RAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕTTED

Üldpõhimõtted

Aastaaruande koostamisel on lähtutud Eesti Panga seadusest ja Eesti Panga põhikirjast. Eestis raamatupidamist korraldavatest õigusaktidest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest on lähtutud niivõrd, kuivõrd need on sobivad ja kohandatavad keskpangale.

Arvestus on toimunud tegelike kulude baasil ja seda on korrigeeritud nõuete ja kohustuste ümberhindamistega, mida on lähemalt selgitatud vastavates kirjetes.

1994.aastal on kasutatud põhiliselt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja aruandeskeeme kui 1993.aastalgi. Avaldatav Eesti Panga bilanss on üles ehitatud kujul, mis võimaldab eraldada välis- ja kodumaiseid nõudeid ja kohustusi. Peale selle võimaldab siintoodud esitus jälgida Eesti krooni tagatust kulla ja vabalt konverteeritava rahaga. Siiski on toimunud mõningad muutused, millest tähtsamad on erinevused SDR-de kajastamisel ja tulude-kulude aruandeskeemis. Kuivõrd aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva aasta näitajad, siis on 1993.aasta aruandenäitajad tehtud võrreldavaks 1994.aasta omadega.

Majandustehingute kajastamisel on lähtutud alltoodud põhimõtetest.

Tulud ja kulud

Arvestusperioodi tulud ja kulud on arvestatud arvestusperioodi jooksul, sõltumata raha laekumise ajast. Kasutatud on tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tuludes ja kuludes on kajastatud ainult aruandeperioodil realiseeritud tulusid ja kulusid.

Konverteeritava välisraha näitamine Eesti kroonides

Välisvaluutas fikseeritud nõuete, varade, kohustuste ja omakapitali osas toimunud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatuna operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis on välisvaluutas fikseeritud nõuded, varad ja kohustused hinnatud bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Rahvusvahelise Valuutafondiga seotud bilansikirjed, s.o. SDR-s fikseeritud nõuded ja kohustused on hinnatud ümber aasta lõpul kehtiva SDR kursiga, mis on arvutatud SDR korvvaluutade ja Eesti Panga vastavate valuutakursside baasil. Mittekonverteeritavate välisvaluutade kroonidesse ümberhindamise aluseks on vastavate riikide keskpankade 1994.a. lõpul kehtinud Saksa marga noteeringud ning Eesti Panga Saksa marga noteering samal kuupäeval. Kõik realiseerimata välisvaluutatulud ja -kulud on kajastatud reservides.

1993. ja 1994. aasta 31.detsembril kasutati järgmisi valuutakursse:

 

1994

1993

DEM   

8,00000

8,00000

USD   

12,39040

13,87760

SDR   

  18,09035

  18,00073

Kuld

Kuld on hinnatud aasta lõpu turuväärtusega (Londoni kullabörsi fikseering). Muutused kulla hinnas aruandeperioodi lõpul võrreldes selle algusega on kajastatud reservides.

Pikaajalised võlakohustused ja muud väärtpaberid

Välisriikide väärtpaberid ja muud noteeritavad väärtpaberid vabalt konverteeritavas rahas on kajastatud aasta lõpu turuväärtuses. Summad, mis on saadud realiseerimata väärtpaberite ümberhindamisest seoses nende turuväärtuse muutusega, on kajastatud reservides. Väärtpaberitega tagatud deposiidid lühiajalisteks investeeringuteks (pöördrepod -reverse repo) ning mittenoteeritavad väärtpaberid on kajastatud ostuhinnas.

Investeeringud

Aktsiad ja osalused ning muud samalaadsed pikaajalised investeeringud on kajastatud ostuhinnaga.

Põhivahendid

Põhivahendid on arvestatud algmaksumuses, millest on maha arvatud kulum järgmiste määrade järgi:

 

1994

1993

Hooned ja ehitised   

3%

3%

Arvutid

33%

20%

Muu põhivara

  20%

   20%

Rekonstrueeritud põhivara algmaksumust suurendatakse rekonstrueerimisväljaminekute võrra, mis on suurendanud hoonete ja ehitiste väliseid mõõtmeid või muutnud olemasolevate hoonete ja ehitiste otstarvet. Muul juhul kajastuvad hoonete rekonstrueerimise kulud tulude-kulude aruandes kuludena. Juhul kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, hinnatakse need alla.

Laenud ja kahjumikindlustuse eraldised

Halbade ja aegunud laenude katteks on tehtud kahjumikindlustuse eraldisi Riigikogu poolt kinnitatud ja heakskiidetud ulatuses (suuruses), mis on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Halvad ja lootusetud laenud hinnatakse alla asjaolude ilmnemisel, mis seda tingivad. Nendeks asjaoludeks võivad olla laenuvõtja raskused laenude tagasimaksmisel või laenuvõtja likvideerimisel tekkivad makseraskused. Halbade ja lootusetute laenude allahindamisel moodustatakse laenuriski reserv (kahjumikindlustuseraldised), mida kajastatakse aruandeaasta kuludena. Allahinnatud laenude arvestus jätkub kuni laenude laekumiseni või nende lõpliku mahakandmiseni. Nimetatud laenude mahakandmine toimub ainult juhtudel, kui on kasutatud kõiki seadusandluses ettenähtud meetmeid laenude kättesaamiseks. Mahakandmine toimub laenuriski reservi arvel.

Kirje 1 - Kuld

Eesti Panga kullareservides 1994.aastal muudatusi ei toimunud. 1994.aasta lõpul olid need sama suured kui 1993.aasta lõpul s.o. 8250,171 untsi. Kuld on bilansis kajastatud 1994.aasta lõpu turuväärtusega 4739,328 krooni (382,50 USD) unts. 1993.a. lõpu turuväärtus oli 5419,2028 krooni (390,50 USD) unts.

Kirje 2 - Konverteeritav välisraha

Kirjes "Konverteeritav välisraha" sisalduvad Eesti Panga jooksvad kontod, üleöölaenud, deposiidid, lühiajalised riigivõlatähed ja välismaa investeerimispanga poolt juhitavad lühiajalised investeeringud, väärtpaberitega tagatud deposiidid (pöördrepod) ning välisriikide valitsuste väärtpaberid konverteeritavas välisrahas. Selles kirjes kajastuvad ka arvestatud kuid laekumata intressid nimetatud jooksvatelt kontodelt, deposiitidelt, üleöölaenudelt, väärtpaberitega tagatud deposiitidelt, välispanga poolt juhitavatelt investeeringutelt ja väärtpaberitelt.

1994.a. jooksul Eesti Panga valuutavarud suurenesid. Selle põhjustas Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud tugilaenu üleandmine välismaisele investeerimispangale selle efektiivsemaks kasutamiseks, Eesti kommertspankadelt ostetud konverteeritav välisvaluuta ja tulude saamine valuutavarudelt.

Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt usaldusväärsete institutsioonidega. Eesti Panga konverteeritava välisraha paigutamisel lähtutakse eelkõige sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud vahetatava välisrahaga, likviidsuse kindlustamisest ja etteantud riskipiiranguid arvestades suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga konverteeritava välisraha varud on paigutatud madala riskiastmega likviidsetesse instrumentidesse keskmise tähtajaga alla 2 aasta (välisriikide väärtpaberid), millest üle kahe kolmandiku on Saksa margas väljendatud nimiväärtusega ja ülejäänud osa Ameerika dollarites ning teistes maailma valuutaturgude tähtsamates valuutades.

1994. aastal on seose üldteada probleemidega rahvusvahelisel võlatäheturul ning USA dollari jätkuva nõrgenemisega tekkinud probleeme panga investeeringute väärtuse suurendamisega. Välisvaluuta- ja võlatähtede ümberhindamise realiseerimata kahjumid on intressitulud suures osas tasakaalustatud.

Kirje 3 (kirje 12) - SDR konto Rahvusvahelises Valuutafondis

Sellel kirjel kajastatakse kasutamata varasid ja kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eestile antud laenudest.

1994. aastal toimus kaks põhimõttelist muudatust tehingutes SDR-ga, mis tingisid ka muudatused raamatupidamises ja aruandluses:

  • Esiteks hakkas Eesti Valitsus kommertspankade kaudu välja andma majandusliku arengu soodustamise sihtlaene (Systemic Transformation Facility - STF). See on tunduvalt vähendanud Eesti Panga bilansis seisvate kasutamata STF-vahendite mahtu. Kui 1993.aastal kajastati STF Eesti Panga kohustusena, siis aruandeaastal toimis Eesti Pank laenu vahendamisel Eesti Valitsuse agendina. Seoses sellega tuli teha ka 1993.aasta tulude-kulude arvestuses mõningaid väheolulisi muudatusi.
  • Teiseks investeeriti saadud tugilaenud (Standby Agreement - SBA) SDR korvvaluutades väljendatud nimiväärtusega väärtpaberitesse nende efektiivsemaks ja otstarbekamaks kasutamiseks, võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi kontol. Samas aga säilisid võetud tugilaenud (SBA) Eesti Panga kohustusena.

Alljärgnev tabel Eesti kroonides iseloomustab eelpool kirjeldatud muudatusi:

 

SBA

STF

Kokku

Jääk 1993.a. lõpus

539 814 579,58

208 212 205,39

748 026 784,97

Intressitulu

20 246 068,65

8 195 201,02

28 441 269,67

Kursimuutused

27 533 482,60

9 721 297,90

37 254 780,50

Agenditasud

152 728,63

-152 728,63

 

Investeeringud

  -559 167 381, 95

-

  -559 167 381,95

Laenu väljaandmine  

-

-195 392 227,17

-195 392 227,17

Intressikulu

-28 429 689,41

-11 100 712,92

-39 530 402,33

Jääk 1994.a. lõpus

149 788,10

19 483 035,59

19 632 823,69

Erinevused bilansikirjes ja ülaltoodud tabelis põhjustavad arvutatud kuid laekumata intressid, mis 1993 ja 1994.aasta lõpus olid vastavalt 5 034 372,44 krooni (279 676 SDR) ja 159 900,60 krooni (8 839 SDR).

Kirje 4 (kirje 12) - IMF osalus

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olek kajastatakse bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga Valuutafondis, mis on kajastatud kroonides bilansi passivapoolel ("Rahvusvahelise Valuutafondi krooni kontod Eesti Pangas"). Eesti kvoot Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1994.aasta lõpus 46 500 000 SDR-i ehk 841 201 275 krooni:

 

SDR-s

Kroonides

Jääk 1993.a. lõpus  

  46 500 000

  837 033 945

Kursimuutused

-

4 167 330

Jääk 1994.a. lõpus

46 500 000

841 201 275

Kirje 5 (kirje 18) - Mittekonverteeritav välisraha

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga kontosid SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankades, mida kasutatakse Eesti Valitsuse ja kommertspankade ning nimetatud riikide vahelistes arveldustes läbi Eesti Panga. Bilansi passivapoolel kajastub sama summa Eesti kroonidesse ümber hinnatuna kui Eesti pankade nõudmiseni hoiused kirjel 18 "Mittevahetatav välisraha".

Kirje 6 - Laenud

Laenud koos tekkepõhise intressiga summas 6 361 662,30 (1993.a. 5 753 644,71) krooni võib jaotada järgmiselt:

 

Jääk 31.12.93

Antud laene

Makstud tagasi

Alla hinnatud,
maha kantud

Jääk 30.12.94

Eesti Vabariigi Valitsus

45 234 943,20

-

-

-45 234 943,20

-

Eesti rahaasutused

 399 844 557,96

 327 565 226,92

 -341 718 414,74

 -80 699 670,21

 304 991 699,93

   Põhja-Eesti Pank

300 791 460,79

-

-270 791 460,79

-

30 000 000,00

   Muud tegutsevad pangad

22 277 519,00

-

-14 526 800,00

-

7 750 719,00

   Sotsiaalpank

-

262 116 875,00

-31 500 000,00

-74 000 000,00

156 616 875,00

   Muud likvideeritavad pangad

14 820 794,49

-

-5 678 726,38

-6 699 670,21

2 442 397,90

   Vahenduslaenud

61 954 783,68

65 448 351,92

-19 221 427,57

-

108 181 708,03

Muud laenud

71 708 676,04

41 569 916,40

-1 339 716,90

-89 009 916,16

22 928 959,38

   Tööstus- ja Ehituspank

4 159 411,85

-

-

-4 159 411,85

-

   Painküla Tärklisetehas

62 910 361,84

-

-

-49 683 509,72

13 226 852,12

   Ettevõtted

-

37 069 511,39

-433 516,80

-35 166 994,59

1 469 000,00

   Laenud Eesti Panga töötajatele

4 638 902,35

4 500 405,01

-906 200,10

-

8 233 107,26

Tekkepõhine intress

5 753 644,71

18 018 565,38

-16 987 960,00

-422 587,76

6 361 662,33

Kokku

522 541 821,91

  387 153 708,70

  -360 046 091,64

  -215 367 117,33

  334 282 321,64

Rahaasutuste laenude all on kajastatud tegutsevate pangaasutuste ja Eesti Panga litsentsi omanud, kuid tänaseks likvideeritud pangaasutuste laenude kõrval ka vahenduslaenude liikumine, milliste jäägid 1994.aasta ja 1993.aasta lõpus olid vastavalt 108 181 708,03 krooni ja 61 954 783,68 krooni. Vahenduslaenud on laenud, mille Eesti Pank on saanud välisfinantsorganisatsioonidelt edasilaenamiseks kommertspankade kaudu Eesti ettevõtetele. Nendeks on Vientiluotto OY-lt ja Euroopa Investeerimispangalt saadud laenud.

1994.aasta lõpuks on laenu summa võrreldes 1993.aasta lõpuga vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra. Vähenemise on põhjustanud peamiselt halbade ja lootusetute laenude allahindamine ja mahakandmine järgmiselt:

  • Eesti Vabariigi Valitsusele antud laenud;
  • Põhja-Eesti Pangast ülevõetud halvad ja lootusetud laenud, mis olid tekkinud enne rahareformi;
  • Painküla Tärklisetehasega seotud laenud, mis tulenesid Eesti Panga garantii avanemisest 1993.aastal Donau Bank AG (Austria) ja Eesti Maapangale.

Eesti Panga töötajatele on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks.

Eesti Sotsiaalpank
1994.aastal andis Eesti Pank Eesti Sotsiaalpangale ja Eesti Tööstuse Arengu Pangale laene kokku 262 116 875 krooni. Oma 1994.a. 15.veebruari korralduse alusel alustas Eesti Vabariigi Valitsus 1994.a. märtsis oma kontodel olevate eelarveliste vahendite kandmist Sotsiaalpangast teistesse Eesti kommertspankadesse, mis põhjustas Sotsiaalpanga likviidsuskriisi. Sotsiaalpanga krahhi ning sellest tulenevate pangandussüsteemi kriisi ohtude vältimiseks otsustas Eesti Panga Nõukogu krediteerida Eesti Sotsiaalpanka ja Eesti Tööstuse Arengu Panka, kes oli esimesega tihedalt seotud.

Esialgselt oli kavandatud, et laene antakse koos Valitsusega. Läbirääkimised Valitsusega eelarveliste vahendite pikemaajalise hoidmise küsimuses ja nimetatud pankadele lühiajaliste laenude andmises ei andnud tulemusi. Kogu vastutus olukorra stabiliseerimisel langes Eesti Pangale.

Eesti Sotsiaalpangale ja Eesti Tööstuse Arengupangale kuulutati moratoorium, mille järel need pangad liideti. Eesti Pank ostis seejärel pisut rohkem kui 50 % liidetud panga hääleõiguslikest aktsiatest, mis tagab efektiivse kontrolli panga tegevuse üle. Seejärel alustati kohe Eesti Sotsiaalpanga filiaalide ja muu vara müügiga Eesti teistele kommertspankadele. Sotsiaalpanga filiaalide ja muu vara müügi tulemusena saadi tagasi laene summas 31 500 000 krooni, mille järel tasumisele kuuluv laenusumma restruktureeriti eesõigusnõudeta laenuks summas 38 000 000 krooni ja likviidsuslaenudeks summas 192 616 875 krooni[1]. Eesti Valitsuse teisese nõude summa on 20 300 000 krooni.

Sotsiaalpanga likvideerimisega realiseeritakse tema järelejäänud nõuded, sealhulgas halbade ja lootusetute laenude portfell nii suures ulatuses, kui võimalik. Lõplik tulemus ei ole selge, kuid Eesti Pank eeldab, et see ei kata täielikult tema poolt antud laene summas 192 616 875. Seega osutus 1994.aastal vajalikuks veel täiendavate kahjumikindlustuste tegemine summas 74 miljonit krooni.

Kirje 7 - Pikaajalised võlakohustused

Alljärgnev tabel sisaldab pikaajaliste võlakohustuste koosseisu:

 

1994

1993

Eesti Maapanga võlakohustused

2 000 000,00

2 000 000,00

VEB Fondi sertifikaadid

0

  103 000 000,00

Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga võlakohustused  

  15 009 374,83

-

 

17 009 374,83

105 000 000,00

Siin kajastuvad:

  • Eesti Maapanga 50 kümneaastast intressita võlakohustust, nominaalväärtuses kokku 5 miljonit krooni. Võlakohustuste tähtaeg on 1. september 2002.a. Võlakohustused on ostetud 2 miljoni krooni eest, millises väärtuses nad ka bilansis on kajastatud.
  • VEB Fondi tähtajatud sertifikaadid nominaalväärtuses kogusummas 103 miljonit krooni, millele on tehtud 1994.aastal 100%-line kahjumikindlustuseraldis. VEB Fondi sertifikaadid on ostetud Põhja-Eesti Pangalt 100 miljoni krooni eest ja Eesti Vabariigi Valitsuselt Põhja-Eesti Panga aktsiate eest, mille väärtus oli 3 miljonit krooni.
  • Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga viisteist 1,25%-list vabalt võõrandatavat kaheaastast võlakohustust summas 15 miljonit krooni, mis on ostetud 1994.aasta augustis. Ühe võlakohustuse nominaalväärtus on 1 miljon krooni. Käesoleval kirjel kajastuvad ka arvutatud kuid maksmata intressid Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga võlakohustustelt.

Kirje 8 - Aktsiad ja osalused

Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:

 

1994

1993

Osatähtsus
%-des

EEK  

Osatähtsus
%-des

EEK  

Eesti Investeerimispank
60 aktsiat nominaalväärtuses à 50 000 ECU

40

47 523 488,00

66 2/3

47 523 488,00

Eesti Hoiupank
320 000 aktsiat nominaalväärtuses à 100 EEK

63,4

32 000 000,00

66 2/3

14 000 000,00

Rahvusvaheline Arvelduspank* (BIS)
700 aktsiat, millest 200 omavad hääleõigust

M/A

7 837,50

M/A

7 837,50

SWIFT**
1 aktsia nominaalväärtuses 5 000 BEF

M/A

12 426,24

M/A

12 426,24

Aktsiaselts "Inkassaator"
100 aktsiat nominaalväärtuses à 10 000 krooni

100

1 000 000,00

100

1 000 000,00

Väärtpaberite Keskdepositoorium
2 aktsiat nominaalväärtuses à 100 000 krooni

10

200 000,00

 

 

Eesti Sotsiaalpank
5950 A aktsiat nominaalväärtuses à 5000 krooni
10 640 E aktsiat nominaalväärtuses à 500 krooni

50

28,00

 

 

 

 

   80 743 779,74

 

   62 543 751,74

*Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) aktsiad summas 7 837,50 krooni on kajastatud ajaloolises maksumuses, mis on välja kujunenud alates 1930.aastast, mil Eesti Pank astus BIS-i liikmeks, kuni 1994.aasta lõpuni. Selles ajaloolises maksumuses kajastuvad Eesti krooni ümberarvestamine rubladeks 1940.aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti kroonideks 1992.aastal.
**Eesti Pank astus S.W.I.F.T.-i liikmeks 1993.aasta 20.augustil, ostes 1 S.W.I.F.T.-i liikmele ettenähtud aktsia hinnaga 32 000 Belgia franki (12 426,24 krooni).

1995.aastal vähendab Eesti Pank oma osalust Eesti kommertspankades. Vastavalt 1994.aasta oktoobris sõlmitud lepingule väheneb Eesti Panga osa Eesti Investeerimispangas ühele kolmandikule.

Kirje 9 - Muud aktivad

Selles kirjes kajastatakse pankadele müüdud laenusertifikaatide (CD) nimiväärtuse ja müügihinna vahe. Peale selle kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1995.a. algusesse ning Eesti Panga käibevarade maksumust.

Kirje 10 - Põhivahendid

Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1994.a.:

 

Hooned

Arvutid

Inventar

Tarkvara

Transpordi-
vahendid

Kokku

Põhivara algmaksumus

 

Jääk 31.12.93

7 080 447,86

8 395 845,00

19 800 724,00

-

6 386 743,00

41 663 759,86

Soetatud

3 762 126,00

8 200 556,00

9 830 397,00

3 920 510,00

2 118 676,00

27 832 265,00

Maha kantud, müüdud

0,86

232 523,00

461 333,00

-

839 248,00

1 533 104,86

Jääk 31.12.94

10 842 573,00

16 363 878,00

29 169 788,00

3 920 510,00

7 666 171,00

67 962 920,00

Amortisatsioon

 

Jääk 31.12.93

272 531,00

1 080 986,00

2 883 869,62

-

1 015 111,00

5 252 497,62

Arvutatud

373 764,00

3 746 291,00

4 830 326,38

144 632,00

1 411 130,00

10 506 143,38

Vähendatud

-

105 482,00

112 682,00

-

166 786,00

384 950,00

Jääk 31.12.94

646 295,00

4 721 795,00

7 601 514,00

144 632,00

2 259 455,00

15 373 691,00

Põhivara jääkväärtus

 

31.12.93

6 807 916,86

7 314 859,00

16 916 854,38

-

5 371 632,00

36 411 262,24

31.12.94

  10 196 278,00

  11 642 083,00

  21 568 274,00

  3 775 878,00

  5 406 716,00

  52 589 229,00

 

Põhivara rohkem kui poolteisekordse kasvu 1994.aastal võrreldes 1993.aastaga on põhjustanud arvutite tarkvara ja inventari soetamine ning hoonete ja ehitiste rekonstrueerimine.

Kirje 11 - Välisvõlad

Eesti Panga välisvõlgade koosseis 1994.aasta ja 1993.aasta lõpus on järgmine:

 

1994

1993

Vientiluotto OY (vaata kirje 6)

72 455 155,11

62 221 739,58

Venemaa Põllumajanduspank

12 390 400,00

13 877 600,00

Donau Bank AG

27 020 616,80

36 027 489,12

Euroopa Investeerimispank (vaata kirje 6)

36 843 564,83

-

Välisväärtpaberitega tagatud lühiajalised laenud  

43 175 036,00

-

 

191 884 772,74

  112 126 828,70

Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi aktivapoolel kirjetel "Rahaasutustele antud laenud" ja "Muud laenud". Välisväärtpaberitega tagatud lühiajaliste laenude vastaskirjeks bilansi aktivapoolel on "Konverteeritav välisraha".

Käesoleval kirjel kajastuvad ka laenudele arvutatud intressid, mis ei ole veel makstud.

Kirje 12 - IMF krooni kontod

Sellel kirjel kajastuvad Rahvusvahelise Valuutafondi Eesti krooni deposiidid Eesti Pangas. Kroonideposiidid sisaldavad Valuutafondi poolt Eesti Pangale antud laenusid ja Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis (vt. ka kirjed 3, 4 ja 17).

1993.aasta lõpus sisaldas see kirje ka majanduse arendamise sihtlaenu (STF). 1994.aastal muutus nimetatud laen Eesti Panga kohustusest Eesti Vabariigi Valitsusele Rahvusvahelise Valuutafondi poolt antud laenuks, mille vahendamisel Eesti Pank tegutseb agendina.

Alljärgnev tabel kroonides iseloomustab Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja osalusega seotud liikumist.

 

SBA

STF

Osalus

Kokku

Jääk 1993.a. lõpus   

544 072 064,93

209 258 497,87

837 033 991,50

1 590 364 554,30

Kursivahed

2 708 763,82

-

4 171 294,20

6 880 058,02

Ülekanne

-

  -209 258 497,87

 

-209 258 497,87

RVF kokku

-

-

-91 568,00

-91 568,00

Jääk 1994.a. lõpus

546 780 828,75

-

  841 113 717,70

  1 387 894 546,45

Erinevused bilansikirjes ja siintoodud tabelis põhjustavad arvutatud kuid laekumata intressid, mis 1993 ja 1994.aasta lõpus olid vastavalt 6 374 418,86 krooni (354 120 SDR) ja 7 318 179,74 krooni (404 535 SDR).

Kirje 13 - Mitteresidentide kontod

Sellel kirjel kajastuvad SRÜ riikide, Läti ja Leedu keskpankade intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida kasutatakse Eesti ja nimetatud riikide vahelistes arvaldusteks läbi Eesti Panga.

Kirje 14 - Sularaha ringluses

Siin kajastatakse Eesti Panga poolt emiteeritud rahatähti ja münte, mis on väljastatud Eesti Pangast (Ringluses oleva sularaha analüüsi vt. käesoleva aruande lk. 37).

Kirje 15 - Pankade kontod ja muud jooksvad kohustused

Sellel kirjel kajastuvad Eesti kommertspankade korrespondentkontod Eesti Pangas. Kommerts-pankade kontodele intresse ei maksta. Eesti Hoiupangale makstakse intresse kõrgendatud reservinõuete ulatuses.

Kirje 16 - Väärtpaberid

Sellel kirjel kajastatud lühiajalised laenusertifikaadid on Eesti Panga emiteeritud diskonteeritavad väärtpaberid nominaalväärtusega 100 000 krooni.

Kirje 17 - Konverteeritav välisraha

Konverteeritava välisraha konto kajastab Eesti Vabariigi nõudmiseni deposiite Eesti Pangas. Sellel kirjel kajastatakse Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Eesti Vabariigile antud majanduse arendamise sihtlaene SDR-s ja Saksa markades. 1993.aastal arvestati siin lisaks veel Eesti Vabariigile Euroopa Majandusühenduse poolt antud laenu. Nimetatud laenude osas tegutseb Eesti Pank Eesti Vabariigi nimel kui laenusaaja agent.

 

Krooni

Jääk 1993.a. lõpus

-

Ülekanne

209 258 497,87

Intressitulu

8 383 714,94

Kursivahed

9 757 090,27

Intressikulu

-12 371 311,69

Laenude väljaandmine  

  -195 392 227,17

Agenditasu

-152 728,63

Jääk 1994.a. lõpuks

19 483 035,59

Ülaltoodud tabel kajastab ainult SDR-s väljendatud nominaaliga laenuosa liikumist. Enne tugilaenude ülekandmist kommertspankadele konverteeriti SDR-d Saksa markadeks, millest väike osa tehnilistel põhjustel jäi käesoleva kirje jäägiks. Seetõttu kajastus sellel kontol 1994.aasta lõpus pankadele välja jagamata Saksa markadeks konverteeritud laenu osa summas 159 227,36 krooni. Peale selle kajastuvad siin arvutatud kuid maksmata intressid summas 161 854,36 krooni.

Kirje 18 - Mittekonverteeritav välisraha

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Vabriigi Valitsuse ja Eesti pankade mittekonverteeritava raha intressita nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas. Need nõudmiseni hoiused on seotud arveldustega SRÜ riikide ja Läti ja Leeduga, mis toimuvad läbi Eesti Panga.

Kirje 19 - Muud passivad

Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga võlgnevusi mitmesuguste 1994.aasta majandustegevusega seotud arvelduste alal, mille maksetähtajad olid 1995.a. jaanuaris. Peale selle kajastub siin Painküla Tärklisetehasele Eesti Maapanga poolt antud pikaajaline laen summas 7 600 000 krooni, mille garandiks oli Eesti Pank. Seoses Painküla Tärklisetehase erastamisega muutus garantii Eesti Panga kohustuseks, kuna erastamistehing ei näe ette selle laenu tasumist uue ettevõtte poolt.

Kirje 20 - Kapital ja reservid

Kapitalid ja reservid jagunevad järgmiselt:

 

Jääk 1993.a.
lõpus

1993.a.
kasumi jaotus

Ülekanded
1994.a.

Ümberhindlus
1994.a.

Jääk 1994.a.
lõpus

Põhikapital

58 211 268,50

24 149 022,26

6 686 569,00

-

89 046 859,76

Reservkapital

1 644 600,00

24 149 022,26

3 976 225,20

-

29 769 847,46

Arendusfond

3 976 225,20

-

-3 976 225,20

-

-

Erireserv

1 095 072 947,89

18 298 044,50

-

-

1 113 370 992,39

Ümberhindlus

50 593 947,03

-

-

-105 062 698,20

-54 468 751,17

Kursivahed

21 122 193,49

-

-

-105 956 923,05

-84 834 729,56

Kulla ümberhindamise reserv

11 880 615,84

-

-

-5 609 083,35

6 271 532,49

Varade ümberhindlus

3 117 870,90

-

-

-

3 117 870,90

Kokku

   1 245 619 668,85

   66 596 089,02

   6 686 569,00

   -216 628 704,60

   1 102 273 622,27

Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhikapitali ja kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse riigieelarvesse. 1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse ümberhindamise tulemuse kui ka 1992.aasta kahjumi rohkem kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga Nõukogu 1993.aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel. Sellest tulenevalt suunati 1993.aasta kasumist 50% võrdsetes osades põhikapital ja reservfondi ning kasumi ülejäänud osa kanti erireservi taastamiseks ja riigieelarvesse.

Peale selle suurenes põhikapital veel erastamisest laekunud tulude arvel. Reservkapitali suurenemise põhjuseks lisaks eelöeldule olid eraldised arendusfondist, milline rahareformieelse jäänukina oli oma otstarbe kaotanud.

Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud realiseerimata välisväärtpaberite ostu ja turuhinna vahe. Kui 1993.aasta lõpus oli välisväärtpaberite turuhind ostuhinnast suurem, siis 1994.aasta lõpus oli olukord vastupidine. Peamiseks põhjuseks oli siin Saksa markades väljendatud nominaaliga väärtpaberite turuhinna langus.

Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas väljenduvate nõuete ja kohustuste kroonidesse ümberarvestamise (kursimuutuste) tulemused bilansi kuupäeval, seoses välisvaluuta kursside muutumisega. Valuutakursside langus 1994.aastal on põhjustanud kirje vähenemise. Suurema osa vähenemisest on andnud Ameerika dollari kursi langus.

Varade ümberhindluses kajastub põhivarade 1993.aasta ümberhindlus.

Kirje 21 - Kahjum/kasum

Märkused ja selgitused Eesti Panga tulude-kulude aruande juurde
Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga näidata Eesti Panga tulusid ja kulusid eraldi välis- ja kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt. Siin toodud esitus koos lisainformatsiooniga põhikulude (tegevuskulude) kohta ja selgitustega erakordse iseloomuga kirjete kohta annab Eesti Panga tuludest-kuludest selgema ülevaate kui 1993.aasta aruandes kasutatud esitus. Siin toodud 1993.aasta arvandmed on kohaldatud uuele esitusele.

Netointressid ja muu puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt
Käesolev kirje sisaldab peamiselt intressitulu, realiseeritud tulusid tehingutelt väärtpaberitega ja dividende, millest on maha arvatud intressikulud ja kahjumid väärtpaberite müügitehingutelt. Puhastulu on mõningal määral vähenenud, kuigi intressitulu on kasvanud tänu kõrgema tulumääraga instrumentide kasutamisele investeeringuteks. See on tingitud 1994.aasta arengutest maailma võlatäheturgudel.

Netointressid ja muu puhastulu (-kulu) kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt
Sellel kirjel kajastuvad eelkõige intressitulud kodumaistelt laenudelt, vabalt konverteeritava raha - Eesti krooni ostu-müügitehingute tulud ja kulud, Eesti Panga hoiusertifikaatidele makstavad intressid ja Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt (lisa)reservidelt makstavad intressid. Eesti Panga intressitulud on 1994.aastal langenud mitmete kõrgema intressimääraga laenude tagasimaksmise ja väljaantud laenudele kasutatava madalama intressimäära tõttu. Eesti Hoiupangale tema kohustuslikelt lisareservidelt makstavate intresside vähenemine (1994.aastal 9 440 906,90 krooni, 1993.aastal 34 924 559,35 krooni) seostub keskpangas hoitavate Hoiupanga kohustuslike reservide arvestuskorra muutumisega. Need kulud peaksid 1995.aastal veelgi vähenema.

Kasum kulla müügist
Tehinguid kullaga 1994.aastal ei toimunud.

Muud põhitegevustulud
Kirjes "Muud põhitegevustulud" kajastatakse tulusid, mis on seotud eelmiste aastate finantstulemite korrigeerimisega, põhivahendite müügiga ja mitmesuguste tasudega erinevate teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega. Kui 1993.aastal moodustasid sellest kirjest suurema osa tulud 1992.aasta finantstulemi korrigeerimisest, siis 1994.aastal on käesoleval kirjel kajastatud tasusid mitmesuguste teenuste eest nagu juubelimüntide ja tšekiraamatute müük.

Muud põhitegevuskulud
Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub nende järelvalve. Personalikulud sisaldavad endas palga- ja ühekordsete väljamaksete kulu koos maksudega, komandeeringu- ja koolituskulu ning kulutusi spordile. Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks on 1994.aastal oluliselt kasvanud. Selle põhjuseks on olnud sularaha nõudlus ja sularaha varude nõutaval tasemel hoidmise vajadus. Rohkem kui kaks korda on kasvanud kulud amortisatsioonile, mille on põhjustanud eelkõige arvutite, inventari ja hoonete soetamine ja amortisatsiooninormide muutmine. Remondikulud on 1994.aastal vähenenud ja peaksid 1995.aastal veelgi vähenema.

Kulud laenude ja muude nõuete mahakandmiseks ja kahjumikindlustuseks (vt. kirje 6 ja 7)
Vastavalt Riigikogu ja Eesti Panga Nõukogu otsusele tuli 1994. aastal teha täiendavaid kahjumikindlustuseraldisi halbadele ja lootusetutele nõuetele kuni 250 miljoni krooni ulatuses. Need kahjumikindlustusi vajavad nõuded on seotud Eesti Vabariigi Valitsusele antud laenude, VEB Fondi sertifikaatide, Põhja-Eesti Panga rahareformieelsete laenude ja likvideeritud pankade poolt tagasimaksmata laenudega. Loetletud nõuded on kõik alguse saanud ja seotud 1992.aasta teise poole ning rahareformieelse ajaga. Lisaks nendele eraldati 74 miljonit krooni Eesti Sotsiaalpangale antud laenude kahjumikindlustuseks.

Muud erakorralised puhastulud (-kulud)
Muudes erakorralistes tuludes ja kuludes kajastatakse selliseid tulusid ja kulusid tehingutelt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja erakorralised. Sellisteks tulu ja kululiikideks on rahareformiga seotud tulud ja kulud, lootusetute laenude tagasimaksmine, mitmesugused arvelduste korrigeerimised.

Kirje 22 - Bilansivälised kontod

Seisuga 31.detsember 1994.a. oli oma väärtuspäeva ootamas tulevikutehinguid kogusummas 674 564 596,25 krooni. Eesti Pank noteerib alates 1994.aasta aprillist Eesti krooni ja Saksa marga vahelisi tuleviku- (forward) ja vahetustehinguid (swap) kursivahemikus 8,0010-8,0020. Maksimaalse tähtajana on kehtestatud 7 aastat tehingu sõlmimise kuupäevast. Tulevikutehingute peamiseks eesmärgiks on anda Eesti Panga poolne garantii, et Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss jääb püsima ka tulevikus. Alates 1994. aasta detsembrist kehtestas Eesti Pank forwardtehingutele piirangud. Piirangute kohaselt sõlmib Eesti Pank forwardtehinguid ainult Eesti volitatud kommertspankadega. Iga panga maksimumlimiidiks on 75% tema viimase 6 kuu keskmisest residentide krooniaktivast, millest on lahutatud nõuded teistele pankadele.

[1]1995. aasta 15. märtsil müüdi Eesti Sotsiaalpanga kaks viimast filiaali Põhja-Eesti Pangale, mis kuulub täielikult Eesti Vabariigi Valitsusele. Kõik Eesti Panga allutatud laenud ja 20 300 000 krooni suurune Valitsuse allutatud laen anti samuti üle Põhja-Eesti Pangale, kavatsusega kanda need tema omakapitali arvele. Antud investeeringu katmine toimuks Põhja-Eesti Panga erastamisega.

EESTI PANGA AUDIITORITE RAPORT RIIGIKOGULE JA EESTI PANGA NÕUKOGULE

Meie auditeerisime Eesti Panga bilanssi 31. detsembri 1994.a. seisuga leheküljel 43 ja 1994.a. tulude-kulude aruannet leheküljel 44. Nende finantsaruannete esituse ja sisu eest vastutab Eesti Panga juhtkond. Meie ülesanne on esitada arvamus nende dokumentide kohta auditile tuginevalt.

Auditeerimise viisime läbi vastavuses rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Nende standardite kohaselt planeeritakse ja teostatakse auditit saavutamaks piisavat kindlust, et finantsaruanded on ilma oluliste puudusteta. Audit hõlmab valikulist kontrolli ja tõendusmaterjalide kogumist avaldatud andmete toetamiseks. Auditeerimisel antakse ka hinnang raamatupidamisarvestuses järgitud põhimõtetele ja juhtkonna poolt tehtud hinnangutele ja arvestustele. Lisaks vaadeldakse finantsaruannete üldist esitusviisi. Usume, et meie audit tagab piisava aluse meie arvamuse kujunemiseks.

Meie arvamus on, et finantsaruanded esitavad kõikides olulistes seisukohtades tõeselt Eesti Panga finantsolukorda 31.detsembril 1994.a. ja tegevuse tulemusi 1994. aasta jooksul ning, et finantsaruanded on vastavuses Eesti Panga poolt rakendatavate ning Eesti Panga seaduses fikseeritud raamatupidamisarvestuse põhimõtetega.

Tallinnas 28. märtsil 1995

Coopers &Lybrand AS
  Tallinn, Estonia

Coopers &Lybrand
  London, England