu tagasimaksmine algas 1995. aastal ja selle lõpptähtaeg oleks olnud 2000. aasta märtsis. Tugilaenu tagasimaksmise põhiosa langes 1997. ja 1998. aastasse. Seoses tugilaenu mahu kahanemisega piirini, millest edasi oleks tema juhtimine välise fondihalduri poolt olnud ebaefektiivne, maksti see 1998. aasta detsembris Rahvusvahelisele Valuutafondile ennetähtaegselt tagasi ning sellest tulenevalt lõpetati fondihaldusleping välismaise investeerimispangaga.

Aastail 1993-1995 laenas Rahvusvaheline Valuutafond Eesti Vabariigi Valitsusele majandusarengu soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility; STF), mille Eesti Vabariigi Valitsus kommertspankade kaudu välja laenas. Eesti Pank toimis laenu vahendamisel Vabariigi Valitsuse agendina. Laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg on 2005. aasta jaanuaris. Sihtlaenu tagasimaksmist alustati 1998. aastal, mille jooksul tehti kaks tagasimakset.

Alljärgnev tabel iseloomustab eelpool kirjeldatud muutusi:

tuh kr

SBA STF Kokku Jääk 1997. aasta lõpul 166 2 168 Intressi- ja muud tulud 1 467 672 2 139 Ostetud IMFlt SDRe 328 969 57 545 386 514 Laenu tagasimaksmine -318 128 -36 768 -354 896 Intressi- ja muud kulud -11 942 -20 993 -32 935 Kursivahed -121 25 -96 Jääk 1998. aasta lõpul 411 483 894

Kirje 4 (ja kirje 12) - Osalus Rahvusvahelises Valuutafondis

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeksolek on kajastatud bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga fondis, mis on kajastatud bilansi passivapoolel ("IMFi kroonikontod"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1998. aasta lõpul 46,5 miljonit SDRi ehk 876,3 miljonit krooni.

	Tuh SDR	Tuh kr
Jääk 1997. aasta lõpul	46 500	899 619
Kursivahed		-23 362
Jääk 1998. aasta lõpul	46 500	876 257

Kirje 5 (ja kirje 17) - Muud nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile

Alates 1997. aasta märtsist kajastatakse sellel kirjel summasid, mille allikaks on SBA-ja STF-laenude intressimäärale lisatud protsendimäär (praegusel hetkel ca 0,4%), mida Rahvusvaheline Valuutafond on reserveerinud oma finantsseisundi tugevdamiseks ning mis on osaliselt ette nähtud Eesti Vabariigi poolseks IMFi struktuurimuutuste laiendatud krediidiliini (ESAF) finantseerimiseks.

Alljärgnev tabel annab ülevaate muude nõuete struktuurist ja 1998. aastal toimunud liikumisest:

tuh kr

SBA STF Kokku Jääk 1997. aasta lõpul 7 948 4 502 12 450 Reserveerimine 284 613 897 Kursivahed -213 -126 -339 Jääk 1998. aasta lõpul 8 019 4 989 13 008

Kirje 6 (ja kirje 18) - Mittekonverteeritav välisvaluuta

1998. aasta alguses lõpetas Eesti Pank senini osutatud arveldusteenused Eesti krediidiasutustele mittekonverteeritavas välisvaluutas. Edaspidi teostavad Eesti krediidiasutused arveldusi mittekonverteeritavas välisvaluutas oma korrespondentpankade võrgu kaudu. Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga 1998. aasta lõpul sulgemisprotsessis olnud kontosid SRÜ riikide Valgevene ja Usbekistani keskpankades. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti krediidiasutuste nõudmiseni hoiustena, ümberhinnatuna Eesti kroonidesse, kirjel 18 "Mittekonverteeritav välisvaluuta".

Kirje 7 - Laenud

1998. aastal vähenesid laenud krediidiasutustele ligi 10 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks oli peamiselt vahenduslaenude tagasimaksmine. Eesti Panga töötajaile antud laenud suurenesid 13,2 miljoni krooni võrra. Alljärgnevalt on toodud laenude detailsem liikumine koos täiendavate selgitustega:

tuh kr

Jääk 1997. a lõpul Antud laene Makstud tagasi Jääk 1998. a lõpul Laenud krediidiasutustele 24 412 1 526 -11 433 14 505 Eesti Ühispangale 4 254 1 526 -1 229 4 551 Vahenduslaenud 20 158   -10 204 9 954 Muud laenud 26 196 17 691 -4 522 39 365 Eesti Panga töötajaile 26 196 17 691 -4 522 39 365 Tekkepõhine intress 4 248 23 081 -23 917 3 412 Kokku 54 856 42 298 -39 872 57 282

Eesti Ühispank (Põhja-Eesti Pank)

1995. ja 1996. aastal anti aktsiaseltsile Arrow finantsabi vastavalt 0,3 ja 0,9 miljoni krooni ulatuses tema käsutuses oleva poolelioleva hoone hooldamiseks. 1996. aasta lõpul sõlmitud tasulise tsessioonilepingu järgi loovutas Eesti Pank oma 1,2 miljoni kroonise nõude aktsiaseltsi Arrow vastu Põhja-Eesti Pangale, mille viimane tasus 1998. aasta aprillis summas 1,4 miljonit krooni. Kasum nimetatud tehingust - 0,2 miljonit krooni - kajastati kodumaistes tuludes.

Vastavalt Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga vahel 1997. aasta jaanuaris sõlmitud lepingule omandas Eesti Pank nõudeõiguse Põhja-Eesti Panga (Eesti Ühispanga) laenudele summas 123,9 miljonit krooni. 1997. aastal avas Ühispank Eesti Pangale deposiidikonto, kuhu kantakse lepingust tulenevate laenude laekumisest saadud summad. 1998. aastal laekus deposiidikontole 1,5 miljonit krooni (1997. aastal 3,0 miljonit krooni), mis kajastati erakorralistes tuludes (vt kirje 27).

Vahenduslaenud

Vahenduslaenud on 1998. aastal vähenenud poole võrra. Selle põhjuseks on Eesti krediidiasutustele Soome ekspordi krediteerimise organisatsiooni Vientiluotto OY poolt antud laenude tagasimaksmine. Nimetatud laene vahendab Eesti Pank. Vahenduslaenude tagasimaksmise viimane tähtaeg langeb 2001. aasta novembrisse (vt kirje 11).

Laenud Eesti Panga töötajaile

Eesti Panga töötajaile on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks ja tarbimislaene tähtajaga kuni 2 aastat. Peale selle on antud õppelaene tähtajaga kuni 10 aastat.

Kirje 8 - Aktsiad

Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:

	1998		1997
	Osatähtsus (%)	Tuh kr	Osatähtsus (%)	Tuh kr
Eesti Investeerimispank
44 121 aktsiat nimiväärtusega à 1 000 krooni			33,3	47 524
Eesti Hoiupank
1 028 933 aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni			5,3	10 289
Hansapank
1 086 553 aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni	1,8	10 289
Optiva Pank
23 876 865 aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni	57,9	255 000
Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)
700 aktsiat, millest 200 omavad hääleõigust	M/A	8	M/A	8
SWIFT
1 aktsia nimiväärtusega 5 000 BEF	M/A	12	M/A	12
Väärtpaberite Keskdepositoorium
20 aktsiat nimiväärtusega à 10 000 krooni	7,1	200	7,1	200
Tallinna Väärtpaberibörs
10 aktsiat nimiväärtusega à 10 000 krooni	3,0	100	3,8	100
Kokku		265 609		58 133

Eesti Investeerimispank

Eesti Investeerimispanga omanike ja OÜ Immerman vahel sõlmiti 18. detsembril 1997. aastal aktsiate ostu-müügileping, mille järgi aktsiate ostja omandas aktsiad pärast aktsiate eest tasumist 7. jaanuaril 1998. aastal. Lepingu alusel müüs Eesti Pank OÜle Immerman 44 121 aktsiat nimiväärtusega à 1000 krooni, kogusummas 103,3 miljonit krooni. Aktsiate müügi kasum summas 55,8 miljonit krooni kajastus 1998. aasta erakorralistes tuludes (vt kirje 27).

Optiva Pank

Tagamaks riigi pangandussüsteemi stabiilse ja tõrgeteta toimimise, omandas Eesti Pank 1998. aastal osaluse kahes Eesti kommertspangas (Eesti Investeerimispank ja Eesti Forekspank). Osaluse ajutine omandamine oli seotud kahe kommertspanga vahel 30. septembril 1998. aastal sõlmitud ühinemislepinguga, mis nägi ette pankade restruktureerimise ühendpangana. Selline tegevus tugevdas raha- ja pangandussüsteemi ning kogu Eesti majanduskeskkonda.

Osalus omandati kahe eraldi tehinguga:

1) Eesti Pank ostis 2. oktoobril 1998. aastal Forekspangalt 66 633 Investeerimispanga lihtaktsiat nimiväärtusega à 1000 krooni, kogusummas 135,0 miljonit krooni, omandades 50,24% Investeerimispanga aktsiakapitalist;
2) Forekspanga aktsiakapitali suurendati 120,0 miljoni krooni ulatuses, lastes välja suunatult Eesti Pangale 12 miljonit nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega à 10 krooni, mille eest Eesti Pank tasus 16. oktoobril 1998. aastal.

Ühinemislepingu kiitsid heaks mõlema panga aktsionäride üldkoosolekud, mille järel Eesti Pank andis loa kahe panga ühinemiseks. 18. detsembril 1998. aastal kanti Eesti Investeerimispanga ja Eesti Forekspanga ühinemisel moodustatud pank Tallinna äriregistrisse ärinimega Optiva Pank, asendades samal ajal iga Investeerimispanga aktsia 178,243 Forekspanga aktsiaga, mille tulemusena Eesti Pank omandas täiendavalt 11 876 865 Forekspanga aktsiat. 1998. aasta lõpul moodustas Eesti Panga osalus Optiva Pangas 57,9%.

Osalust Optiva Pangas ei ole konsolideeritud 1998. aasta finantsaruandes. Osalus ühendpangas on kavas müüa strateegilisele välisinvestorile nii ruttu kui võimalik, arvestades vajadust kindlustada finantssüsteemi stabiilsus.

Optiva Panga auditeeritud finantsaruande järgi olid tema bilansimaht ja omakapital 1998. aasta 31. detsembri seisuga vastavalt 3 173,8 ja 337,9 miljonit krooni.

Eesti Hoiupank/Hansapank

Vastavalt Eesti Hoiupanga aktsionäride 1998. Aasta 14. aprilli üldkoosoleku otsusele suurendati panga aktsiakapitali fondiemissiooni teel, emiteerides iga aktsia kohta kolm uut aktsiat, mille tulemusena Eesti Pank omandas 1998. aasta aprillis täiendavalt 3 086 799 uut aktsiat.

Kooskõlas Hansapanga ja Hoiupanga juhatuste poolt 11. juunil 1998 alla kirjutatud ühinemislepinguga, mille kiitsid heaks mõlema panga aktsionäride erakorralised üldkoosolekud, ja pärast Eesti Panga poolt ühinemisloa andmist, toimus pankade ühendamine aktsiavahetuse teel, mille kohaselt iga Hoiupanga aktsionär sai iga neile kuuluva aktsia eest 0,264 Hansapanga aktsiat. Aktsiavahetus toimus 21. juulil 1998 Hansapanga ja Hoiupanga kandmisel Tallinna äriregistrisse ärinimega Hansapank, mille tulemusena Eesti Pank omandas 4 115 732 Hoiupanga aktsia eest 1 086 553 Hansapanga aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni.

Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)

Aktsiad (25% sisse makstud) summas 7 837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis kujunes 1930. aastal, mil Eesti Pank astus BISi liikmeks. Selles maksumuses on kajastatud Eesti kroonide ümberarvestamine rubladeks 1940. aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992. aastal. Täiendavat aktsiate sissemaksu nõuet ei ole Rahvusvaheline Arvelduspank Eesti Pangale esitanud. Vastavalt Rahvusvahelise Arvelduspanga põhikirjale võib seda teha BISi juhatuse otsuse alusel (vt kirje 28).

Väärtpaberite Keskdepositoorium

1998. aastal vähendati Väärtpaberite Keskdepositooriumi aktsia nimiväärtust 10 korda (1997. aastal oli ühe aktsia nimiväärtus 100 000 krooni), suurendades samal ajal 10 korda aktsiate arvu. Eesti Panga osatähtsus aktsiakapitalis jäi samaks, mis 1997. aastal.

Tallinna Väärtpaberibörs

Seoses Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitali suurendamisega 3,3 miljoni kroonini, milles Eesti Pank ei osalenud, vähenes Eesti Panga osalus Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitalis 1998. aastal 3,0%ni.

Kirje 9 - Muud aktivad

Sellel kirjel on kajastatud mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1999. aasta algusesse, ning Eesti Panga muude käibevarade maksumust. Käesoleval kirjel kajastatakse samuti Eesti Panga ja Eesti Maapanga vahelisest 1996. aasta 30. detsembri kokkuleppest tulenevat 800,0 tuhande kroonist ettemakset, mille Eesti Pank tasus Maapangale erakorraliste kolimiskulude katteks Tallinnas asuvast Estonia pst 11 hoonest. Ettemaksest kulutas Maapank erakorralisteks kolimiskuludeks 18,1 tuhat krooni. Seoses Maapanga pankrotiga tehti järelejäänud ettemaksele summas 781,9 tuhat krooni 1998. aasta lõpus kahjumikindlustuseraldis, kuna tõenäoliselt ei õnnestu seda summat Maapangalt tagasi saada. Lisaks sellele tehti kahjumikindlustuseraldis Maapanga poolt tasumata leppe- ja päevatrahvidele summas 170,9 tuhat krooni kohustusliku reservi miinimumnõude rikkumise eest 1998. aasta juunis.

Käesoleval kirjel on kajastatud ka Eesti Hoiupangale tagatislepingu alusel 1996. aastal tehtud ettemakset 13,0 miljoni krooni ulatuses, millele sama aasta lõpul tehti kogu summa ulatuses kahjumikindlustuseraldis. Vastavalt tagatislepingule pidi Eesti Pank katma Hoiupangale lepingujärgses valikportfellis olevad 100%liselt provisioneeritud laenud, mis olid Hoiupanga bilansist välja kantud. Nimetatud laenude tagasilaekumisest saadud summad kohustus Hoiupank Eesti Pangale üle kandma kuni 15. märtsini 2001, arvestades Hoiupanga kasuks tehtud mahaarvamisi laenude ja nendega seotud nõuete sissenõudmisel. 1998. aasta jooksul kandis Hoiupank sellest summast Eesti Pangale üle 7,7 miljonit krooni (1997. aastal 4,7 miljonit krooni), mis on kajastatud erakorralistes tuludes (vt kirje 27).

Kirje 10 - Põhivarad

Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1998. aastal:

	Hooned	Riistvara	Inventar	Tarkvara	Transpordi- vahendid	Kokku
Soetusmaksumus
Jääk 1997. aasta lõpul	68 700	32 041	61 368	11 602	7 315	181 026
Soetatud	34 301	8 663	10 307	3 559	1 149	57 979
Maha kantud, müüdud	-597	-1 220	-9 493	-2 047	-3 572	-16 929
Jääk 1998. aasta lõpul	102 404	39 484	62 182	13 114	4 892	222 076
Akumuleeritud kulum
Jääk 1997. aasta lõpul	3 301	17 695	30 349	4 754	5 621	61 720
Arvestatud	2 138	8 503	10 509	5 347	944	27 441
Vähendatud	-67	-1 197	-8 946	-2 002	-3 441	-15 653
Jääk 1998. aasta lõpul	5 372	25 001	31 912	8 099	3 124	73 508
Jääkväärtus
Jääk 1997. aasta lõpul	65 399	14 346	31 019	6 848	1 694	119 306
Jääk 1998. aasta lõpul	97 032	14 483	30 270	5 015	1 768	148 568

Põhivarad kasvasid 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga 29,3 miljonit krooni. 1998. aasta lõpus valmis Eesti Panga hooneid Estonia pst 11 ja 13 ühendav vaheehitis maksumusega 15,1 miljonit krooni. 1998. aastal tehti ehitus- ja rekonstrueerimistöid Estonia pst 11 pangahoones 11,6 miljoni krooni ja Maardu mõisa koolituskeskuses 7,6 miljoni krooni eest. Seoses uute hoonete ja tööruumide kasutuselevõtuga tehti kulutusi inventari soetamiseks 10,3 miljoni krooni ulatuses.

Kirje 11 - Välisvõlad

Eesti Panga välisvõlgade maht koos tekkepõhiste intressidega Vientiluotto OYle oli 1998. aasta ja 1997. aasta lõpul vastavalt 9,9 ja 20,3 miljonit krooni. Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel krediidiasutustele antud laenude all (vt kirje 7).

Kirje 12 - IMFi kroonikontod

Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi deposiidid Eesti kroonides Eesti Pangas. Need sisaldavad fondi poolt Eesti Pangale antud laene ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis (vt ka kirjed 3, 4 ja 17).

Alljärgnev tabel kroonides iseloomustab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja fondis osalusega seotud liikumisi.

tuh kr

SBA Osalus Kokku Jääk 1997. aasta lõpul 330 791 899 526 1 230 317 Arvestatud intressid 28 969   28 969 Kursivahed -6 295 -23 359 -29 654 Laenu tagasimaksmine -318 128   -318 128 Makstud intressid -31 954   -31 954 Jääk 1998. aasta lõpul 3 383 876 167 879 550

Kirje 13 - Mitteresidentide kontod

Sellel kirjel on kajastatud SRÜ riikide keskpankade intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida kasutatakse Eesti ja SRÜ riikide vahelisteks arveldusteks Eesti Panga vahendusel.

Kirje 14 - Sularaha ringluses

Siin on kajastatud Eesti Panga poolt emiteeritud rahatähed ja mündid, mis on väljastatud Eesti Pangast (ringluses oleva sularaha analüüsi vt käesoleva aruande lk 64-67).

Kirje 15 - Krediidiasutuste kontod ja muud jooksvad kohustused

Sellel kirjel on kajastatud Eesti krediidiasutuste arvelduskontod Eesti Pangas. Alates 1996. aasta 1. juulist on Eesti Pank maksnud krediidiasutustele intresse arvelduskonto saldo selle osa eest, mis ületas krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme. Intressimääraks oli aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Saksamaa Liidupanga diskontomäär, maksti. Alates 1. jaanuarist 1999 kehtestas Eesti Pank krediidiasutuste arvelduskontodel hoitava raha eest makstavaks intressimääraks aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressi.

Kirje 16 - Väärtpaberid

Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid (CDd) on Eesti Panga emiteeritud 28päevase kestusega diskonteeritavad väärtpaberid nominaalväärtusega à 100 000 krooni, mis müüakse krediidiasutustele Eesti Panga poolt korraldataval oksjonil. Alates 1996. aasta juulist toimuvad oksjonid üks kord kuus. 1998. aasta lõpul laenusertifikaate ringluses ei olnud.

Kirje 17 - Konverteeritav välisvaluuta

Konverteeritava välisvaluuta konto kajastab Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majandusarengu soodustamise sihtlaenu (STF) koos tekkepõhiste intressidega SDRides. Samuti sisaldub kirjes sihtlaenule vastav osa nõudest Rahvusvahelise Valuutafondi vastu, mis alates 1997. aasta märtsist on bilansis arvele võetud seoses Eesti Vabariigi osalemisega IMFi struktuurimuutuste laiendatud krediidiliini (ESAF) finantseerimisel (vt kirje 5).

tuh kr

Jääk 1997. aasta lõpul 4 678 Reserveerimine (vt kirje 5) 613 Kantud kontole 59 136 Intressitulu 17 Kursivahed -101 Laenu tagasimaksmine -36 768 Makstud intressi- ja muud kulud -21 147 Jääk 1998. aasta lõpul 6 428

Ülaltoodud tabel kajastab majanduse arendamise sihtlaenu liikumist, sisaldades Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kontole kantud raha sihtlaenu, intresside ja muude kulude maksmiseks.

Kirje 18 - Mittekonverteeritav välisvaluuta

Sellel kirjel on kajastatud Eesti krediidiasutuste intressita nõudmiseni hoiused mittekonverteeritavas välisvaluutas. Need hoiused on seotud SRÜ riikide vaheliste arveldustega, mis toimusid läbi Eesti Panga (vt kirje 6).

Kirje 19 - Garantiide kindlustuseraldised

1998. aastal kindlustuseraldisi garantiidele ei ole tehtud.

Kirje 20 - Muud passivad

Sellel kirjel on kajastatud Eesti Panga võlgnevusi mitmesuguste 1998. aasta majandustegevusega seotud arvelduste eest, mille maksetähtajad langesid 1999. aasta algusesse, sh väljamaksmata palgad ja puhkusekohustused koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga.

1998. aastal võeti 16,8 miljoni krooni suuruse kohustusena arvele 1998. aasta 1. juunist kehtivuse kaotanud Eesti ühekroonised mündid, mille väljalaskeaasta oli 1992, 1993 või 1995. 1998. aasta lõpul moodustas kohustus nimetatud ühekrooniste väljamaksmiseks 13,2 miljonit krooni.

Kirje 21 - Kapital ja reservid

Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:

tuh kr

Jääk 1997. a lõpul Ülekanded 1997. a kasumi jaotus Ümberhindlus Jääk 1998. a lõpul Põhikapital 100 000       100 000 Reservkapital 174 000   170 000   344 000 Erireserv 1 006 591 128 192 364   1 199 083 Ümberhindlus 28 457     -3 729 24 728 Kulla ümberhindlus 1 387     -2 380 -993 Varade ümberhindlus 3 860 -128     3 732 Kursivahed 114 442     -50 538 63 904 Kokku 1 428 737 0 362 364 -56 647 1 734 454

Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhikapitali kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist Eesti Panga nõukogu otsusel suunata sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse riigieelarvesse.

1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse ümberhindamise tulemi kui ka 1992. aasta kahjumi rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga nõukogu 1993. aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel. Aastail 1993-1998 on eraldisi erireservi tehtud 332,8 miljoni krooni ulatuses.

1997. aasta kasumi jaotus

Vastavalt Eesti Panga nõukogu 1998. aasta 3. juuli otsusele kanti Eesti Maapanga hoiuste kompenseerimiseks riigieelarvesse ühekordse eraldisena täiendavalt 60 miljonit krooni 1997. aasta kasumi arvelt, vähendades eraldisi erireservi sama summa võrra. Seoses sellega muutus 1997. aasta kasumi esialgne jaotus, kus eraldisi riigieelarvesse nähti ette 30 miljoni krooni ulatuses. Alljärgnevalt on toodud 1997. aasta kasumi esialgne ja hilisem jaotus (vt ka kasumiaruanne lk 87 ja omakapitali muutuste aruanne lk 88):

Kasumi jaotus	Tegelik	Esialgne
Eraldised reservkapitali	170 000	170 000
Eraldised erireservi	192 364	252 364
Eraldised riigieelarvesse	90 000	30 000
Kokku eraldised	452 364	452 364

1998. aasta kasumi jaotus

1998. aasta kasumi jaotus on toodud Eesti Panga kasumiaruandes lk 87. Eesti Panga nõukogule on tehtud ettepanek suunata kasumist 406,0 miljonit krooni erireservi taastamiseks. Erireservi kasutati 1992. aasta rahareformiaegsete kahjude katmiseks.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite soetusmaksumuse ja turuväärtuse vahe. 1998. aasta lõpul oli realiseerimata välisväärtpaberite turuväärtus soetusmaksumusest suurem.

Varade ümberhindluse reservis kajastub põhivarade ümberhindlus. Reservi on vähendatud ümberhindluse summa kulumi võrra, mis on kantud erireservi. Samuti korrigeeritakse reservi ümberhinnatud varade võõrandamisel.

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste kroonidesse ümberhindamise tulemused bilansi kuupäeval Eesti Panga valuutakursi järgi. Mõnede välisvaluutade, eelkõige USA dollari nõrgenemine Saksa marga suhtes 1998. aastal on põhjustanud kursivahede reservi vähenemise.

Kirje 22 - Netointressid ja muu puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt

Käesolev kirje sisaldab peamiselt realiseeritud kursivahesid, netotulusid tehingutelt väärtpaberitega, intressitulusid tähtajalistelt hoiustelt ning välismaa investeerimispanga poolt juhitud lühiajalistelt investeeringutelt ja dividende, millest on maha arvatud tugilaenu (SBA) ja Vientiluotto OYlt saadud vahenduslaenude intressikulud ja realiseeritud kulud valuutavahetustehingutelt.

Puhastulu kasv 231,0 miljonit krooni võrreldes 1997. aastaga on saavutatud peamiselt tänu tuludele võlakirjadelt ja lühiajalistelt paigutustelt. Tehinguid kullaga 1998. aastal ei toimunud.

Kirje 23 - Netointressid ja muu puhastulu kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt

Sellel kirjel on kajastatud intressitulud ja hooldustasud Vientiluotto OY poolt antud ja Eesti Panga poolt krediidiasutustele vahendatud laenudelt, intressitulud Eesti Panga töötajaile antud laenudelt, krediidiasutuste arvelduskontode teenindamisega seotud tulud ja kulud, majandusarengu soodustamise sihtlaenu (STF) agenditasud ning Eesti Panga laenusertifikaatidele (CD) makstavad intressid. Eesti Panga netointressid on 1998. aastal vähenenud ligi 9 miljonit krooni võrreldes 1997. aastaga. Selle peamiseks põhjuseks on krediidiasutuste arveldusteeninduse netokulude suurenemine seoses makstud intressidega Eesti krediidiasutuste arvelduskontode saldo selle osa eest, mis ületab krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme.

Kirje 24 - Muud tegevustulud

Kirjel "Muud tegevustulud" kajastatakse tulusid, mis on seotud mitmesuguste tasudega erinevate teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega ja Eesti Panga põhiülesannete täitmisega. 1998. aastal on käesoleval kirjel kajastatud juubelimüntide (10-, 100- ja 500kroonised) müügist saadud tulusid, hoonete ja seadmete renditulusid ning tasusid mitmesuguste teenuste eest, nagu telefonide kasutamine ja Eesti Panga bülletäänide müük.

Kirje 25 - Muud põhitegevuskulud

Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub nende järelevalve.

Personalikulud sisaldavad endas palgakulu koos maksudega ning lähetus- ja koolituskulusid. Personalikulude kasvu põhjuseks on olnud palgakulude ja sellega seotud maksude ning koolitus- ja lähetuskulude kasv.

Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks olid 1998. aastal suuremad kui 1997. aastal. 1998. aastal valmistati 10- ja 20sendiseid ning 1krooniseid käibemünte sularahavarude täiendamiseks ja sularahanõudluse rahuldamiseks. Lisaks sellele valmistati 10-, 100- ja 500krooniseid meenemünte. Meenemüntide realiseerimisest saadud tulu on kajastatud muudes tegevustuludes (vt kirje 24).

Amortisatsioonikulude kasvu põhjuseks on eelkõige tarkvarale 1998. aastal suurema kulumimäära rakendamine, uusehitiste valmimine ja vanade hoonete rekonstrueerimine ning riist- ja tarkvara ning inventari hanked.

Remondikulud on 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga suurenenud. Selle põhjuseks on olnud 1996. aastal juurde saadud hoone rekonstrueerimis- ja remondivajadus nii 1997. kui ka 1998. aastal.

Haldus- ja majanduskulud on 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga kasvanud. Selle põhjuseks on olnud sideteenuste hinna tõus, ruumide ja territooriumide korrashoiu kulude kasv seoses uute ja renoveeritud hoonete kasutuselevõtuga, informatsioonikulude kasv (mitmesugused turu-uuringud, kulutused Eesti Panga muuseumile, Eesti Panga trükiväljaannete kallinemine ja nende mahu suurenemine) ning infotehnoloogia arendus- ja hooldustööde kasv. Alates 1998. aastast on haldus-majanduskulu ja muud kulud arvestatud ühisel kirjel, sest oma iseloomult on need sarnased kulud. Seoses sellega on 1997. aasta kasumiaruanne esitatud 1998. aasta skeemi baasil.

Kirje 26 - Kulud laenude ja muude nõuete kahjumikindlustuseks

1998. aasta detsembris tehtud täiendavaid kahjumikindlustuseraldisi halbadele ja lootusetutele nõuetele koos tekkepõhiste intressidega on selgitatud kirjel 9.

Kirje 27 - Muud erakorralised tulud

Muudes erakorralistes tuludes kajastatakse tulusid tehinguilt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja erakorralised. 1998. aastal sisaldas see kirje järgmist:

tuh kr

Tulu Eesti Investeerimispanga aktsiate müügist (vt kirje 8) 55 810 Tulu VEB fondi sertifikaatide müügist 12 360 Tulu ettemaksu laekumisest Eesti Hoiupangalt/Hansapangalt (vt kirje 9) 7 705 Tulu lootusetute laenude laekumisest deposiidile Eesti Ühispangas (vt kirje 7) 1 526 Tulu lootusetute laenude laekumisest (Painküla Tärklisetehas) 413 Kokku 77 814

Eesti Investeerimispanga aktsiate müügist saadi puhastulu 55,8 miljonit krooni. Eesti Hoiupangale 1996. aastal tehtud ettemaksust laekus 1998. aastal 7,7 miljonit krooni. Vastavalt Eesti Panga ja Eesti Ühispanga kokkuleppele võttis Eesti Ühispank 1998. aasta aprillis Eesti Pangalt üle VEB fondi sertifikaadid nominaalväärtuses 103,0 miljonit krooni, millele 1994. aastal tehti 100%line kahjumikindlustuseraldis. Kokkuleppe järgi tasus Eesti Ühispank Eesti Pangale 1998. aasta mais 12,4 miljonit krooni. Eesti Ühispangas avatud deposiidiarvele kanti 1,5 miljonit krooni lepingust tulenevate laenude laekumisest. RAS Painküla Tärklisetehasele eelnevail aastail tehtud kahjumikindlustustest laekus 0,4 miljonit krooni.

Kirje 28 - Bilansivälised kontod

Tinglikud kohustused

Kohtuasi

Eesti Innovatsioonipanga aktsionär Eastern Credit Ltd esitas 1996. aasta septembris 203 miljoni krooni suuruse hagiavalduse Eesti Panga ja hr V. Krafti vastu Ameerika Ühendriikide Texase osariigi Harrise ringkonnakohtule. Eesti Pank on olnud arvamusel, et hagi esitamine ei olnud õigustatud ja Eesti Pank ei saa olla protsessi osapool. Kohtuasi lõpetati kostja esindaja ettepanekul 1998. aasta juunis Lõuna-Texase föderaalkohtu kohtulahendi alusel.

Tulevikutehingud

Seisuga 31. detsember 1998 oli oma väärtuspäeva ootamas Eesti krooni ja Saksa marga vahelisi tulevikutehinguid kogusummas 1 149,4 miljonit krooni (1997. aasta lõpul 1 269,5 miljonit krooni), mille lõpptähtajad langevad perioodi kuni aastani 2002. Need tulevikutehingud olid Eesti krediidiasutustega sõlmitud Saksa markade müümiseks kursivahemikus 8,0010-8,0020. Selliseid tehinguid sõlmiti kuni 1995. aasta märtsini.

Garantii Euroopa Investeerimispangale

1995. aasta 27. novembril sõlmiti Euroopa Investeerimispanga, Eesti Panga ja Eesti Investeerimispanga (Optiva Panga) vahel võlakohustuste uuendamise leping ja Euroopa Investeerimispanga ning Eesti Panga vahel garantiileping summas 10 miljonit eküüd tähtajaga 2006. aastani.

Muud garantiid

1996. aasta augustis andis Eesti Pank välja garantiikirja 1996. aasta alguses Tallinnas, Merivälja teel toimunud liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahjustuste ravimisega seotud kulude hüvitamiseks kannatanule summas kuni 500 000 krooni. Kõik sellest garantiist tulenevad kulud on tagatud liiklusõnnetuse põhjustanud pangaametniku garantiikirjaga.

Rahvusvaheline Arvelduspank

Alates 1930. aastast eksisteerib tinglik kohustus Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) suhtes. See tinglik kohustus kujutab endast Rahvusvahelisele Arvelduspangale maksmata osa Šveitsi kuldfrankides nomineeritud aktsiate eest, mille summa bilansipäeval oli 34,2 miljonit krooni (vt kirje 8).

Rahatähtede ja müntide valmistamine

1998. aasta lõpul ulatusid panga lepingulised kohustused sularaha valmistamiseks 1999. aastal 19,5 miljoni kroonini (1997. aasta lõpul 5,6 miljonit krooni).