Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Näksi

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Ricardo Vicente

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Soovime digieurolt, et kogu euroalal ehk piltlikult öeldes Võhmast Veneetsiani saaks kasutada ühesugust makselahendust.

Digieuro – tuleviku makselahendus, mis võimaldab raha salvestada otse nutitelefoni  

Kliimamuutus on universaalne väljakutse, mis mõjutab kas otsesemalt või kaudsemalt meie kõikide igapäevaelu.

Ülo Kaasik: investeerimine kliimamuutuse ajastul

Süvenev kindlustunne hinnatõusu püsivasse aeglustumisesse võimaldab Euroopa Keskpanga nõukogul jätkuvalt intressimäärasid langetada, isegi kui kuistes näitajates on veel üsna palju hüplikkust.

Eesti laenuvõtjad säästavad tänu langenud intressimääradele tuleval aastal ligi 300 miljonit eurot

Selleaastane Nobeli majanduspreemia anti kolmele teadlasele, kes suutsid oma teadustööga tõestada, et jõukaks võib saada iga ühiskond – religioonist, rahvusest, keelest, kliimast

Tänavune Nobel läks ühiskonna jõukuse valemi leidjatele

Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi kirjutab oma blogiartiklis sularaharingluse keskkonna jalajäljest. Eesti mündiringlust iseloomustab väikese ostujõuga 1- ja 2sendiste väljalangemine ringlusest, sest nendega makstakse harva, aga poodides vahetusrahana on neid siiski tarvis. 2011.-2022. aastal jõudis näiteks Eesti Panka tagasi aastas keskmiselt ainult 3% välja antud 1- ja 2sendistest. Seega tuleb Eesti Pangal neid pisisente nõudluse tagamiseks aina juurde toota, ent nende tootmine ja käitlemine on ressursimahukas. Viimastel aastatel on keskpank ringlusesse lasknud keskmiselt 30 tonni 1- ja 2sendiseid münte, mis on natukene rohkem kui veoautokoorem. Püsivamat lahendust sellele probleemile pakub uuest aastast Eestis kehtima hakkav ümardamisreegel. Selle kohaselt on müügikohtades kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõpphind (mitte iga toote hind eraldi) üles- või allapoole lähima viie sendini. 1- ja 2sendised euromündid jäävad maksevahendina Eestis kehtima, aga edaspidi on väikseim vahetusraha, mida poest tagasi antakse, 5sendine. Muu maksevahendi, näiteks kaardimakse või kinkekaardi korral ümardamist ei toimu. Nii saab ostja ise valida makseviisi ja sellega otsustada, kas ümardamine toimub või mitte.

Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks

Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus.

Rasmus Kattai: raha laenamine selle põletamiseks ei ole mõistlik

Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset.

Madis Müller: intressilangetused annavad Eestis majandusele rohkem hapnikku kui mujal euroalal

Hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga intressilangetus pakub majandusele tuge

Eesti Panga ökonomist Anita Suurlaht-Donaldson annab oma blogiartiklis ülevaate Eesti Panga analüüsist, milles hinnati Eestis tegutsevate pankade poolt väljastatud kodulaenude kliimariske. Analüüs näitab, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pangandussektori eluasemeportfelli süsinikuintensiivsus ning seega ka selle laenuportfelli kliimariskid küllaltki tagasihoidlikud eelkõige tänu kütteliikide kombinatsioonile, mida Eesti majapidamised kasutavad. Kaasa aitavad ka pankade endi kliimaeesmärgid. Suurimat keskkonnamõju avaldab enamasti majapidamiste energiakasutus: elekter, küte ja inimeste liikumisharjumused. Nii tuleb majapidamiste energiakasutusest ligi 39% transpordist ning 61% kodude kütmisest ja elektritarbimisest.

Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske

Kinnisvarasse investeerivad fondid on Euroopas laiemalt ning ka Eestis kasvanud kümnekonna aasta jooksul märkimisväärses mahus nii kapitali sissevoolu kui ka kinnisvara väärtuse suurenemise tõttu.

Raol Kallas: tumedad pilved kinnisvarafondide kohal

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab oma värskes kommentaaris, et Euroopa Keskpanga nõukogu jättis sel nädalal intressimäärad muutmata, sest nende hoidmine veel tänasel tasemel on vajalik, et leevendada jätkuvat hinnatõususurvet.

Madis Müller: intressimäärade praegune tase aitab jätkuvat hinnakasvusurvet ohjes hoida

Eesti Panga president Madis Müller kirjutab, et püsiv eelarvepuudujääk ja kiiresti kasvav riigivõlg tekitavad Eestile mitmeid probleeme. Üha kasvavad intressimaksed võtavad igal aastal ära raha, millega riik saaks teha muid vajalikke kulutusi. Liigse eelarvepuudujäägi korral võivad Euroopa Komisjon ja teiste riikide rahandusministrid hakata piirama Eesti valitsuse valikuid eelarve koostamisel. Lisaks hakkame üha rohkem sõltuma võlausaldajatest, kes hindavad korras riigirahandust meile laenu pakkudes ka tuleviku kriisiolukordades.

Madis Müller: miks on Eesti eelarvepuudujääk probleem?

Euroopa Keskpank jätkab ettevalmistusi euro sularahale täienduseks ka selle digitaalse vormi käibele toomiseks.

Digieuro – kaardimaksetega võrreldes suurem privaatsus ja kriisikindlus 

Pärast kümmet järjestikust intressimäärade kergitamist hoidis Euroopa Keskpank need stabiilselt kõrgel tasemel viimased üheksa kuud.

Madis Müller: pidurduv hinnatõus võimaldas intressimäärasid kärpida

Võlakirjade emissioonid on siinsel väärtpaberiturul sel kevadel väga populaarseks muutunud. Märgatava osa neist moodustavad Baltimaade pankade allutatud võlakirjade emissioonid.

Gaili Grüning: võlg ei ole alati võõra oma

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar võrdleb oma blogiartiklis Eesti ja Soome laenuturgu ning toob välja, miks hoolimata kahe turu suurest sarnasusest on võimalik Soomes saada pangast soodsamat laenu kui Eestis. Selle taga on mitu tegurit. Soome pankade kasumlikkus ja kasumlikkuse eesmärgid on Eestis tegutsevate pankade omadest märksa väiksemad ja pankade tegevuskulude suhe varadesse tänu mastaabisäästule madalam. Lisaks pakutakse Soomes klientidele mõnevõrra laiemat valikut viiteintressimäärasid (Eestis enamasti 6 kuu euribor) ja laenugraafikuid. Soome klientidel on ka lihtsam ja odavam olemasolevaid laenulepinguid muuta ja eluasemelaenu teise panka üle viia, mistõttu peavad pangad klientide pärast rohkem konkureerima.

Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis? 

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitab oma blogiartiklis, mida tähendab kliimamuutuse mõjudega arvestamine keskpankade tegevusele nii rahapoliitika kujundamisel kui ka investeerimistegevuses.
Peeter Luikmel: „Keskpankade ülesanne pole kujundada kliimapoliitikat ega otsida kliimamuutuste põhjuseid. Samas on möödapääsmatu, et keskpangad peavad kliimamuutuste mõjuga äärmiselt hoolikalt arvestama. Väga hüplike toidu- ja kütusehindade mõju üldisele hinnatõusule võib olla „uus normaalsus“. Ja mida rohkem nõuab ühiskond keskkonnaga arvestamist äritegevuses, seda enam hakkab see ettevõtete kaudu mõjutama majanduse toimimist ja ettevõtetele laenamise kaudu panganduse toimimist. Lisaks koosnevad keskpankade varad suures ulatuses ettevõtete võlakirjadest ja pankadele antud laenudest, mida kliimamõjud ja –regulatsioonid hakkavad otsemalt või kaudsemalt üha rohkem mõjutama.“

Peeter Luikmel: keskpankade rohepöörased valikud

Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.

Digieuro – tuleviku makselahendus, mis võimaldab raha salvestada otse nutitelefoni 0

Ülo Kaasik: investeerimine kliimamuutuse ajastul0

Eesti laenuvõtjad säästavad tänu langenud intressimääradele tuleval aastal ligi 300 miljonit eurot0

Tänavune Nobel läks ühiskonna jõukuse valemi leidjatele0

Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks0

Rasmus Kattai: raha laenamine selle põletamiseks ei ole mõistlik0

Madis Müller: intressilangetused annavad Eestis majandusele rohkem hapnikku kui mujal euroalal0

Madis Müller: Euroopa Keskpanga intressilangetus pakub majandusele tuge0

Eesti Pank hindas kodulaenude kliimariske0

Raol Kallas: tumedad pilved kinnisvarafondide kohal0

Madis Müller: intressimäärade praegune tase aitab jätkuvat hinnakasvusurvet ohjes hoida0

Madis Müller: miks on Eesti eelarvepuudujääk probleem?0

Digieuro – kaardimaksetega võrreldes suurem privaatsus ja kriisikindlus 0

Madis Müller: pidurduv hinnatõus võimaldas intressimäärasid kärpida0

Gaili Grüning: võlg ei ole alati võõra oma0

Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis? 0

Peeter Luikmel: keskpankade rohepöörased valikud0

Madis Müller: intressimäärade langetamine juunis on muutunud tõenäolisemaks0