Aastaaruanne 1997. Makse- ja arveldussüsteem

1997 oli Eesti makse- ja arveldussüsteemi tuleviku kujundamisel põhimõtteliste otsuste tegemise aasta. Eesti Pank võttis vastu otsuse luua uus, Euroopa Liidu nõuetele vastav krediidiasutuste vaheline makse- ja arveldussüsteem, mis koosneb reaalajalisest brutoarveldussüsteemist (Real Time Gross Settlement; RTGS) suurmaksete ja kiirmaksete arveldamiseks ning tähtajalisest netoarveldussüsteemist (Designated Net Settlement; DNS) jaemaksete arveldamiseks. Uue makse- ja arveldussüsteemi loomise eesmärk on arveldamise senisest suurem kiirus ja usaldusväärsus, mis aitab suurendada finantsvahenduse mahtu Eesti pangandussektoris ning vähendada sularaha osatähtsust eelkõige suure väärtusega tehingute puhul. Kahanevad ka krediidiasutuste kulud ühe makse sooritamiseks. Kahe süsteemi paralleelne rakendamine annab lõpptarbijale valikuvõimaluse: tähtajaline netoarveldussüsteem on väikeste jaemaksete sooritamiseks odavam. Kaks teineteisest füüsiliselt eraldatud süsteemi tagavad ühtlasi ühe süsteemi rikke korral arveldamiseks varuvõimaluse.

Uue makse- ja arveldussüsteemi väljatöötamiseks ning rakendamiseks koostati koostöös EL Phare pogrammiga tegevuskava ja viidi läbi avalik konkurss süsteemi projekteerija leidmiseks. Konkursi võitja alustas krediidiasutuste vahelise makse- ja arveldussüsteemi projekteerimist 1998. aasta jaanuaris. Vastavalt tegevuskavale peab tähtajaline netoarveldussüsteem käivituma 1999. aasta septembris ja reaalajaline brutoarveldussüsteem 2000. aasta septembris.

Praegu toimivasse krediidiasutuste vahelisse makse- ja arveldussüsteemi, mille kirjeldus on toodud Eesti Panga 1996. aasta aruandes, põhimõttelisi muudatusi ei tehtud ning neid ei plaanita teha ka lähitulevikus, enne tähtajalise netoarveldussüsteemi töölehakkamist. Siiski nõuab finantssektori areng ning arveldusriskide otstarbekam maandamine ka olemasoleva makse- ja arveldussüsteemi pidevat täiustamist. 1997. aastal olid peamiseks muutuseks finantsriskide vähendamisel likviidsuspuhvrite suurendamist taotlevad meetmed (vt rahapoliitika operatsioonilist raamistikku kirjeldavat osa).

Jätkati ka makse- ja arveldussüsteemi tehniliste lahenduste ühtlustamist. Krediidiasutustele kehtestati ühtsed konto väljavõtte koostamise nõuded ning see väljavõte muudeti ainsaks dokumendiks, mis kinnitab raha laekumist kontole. Paberil maksejuhiste edastamine ja vastuvõtmine krediidiasutuste vahel asendati elektroonsega. Jätkati ühtse kontonumbri standardi juurutamist, mis viiakse lõpule 1998. aastal.

MAKSETE ARVELDAMINE

Hinnanguliselt umbes kolmandik krediidiasutuste vahelistest Eesti krooni maksetest arveldatakse Eesti Panga kaudu. Ülejäänud kaks kolmandikku on kas krediidiasutusesisesed maksed või neid arveldatakse muul viisil. Kuigi Eesti Panga kaudu arveldatud maksete arv suurenes 1997. aastal 24%, on maksete arvu kasv aastast aastasse aeglustunud (vt tabel 6.1 Eesti Panga kaudu arveldatud maksed 1994-1997). Suurem osa arveldatud makseid oli alla 50 000 krooni. Eesti Panga kaudu arveldatud maksete käive suurenes 1997. aastal 53%. Käibe kasv on aastatega kiirenenud.

MAKSEVAHENDID

Sularaha

Sularahas sooritatavad maksetehingud moodustavad hinnanguliselt umbes 80% tehingute koguarvust. 1997. aastal oli 2,5% krediidiasutuste vahendusel arveldatud maksetest algatatud sularahas.

Sularahata maksevahendid

Endiselt on enim kasutavaks sularahata maksevahendiks maksekorraldus, mis moodustab ligikaudu 90% sularahata arvelduste koguarvust ning 95% nende käibest. Traditsiooniline paberil maksekorraldus loovutab üha enam koha erinevatele telepanganduse toodetele. Kuigi viimaseid on Eesti krediidiasutused pakkunud juba mitu aastat, olid need oma suhteliselt kõrge hinna tõttu kättesaadavad peamiselt ettevõtteile. 1997. aastal turule toodud telefoni- ja internetipangateenused ning võimalus sooritada makseid pangaautomaatide abil tegid telepanganduse tooted kättesaadavaks ka eraisikuile.

Deebet-tüüpi maksevahendeist on võrdselt kasutusel nii tšekid kui ka otsekorraldused. Kuigi tšekid ei ole maksevahendina Eestis kunagi erilist rolli mänginud, on nende arv viimaseil aastail püsinud stabiilsena. Otsekorralduse osatähtsuse suurenemist tšekkidega samale tasemele võib pidada selle maksevahendi läbimurde alguseks.

Arvukaimaks deebet-tüüpi maksevahendiks Eestis on kaardimaksed. 1997. a lõpul oli krediidiasutuste poolt väljastatud kokku 607,4 tuhat pangakaarti (vt tabel 6.2 Eestis välja antud pangakaartide arv 1994-1997). 27,9 % käibivaist pangakaartidest olid passiivseid, s.t nendega ei tehtud kuu aja jooksul ühtki maksetehingut. Uutest kaubamärkidest tuli turule Cirrus/Maestro deebetkaart, mis peaks aja jooksul välja vahetama mõnede krediidiasutuste poolt seni väljastatud kohalikud deebetkaardid. Tänu Cirrus/Maestrole rahvusvaheliste pangakaartide arv 1997. aastal kolmekordistus.

Tabel 6.2 Eestis välja antud pangakaartide arv 1994-1997 (tuh tk)
	1994	1995	1996	1997
Kohalikud deebetkaardid	5	108,2	381,3	406,1
sh sularahakaardid	5	86,2	116,3	56,5
maksekaardid	-	22	265	349,6
Rahvusvahelised deebetkaardid	-	9	42,7	186,3
Deebetkaarte kokku	5	117,2	424	592,4
Kohalikud krediitkaardid	-	-	-	0,1
Rahvusvahelised krediitkaardid	-	2,3	9,6	14,9
sh VISA	-	1	3,3	5,8
Eurocard/MasterCard	-	1,3	6,3	9,2
Muud	-	0	0	0
Krediitkaardid kokku	-	2,3	9,6	15
Pangakaardid kokku	5	119,5	433,6	607,4

Pangaautomaatide arv suurenes Eestis 1997. aastal ligi kaks korda ning nende kasutamisvõimalused laienesid. Enam kui kolmveerand automaatidest võimaldab erinevate krediidiasutuste poolt väljastatud kohalike pangakaartide ristkasutust ning mistahes maailma riigis väljastatud rahvusvaheliste pangakaartide VISA ja Eurocard/MasterCard kasutamist (vt tabel 6.3 Pangaautomaatide ja pangakaarte kasutavate müügikohtade arv 1994-1997). Lisaks tavalistele sularaha- ja makseautomaatidele võeti kasutusele ka sularaha sissemaksmise funktsiooniga pangaautomaadid. Neid oli 1997. aasta lõpuks kasutusel 12.

Tabel 6.3 Pangaautomaatide ja pangakaarte kasutavate müügikohtade arv 1994-1997
	1994	1995	1996	1997
Pangaautomaadid kokku	5	140	230	427
sh ristkasutuses olevad pangaautomaadid	-	-	*	331
sularaha sissemakse funktsiooniga pangaautomaadid	-	-	-	12
Sularahaautomaadid	5	140	230	279
Sularaha- ja makseautomaadid	-	*	*	110
Makseautomaadid	-	-	*	38
Müügikohad, kus saab tasuda pangakaardiga	20	250	1200	2153
* Andmed puuduvad.

1997. aastal suurenes ligi 80% selliste teenuse osutamise või müügikohtade arv, kus tasuda on võimalik pangakaardiga.