Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu saabusid majanduse võtmeküsimusi arutama delegatsioonid IMFi 189 liikmesriigist üle maailma. IMFi peamine sõnum riikidele oli, et katust parandada tuleb siis, kui päike paistab, ehk et praegust soodsat aega tuleks kasutada eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformide tegemiseks.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade arvu ja elektritarbimise andmeid kasutades, et märtsikuine ekspordi vähenemine on selgitatav tööpäevade arvu erinevusega 2017. ja 2018. aasta märtsis.
Loe edasi
Eestis tegutseb neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank. Need pangad peavad täitma täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aga miks on just neil vaja rohkem kapitali hoida?
Loe edasi
Viimastel aastatel on eestlased säästnud varasemast suurema osa oma tuludest ja majapidamiste säästmismäär ehk tarbimiskulutustest üle jääva tulu suhe kasutatavasse tulusse on jõudnud järele Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale (vt joonis). Eesti elanike praegune kõrge säästmismäär on igati ootuspärane.
Loe edasi
Andes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?
Loe edasi
Subscribe to Eesti Panga blogi
Subscribe to Eesti Panga blogi