Märksõnad: 

Eesti Panga reservid tagavad keskpanga sõltumatuse valitsusest ja kindlustavad, et võimalike kahjude katteks on olemas piisavalt kapitali. Laiemalt toetavad reservid euroala rahasüsteemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.

Eesti Panga investeerimisvarad moodustasid 2016. aasta lõpu seisuga 371 miljonit eurot1. Eesti Panga investeeritud reservidest oli 2016. aasta lõpu seisuga euroala riikide võlakirjadesse paigutatud kokku 66 miljonit eurot. Välisvaluutareserv ehk euroalast väljapoole investeeritud osa reservidest oli 2016. aasta lõpus 303 miljonit eurot. Välisvaluutareservist enamiku moodustasid USA riigivõlakirjad, mida oli soetatud 103 miljoni euro väärtuses. Aasta jooksul suurendati aktsiaportfelli osa, mis 2016. aasta lõpu seisuga oli 100 miljonit eurot. Riskide parema hajutatuse tagamiseks investeeriti osa reservidest Austraalia ja Kanada riigivõlakirjadesse.

Välisreservid on kõigil euroala liikmesriikide keskpankadel ja neid reserve saab vajaduse korral kasutada eurosüsteemi vahetuskursipoliitika reguleerimiseks.

Kulda on Eesti Pangal 8250 Troy untsi ehk 256,6 kg.

Pärast euroalaga liitumist 2011. aastal kandis Eesti Pank varasid ka Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi. Selle kohta on Eesti Panga bilansis 103 miljoni euro suurune nõue Euroopa Keskpanga vastu.

Eesti Panga investeerimisvara struktuur (miljon eurot)


1 Eesti Panga reservide suurus on seotud ja piiratud netofinantsvarade kokkuleppega. Kokkulepe on sõlmitud euroala riikide keskpankade ja Euroopa Keskpanga vahel. Selles nähakse ette eeskirjad ja piirangud rahapoliitikavälistele finantsvaradele, mis on seotud riikide keskpankade riigisiseste ülesannete täitmisega, sh keskpanga reservide haldamisega. Netofinantsvarade kokkulepet kasutatakse selleks, et kooskõlas rahapoliitiliste eesmärkidega piirata riikide keskpankade võimet luua likviidsust. Lisateavet saab selle kohta siit ja siit.
2016. aastal oli Eesti Pangal netofinantsvarasid keskmiselt 177 miljonit eurot.