Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Näksi

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Ricardo Vicente

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll keskendub oma blogiartiklis sellele, milline oli varajaste väljamaksete mõju Eesti majapidamiste finantsnäitajatele ja hinnakasvule. Analüüsist nähtub, et esimeses laines lahkusid peamiselt väheste säästude ja rohkete tarbimislaenudega, aga ka suuremale tarbimisele kalduvad majapidamised. Kõige tugevam mõju tarbimisele avaldus esimese kuu jooksul pärast väljamaksete esimest lainet, kuid jäi keskmisest suuremaks veel mitmeks kvartaliks. Lahkujate tarbimiskulutused kasvasid esimesel kuul hinnanguliselt 87%. Ka mõju lahkujate finantsvaradele oli suurim vahetult pärast väljamakseid, mitmekordistusid nii lahkujate hoiused Eesti pankades kui riskantsed finantsvarad. Edaspidi mõju vähenes. Kõige pikema aja jooksul avaldasid väljavõetud pensionisäästud mõju tarbimislaenude jäägile, mis vähenes kokku 250 miljoni euro võrra. Arvestades teise pensionisamba muudatustega kaasnenud suurt likviidsusšokki Eesti majandusele ning suurt mõju tarbimisele, kiirendasid pensionimuudatused Eestis hinnakasvu 2021. aasta neljandast kvartalist kuni 2022. aasta teise kvartalini 1–2 protsendipunkti võrra kvartalis.

Milline oli teise pensionisamba varajaste väljamaksete mõju Eesti majapidamiste finantsnäitajatele ja hinnakasvule?

Eesti Panga ökonomist Merike Kukk kirjutab oma blogiartiklis, kuidas kasutasid varajasi väljamakseid teisest pensionisambast noored täiskasvanud. Analüüsist selgus, et lühiajaline tarbimine kasvas 18-35 aastate seas erakordselt palju, ühe kuuga keskmiselt 124%, ja enamus sellest kasvust toimus tänu teise samba väljamaksetele. Samuti kasutasid noored olulise osa oma pensionirahast laenude tagasimaksmiseks, laenud vähenesid esimese kuuga keskmiselt kolmandiku võrra. Investeeringute kasvu oli märgata ainult esimesel kuul peale väljamakseid, üldiselt 18-35 aastased ei asendanud teise samba kogumist muu pikaajalise investeerimisviisiga. Kokkuvõtvalt läks rahast, mis 18–35 aastased välja võtsid, keskmiselt 55% tarbimisse, 40% kasutati laenude tagasimaksmiseks ja ainult väike osa investeeriti.

Kuidas kasutasid noored täiskasvanud varajasi väljamakseid teisest pensionisambast?

Kui veel märtsis tundus, et Euroopa Keskpanga nõukogul oleks nüüd põhjendatud intressimääralangetustega pausi pidada, siis järgnenud energiahindade langus ja turbulents kaubanduspoliitikas

Ennustamatute tagajärgedega tollisõda mõjutab euroala majandust ja keskpanga intressiotsuseid

Euroopa seisab silmitsi üha kasvavate probleemidega, alates geopoliitikast, küber- ja hübriidohtudest kuni käimasoleva sõjani Ukrainas.

Digieuro annaks Euroopale strateegilise iseseisvuse maksete valdkonnas ja suurendaks kriisivalmidust Eestis

Viimasel paaril aastal on avalikkuses tihti räägitud, et välismaa ettevõtjad ei taha erinevatel põhjustel enam Eestisse investeerida või et välisinvestorid koguni põgenevad siit.

Taavi Raudsaar: uued välisinvesteeringud pole ära kadunud

Käsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi.

Madis Müller: aitäh laenu eest, aga miks see nii kallis on?

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile langetada keskpanga intressimäärasid veel 0,25% võrra.

Madis Müller: investeeringuid hoiab tagasi ebakindlus, mitte kõrged intressimäärad

Kuigi kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud rahulikum, kasvab pankade kodulaenuportfell üpris hoogsalt.

Mari Tamm: rahulikumad aastad kinnisvaraturul aitasid suurendada konkurentsi laenuturul

Üle kahe aasta kestnud majanduslanguse järel on viivises pangalaenude maht kasvanud üldiselt vähe, kõige rohkem probleeme on olnud tagatiseta tarbimislaenude tasumisega.

Tähtajaks tasumata jäetakse kõige tihedamini tarbimislaene

Meil siin Eestis on kolm pensionisammast, mis peaksid koostoimes tagama väärika pensionipõlve ning enne seda, säästude kogumise ajal, pakkuma tuleviku osas meelerahu.

Rasmus Kattai: kes vastutab minu pensioni eest?

Kui Eestis pakuvad suuremad pangad riigisiseseid välkmakseid juba aastaid ning hiljuti on hakanud seda tegema ka enamik väiksemaid panku, siis Euroopa Liidus jõustub alles selle aasta sügis

Välkmakse saab normiks kogu euroalal

Euroopa Keskpanga eilne otsus langetada intressimäärasid veel 0,25% võrra oli ühelt poolt ootuspärane, aga teisalt oluline samm.

Euroopa Keskpanga intressilangetus oli küll ootuspärane, aga oluline otsus

Soovime digieurolt, et kogu euroalal ehk piltlikult öeldes Võhmast Veneetsiani saaks kasutada ühesugust makselahendust.

Digieuro – tuleviku makselahendus, mis võimaldab raha salvestada otse nutitelefoni  

Kliimamuutus on universaalne väljakutse, mis mõjutab kas otsesemalt või kaudsemalt meie kõikide igapäevaelu.

Ülo Kaasik: investeerimine kliimamuutuse ajastul

Süvenev kindlustunne hinnatõusu püsivasse aeglustumisesse võimaldab Euroopa Keskpanga nõukogul jätkuvalt intressimäärasid langetada, isegi kui kuistes näitajates on veel üsna palju hüplikkust.

Eesti laenuvõtjad säästavad tänu langenud intressimääradele tuleval aastal ligi 300 miljonit eurot

Selleaastane Nobeli majanduspreemia anti kolmele teadlasele, kes suutsid oma teadustööga tõestada, et jõukaks võib saada iga ühiskond – religioonist, rahvusest, keelest, kliimast

Tänavune Nobel läks ühiskonna jõukuse valemi leidjatele

Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi kirjutab oma blogiartiklis sularaharingluse keskkonna jalajäljest. Eesti mündiringlust iseloomustab väikese ostujõuga 1- ja 2sendiste väljalangemine ringlusest, sest nendega makstakse harva, aga poodides vahetusrahana on neid siiski tarvis. 2011.-2022. aastal jõudis näiteks Eesti Panka tagasi aastas keskmiselt ainult 3% välja antud 1- ja 2sendistest. Seega tuleb Eesti Pangal neid pisisente nõudluse tagamiseks aina juurde toota, ent nende tootmine ja käitlemine on ressursimahukas. Viimastel aastatel on keskpank ringlusesse lasknud keskmiselt 30 tonni 1- ja 2sendiseid münte, mis on natukene rohkem kui veoautokoorem. Püsivamat lahendust sellele probleemile pakub uuest aastast Eestis kehtima hakkav ümardamisreegel. Selle kohaselt on müügikohtades kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõpphind (mitte iga toote hind eraldi) üles- või allapoole lähima viie sendini. 1- ja 2sendised euromündid jäävad maksevahendina Eestis kehtima, aga edaspidi on väikseim vahetusraha, mida poest tagasi antakse, 5sendine. Muu maksevahendi, näiteks kaardimakse või kinkekaardi korral ümardamist ei toimu. Nii saab ostja ise valida makseviisi ja sellega otsustada, kas ümardamine toimub või mitte.

Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks

Eesti riigirahanduse aruteludes kuuleb tihti, et riik peaks rohkem laenama ja investeerima ning siis oleks majandus meil praegu palju paremas seisus.

Milline oli teise pensionisamba varajaste väljamaksete mõju Eesti majapidamiste finantsnäitajatele ja hinnakasvule?0

Kuidas kasutasid noored täiskasvanud varajasi väljamakseid teisest pensionisambast?0

Ennustamatute tagajärgedega tollisõda mõjutab euroala majandust ja keskpanga intressiotsuseid0

Digieuro annaks Euroopale strateegilise iseseisvuse maksete valdkonnas ja suurendaks kriisivalmidust Eestis0

Taavi Raudsaar: uued välisinvesteeringud pole ära kadunud0

Madis Müller: aitäh laenu eest, aga miks see nii kallis on?0

Madis Müller: investeeringuid hoiab tagasi ebakindlus, mitte kõrged intressimäärad0

Mari Tamm: rahulikumad aastad kinnisvaraturul aitasid suurendada konkurentsi laenuturul0

Tähtajaks tasumata jäetakse kõige tihedamini tarbimislaene0

Rasmus Kattai: kes vastutab minu pensioni eest?0

Välkmakse saab normiks kogu euroalal0

Euroopa Keskpanga intressilangetus oli küll ootuspärane, aga oluline otsus0

Digieuro – tuleviku makselahendus, mis võimaldab raha salvestada otse nutitelefoni 0

Ülo Kaasik: investeerimine kliimamuutuse ajastul0

Eesti laenuvõtjad säästavad tänu langenud intressimääradele tuleval aastal ligi 300 miljonit eurot0

Tänavune Nobel läks ühiskonna jõukuse valemi leidjatele0

Ümardamisreegel teeb sularaharingluse mõistlikumaks0

Rasmus Kattai: raha laenamine selle põletamiseks ei ole mõistlik0