Noorte laulu- ja tantsupeod märgikollektsioonides

Pilt
Noorte laulu- ja tantsupeod märgikollektsioonides

Eesti XIII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks valminud näitusel Eesti Panga muuseumis saab uudistada märke, millega seda sündmust on läbi ajaloo markeeritud. Eksponaadid pärinevad kollektsionääride Aleks Kivinuk ja Mart Puust kogust. Näha saab nii tegelaste (laulja või tantsija) märke kui ka liigijuhtide märke ja medaleid, aga ka suveniirmärke.

Näituse kujundaja: Krista Lepland, Laika, Belka & Strelka OÜ disainibüroo
Keeletoimetaja: Kadri Põdra, Eesti Pank
Tõlge: Robin Hazlehurst, Eesti Pank

Näitus jääb Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11) avatuks 16. detsembrini.

Sissepääs muuseumisse on tasuta.

I stend muuseumi Aadlisaalis

Pilt
Aleks Kivinuk kollektsioon
Esimene väljapanek noorte laulu- ja tantsupeo märkidest asub muuseumi eesmises ehk Aadlisaalis. Kollektsionäär: Aleks Kivinuk

 II stend muuseumi Talupojasaalis

Pilt
Mart Puust kollektsioon
Teine väljapanek noorte laulu- ja tantsupeo märkidest asub muuseumi tagumises ehk Talupojasaalis. Kollektsionäär: Mart Puust

Mart Puust

Alustasin kollektsioneerimist juba ligi seitsekümmend aastat tagasi koolipoisina. Siis huvitasid mind põhiliselt postmargid ja vanad rahad.

1972. aastal lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurihariduse teaduskonna ja asusin tööle Järvamaal Aravete kultuurimaja kunstilise juhina. Osalesime oma kultuurimaja kollektiividega vabariiklikel ja kohalikel laulupäevadel. Siit tekkis huvi pidumärkide vastu.

1980. aastal läksin tööle Tallinnasse Eesti Raadiosse. Hakkasin rohkem kokku puutuma teiste kollektsionääridega ning hankima vanemaid pidumärke. Kuna üks koolivend töötas Arsis metallitööde osakonna juhatajana, siis õnnestus omandada mitmeid n-ö sahtlisse jäänud, ideoloogilisel eesmärgil kõrvaldatud märke ja ka proovimärke.

Tänu tutvustele on minu kogus päris palju tuntud ja tunnustatud koori- ja tantsujuhtide rosette ning medaleid. Praeguseks hõlmab kogu üsna täielikku üldlaulupidude, aga ka maakondade, kohalike ja erikooride laulupäevade märke. Täpset märkide arvu ei olegi ma kokku lugenud.

Kollektsiooni koostades tekkis mul ka üldine huvi laulupidude ja -päevade toimumise vastu ja nii olen aastatega kogunud andmeid üle 2400 Eestis toimunud laulu- ja tantsupeo ning laulupäeva kohta. Väljapanekuid minu kogust on eksponeeritud näiteks 1990. aastal Tallinna teatri- ja muusikamuuseumis ning ka Paides, Valgas, Tallinnas ja mujal väiksematel üritustel.

Väljapaneku tähelepanuväärsemad ja unikaalsemad eksponaadid on 2007. aasta tantsupeo kunstilise juhi Maido Saare ja 2011. aasta laulupeo programmijuhi Raul Talmari rosetid, aga ka vanad Virumaa noortelaulupidude ja Tallinna koolide laulupeomärgid.

Pilt
Laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2eurone käibemünt, mille kujundus on valitud laste joonistuskonkursi ja avaliku internetihääletuse kaudu

 

Eesti Pank ja laulupeod

Noorte laulu- ja tantsupidude märgikollektsioonide näitus Eesti Panga muuseumis on kummardus tänavusele XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“, ent Eesti Pank on eesti rahva laulu- ning tantsutraditsiooni markeerinud varemgi.

  • 2019. aastal lasi Eesti Pank ringlusse miljon 2eurost laulupeomünti, mille kujundus oli valitud laste joonistuskonkursi ja avaliku internetihääletuse kaudu.
  • 2014. aastal emiteeris Eesti Pank laulupidude repertuaari suure panuse andnud heliloojale ja koorijuhile Miina Härmale pühendatud hõbedast meenemündi.
  • 2009. aastal andis Eesti Pank üldlaulu- ja tantsupidude traditsiooni jäädvustamiseks välja 10kroonise hõbedast tantsupeo ja 100kroonise kullast laulupeo meenemündid.
  • 1999. aastal tähistas Eesti Pank 130 aasta möödumist esimesest Eesti üldlaulupeost 1kroonise mündiga.

Taustinfo

Noorte laulu- ja tantsupidu peetakse iga viie aasta tagant ning sinna on oodatud koolinoorte koorid, orkestrid ja rahvatantsurühmad.

Idee korraldada koolinoortele üldpidudest eraldi laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina dirigendil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Inspiratsiooni andis ka 1960. aastal Lätis toimunud sarnane üritus. Esimene noorte tantsu- ja laulupidu peeti 28. juunist kuni 1. juulini 1962. aastal – ajal, mil Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Peost võttis osa 11 000 lauljat ja 4000 tantsijat.

Kolmeteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub Tallinnas 30. juunist 2. juulini 2023.

Allikas: Eesti Laulupeo- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodulehekülg