Eesti Panga põhikirja järgi on panga finantstegevuse alus panga presidendi kinnitatud eelarve. Eelarve koostamist korraldab panga juhatus.

Enne eelarve kinnitamist tutvustab juhatus panga nõukogule eelarve kavandit ja koostamispõhimõtteid. Eelarve täitmisest annab juhatus nõukogule aru vähemalt kolm korda aastas.

Eelarve koostamisel peab Eesti Pank silmas kolme järgneva aasta strateegilisi eesmärke. Iga-aastasel strateegilise plaani ülevaatamisel kehtestab juhatus järgnevaks eelarveaastaks eelarve kasvupiirangu. Viimastel aastatel on see olnud 75% nominaalse SKP oodatavast kasvust. Võrdlusbaasiks on jooksva 12 kuu tegelikud kulud. Piirang ei puuduta kulusid, mis on seotud sularaha valmistamisega, keskpanga hallatavate pankadevaheliste arveldussüsteemide kaudu arveldatavate maksete arvu kasvuga ja pankadevaheliste arveldussüsteemide talitluspidevuse tagamisega. Panga eelarve koosneb kulude eelarvest ja põhivarahangete eelarvest.

Eesti Panga kulud kaetakse täielikult Eesti Panga välisreservide investeerimisest teenitud tulust. Eesti Panga iga-aastasest kasumist tehakse vastavalt Eesti Panga seaduse § 30 (5) toodud põhimõtetele panga nõukogu otsusega eraldis riigieelarvesse. Eesti Pank ise ei saa riigieelarvest eraldisi.