Makromajandusliku stabiilsuse suurenemine avaldas 1996. aastal soodsat mõju ka Eesti finantssektori ja finantsvahenduse arengule. Jätkus mittepangandusliku finantsvahenduse kiire kasv, samuti Eesti finantssüsteemi internatsionaliseerumine.

Sarnaselt varasemate aastatega toimus finantssüsteemi sisemine konsolideerumine, mis avaldus nii pankade liitumises kui ka panganduse ja finantssektori muude osade omavahelises integratsioonis. Kuigi 1996. aastal toimunud pankade liitumised olid ühelt poolt tingitud kasvavast konkurentsist, ei saa alahinnata ka panganduse restruktureerimisprotsessi lõpuleviimisest johtuva regulatiivse surve osatähtsust. Ühtlasi tähistasid toimunud pankade liitumised plaanimajandusest turumajandusse siirdumise institutsionaalse etapi lõpulejõudmist panganduses. Siirdeprotsessist johtuvad riskid moodustasid ühtaegu endiselt olulise osa Eesti pangasüsteemi koguriskidest.

Pankade tegevuse korporatiivne laienemine kindlustusturule ning selle süvenemine väärtpaberivahendus- ja liisingtegevuses annab tunnistust finantsühenduste kujunemisprotsessi jätkumisest. Samas näitab finantssüsteemi niisugune areng, et Eesti finantssektor läheneb oma struktuurilt rahvusvaheliselt väljakujunenud institutsionaalsele ülesehitusele.

Mittepangandusliku finantsvahenduse arengule aitas institutsionaalsest aspektist vaadatuna oluliselt kaasa Tallinna Väärtpaberibörsi edukas käivitumine juunikuus. Väärtpaberituru areng avardas oluliselt majandusagentide investeerimisvõimalusi. Teisalt on väärtpaberiturg pangasüsteemi kõrval kujunemas majandusagentidele oluliseks alternatiivseks finantseerimisallikaks. Vaatamata mittepangandusliku finantsvahenduse kiirele kasvule, säilitas pangasüsteem kogu finantsvahenduses oma kindla juhtrolli (vt. joonis 5).

Joonis 5. Eesti finantsvahendajate struktuur finantsvarade järgi 31. detsembril 1996

1996. aastal süvenes Eesti finantssüsteemi integratsioon rahvusvahelise finantssüsteemiga. Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse kasv välismaiste finantsinstitutsioonide silmis avaldus nii pikaajaliste krediidiliinide võimaldamises kui ka Eesti pankade kapitali tehtud strateegilistes investeeringutes. Esmakordselt muutus välisfinantseerimine kodumaise suurenenud laenunõudluse rahuldamise märkimisväärseks allikaks.

Teisalt kinnitas finantssüsteemi internatsionaliseerumist Eesti pankade institutsionaalne laienemine Lätisse läbi tütarpanga omandamise ja strateegiliste aktsiainvesteeringute. Analoogiline areng toimus pankadele kuuluvate liisingettevõtete osas. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka Eesti finantsinstitutsioonide huvi Balti ning Venemaa kapitaliturgude vastu.

PANGANDUSSÜSTEEM

Üldtendentsid

Eesti panganduse arengut 1996. aastal iseloomustas kiire nominaalse kasvu kõrval pankade tegevuse jätkuv laienemine nii finantssektori muudesse osadesse kui ka väljapoole riigipiire. Samuti tõi 1996. aasta kaasa uute teenuseliikide pakkumise, mis oli suuresti tingitud kasvavast konkurentsist.

Uueks aspektiks oli pankade tegevuse laienemine väljapoole Eestit. Hansapanga poolt Riias omandatud tütarpank ning Eesti Forekspanga ja EVEA Panga esinduste avamine Moskvas kinnitab Eesti pankade kasvavat huvi nii Balti regiooni kui ka Venemaa turu vastu. Osalusi välispankades omavad ka teised Eesti pangad. Uute potentsiaalsete turgude otsingul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka Ukrainale.

Turule toodi mitmed uued hoiustamis- ning laenuinstrumendid, samuti suurendas Tallinna Väärtpaberibörsi käivitumine pankade poolt osutatavate maakleriteenuste osatähtsust pangandusteenustes. Lisaks tootekesksele arendustööle hakkas tähtsustuma ka kliendikesksus.

Kommertspankade koondbilansi maht suurenes 1996. Aasta jooksul 48%, moodustades 31. detsembri seisuga 21 927,5 miljonit krooni. Suuremad struktuurimuutused hõlmasid mitteresidentide osatähtsuse kasvu 11%-lt 18%-ni ning välisvaluuta osatähtsuse kasvu 23%-lt 31%-ni kohustuste poolel. Varade poolel vähenes mitteresidentide osatähtsus aasta jooksul 24%-lt 19%-ni, välisvaluuta osatähtsus aga suurenes 29%-lt 33%-ni.

Aasta lõpul tegutses Eestis 15 kommertspanka ning 2 laenu- ja hoiuühistut. Võrreldes 1995. aasta lõpuga oli Eestis tegutsevate pankade arv vähenenud 3 võrra, mis on kinnituseks pangasüsteemi jätkuvast konsolideerumisest (1992. aasta lõpuks tegutses Eestis 41, 1993. ja 1994. aasta lõpuks 22 kommertspanka). 1996. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud omavahendite minimaalsuuruse nõuet (50 mln. kr.) ei suutnud täita Ameerika-Balti Pank ning tollane Eesti Maapank. Neist esimese tegevuslitsents tühistati, teine liitus Virumaa Kommertspangaga. Septembris sõlmisid liitumislepingu Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank ning Eesti Hoiupank. Aasta lõpul toimunud läbirääkimised Põhja-Eesti Panga liitmiseks Eesti Ühispangaga jõudsid 5. jaanuaril 1997 liitumisotsuseni, pankade juriidiline liitumine toimub 1997. aasta esimesel poolel.

Pankade varad

Aasta jooksul oli peamiseks tendentsiks suhteliselt tulukamate aktivate osatähtsuse tõus - teistesse pankadesse deponeeritud vahendite osatähtsus vähenes ning laenuportfell ja finantsinvesteeringud kasvasid selle võrra kiiremini.

Laenude osatähtsus bilansis suurenes aastaga 45%-lt 53%-ni (vt. tabel 23 Eesti kommertspankade koondbilansi varade struktuur). Aasta lõpuks jõudis klientidele väljastatud laenude summa 11,5 miljardi kroonini, kasvades aastaga 71%. Elavnenud laenamist on võimaldanud suhteliselt odavama ja pikaajalise raha sissevool rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt ning ka eraisikute hoiuste kasv. Tähtaegade pikenemine ja intresside langus on vähendanud laenuteenindusega seotud perioodiliste maksete suurust. See tähendab, et suhteliselt vähe muutunud sissetulekutele vaatamata on majanduse üldise stabiliseerumise taustal paranenud ka turu ootused klientide laenuteenindusvõime suhtes. Kiirelt suurenes 1996. aastal eraisikutele antud eluasemelaenu maht. Uutest laenutoodetest jõudsid turule noore pere laen, noore õpetaja laen, laenud reisi- ja ravikulude finantseerimiseks, tarbimislaen, tarbijafaktooring jt.

Tabel 23. Eesti kommertspankade koondbilansi varade struktuur

 

31. detsembril 1993

31. detsembril 1994

31. detsembril 1995

31. detsembril 1996

mln. kr.

%

mln. kr.

%

mln. kr.

%

mln. kr.

%

Varad kokku

6 394,7

100

10 082,4

100

14 867,4

100

21 927,5

100

Kassa

546,4

8,5

649,2

6,4

769,7

5,2

953,4

4,3

Nõuded keskpangale

1 088,1

17

771,7

7,7

759,1

5,1

1 201,0

5,5

Nõuded ja laenud krediidiasutustele

1 243,7

19,4

2 587,2

25,7

3 684,7

24,8

2 974,8

13,6

Laenud klientidele

2 740,3

42,9

4 375,8

43,4

6 734,9

45,3

11 537,7

52,6

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud

-

-

-154,8

-1,5

-165,4

-1,1

-239,1

-1,1

Finantsinvesteeringud

346,0

5,4

792,7

7,9

1 488,5

10

3 242,4

14,8

Muud varad

430,2

6,7

1 060,7

10,5

1 595,8

10,7

2 257,3

10,3

1996. aastat iseloomustab välisvaluutalaenude oluline kasv. Nende osatähtsus pankade laenuportfellis suurenes aasta jooksul 12%-lt 32%-ni. Põhjuseks oli eelpool mainitud laenamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt ning sellest tulenev valuutaressursside osatähtsuse tõus.Andes laenu samas valuutas, milles ressurss saadud, kannavad pangad seeläbi kursi võimalikust muutusest tuleneva riski üle lõpplaenajale. Teisalt võib selline käitumine suurendada krediidiriski, eriti juhul kui lõpplaenajad jätavad enda kursiriski katmata. Kuna üle 70% valuutalaenudest on välja antud Saksa markades, võib praeguse, fikseeritud kursil põhineva rahapoliitika jätkumisel lugeda nende laenudega seotud kursiriski siiski minimaalseks.

Suur kapitali sissevool ja tugevnev turukonkurents avaldas mõju ka intressidele. Tähtajaliste kroonihoiuste intressid vähenesid aastaga 1,91 protsendipunkti ning olid aasta lõpus tasemel 5,30% (vt. joonis 6). Kroonilaenude kaalutud keskmine aastaintressimäär vähenes aastaga 2,16 protsendipunkti ja oli 31. detsembri seisuga 13,76%. Kui leida arvestuslik intressimarginaal lühiajaliste laenude ja tähtajaliste hoiuste puhul (eeldades, et tähtajaliste hoiuste hoiustamisperiood on valdavalt kuni 1 aasta), siis vähenes see aasta keskmisena 1996. aastal peaaegu 2 protsendipunkti. Oluliselt on kasvanud ka ujuva intressimääraga valuutalaenude osatähtsus. Kroonilaenude puhul kasutatakse ujuvat intressi siiski vähe - peamiselt suurettevõtete finantseerimisel. Ujuva intressimäära kasutuselevõtt on muutnud turu paindlikumaks nii laenuvõtja kui ka laenuandja seisukohalt - pank kindlustab endale kindla intressimarginaali, kliendi intressimaksed on aga seotud rahvusvaheliste rahaturgude trendidega.

Joonis 6. Kroonihoiuste ja -laenude kaalutud keskmised aastaintressid 1994 - 1996 (%)

Kuigi tähtajaks tasumata laenude ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osatähtsus laenuportfellis võrreldes 1995. aastaga vähenes, on samaaegse kiire laenumahu kasvu taustal seda raske kindlalt seostada laenuportfelli kvaliteedi üldise paranemisega (vt. tabel 24 Kommertspankade laenuportfelli kvaliteet). Pealegi on enam kasvanud just pikaajaliste laenude jääk, mistõttu võimalus, et kliendil tekib makseraskusi, on jaotunud senisega võrreldes märgatavalt pikemale perioodile (kuni 10 aastat). See omakorda muudab laenuportfelli kvaliteedi hindamise keerulisemaks.

Tabel 24. Kommertspankade laenuportfelli kvaliteet (mln. kr., aasta lõpu seisuga)

 

1993

1994

1995

1996

1.  

Laenud kokku

2 740,3

4 375,8

6 734,9

11 537,7

2

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud

-

154,8

165,4

239,1

3

Tähtajaks tasumata laenud

194,7

158,8

208,7

282,5

 

Tähtajaks tasumata laenude osatähtsus laenuportfellis ( 3/1 )

7,1%

3,6%

3,1%

2,4%

 

Ebatõenäoliselt laekuvate tähtajaks tasumata laenude
osatähtsus laenuportfellis ( 2/1 )

-

3,5%

2,5%

2,1%

Pankade finantsinvesteeringud aasta jooksul enam kui kahekordistusid. Väärtpaberiportfellis on suurenenud aktsiate osatähtsus. Aktsiate maht kasvas aasta jooksul 3,6 korda e. 836 mln. krooni võrra. Börsi käivitumisega kaasnenud hinnatõus lõi noteeritud aktsiate osas võimaluse nende muutuva turuhinna kaudu dividendituluga võrreldes hoopis suuremat finantstulu teenida. Fikseeritud tulumääraga väärtpaberite maht on küll kasvanud, kuid nende osatähtsus pankade väärtpaberiportfellis vähenes aastaga aktsiate ning osakute kasuks 78%-lt 64%-ni. Investeeringutes mitteresidentide väärtpaberitesse on suurenenud paigutused nn. B-tsooni riikide valitsuste võlakirjadesse, mis on reeglina kõrge tulususega. 1996. aastal kasvasid pankade valuutavarad lisaks Leedu litile, Läti latile ja Vene rublale ka Ukraina grivnades.

Pankade võõrvahendid ning omakapital

1996. aastal pankade laenuressursis toimunud muutustest olid olulisemad laenuressursi tähtaja pikenemine peamiselt välisressursside arvel ning eraisikute hoiuste suurenemine. Samal ajal andis nii eraisikutele kui ka äriühingutele säästude paigutamiseks pangahoiustega võrreldes alternatiivse võimaluse Tallinna Väärtpaberibörsi käivitumine.

Laenuressursis suurenesid klientide hoiused 1996. Aastal 44,6%, ulatudes aasta lõpuks 14 miljardi kroonini (vt. tabel 25 Eesti kommertspankade koondbilansi kohustuste struktuur). Hoiuste juurdekasv jäi laenude kiirele kasvule alla:klientide hoiuste jääk suurenes aastaga 4,3 mlrd. krooni, laenuportfell 4,8 mrld. krooni. Laenunõudluse suhteliselt kiiremat kasvu finantseeriti välispankadest võetud otse- ja sündikaatlaenudega ning emiteeritud võlakirjade arvel. Ühtlasi olid otselaenud rahvusvahelistelt finantsturgudelt kodumaise laenuressursiga võrreldes odavamad. Kui varasemail aastail olid üheks oluliseks finantseerimisallikaks olnud ka valitsuse poolt vahendatud krediidiliinid, siis 1996. aastal selle ressursiliigi osatähtsus vähenes.

Tabel 25. Eesti kommertspankade koondbilansi kohustuste struktuur

 

31. detsembril 1993

31. detsembril 1994

31. detsembril 1995

31. detsembril 1996

mln. kr.

%

mln. kr.

%

mln. kr.

%

mln. kr.

%

Kohustused kokku

6 394,7

100

10 082,4

100

14 867,4

100

21 927,5

100

Võlad keskpangale

329,7

5,2

344,1

3,4

73,3

0,5

36,0

0,2

Võlgnevused krediidiasutustele

136,6

2,1

461,2

4,6

1 579,1

10,6

2 654,2

12,1

   sh. välispankadele

44,7

0,7

217,6

2,2

610,6

4,1

1 694,4

7,7

Võlgnevused klientidele

4 768,2

74,6

6 943,7

68,9

9 663,6

65

13 974,3

63,7

Valitsuse laenufondid ja välisabifondid

219,2

3,4

519,2

5,2

779,7

5,2

873,3

4

Emiteeritud võlakirjad

0,7

0

220,0

2,2

14,0

0,1

295,5

1,3

Muud kohustused

261,7

4,1

930,9

9,2

1 339,2

9

1 983,5

9

Bilansiline omakapital

678,7

10,6

663,4

6,6

1 418,6

9,5

2 110,7

9,6

Kaasatud võõrvahendite tähtajad on pikenenud. Tähtajalised hoiused moodustasid kaasatud vahenditest 1996. aasta lõpul 25%, nende osatähtsus oli kasvanud 6 protsendipunkti.Siiski on valdav osa deposiitidest hoiustatud kuni üheks aastaks ja seega on tegemist lühiajalise ressursiga. Pikaajaliste laenude osatähtsus on samal ajal suurenenud 67%-lt 75%-ni. Nende ressursiks on peamiselt välispankadelt saadud laenud, millest 70% järelejäänud tähtaeg on üle 1 aasta. Pankade poolt emiteeritud võlakirjade jääk suurenes bilansis aasta jooksul 281,5 mln. krooni võrra. Seegi on tähtaegadelt pikaajaline ressurss.

Hoiuste struktuuris suurenes 1996. aastal eraisikutest klientide osatähtsus. Lisaks palgakontodega seotud nõudmiseni hoiustele kasvasid hoiusejääkides enim eraisikute hoiused tähtajaga 3 kuni 12 kuud. See viitab elanike säästmiskalduvuse suurenemisele, mille eeldusteks on tulude kasv, tarbimisharjumuste muutus ning pankade suurenenud tähelepanu eraisikust kliendile.

Omakapitali osatähtsus bilansis 1996. Aastal praktiliselt ei muutunud - mahuline kasv oli vaid 0,7 mlrd. krooni (vt. tabel 25). Omakapitali komponentidest suurenesid aasta jooksul enim kasum ja aktsiakapital, mis moodustasid omakapitalist vastavalt 17,3 ja 66,1%.

Seisuga 31. detsember 1996 oli pankade (kaasa arvatud Eesti Investeerimispank) aktsiakapitali kogumaht 1 256,8 mln. krooni. 1996. aastal kasvas aktsiakapital 157,2 mln. krooni võrra. 30. septembril 1996[1] oli pangandussüsteemi aktsiakapital 1 214,0 mln. krooni, mis osaluse poolest jagunes järgmiselt: kodumaised äriühingud - 22,5%, välisosanikud - 37,2% (sh. välispangad - 10,3%), riik - 11,2%, eraisikud - 7,5%, munitsipaalosanikud - 0,8%. 20,7% süsteemi aktsiakapitalist kuulus väikeaktsionäridele, kellest igaühe osalus oli alla 1%. Aasta jooksul jätkus riigi osaluse vähenemine kommertspanganduses. Otseselt oli riik 30. septembri seisuga osanik viies pangas, kokku 135,8 mln. krooni ulatuses (vt. tabel 26 Eesti Vabariigi osalus kommertspankades). Välisosalus pankade kapitalis suurenes 1996. aasta 9 kuuga vaid 2,3 protsendipunkti.

Tabel 26. Eesti Vabariigi osalus kommertspankades (mln. kr.)

Pank

30. septembril 1995

30. septembril 1996

Rahandus-
ministeerium

Eesti Pank

Kokku

%

Rahandus-
ministeerium

Eesti Pank

Kokku

%

Eesti Investeerimispank

 

44,4

44,4

33,3

 

44,1

44,1

33,3

Põhja-Eesti Pank

30

20

50

90

30

20

50

83,3

Eesti Hoiupank

 

32

32

31,1

 

22,5

22,5

16,9

Eesti Maapank

2

 

2

9,3

2,6

 

2,6

4,3

Eesti Ühispank

16,6

 

16,6

11,1

16,6

 

16,6

7,1

endine Rahvapank

1,2

 

1,2

7,2

 

 

 

 

Kokku

49,5

96,1

145,3

13,1

49,2

86,6

135,8

11,2

Tulusus ja kasum

Omakapitali tootlus 1996. aastal ei muutunud, kuna aasta keskmisena suurenes omakapital kasumiga samas tempos (vt. tabel 27 Valik pankade tulususe näitajaid). Et aga aktsiakapitali osatähtsus omakapitalis vähenes aasta keskmisena 80%-lt 70%-ni, siis aktsiakapitali tootlus suurenes. Vahendite tootlust on nii kodu- kui ka välismaiste rahaturgude intresside languse taustal suudetud isegi veidi tõsta. Seda peamiselt tulusamate varade osatähtsust suurendades, mis kinnitab konkurentsi kasvu.

Tabel 27. Valik pankade tulususe näitajaid (aasta lõpu seisuga, %)

 

1994

1995

1996

Intressi kandvad võlad/bilansimaht

84,58

81,84

82,47

Tulutoovad varad/bilansimaht

76,06

79,25

79,61

Administratiivkulud/tulud

42,15

42,23

36,34

Vahendite tootlus = Aastakasum/bilansimaht

0,99

2,76

3,24

Kasumimarginaal = Aastakasum/tulud

6,39

17,81

20,08

Aastakasum/aktsiakapital

16,37

44,38

52,53

Omakapitali tootlus = Aastakasum/omakapital

11,2

34,02

33,6

Neto intressimarginaal = Neto intressitulu/tulutoovad varad

7,59

8,21

7,12

Neto mitteintressimarginaal = Neto mitteintressitulu/bilansimaht

-5,94

-3,64

-2,57

Varade tulusus = Tulud/bilansimaht

15,45

15,52

16,15

Pankade 1996. aasta kasum enne maksustamist oli 567,5 mln. krooni e. 1995. aastaga võrreldes 72,2% suurem (vt. tabel 28 Pankade kasumi kujunemine).

Tabel 28. Pankade kasumi kujunemine (mln. kr.)

 

1994

1995

1996

Intressitulud

878,6

1177,3

1717

Intressikulud

291,9

413,9

699,9

Mitteintressitulud

429,1

672,8

1109,5

Mitteintressikulud

923,6

1106,7

1559,2

   sh. administratiivkulud

551,1

781,2

1027,1

Aastakasum/kahjum enne maksustamist

83,6

329,6

567,5

Tulumaks

14,9

41,1

50

Aastakasum

68,7

288,5

517,4

Põhilise osa tuludest teenisid pangad intressituluna, mis 1996. aasta lõpus moodustas 60,7% kõigist tuludest. Aastast aastasse on vähenenud laenuportfellilt teenitud interessitulu osatähtsus. Pangandustegevuse mitmekesistumine on suurendanud aga väärtpaberitelt ning tulevikutehingutelt teenitud intressitulude osa.

Tegevusvaldkonna arengust on tingitud ka mitteintressitulu osatähtsuse tõus (moodustas 1996. aasta lõpus 39,3%, kasvas aastaga 2 protsendipunkti). Oluliselt on suurenenud finantstehingutelt ning väärtpaberitelt saadud mitteintressitulu.

Intressikulud on -tuludega võrreldes kasvanud kiiremas tempos, sh. eriti tähtajaliste hoiuste (seotud tähtajaliste hoiuste osatähtsuse tõusuga), tulevikutehingute ning teistelt krediidiasutustelt saadud ressursi intressikulud. Seetõttu on intressimarginaal aeglaselt vähenenud.

Kõige olulisemaks kululiigiks on pankade administratiivkulud. Kui 1995. aastal kulus majandamiseks 42,2% tuludest, siis 1996. aastal oli administratiivkulude kasv tulude kasvust tunduvalt aeglasem ning vastavaks suhtarvuks kujunes 36,3%. Tänu sellele tõusis kasumimarginaal 2 protsendipunkti. Administratiivkulude osatähtsus on väiksem suuremates pankades, mis annab neile eeliseid kulude piiramisel.

MUUD FINANTSVAHENDAJAD

1996. aastat iseloomustab mittepangandusliku finantsvahenduse kiire kasv. Märkimisväärseim oli väärtpaberituru areng - kapitalituru kaudu vahendatavate finantsressursside maht jõudis arvestatavasse suurusjärku (vt. joonis 7). Aasta olulisemad tunnusjooned olid Tallinna Väärtpaberibörsi käivitumine, aktsiaturu ja munitsipaalvõlakirjade mahu kiire kasv ning avatud investeerimisfondide areng. Kindlustusseltsidele kehtestati miinimumkapitali nõuded ning erastati senine nii elu- kui ka kahjukindlustuse turuliider Eesti Kindlustus. Pensionikindlustuses fundamentaalseid muutusi ei toimunud, siin on olulisemad otsused veel ees. Süvenes finantssektori sisemine integratsioon, mis väljendub eelkõige pankade rolli kasvus mittepanganduslikus finantsvahenduses, sh. väärtpaberi-, kindlustus- ja liisinguturul.

Joonis 7. Väärtpaberituru kapitalisatsioon ja pankade finantsvarad 31. detsembril 1996

Finantsvahendajate institutsionaalne areng

Väärtpaberiturul oli 1996. aasta tippsündmuseks Tallinna Väärtpaberibörsi käivitumine, millega kaasnes aasta teisel poolel turu likviidsuse kiire kasv. Tallinna Väärtpaberibörs toimib elektroonilise turuna, kus kasutatakse kombinatsiooni turutegijatel ja tellimisraamatul põhinevatest kauplemissüsteemidest. Börsi reglemendiga on reguleeritud mitmed seni veel seadusandlikult katmata valdkonnad, mis hõlmatakse börsi seadusega eeldatavasti 1997. aastal.

Väärtpaberituru seadusandliku raamistiku areng 1996. aastal hõlmas investeerimisfondide seaduse eelnõu ning Valitsuse määrusega kehtestatud väärtpaberite avaliku emissiooni uue korra. Nende aktidega ühtlustati väärtpaberite avalikele emissioonidele ning investeerimisfondidele esitatavad nõuded Euroopa Liidu vastavate direktiividega. Seadusandluse täiustamise lõppeesmärk on tagada turu läbipaistvus ja investorite kaitse.

Investeerimisfondide seaduse eelnõus on kehtestatud miinimumkapitali nõuded fondihalduritele, investeerimisfondide tüübid (Eestis on lubatud moodustada avatud lepingulisi fonde ning suletud aktsiaseltsina asutatud fonde, ei ole lubatud avatud korporatiivsed ning kinnised lepingulised fondid), investeerimispiirangud investeerimisfondidele jne. Erinevalt senikehtinud reglemendist on tulevikus avatud fondide osakud vabalt kaubeldavad.

1996. aastat iseloomustab Eesti väärtpaberituru süvenev integratsioon Euroopa kapitaliturgudega ning esimeste Eesti ettevõtete aktsiate noteerimine Euroopa börsidel (Frankfurt, Helsingi). Seadusandlikus raamistikus kehtestati aasta algul nn. nominee staatus, mis võimaldab välisinvestoreil kergemini pääseda Eesti väärtpaberiturule. Turu institutsionaalses arengus oli tuleviku seisukohalt oluline aasta lõpul Eesti ja Läti Väärtpaberite Keskdepositooriumide vahel sõlmitud leping, mis loob eeldused ühtse Balti väärtpaberituru tekkeks. Kõne all on olnud ka analoogiline leping Leedu Väärtpaberite Keskdepositooriumiga.

Aasta lõpu seisuga tegutses Eesti väärtpaberiturul 41 väärtpaberivahendajat, sh. kõik pangad (v.a. Merita Panga filiaal), Hüvitusfond, 13 fondihaldurit ning mitmed investeerimis- ja maaklerifirmad. 1995. aastaga võrreldes ei suurenenud oluliselt vahendajate ja fondide arv, küll aga nende tegevuse maht. Finantssektori integratsioonist annab tunnistust fondihaldurite turuosade jaotus (vt. joonis 8, kus domineerivad pankadega seotud fondihaldurid (93% turust). Turu jaotust investeerimisfondide vahel (koos Hüvitusfondiga) kirjeldab joonis 9.

Joonis 8. Fondihaldurite turuosad 31. detsembril 1996

Joonis 9. Investeerimisfondide turuosad (koos Hüvitusfondiga) 31. detsembril 1996

1996. aastal kujunes uueks suunaks rahaturu- ja intressifondide areng, mis võimaldab investoritel paigutada raha pikaajalist kapitalikasvu taotlevate fondide kõrval ka lühiajalistele intressitoodetele orienteeritud fondidesse. See investeerimisvõimalus on eelkõige mõeldud ettevõtete likviidsusjuhtimise arendamiseks. Teise uue trendina tõi 1996. aasta kaasa Kesk- ja Ida-Euroopale orienteeritud investeerimisfondid. Finantsvahenduse siseriikliku ja regionaalse integratsiooni raames on siin tegemist varem pankade tegevusväljaks olnud Kesk- ja Ida-Euroopa väärtpaberitesse investeerimise osalise üleminekuga investeerimisfirmade kätte.

Kapitaliturg

Turu areng

1996. aastat tervikuna iseloomustas turu käibe ja hindade kasv, mis soodustas kapitalituru osatähtsuse kiiret suurenemist finantsvahenduses. Turu maht kasvas ca 4 korda, ulatudes aasta lõpul 13,2 miljardi kroonini[2], mis moodustab hinnanguliselt 28% sisemajanduse koguproduktist. Selle näitaja osas edestab Eesti kõiki Kesk- ja Ida-Euroopa riike, välja arvatud Tšehhi Vabariik. Siirdemajandusriikide jaoks tüüpiliselt õhuke turg süvenes aasta jooksul märgatavalt, mida näitab käibe ja kapitalisatsiooni suhte kasv 12,5%-ni. Sellele aitas oluliselt kaasa Tallinna Väärtpaberibörsi käivitumine, millega aasta teisel poolel kaasnes turu likviidsuse märgatav kasv. Väärtpaberituru käibe ja hinna muutusi kirjeldab joonis 10. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi (EVK) aktsiaindeks[3] on poolteise aastaga tõusnud ligi 5 korda, mis peegeldab esmajärjekorras ettevõtete esialgsest allahinnatusest väljumist - algselt madal aktsia hinna ja tootluse suhe (4-5) jõudis aastaga keskmiselt vahemikku 10-15. Aasta lõpu seisuga hõlmas EVK aktsiaindeks 17 börsil noteeritud ettevõtet.

Joonis 10. Väärtpaberituru käive ja Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi (EVK) aktsiaindeks ilma turuväliste tehinguteta juuli 1995 - detsember 1996

Eesti kapitalituru peamiseks erinevuseks teiste siirdemajandusriikidega võrreldes on keskvalitsuse lühiajaliste võlakirjade puudumine. Levinud on kohalike omavalitsuste võlakirjad, mis on rahvusvaheliste investeerimisfirmade vahendusel jõudnud ka Euroopa kapitaliturgudele (Tallinna võlakirjad 3-aastase euroobligatsioonina[4]). Kuid väärtpaberite järelturust hõlmavad enam kui 90% aktsiad, munitsipaalvõlakirjad on pigem käsitletavad väärtpaberi kujul antud laenudena ning ei ole järelturul atraktiivsed. 1996. aastal olid turul uuteks instrumentideks suurettevõtete kommertspaberid, mille intress järgis pankadevahelise turu intresse (3 kuu TALIBOR). Munitsipaal- ja ettevõtete võlakirjade keskmised intressid varieeruvad 3 kuu TALIBOR-i ja pikema tähtajaga (4-5 aastat) võlakirjad 10-12% vahel. Mainida võib ka järsult tõusnud huvi finantsvarade väärtpaberistamise vastu, kuigi praktiliste lahendusteni 1996. aastal veel ei jõutud. Väärtpaberituru struktuuri instrumentide lõikes iseloomustab joonis 11. Turu teiseks eripäraks on pankade (kaasa arvatud tütarettevõtted) juhtroll väärtpaberivahenduses ning pangaaktsiate domineerimine järelturul (64% käibest). See peegeldab pangandussektori kiiremat ja dünaamilisemat arengut muude majandusharudega võrreldes, iseloomustades samal ajal ka pankade rolli kasvu finantsvahenduses ja majanduses tervikuna.

Joonis 11. Väärtpaberituru jaotus instrumentide lõikes 31. detsembril 1996

Investeerimisfondide maht suurenes 1996. aasta jooksul 0,5 miljardi kroonini, ulatudes 4%-ni kogu turust. Põhilise osa kasvust andsid avatud lepingulised fondid, kinnistele erastamisväärtpaberitele (EVP) orienteeritud fondide roll jäi tagasihoidlikuks (15% investeerimisfondide mahust), mis on kooskõlas Eestis kasutatava strateegilistele investoritele tugineva erastamisskeemiga. Joonisel 9  on investeerimisfondide hulka tinglikult loetud ka Hüvitusfond, mis on oma olemuselt segu investeerimispangast ja arenduspangast. Koos Hüvitusfondiga on investeerimisfondide turuosa 5,4%. Hüvitusfond on siinkohal lülitatud investeerimisfondide[5] hulka seetõttu, et erastamisväärtpaberite paigutamisvõimaluse kõrval on investorite jaoks Hüvitusfondi obligatsioonide näol tegemist ka vabalt kaubeldava investeerimisalternatiiviga. Investeerimisfondide trend aasta lõpus oli laieneda üle riigipiiri (Hoiupanga Venemaa IF, Tallinna Panga Kesk- ja Ida-Euroopa IF), kuna mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa riikide väärtpaberite tootlus ületab hetkel Eesti turu oma ning on võimalik, et selline olukord jääb keskmises perspektiivis püsima.

Ülevaate Eesti väärtpaberituru emitentidest ja investoritest aastail 1995-1996 annab tabel 29 (Kapitalituru struktuur emitentide ja investorite lõikes ja tähtsamad kapitaliturgu iseloomustavad näitajad 1995 – 1996). Turu likviidsuse ja aktsiahindade kasvuga kaasnes välisinvestorite suurenev huvi Eesti väärtpaberituru vastu, mida soodustab ka kapitalikonto tehingute piirangute puudumine. Välisinvestorite osatähtsus kasvas aastaga 6 protsendipunkti - 29%-lt 35%-ni. Riikide lõikes domineerivad välisinvestoritest Suurbritannia, Soome ja Rootsi (vt. joonis 12. Muudest välisinvestoritest on ülekaalus maksuvabade piirkondade omad, kes moodustasid 1996. aasta lõpul kõigist väärtpaberituru investoritest ca 4%.

Tabel 29. Kapitalituru struktuur emitentide ja investorite lõikes (%) ja tähtsamad kapitaliturgu iseloomustavad näitajad 1995 – 1996

 

1995

1996

Emitendid

Investorid

Emitendid

Investorid

Eraisikud

 

8

 

8,8

Institutsioonilised investorid

94,0 (1)

63

96

56,1

   sh. ettevõtted

74,6 (1)

63,0 (1)

86,7

55,4

        avalik sektor

19,4 (1)

 

9,3

 

Mitteresidendid

6,0 (1)

29

4

35,1

Turu kapitalisatsioon (mlrd. kr.)

 

3,2

 

13,2

Kapitalisatsioon/SKP

 

7,7

 

26,4

Käive/kapitalisatsioon

 

2,9 (1)

 

12,5

(1) hinnangulised andmed


Joonis 12. Välisinvestorite jaotus Eesti väärtpaberiturul 31. detsembril 1996

Muudest väärtpaberituru struktuurimuutustest olid olulisemad riigi osatähtsuse suhteline vähenemine emitentide poolel ja eraisikute mõnevõrra kasvanud osatähtsus investorite poolel, mis näitab, et kapitaliturg on eraisikute jaoks kujunemas alternatiivseks võimaluseks säästude paigutamisel. See on väärtpaberituru mahu kiire kasvu taustal eriti tähelepanuväärne.

Väärtpaberite detailsemat struktuuri emitentide ja investorite lõikes 1996. aasta lõpul näitavad tabel 30 (Väärtpaberite jagunemine emitentide lõikes 31. detsembril 1996) ja tabel 31 (Väärtpaberite jagunemine investorite lõikes 31. detsembril 1996).

Tabel 30. Väärtpaberite jagunemine emitentide lõikes 31. detsembril 1996

 

mln. kr.

%

 Ettevõtted

 

 

11 449

86,7

 

Lihtaktsia

Noteeritud börsil

8 541

64,6

 

 

Ei ole noteeritud börsil

1 981

15,0

 

 

Kokku

10 522

79,6

 

Võlakiri

Ei ole noteeritud börsil

587

4,4

 

 

Kokku

587

4,4

 

Avatud fondi osak

Noteeritud börsil

234

1,8

 

 

Ei ole noteeritud börsil

29

0,2

 

 

Kokku

264

2,0

 

Kinnise fondi osak

Noteeritud börsil

23

0,2

 

 

Ei ole noteeritud börsil

54

0,4

 

 

Kokku

76

0,6

 Valitsus

 

 

1 241

9,4

 

Võlakiri

Noteeritud börsil

181

1,4

 

 

Ei ole noteeritud börsil

1 060

8,0

 

 

Kokku

1 241

9,4

 Välisresidendid

 

 

523

4,0

 

Võlakiri

Ei ole noteeritud börsil

523

4,0

 

 

Kokku

523

4,0

 Kokku

 

 

13 212

1,0

Allikas: Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium

Tabel 31. Väärtpaberite jagunemine investorite lõikes 31. detsembril 1996

 

mln. kr. %

 Ettevõtted

    7 369 55,8

 

Lihtaktsia Noteeritud börsil 4 178 31,6

 

  Ei ole noteeritud börsil 1 160 8,8

 

  Kokku 5 338 40,4

 

Võlakiri Noteeritud börsil 105 8,8

 

  Ei ole noteeritud börsil 1 710 12,9

 

  Kokku 1 815 13,7

 

Avatud fondi osak Noteeritud börsil 10 0,1

 

  Ei ole noteeritud börsil 20 0,2

 

  Kokku 31 0,2

 

Kinnise fondi osak Noteeritud börsil 159 1,2

 

  Ei ole noteeritud börsil 26 0,2

 

  Kokku 185 1,4

 Eraisikud

    1 176 8,9

 

Lihtaktsia Noteeritud börsil 917 6,9

 

  Ei ole noteeritud börsil 91 0,7

 

  Kokku 1 008 7,6

 

Võlakiri Noteeritud börsil 69 0,5

 

  Ei ole noteeritud börsil 12 0,1

 

  Kokku 81 0,6

 

Avatud fondi osak Noteeritud börsil 11 0,1

 

  Ei ole noteeritud börsil 26 0,2

 

  Kokku 37 0,3

 

Kinnise fondi osak Noteeritud börsil 49 0,4

 

  Ei ole noteeritud börsil 2 0,0

 

  Kokku 51 0,4

 Välisresidendid

    4 667 35,3

 

Lihtaktsia Noteeritud börsil 3 446 26,1

 

  Ei ole noteeritud börsil 730 5,5

 

  Kokku 4 176 31,6

 

Võlakiri Noteeritud börsil 7 0,1

 

  Ei ole noteeritud börsil 447 3,4

 

  Kokku 454 3,4

 

Avatud fondi osak Noteeritud börsil 2 0,0

 

  Ei ole noteeritud börsil 8 0,1

 

  Kokku 9 0,1

 

Kinnise fondi osak Noteeritud börsil 27 0,2

 

  Ei ole noteeritud börsil 1 0,0

 

  Kokku 28 0,2

 Kokku

    13 212 100,0

Allikas: Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium

Finantsvahenduse areng ja kapitaliturg

Finantsvahenduse arengut iseloomustab kõrgemate rahaagregaatide osatähtsuse kasvu kõrval (vt. aruande rahapoliitika osa) ka kapitalituru mahu ja likviidsuse kasv. Vaatamata finantssektori pangakesksusele institutsionaalses mõttes on Eestis finantsressursside vahendamisel majandussektorite vahel oluline roll ka väärtpaberiturul. Kapitali hankimisel muutus väärtpaberiturg 1996. aasta jooksul arvestatavaks kanaliks, seda eelkõige dünaamilisema kapitali struktuuriga majandusharude jaoks (pangandus, vähemal määral tööstus). Samal ajal on kapitaliturg täitnud olulist rolli finantsvahendite hankimisel ka nendele majandussektoritele, mis on suhteliselt madalama krediidiväärilisusega või kõrgema riskiastmega (kohalikud omavalitsused, põllumajandussaaduste töötlemine, idaturust sõltuvad ettevõtted). Väärtpaberiturg on ka oluline kapitali sissevoolu kanal.

Kapitalituru rolli finantsvahenduses kirjeldavad majandussektorite positsioonide erinevused eraldi panganduse ja kogu konsolideeritud finantssektori suhtes (vt. joonis 13 ja joonis 14). Kapitalituru lisamine panganduslikule finantsvahendusele muudab oluliselt kohalike omavalitsuste finantspositsiooni - nad muutuvad konsolideeritud finantssektori suhtes netolaenajateks[6] (vt. joonis 14 ning aruande reaalmajanduse osa). Erinevalt pangandusest on kogu finantssektori positsioon välissektori suhtes positiivne. See on tingitud kapitali sissevoolust panganduse ja väärtpaberituru kaudu ning hinnatõusust Eesti väärtpaberiturul.

Joonis 13. Eesti majandussektori positsioonid panganduse suhtes (mlrd. kr.) 31. detsember 1995 - 31. detsember 1996

Joonis 14. Eesti majandussektorite positsioonid konsolideeritud finantssektori suhtes (mlrd. kr.) 31. detsember 1995 - 31. detsember 1996

Välissektori kõrval kajastub hinnatõus Eesti väärtpaberiturul ka eraisikute ja ettevõtete positsioonide muutumises, suurendades neid väärtpaberituru hinnatõusu võrra. Hinnatõus väljendab Eesti ettevõtete väärtuse tõusu muu maailma suhtes ning kajastub ka lühiajalises rahvusvahelises investeerimispositsioonis (vt. reaalmajanduse välissektori osa). Eesti ettevõtete aktsiate hinnatõusu arvel 1996. aastal toimunud ettevõtete väärtuse muut ületab mitteresidentide investeeringud Eesti omandiväärtpaberitesse. Hinnatõus väärtpaberiturul oli tingitud peamiselt esialgsest allahinnatusest väljumisest ning vähemal määral kapitali sissevoolust ja kohalike väikeinvestorite aktiivsusest tingitud nõudlussurvest.

Kokkuvõttes võib öelda, et 1996. aastal ületasid panganduse välisvarad väliskohustusi (vt. aruande pangandussüsteemi osa) ning väärtpaberiturul mitteresidentide investeeringud Eesti kapitaliturule residentide investeeringuid muu maailma väärtpaberitesse. Netoväärtuses ületavad mitteresidentide laenud ja investeeringud Eesti finantssektorisse residentide kapitalipaigutused välismaailma finantsturgudele (lühiajalise rahvusvahelise investeerimispositsiooni järgi; ilma keskpanga reservideta). Tegemist on olulise muutusega, kui meenutada, et varasem kapitali sissevool aastail 1992-1995 toimus peamiselt otseinvesteeringute kujul. Ühtlasi tähistab see finantsvahenduse efektiivsuse tõusu ning Eesti süvenevat integreeritust Euroopa finantsturgudega.

[1] Pangainspektsioon fikseerib aktsiakapitali struktuuri I ja III kvartali lõpus.
[2] Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi (EVK) andmed, esialgne hinnang.
[3] Siin ja edaspidi on kasutatud EVK aktsiaindeksit, mitte börsiindeksit TALSE, mis hõlmas aastalõpu seisuga 8 ettevõtet. Põhjuseks on EVK indeksi pikem aegrida. Seejuures on TALSE ja EVK indeksi väärtused suurel määral ühilduvad, erinev on vaid nende lähtepunkt.
[4] Eurobond.
[5] Hüvitusfond on loodud eesmärgiga võimaldada investoritel paigutada erastamisväärtpabereid fondi, mille kapital moodustub erastamistuludest. Hüvitusfond emiteerib võlakirju, s.t. kaupleb võlainstrumentidega ning on seeläbi lähedasem pangale kui fondile. Aktiva poolelt vaadates on Hüvitusfond hübriid investeerimispangast (finantsinvesteeringud) ja arenduspangast (laenud). Investorite jaoks on Hüvitusfond alternatiiv muudele finantsvahendajatele ning sarnaneb selles mõttes pigem investeerimisfondile.
[6] Majandussektorite positsioonid panganduse ja konsolideeritud finantssektori suhtes on erinevad, sest konsolideeritud finantssektori korral on kaasatud ka kapitalituru kaudu vahendatavad väärtpaberiemissioonid (ilma pankade kapitalita), mis hõlmavad lisaks laenudele ka finantsinvesteeringuid. Seetõttu ei ole väljend "netolaenaja" konsolideeritud finantssektori puhul üldjuhul kasutatav. Avaliku sektori korral on see siiski võimalik, sest avalik sektor ei emiteeri omandiväärtpabereid.