Metsakalmistul mälestatakse Jüri Jaaksonit

20. aprillil mälestatakse riigivanemat, kohtuministrit ja kauaaegset Eesti Panga presidenti Jüri Jaaksonit, kelle hukkamisest Siberis Sosva vangilaagris möödub 80 aastat. Konstantin Pätsi Muuseumi eestvõttel toimuval mälestustalitusel loeb hingepalve EELK peapiiskop Urmas Viilma ning kõneleb ajaloolane Peeter Järvelaid. Mälestustalitusele saadavad pärja Eesti Vabariigi president, riigikantselei ja Eesti Pank. Lipuvalves on Kaitseliit, Muinsuskaitse Selts, Lipuselts, Memento ja Konstantin Pätsi Muuseum. Mälestuskimbu asetavad kenotaafi juurde kolleegid Eesti Panga muuseumist.

Jüri Jaakson arreteeriti 1941. aasta juuniküüditamisel ja hukati Siberis Sosva vangilaagris 20. aprillil 1942.

Jüri Jaakson oli Eesti Panga presidendi ametis lõviosa maailmasõjaeelsest Eesti iseseisvusperioodist

Jüri Jaakson asus Eesti Panga presidendi ametikohale ajal, mil Eestis oli päevakorral rahareform – Eesti krooni käibeletulek. Tema juhtimisel töötati välja uus rahaseadus, emissiooniseadus ja Eesti Panga uus põhikiri ning viidi 1928. aastal läbi raha- ja pangareform, mis sai võimalikuks Rahvasteliidult saadud 1,35 miljoni naelase välislaenu abil. Eestis tuli käibele kroon, mis seoti kullastandardi ja Inglise naelaga. Eesti Pank muutus riigipangast tõeliseks keskpangaks, mis ei olnud enam seotud valitsuse finantsoperatsioonidega.

Jaaksoni ametiaega jäi ka suur ülemaailmne majanduskriis ja Inglise naela lahtisidumine kullastandardist. Ka Eestis puhkesid Riigikogus ägedad lahingud Eesti krooni saatuse ja devalveerimise vajalikkuse üle – üks teravamaid majanduspoliitilisi vastuseise Eesti ajaloos. Jaakson kiiret devalveerimist ei pooldanud, sest sellega võinuks kannatada alles hiljuti kasutusele võetud krooni maine. 1933. aastal Eesti krooni siiski devalveeriti 35% võrra. Sama aasta novembris seoti kroon uuesti Inglise naelaga ja kurss 1 nael = 18,35 Eesti krooni püsis 1940. aasta juunisündmusteni.

Nii majanduskriisi aastatel kui ka hiljem vastas krooni kattevara siiski alati seadusega ettenähtud nõuetele. Kulla osatähtsus kattevaras suurenes 23,5%-lt 1929. aastal 83%-ni 1939. aastal. Targa riigimehena korraldas Jüri Jaakson Eesti Panga kulla hoiustamise välisriikide pankades: Inglise Pangas, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas, Rootsi Riigipangas.

Pangajuhina oli Jüri Jaakson pigem konservatiiv, kes seadis peaeesmärgiks Eesti raha stabiilsuse ja astus vastu kõigele, mis ühel või teisel viisil võinuks halvendada Eesti Panga likviidsust ja krooni usaldusväärsust. Nii ehitas ta tasakaalukalt ja sihikindlalt üles elujõulise, usaldusväärse keskpanga ja pangasüsteemi, mis sai aluseks Eesti majanduslikule tõusule 1930. aastate teisel poolel.

Pilt
Jüri Jaakson oma kabinetis
Jüri Jaakson oma kabinetis.
Foto: Eesti Panga muuseum

Vanas eas pidi riigimees ja Eesti rahasüsteemi ülesehitaja nägema ka oma elutöö hävingut. 17. juulil 1940 vabastati Jaakson „omal soovil“ Eesti Panga presidendi ametist. 70-aastane teenekas poliitik ja pangandustegelane pidi elatist teenima oma endise maja kojamehena.

Enne keskpanga juhi ametit oli Jaakson end tõestanud juba ka võimeka riigivanemana

1924. aastal sai Jüri Jaaksonist riigivanem. Jaakson oli riigivanemana koostööaldis ja austas erinevate poliitiliste vaadetega kolleegide arvamusi. Temaaegset valitsust on nimetatud koostöövalitsuseks. Aastase tegutsemisaja jooksul võttis Jüri Jaaksoni valitsus vastu mitu tähtsat seadust, mh riigikaitseseaduse, Kaitseliidu seaduse, riigivapi seaduse ja seaduse, mis võimaldas senistel rentnikel ja asunikel saada maa pärisomanikeks.

Eesti Ajutise Valitsuse peavolinikuna võttis Jüri Jaakson 1918. aasta lõpul Saksa okupatsioonivõimudelt üle riigiasutused. Tegutsedes novembrist 1918 oktoobrini 1920 kohtuministrina ehitas Jüri Jaakson üles Eesti Vabariigi kohtuasutuste võrgu. Vabadussõja ajal osutatud teenete eest pälvis Jüri Jaakson Vabaduse Risti III liigi 1. järgu teenetemärgi.