Viimase paari kuu jooksul on Eesti ja ka teiste riikide majanduses ilmnenud kriisist taastumise märke. Samas on selge, et nii hetkeolukord kui ka lähiaja väljavaade on sektoriti väga erinev ning koroonaviirusesse nakatumiste arvu kasv ei lase tekkida liigsel optimismil. Vajalik on nii valmisolek ja paindlikkus võimalike täiendavate tugimeetmete rakendamiseks kui ka pikem ettevaade riigirahanduse planeerimisel.
Loe edasi
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning tunne oma klienti põhimõtteid on viimastel aastatel karmistatud. Selle tulemusena on ka Eestis tegutsevad pangad oma kontrollimehhanisme oluliselt täiendanud. Varasemast enam peavad kliendid tõendama oma seotust Eestiga või äritegevuse olemasolu Eestis. See on viinud selleni, et pangad on loobunud mõnede välisklientide teenindamisest ning pangakontode avamine ja ligipääs pangateenustele on muutunud osadele mitteresidentidest klienditele mõnevõrra keerukamaks.
Loe edasi
Eesti Panga president Madis Müller ütles usutluses Indrek Kiislerile, et valitsus peaks olema kulutustes jätkuvalt mõõdukas, mis tähendab, et 2021. aasta riigieelarve puhul puudujäägist ei pääse, kuid 2022 võiks olla eesmärgiks tasakaal. Müller tunnistas, et tarbijalaenude intressid on Eestis kõrged. Ma alustan isikliku küsimusega, elate te oma majas, korteris, villas? Mul on Tallinnas korter ja eriolukorra alguses kolisin Vääna-Jõesuus asuvasse suvilasse.
Loe edasi
Valitsuse aktiivsus aitamaks Eesti ettevõtetel koroonakriisi tingimustes ellu jääda ja võimalikult palju töökohti säilitada on kindlasti põhjendatud. Samuti pole põhjust seada küsimuse alla eesmärki toetada täiendavalt teatud strateegilisi majandusharusid. Eesti Panga üks läbivaid soovitusi majandusele riigipoolse toe pakkumisel on puudutanud abi võimalikult täpset sihtimist. Samast üldisest soovitusest lähtudes oleme oma kommentaarides ka viidanud mõnele põhimõttele, mida võiks ettevõtetele tuge pakkudes silmas pidada. Selgitan neid allpool põhjalikumalt.
Loe edasi
Statistikaamet teatas möödunud nädalal, et mais kahanes kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga veerandi võrra. Koroonapiirangute leevendamise ja sisenõudluse taastumise taustal on ekspordi langus väga karm, aga mujal maailmas toimuvat arvesse võttes mitte nii väga. Ehkki Eestis on viiruse levikut takistavaid piiranguid oluliselt leevendatud, püsivad need ekspordi sihtturgudel endiselt ja see pärsib eksportivate ettevõtete tegevust.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi