Rahapoliitika ja Majandus 3/2019
Aasta esimesel poolel on nii maailma kui ka Euroopa majandusel lasunud kaubandustülide vari. Piiriülesed kaubavood on sel aastal maailmas tervikuna kahanenud, mis on mitmel pool jätnud jälje nii tööstussektori praegusele toodangule kui ka tulevikuootustele. Euroopa majandust on peale selle rõhunud ka ebakindlus seoses Brexiti edasilükkumise ja seda ikka veel ümbritseva määramatusega. Ebasoodsate sündmuste tagajärjel on eurosüsteemi majanduskasvu prognoosi juba mitmendat korda alandatud ning ka inflatsiooni jõudmine rahapoliitilise eesmärgini võtab aega seni arvatust kauem. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpank septembrikuu istungil majandust rahapoliitika lõdvendamisega elavdada.
Eesti majanduses püsib hea seis, ent kasv on aeglustumas. Ehkki Eesti eksportivat sektorit on selgelt mõjutanud välisturgude nõrgenemine, on sisenõudlus püsinud kindel ning tarbijate tugev kindlustunne on elavdanud nii tarbimist kui ka investeeringute kasvu. Ennekõike tööturu näitajad aga osutavad siiski sellele, et majandusaktiivsus on järk-järgult vähenemas.
Viimaste aastate kiire palgakasv rahuneb. Töötajad ei vaheta enam nii aktiivselt töökohti, vähenenud on ka vabade töökohtade arv ning ettevõtete hõiveootused on eelmiste aastatega võrreldes selgelt tagasihoidlikumad. Ka tööjõupuudust ei taju ettevõtted enam nii terava probleemina kui veel mõni aeg tagasi. Majanduskliima jahenedes on oodata ka palgakasvu aeglustumist.
Hinnakasv jääb aeglaseks. Mõõdukam palgakulude kasv ning eelmiste aastatega võrreldes väiksem maksutõusude panus aeglustavad hinnakasvu. Seda hoiab tagasi ka lähiaastatel kammitsetuks jääv hinnakasv euroalal, kuna suur osa Eestis tarbitavatest kaupadest on imporditud. Vähenemas on ka energia hindade mõju tarbijakorvi kallinemisele, sest kuigi nafta hind on vahepeal olnud väga kõikuv, oodatakse toormeturgudel järgmistel aastatel nafta odavnemist.
Loe edasi allolevast täispikast publikatsioonist:
