Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga intressilangetus pakub majandusele tuge

Eesti Panga ökonomist Anita Suurlaht-Donaldson annab oma blogiartiklis ülevaate Eesti Panga analüüsist, milles hinnati Eestis tegutsevate pankade poolt väljastatud kodulaenude kliimariske. Analüüs näitab, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pangandussektori eluasemeportfelli süsinikuintensiivsus ning seega ka selle laenuportfelli kliimariskid küllaltki tagasihoidlikud eelkõige tänu kütteliikide kombinatsioonile, mida Eesti majapidamised kasutavad. Kaasa aitavad ka pankade endi kliimaeesmärgid. Suurimat keskkonnamõju avaldab enamasti majapidamiste energiakasutus: elekter, küte ja inimeste liikumisharjumused. Nii tuleb majapidamiste energiakasutusest ligi 39% transpordist ning 61% kodude kütmisest ja elektritarbimisest.

Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske

Kinnisvarasse investeerivad fondid on Euroopas laiemalt ning ka Eestis kasvanud kümnekonna aasta jooksul märkimisväärses mahus nii kapitali sissevoolu kui ka kinnisvara väärtuse suurenemise tõttu.

Raol Kallas: tumedad pilved kinnisvarafondide kohal

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab oma värskes kommentaaris, et Euroopa Keskpanga nõukogu jättis sel nädalal intressimäärad muutmata, sest nende hoidmine veel tänasel tasemel on vajalik, et leevendada jätkuvat hinnatõususurvet.

Madis Müller: intressimäärade praegune tase aitab jätkuvat hinnakasvusurvet ohjes hoida

Eesti Panga president Madis Müller kirjutab, et püsiv eelarvepuudujääk ja kiiresti kasvav riigivõlg tekitavad Eestile mitmeid probleeme. Üha kasvavad intressimaksed võtavad igal aastal ära raha, millega riik saaks teha muid vajalikke kulutusi. Liigse eelarvepuudujäägi korral võivad Euroopa Komisjon ja teiste riikide rahandusministrid hakata piirama Eesti valitsuse valikuid eelarve koostamisel. Lisaks hakkame üha rohkem sõltuma võlausaldajatest, kes hindavad korras riigirahandust meile laenu pakkudes ka tuleviku kriisiolukordades.

Madis Müller: miks on Eesti eelarvepuudujääk probleem?

Euroopa Keskpank jätkab ettevalmistusi euro sularahale täienduseks ka selle digitaalse vormi käibele toomiseks.

Digieuro – kaardimaksetega võrreldes suurem privaatsus ja kriisikindlus 

Pärast kümmet järjestikust intressimäärade kergitamist hoidis Euroopa Keskpank need stabiilselt kõrgel tasemel viimased üheksa kuud.

Madis Müller: pidurduv hinnatõus võimaldas intressimäärasid kärpida

Võlakirjade emissioonid on siinsel väärtpaberiturul sel kevadel väga populaarseks muutunud. Märgatava osa neist moodustavad Baltimaade pankade allutatud võlakirjade emissioonid.

Gaili Grüning: võlg ei ole alati võõra oma

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar võrdleb oma blogiartiklis Eesti ja Soome laenuturgu ning toob välja, miks hoolimata kahe turu suurest sarnasusest on võimalik Soomes saada pangast soodsamat laenu kui Eestis. Selle taga on mitu tegurit. Soome pankade kasumlikkus ja kasumlikkuse eesmärgid on Eestis tegutsevate pankade omadest märksa väiksemad ja pankade tegevuskulude suhe varadesse tänu mastaabisäästule madalam. Lisaks pakutakse Soomes klientidele mõnevõrra laiemat valikut viiteintressimäärasid (Eestis enamasti 6 kuu euribor) ja laenugraafikuid. Soome klientidel on ka lihtsam ja odavam olemasolevaid laenulepinguid muuta ja eluasemelaenu teise panka üle viia, mistõttu peavad pangad klientide pärast rohkem konkureerima.

Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis? 

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitab oma blogiartiklis, mida tähendab kliimamuutuse mõjudega arvestamine keskpankade tegevusele nii rahapoliitika kujundamisel kui ka investeerimistegevuses.
Peeter Luikmel: „Keskpankade ülesanne pole kujundada kliimapoliitikat ega otsida kliimamuutuste põhjuseid. Samas on möödapääsmatu, et keskpangad peavad kliimamuutuste mõjuga äärmiselt hoolikalt arvestama. Väga hüplike toidu- ja kütusehindade mõju üldisele hinnatõusule võib olla „uus normaalsus“. Ja mida rohkem nõuab ühiskond keskkonnaga arvestamist äritegevuses, seda enam hakkab see ettevõtete kaudu mõjutama majanduse toimimist ja ettevõtetele laenamise kaudu panganduse toimimist. Lisaks koosnevad keskpankade varad suures ulatuses ettevõtete võlakirjadest ja pankadele antud laenudest, mida kliimamõjud ja –regulatsioonid hakkavad otsemalt või kaudsemalt üha rohkem mõjutama.“

Peeter Luikmel: keskpankade rohepöörased valikud

Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.

Madis Müller: intressimäärade langetamine juunis on muutunud tõenäolisemaks

Viimasel ajal on Eestit palju võrreldud Leeduga ning tõdetud, et teatud näitajates on Eesti Leedust juba maha jäänud.

Peeter Luikmel: Leedu paremus Eesti ees on optiline illusioon

Märtsi keskel kinnitas Euroopa Keskpanga nõukogu uue rahapoliitika elluviimise korra ehk operatsioonilise raamistiku.

Peeter Luikmel: Euroopa Keskpangas muutub rahapoliitika elluviimise viis

Hinnatõus euroalal järjest aeglustub ja läheneb keskpanga eesmärgile, milleks on hinnatõusutempo 2% aastas.

Madis Müller: euroala majandus liigub õigel kursil

Praeguse vinduva majanduslanguse ajal on majapidamiste laenunõudlus üldiselt kahanenud, sest ebakindlust tuleviku osas on rohkem ning laenuintressimäärad kõrgemad.

Majapidamised võtavad tarbimislaenu majanduslanguse kiuste

Euroopa Keskpanga nõukogu seekordsel kohtumisel otsustasime jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele.

Madis Müller: intressilangetusest on veel vara rääkida

Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga.

Madis Müller: kuidas Eesti majandus kraavist välja saada?

Euroopa Keskpanga nõukogus ei olnud sel nädalal erimeelsust tõdemuses, et keskpanga intressimäärad on praegu õigel tasemel.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga intressilangetus pakub majandusele tuge0

Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske0

Raol Kallas: tumedad pilved kinnisvarafondide kohal0

Madis Müller: intressimäärade praegune tase aitab jätkuvat hinnakasvusurvet ohjes hoida0

Madis Müller: miks on Eesti eelarvepuudujääk probleem?0

Digieuro – kaardimaksetega võrreldes suurem privaatsus ja kriisikindlus 0

Madis Müller: pidurduv hinnatõus võimaldas intressimäärasid kärpida0

Gaili Grüning: võlg ei ole alati võõra oma0

Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis? 0

Peeter Luikmel: keskpankade rohepöörased valikud0

Madis Müller: intressimäärade langetamine juunis on muutunud tõenäolisemaks0

Peeter Luikmel: Leedu paremus Eesti ees on optiline illusioon0

Peeter Luikmel: Euroopa Keskpangas muutub rahapoliitika elluviimise viis0

Madis Müller: euroala majandus liigub õigel kursil0

Majapidamised võtavad tarbimislaenu majanduslanguse kiuste0

Madis Müller: intressilangetusest on veel vara rääkida0

Madis Müller: kuidas Eesti majandus kraavist välja saada?0

Madis Müller: keskpanga intressimäärad on praegu täpselt õiges kohas0