Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel istungil otsustasime tõsta intressimäärasid veel 0,25% võrra, kuid andsime ka mõista, et praeguse parima teadmise kohaselt ei ole lähikuudel täiendavaid int

Madis Müller: kas selleks korraks viimane intressitõus Euroopa Keskpangalt?

Eesti pankade tänavune rekordkasumlikkus ei tule niivõrd intressitulust, kuivõrd just ebatavaliselt väikesest intressikulust. Nimelt maksavad pangad praegu hoiustamise eest tervikuna kolm korda vähem kui 2009. aastal sarnases intressikeskkonnas. Pankade intressikulud on madalad, sest enamik hoiustest seisab praegu inimestel ja ettevõtetel just pea olematute intressidega arvelduskontodel. See näitab, et pangad saaksid praegu ise majandusele tagasi anda niimoodi, et maksaksid intresse ka arvelduskontol oleva hoiuse jäägilt ehk nõudmiseni hoiustelt.

Pankade suurem kasum tuleb ebatavaliselt väikesest intressikulust

Eesti Panga ökonomistid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm kirjutavad oma blogiartiklis, milline oli 2021. aastal esimese lainega teisest pensionisambast väljunud Eesti elanike finantsseis tol hetkel. Nende analüüsist selgust, et teisest sambast lahkusid esimeses järgus eelkõige need, kellel oli vähem sääste, suuremas mahus tagatiseta laene ja/või kes ei saanud krediidipiirangute tõttu laenu. Selline finantskäitumisega seotud isikuomadus, nagu riskikartlikkus investeerimisel, aga ka finantskirjaoskuse tase olid samuti seotud teisest sambast lahkumise tõenäosusega, ent nende mõju oli väiksem.

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

Majanduslik ja rahanduslik avatus on olnud viimased aastakümneid ELi riikide majandusele õnnistuseks. Avatuse kõrval aga vajab EL üha enam oma majanduse strateegilise autonoomia ehitamist, et tulla toime geopoliitiliste proovikivide ja liigsest sõltuvusest tulenevate ohtudega.

Natalja Viilmann: avatud strateegiline autonoomia – trendikad sõnad või paradigma muutus?

Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis eile keskpanga intressimäärasid ootuspäraselt 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt kiire ja väljavaade on, et see aeglustub vaid üsna järkjärguliselt.

Madis Müller: keskpanga intressiotsused avaldavad küll mõju, kuid kiire hinnatõus taandub visalt

Eesti Panga ökonomist Silver Karolin kirjutab oma blogiartiklis Eesti panganduse rahastamisvõimalustest ning sellest, kuidas see on viimastel aastatel muutunud.

Silver Karolin: Eesti panganduse rahastamine on viimastel aastatel mitmekesistunud

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib oma blogiartiklis, kuidas 2023. aasta I kvartalis olid Eesti tarbijahinnad 31% kõrgemad kui 2019. aasta I kvartalis, sealjuures tõstsid kasumid hinnataset ligikaudu 12% võrra ehk ligi 40% ulatuses kogu hinnatõusust. Kiire inflatsioon raskendab arusaamist sellest, mis on kaupade ja teenuste mõistlik hind, ning sellistes tingimustes on hindu lihtne tõsta.

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatõusust on tulnud kasumite kasvust?

2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad mõjutanud Eesti leibkondi. Leibkondade tulude ja kulude analüüs näitab, et kuigi väiksema sissetulekuga ja valdavalt tarbimislaene omavad leibkonnad on laenu teenindamise kulu tõusu suhtes kõige haavatavamad, on euribori tõus mõjutanud enam just jõukamaid perekondi, kellel on suuremad eluasemelaenud. Kuna aga jõukamatel leibkondadel moodustavad laenuteenindamiskulud väiksema osa sissetulekutest ja neil on rohkem likviidseid varasid, on neil võimalik ka kulude kasvu korral laenude teenindamist üldiselt jätkata.

Jaanika Meriküll: kui haavatavad on olnud leibkonnad intressimäärade tõusu suhtes?

Kui pank ei suuda piisavalt tulu teenida, võib see piirata võimet laene väljastada ning seada ohtu panga edasise tegevuse ja pangaklientide hoiused.

Intressimäärade tõus ei tähenda üksnes pankade intressitulu suurenemist – kasvab ka nende intressikulu

Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maik

Madis Müller: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on.

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus

Oodatust kiiremal hinnatõusul on lühivaates soodne mõju riigirahandusele: maksutulud laekuvad kiiremini ja eelarvepuudujääk osutub väiksemaks, kui riigieelarve koostamisel eeldati.

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt

Hinnatõus euroalal aeglustub, kuid on ikka veel liiga kiire.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 

Ökonomist Mari Tamm kirjutab, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise järel ja kiiresti kasvavate väiksemate pankade eestvedamisel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis tõusnud. Majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intress tõusis 2021. aasta keskmiselt 0,3%lt 2022. aasta detsembriks 1,6%ni ja ettevõtete oma vastavalt 0,3%lt 1,7%le. Sellel tasemel on Eesti pankade pakutav hoiuste keskmine intressimäär ühtlasi ka euroala kõrgeimate hulgas. Hoiustajad on tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu märganud ja nii on pankades hoitav raha hakanud voolama nõudmiseni hoiustest tähtajalistesse. Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõustes võib oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Rahastamistingimused muutusid rahvusvahelistel raha- ja kapitaliturgudel möödunud aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt keerulisemaks, mistõttu on hoiused pankade jaoks varasemast rohkem hinnas. Samuti toetab hoiuseintressimäärade tõusu konkurentsiolukord, kuigi selle kujunemine sõltub suuresti ka sellest, kui palju on pankadel hoiuseid vaja ehk milliseks kujuneb laenunõudlus. Lähiajal on küll oodata majandusaktiivsuse ja laenunõudluse kahanemist, kuid laenukasv peaks ka edaspidi jääma siiski küllaltki tugevaks. Konkurentsiolukorra kujunemisel on paljugi aga ka hoiustajate endi kätes: kas suuname oma arvelduskontol seisva raha intressimäärade tõustes tähtajalistesse hoiustesse ja nendesse pankadesse, kus makstakse hoiuste eest kõrgemat intressi või mitte.


Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib oma blogiartiklis Eesti Panga prognoosimudeli seoste abil, mida tähendaksid erinevad stsenaariumid kinnisvarahindadele ja kui palju peaks vähenema näiteks laenamine, et kinnisvarahinnad langeksid 10%. Tema analüüs näitab, et eelmise aasta keskel oli kinnisvara Eestis keskmiselt ligikaudu 15% ülehinnatud. Selle taustal tasub mainida, et 2022. aasta kolmes esimeses kvartalis kasvas kinnisvara hind rohkem, umbes 24%. Blogiartikkel on mõeldud eelkõige süvendatud majandushuviga lugejale.

Kaspar Oja: kolm tegurit, mis mõjutavad kinnisvara hinda

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab värskes blogiartiklis, et lisaks eilsele 0,5% suurusele intressitõusule tõstab nõukogu märtsis tõenäoliselt intressimäärasid veel sama palju. Mülleri sõnul tekitavad kiirest hinnatõusust rääkides muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset  kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mülleri sõnul võib see kõlada vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kirjutab oma blogiartiklis, et suuremate hoiu-laenuühistute üle tuleks teostada kapitalijärelevalvet, mis oleks ühtlasi ka eelduseks hoiuste tagamise skeemi juurutamiseks. Eestis on hoiusekindlustus pankade jaoks kehtinud alates 1998. aastast ning tõestanud oma vajalikkust, kuivõrd kahel korral on pankrotistunud panga hoiustajad saanud hüvitist. Viimastel aastatel on aga raskustesse sattunud ka kaks hoiu-laenuühistut, kuid neisse raha paigutanud inimesed on silmitsi oma säästudest ilmajäämisega. Kuigi juba varem on mitmed eksperdid ja sealhulgas Eesti Pank juhtinud võimalikele probleemidele tähelepanu, siis need juhtumid on tõsiseks häirekellaks, et Eestis on üks finantssektori osa nõrgalt reguleeritud – selle üle ei teostata sisuliselt finantsjärelevalvet ja puudub hoiusekindlustus. 

Jaak Tõrs: rahandusministri vägitükk korrastada aastatega tekkinud segadus

Eesti Panga ökonomist Silver Karolin kirjutab oma blogiartiklis, et rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel mõjutab Eesti pangandussektori rahastamist vaid vähesel määral, sest võrreldes kümne aasta taguse ajaga on pankade rahastamise struktuur märgatavalt muutunud ning laenude väljastamist finantseerivad pangad praegu väga suures osas hoiustega. Kui kümme aastat tagasi ületas Eesti pangandussektori laenuportfelli kogumaht hoiuste mahtu ning pangad pidid lisaks hoiustele kasutama laenude finantseerimiseks muid rahastamisallikaid (toona peamiselt emapankadest saadud vahendeid), siis kodumaiste hoiuste kiire kasv viimastel aastatel on tänaseks aidanud vähendada Eesti pangandussektori vajadust kaasata oma tegevuse rahastamiseks muid täiendavaid vahendeid. Kuigi rahastamismudelid on pankadel erinevad ja hoiuste kiire kasv ei ole ühtemoodi iseloomulik kõikidele pankadele, on hoiustele lisaks täiendavaid vahendeid vajavate pankade arv ja osakaal pangandussektoris viimastel aastatel siiski vähenenud.

Madis Müller: kas selleks korraks viimane intressitõus Euroopa Keskpangalt?0

Pankade suurem kasum tuleb ebatavaliselt väikesest intressikulust0

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad0

Natalja Viilmann: avatud strateegiline autonoomia – trendikad sõnad või paradigma muutus?0

Madis Müller: keskpanga intressiotsused avaldavad küll mõju, kuid kiire hinnatõus taandub visalt0

Silver Karolin: Eesti panganduse rahastamine on viimastel aastatel mitmekesistunud0

Kaspar Oja: kui suur osa Eesti hinnatõusust on tulnud kasumite kasvust?0

Jaanika Meriküll: kui haavatavad on olnud leibkonnad intressimäärade tõusu suhtes?0

Intressimäärade tõus ei tähenda üksnes pankade intressitulu suurenemist – kasvab ka nende intressikulu0

Madis Müller: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud0

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus0

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt0

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 0

Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama0

Kaspar Oja: kolm tegurit, mis mõjutavad kinnisvara hinda0

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks0

Jaak Tõrs: rahandusministri vägitükk korrastada aastatega tekkinud segadus0

Võlakirjaintressimäärade tõus mõjutab Eesti panku vähe0