Eesti majandus purustab klaaslae (1)

Natalja Viilmann

Eesti Panga ökonomist
Võtmesõnad: 

Klaaslae all mõeldakse nähtamatut, kuid tuntavat takistust, mille tõttu järgmisesse etappi jõudmine või kõrgemale tasemele tõusmine võib tunduda võimatu. Sageli leitakse sellised tõkked eksisteerivat tööturul, kus väljakujunenud praktika või eelarvamused takistavad nt naistel saavutada meestega sarnast ametipositsiooni või palka. Mitmed analüütikud on sama terminit aga kasutanud ka laiemas majanduse väljavaadete kontekstis. Ka arutelus Eesti majanduse kasvuvõimekuse üle on korduvalt kasutatud klaaslae metafoori. Sellel on mitu põhjust. Eesti senist muljetavaldavalt kiiret arengut on olnud kerge seostada hinnatasemete erinevustega – nii kaua, kui Eesti sisendhinnad ja palgad on suhteliselt madalad, on konkureerimine eksportturgudel kõrgema arengutasemega riikidega vaieldamatult kergem. Samas tähendab selline olukord ka ebakindlust tuleviku suhtes: milliseks peaks kujunema Eesti ekspordisuutlikkus siis, kui Eesti hinnad ja palgatase hakkavad jõudma nt Soome tasemele üha lähemale? Loogika, mis kehtis rikkamatele järelejõudmise etapil, ei tööta igavesti. Kõrgema palgatasemega riigid konkureerivad omavahel hoopis teistel alustel. Edukamaks osutub mitte see riik, kes suudab pakkuda odavaimat hinda, vaid see, kes suudab oma tooteid edukalt müüa teistest hoopis kõrgemate hindadega ja maksta seejuures oma töötajatele ka suuremat palka.

Kas Eesti suudab sellises võistluses läbi lüüa? Kui ei suuda, siis äkki olemegi oma klaaslae all? Kas seda takistust saab aga ületada ehk klaaslage purustada? Kas meie kaupadel ja teenustel jätkub jõudu konkureerida mitte ainult hindade, vaid üha enam ka kvaliteedi pärast?  

Kvaliteedi muutusi on otseselt väga raske kirjeldada ja mõõta, kuid mitmes hiljuti valminud uurimustöös on üritatud seda kaudselt hinnata. Näiteks Hylke Vandenbussche Euroopa Komisjonist defineerib kvaliteedi muutusi läbi tarbija reageeringu. Kui tarbija tunnetab, et kallim toode on odavamatest kvaliteetsem, siis ta on valmis selle eest ka küsitud hinda maksma. Tarbija eelistab uute omaduste, täiustatud maitse või parema disaini ja kvaliteediga toodet isegi siis, kui toote hind on konkurentide omast kõrgem. Lisaks võivad samal tootel olla eri riikides erineva eelistusega tarbijad. Näiteks prantsuse veini saab Hiina turul müüa oluliselt kõrgema hinnaga kui kusagil mujal. Samas uuringus näitavad Eesti numbrid, et liikumine mööda kvaliteediredelit on juba hoo sisse saanud. Oleme selles liikumises olnud kiiremadki, kui paljud teised Euroopa Liidu riigid. Eesti majandus on maailma mastaabis endiselt väga väike ning Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis on vaid 0,11%. Kuid suutlikkus oma väikeses nišis maailma vägevamatega edukalt konkureerida leiab üha enam tõestust. Kui see nõnda ka jätkub, muutub rikkamate riikide hulka jõudmine meie jaoks aina realistlikumaks. 

Lõpetuseks piltlikult - Saaremaal Orissaare jalgpallistaadionil kasvav tamm valiti tänavuseks Euroopa aasta puuks. Hääletusest võttis osa ligi 200 000 inimest üle Euroopa. Eesti puu võitis esikoha 60 000 häälega. Kas te uskusite sellesse enne hääletuse algust?

Vaata ka


Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
Jaga

Kommentaarid

14. märts 2015 Autor Ü. Lainela (Anonüümne)

Avaldan meelsasti toetust sisulisele teemapüstitusele! Omalt poolt pakkusin välja sama loogika alusel ettepaneku 3 aastat tagasi arvamuskonkursile 'Edukas Eesti'. Eesti kvaliteediliidriks! Tänane seis on selline, et Eesti asutustel (eraõiguslikud juriidilised isikud, avalik-õiguslikud organisatsioonid jne.) pole lihtsalt hoomatavat ühist orientatsiooni, väärtushinnangut ega lubadust Eestis sees ja eriti väljapool riigipiire. Mida aeg edasi, seda kindlaimalt ja tulusaimalt müüb aga maailmas kvaliteet. Seega on reaalne võimalus - Eesti asutused võiks orienteeruda edaspidi enda valdkonnas parima kvaliteedi pakkujateks! Iga asutus on oma tegutsemisega teatud ‘Energiavektor’ (skemaatiliselt jõu kulgemise suunda tähistav nool) . Kui ‘Energiavektorid’ on juhuslikes suundades, puudub nende vahel (ja kokku) võimendust loov märkimisväärne sünergiline seos. Kui nende suund pisutki ühtlustada ühtse kvaliteedi orientatsiooni alla, siis pea kõigi ‘Energiavektorite’ koosmõju täiendab, toetab ja ka võimendab üksteist. Eesti kuvandi väärtus tõuseb välisriikides ja – turgudel. Ootatav reaktsioon võiks olla midagi sellist:“Aa ...Eestist pärit .. need kes püüavad väga kvaliteetsed olla... huvitav? Midagi võiks nendega tõepoolest proovida ühist ette võtta.” Küllalt reaalne oleks oodata järgnevaid tulemusi: - Eesti inimesed on ausalt uhked oma töö tulemuse üle, sest see on väärtuslik - Projekt hakkab esimestest päevadest tööle ka lihtsalt märgilise tähendusena - Enamike osalejate poolt on meelsasti lausa vabatahtlik hoiak – ‘Pakun kvaliteeti’ - Investoritele meeldib riik, kus on selge positiivne eesmärk - Eesti muutub ‘ajudele’ atraktiivsemaks, sellest tuleneb positiivne migratsioon - Pääseme ligi just tõeliselt tulusaimatele lepingutele Kõik eeldused on meil selleks olemas. Seame siis sellise eesmärgi ja asume seda ka täitma. Üllar Lainela protsesside kvaliteedijuht 5074980

Lisa kommentaar