Airi Uiboaid

Andres Saarniit

Anita Suurlaht-Donaldson

Anu Randveer

Ardo Hansson

Eva Branten

Gaili Grüning

Jaak Tõrs

Jaanika Meriküll

Jana Kask

Karsten Staehr

Kaspar Oja

Katri Urke

Katrin Kask

Katrin Vahopski

Kirstin Saluveer

Krista Kollo

Kristjan Mäe

Kristo Aab

Lauri Matsulevitš

Lauri Punga

Lenno Uusküla

Liina Kulu

Liina Malk

Madis Laas

Madis Müller

Maive Rute

Mari Pärnamäe

Mari Tamm

Martti Randveer

Merike Kukk

Natalja Viilmann

Nils Vaikla

Olavi Miller

Peeter Luikmel

Raido Kraavik

Rainer Olt

Raol Kallas

Raoul Lättemäe

Rasmus Kattai

Reet Reedik

Riina Hanso

Silver Karolin

Sulev Pert

Taavi Kimmel

Taavi Raudsaar

Tairi Rõõm

Teet Puusepp

Tiina Soosalu

Tiit Meidla

Ülo Kaasik

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on.

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus

Oodatust kiiremal hinnatõusul on lühivaates soodne mõju riigirahandusele: maksutulud laekuvad kiiremini ja eelarvepuudujääk osutub väiksemaks, kui riigieelarve koostamisel eeldati.

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt

Hinnatõus euroalal aeglustub, kuid on ikka veel liiga kiire.

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 

Ökonomist Mari Tamm kirjutab, et Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise järel ja kiiresti kasvavate väiksemate pankade eestvedamisel on tähtajaliste hoiuste intressimäärad Eestis tõusnud. Majapidamiste tähtajaliste hoiuste keskmine intress tõusis 2021. aasta keskmiselt 0,3%lt 2022. aasta detsembriks 1,6%ni ja ettevõtete oma vastavalt 0,3%lt 1,7%le. Sellel tasemel on Eesti pankade pakutav hoiuste keskmine intressimäär ühtlasi ka euroala kõrgeimate hulgas. Hoiustajad on tähtajaliste hoiuste intressimäärade tõusu märganud ja nii on pankades hoitav raha hakanud voolama nõudmiseni hoiustest tähtajalistesse. Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõustes võib oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Rahastamistingimused muutusid rahvusvahelistel raha- ja kapitaliturgudel möödunud aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt keerulisemaks, mistõttu on hoiused pankade jaoks varasemast rohkem hinnas. Samuti toetab hoiuseintressimäärade tõusu konkurentsiolukord, kuigi selle kujunemine sõltub suuresti ka sellest, kui palju on pankadel hoiuseid vaja ehk milliseks kujuneb laenunõudlus. Lähiajal on küll oodata majandusaktiivsuse ja laenunõudluse kahanemist, kuid laenukasv peaks ka edaspidi jääma siiski küllaltki tugevaks. Konkurentsiolukorra kujunemisel on paljugi aga ka hoiustajate endi kätes: kas suuname oma arvelduskontol seisva raha intressimäärade tõustes tähtajalistesse hoiustesse ja nendesse pankadesse, kus makstakse hoiuste eest kõrgemat intressi või mitte.


Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja analüüsib oma blogiartiklis Eesti Panga prognoosimudeli seoste abil, mida tähendaksid erinevad stsenaariumid kinnisvarahindadele ja kui palju peaks vähenema näiteks laenamine, et kinnisvarahinnad langeksid 10%. Tema analüüs näitab, et eelmise aasta keskel oli kinnisvara Eestis keskmiselt ligikaudu 15% ülehinnatud. Selle taustal tasub mainida, et 2022. aasta kolmes esimeses kvartalis kasvas kinnisvara hind rohkem, umbes 24%. Blogiartikkel on mõeldud eelkõige süvendatud majandushuviga lugejale.

Kaspar Oja: kolm tegurit, mis mõjutavad kinnisvara hinda

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller kirjutab värskes blogiartiklis, et lisaks eilsele 0,5% suurusele intressitõusule tõstab nõukogu märtsis tõenäoliselt intressimäärasid veel sama palju. Mülleri sõnul tekitavad kiirest hinnatõusust rääkides muret märgid sellest, et püsivama iseloomuga osa hinnatõusust ehk alusinflatsioon ei näita vaibumise märke. Püsivamat survet hindade tõusuks saab analüüsida vaadates mitte üksnes inflatsiooni koondnumbrit, vaid jättes kõrvale energia, toidukaupade ja muude eriti kõikuvate hindadega toodete ja teenuste hinnamuutused. Alusinflatsiooni näitaja on euroalal püsinud stabiilselt üle 5% juba viimased neli kuud ning ei alanenud ka jaanuaris.

Selle nädala ja märtsi intressitõusud on vajalikud selleks, et murda liiga kiire hinnatõusu selgroog ning saada jagu loomult püsivamatest survetest, mis siiani hinnataset  kergitavad. Liiga vara ja liiga riskantne on eeldada, et majanduse aeglustumine toob iseenesest kaasa ka hinnatõusu raugemise.

Peamised kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid on muutumas nii euroalal kui ka Eestis. Kui eelmisel aastal mõjutas üldist hinnatõusu eelkõige energia kallinemine, siis nüüd on esiplaanile kerkinud toiduainete ning muude kaupade ja teenuste hinnatõus. Üldine hinnatase on Eestis juba alates eelmise aasta augustist olnud üsnagi stabiilne. Lähikuudel võib siiski Eestis oodata hinnatõusu järkjärgulist aeglustumist, seda suuresti tänu sellele, et võrdlusbaasiks olevad eelmise aasta hinnad kerkisid kiiresti just eelmise aasta esimese pooles.

Ka kodulaenu võtnud Eesti inimeste jaoks, kes peavad hakkama saama senisest suuremate igakuiste laenumaksetega, on tähtis, et hinnatõus aeglustuks ja majandus pöörduks tagasi stabiilsemale kasvurajale. Mülleri sõnul võib see kõlada vastuoluliselt, kuid praegune rangem rahapoliitika (loe: kõrgemad intressimäärad) aitab vältida märksa suuremaid laenumakseid tulevikus. Kui keskpangad praegu ebaleksid intressimäärade tõstmisel, tuleks neid hiljem tõenäoliselt kergitada veelgi kõrgemale, et hinnatõus kontrolli alla saada. Majanduse stabiliseerumine loob võimaluse ka inimeste sissetulekute edaspidiseks kasvuks. Kuna pangad on Eestis viimastel aastatel olnud laene andes vajalikul määral konservatiivsed, ei ole põhjust väga muretseda, et inimesed intressimäära tõustes laenumaksetega hätta jääksid. Määravam on siin kindlasti töökoha ja püsiva sissetuleku säilimine.

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kirjutab oma blogiartiklis, et suuremate hoiu-laenuühistute üle tuleks teostada kapitalijärelevalvet, mis oleks ühtlasi ka eelduseks hoiuste tagamise skeemi juurutamiseks. Eestis on hoiusekindlustus pankade jaoks kehtinud alates 1998. aastast ning tõestanud oma vajalikkust, kuivõrd kahel korral on pankrotistunud panga hoiustajad saanud hüvitist. Viimastel aastatel on aga raskustesse sattunud ka kaks hoiu-laenuühistut, kuid neisse raha paigutanud inimesed on silmitsi oma säästudest ilmajäämisega. Kuigi juba varem on mitmed eksperdid ja sealhulgas Eesti Pank juhtinud võimalikele probleemidele tähelepanu, siis need juhtumid on tõsiseks häirekellaks, et Eestis on üks finantssektori osa nõrgalt reguleeritud – selle üle ei teostata sisuliselt finantsjärelevalvet ja puudub hoiusekindlustus. 

Jaak Tõrs: rahandusministri vägitükk korrastada aastatega tekkinud segadus

Eesti Panga ökonomist Silver Karolin kirjutab oma blogiartiklis, et rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel mõjutab Eesti pangandussektori rahastamist vaid vähesel määral, sest võrreldes kümne aasta taguse ajaga on pankade rahastamise struktuur märgatavalt muutunud ning laenude väljastamist finantseerivad pangad praegu väga suures osas hoiustega. Kui kümme aastat tagasi ületas Eesti pangandussektori laenuportfelli kogumaht hoiuste mahtu ning pangad pidid lisaks hoiustele kasutama laenude finantseerimiseks muid rahastamisallikaid (toona peamiselt emapankadest saadud vahendeid), siis kodumaiste hoiuste kiire kasv viimastel aastatel on tänaseks aidanud vähendada Eesti pangandussektori vajadust kaasata oma tegevuse rahastamiseks muid täiendavaid vahendeid. Kuigi rahastamismudelid on pankadel erinevad ja hoiuste kiire kasv ei ole ühtemoodi iseloomulik kõikidele pankadele, on hoiustele lisaks täiendavaid vahendeid vajavate pankade arv ja osakaal pangandussektoris viimastel aastatel siiski vähenenud.

Võlakirjaintressimäärade tõus mõjutab Eesti panku vähe

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel kirjutab aastat kokkuvõtvas blogiartiklis, et 2022. aasta kujunes keskpanganduses üheks kõige kiiremaks intressimäärade tõstmise aastaks. Viimased sedavõrd järsud intressimäärade tõusud jäävad peaaegu poole sajandi taha, mil viimati oldi üleilmselt kimpus väga suure energiahindade kasvuga. Lõppeval aastal tõsteti euroalal intressimäärasid ligikaudu viis korda kiiremas tempos (sisuliselt poole aasta jooksul 2,5 protsendipunkti võrra), kui veel aasta tagasi turgudel prognoositi. See on kõige kiirem intressitõus euroala ajaloos. Samas pole see üllatav, sest ka inflatsioon kujunes tänavu peaaegu kolm korda kiiremaks, kui mullu eeldati. Väga kiires tempos on käesoleval aastal intressimäärasid tõstnud enamik keskpankasid maailmas. 

Peeter Luikmel: pööraselt kiire intresside tõstmise aasta on möödas

Eesti Panga ökonomist Anita Suurlaht-Donaldson kirjutab oma blogiartiklis, et Eesti pangandussektori vastuvõtlikkus kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele on küllaltki suur, kuid samas on see võrreldav teiste euroala riikidega. Üleminekuriskidena nähakse rangemale kliima- ja keskkonnapoliitikale üleminekuga, tarbijate ja turuosaliste käitumise muutumisega ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud riske ning nende suhtes on haavatavad eelkõige suurema süsiniku jalajäljega majandussektorid. Nendes sektorites tegutsevaid ettevõtteid rahastavatele pankadele tähendab see aga omakorda suuremat krediidi- ja maineriski. Selleks et hinnata pangandussektori riske kliimasõbralikule majandusele üleminekul, tuleb mõõta pankade varade süsinikuintensiivsust. Kui kõrge heitega ettevõtete laenudel on pangandussektori laenuportfellis suur osakaal, siis on pank kliimapoliitika muutustega seotud riskide suhtes haavatavam. 


Eesti pangad on kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele vastuvõtlikud

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta keskpanga intressimäärasid 0,5% võrra.

Madis Müller: Euroopa Keskpank jätkab intressitõusudega kiire hinnakasvu alla surumist

Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist.

Kaspar Oja: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ühtlustada ettevõtete aitamise reegleid

Ehkki elekter on selle aasta hinnatõusust andnud märkimisväärse osa, kinnitavad andmed hinnataseme kohta, et elekter on majapidamiste jaoks kallinenud palju vähem, kui näitab tarbijahinnaindeks. 

Kaspar Oja: elektri hinnatõusu ülehindamine on probleem kogu Euroopas

Majapidamiste kiire laenukasv ja võlakoormuse suurenemine on praegu üks peamine finantsstabiilsust ohustav risk, sest inimeste suurema laenukoormusega kaasneb omakorda oht pankade laenukahjumite ka

Eesti Panga eluasemelaenunõuded on aidanud ära hoida liiga riskantsete laenude väljastamise 

Selle aasta sügisel on hinnad Eestis olnud pea veerandi võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Sedavõrd suur hinnatõus oli meil viimati 1996. aastal.

Martti Randveer: varasemad kiire hinnatõusu perioodid on teejuhiks keskpankadele 

Nobeli komitee Stockholmis määras 2022. aasta majanduspreemia kolmele Ameerika majandusteadlasele, kelle vahel jagatakse võrdselt auhinnaraha 10 miljonit Rootsi krooni.

Seekordne Nobeli majanduspreemia määrati pankade ja finantskriiside uurimise eest

Euroala majanduse väljavaade ei ole paranenud ning eeldatavasti võtab hinnatõusu aeglustumine keskpanga eesmärgiks oleva 2%ni aega veel paar aastat.

Madis Müller: intressitõusude kibe rohi aitab kiire hinnakasvuga võidelda 

Eesti Panga delegatsioon võttis 12.–15. oktoobrini osa Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekust, kus arutleti maailmamajanduse väljavaate ja vajalike majanduspoliitiliste sammude üle. IMFi põhisõnum liikmesriikidele oli selge: võitlus hinnatõusuga on praegu nii keskpankade kui ka valitsuste kõige tähtsam ülesanne. Toetused kõrgete energia- ja toiduhindadega toimetulekuks peavad olema lühiajalised ja suunatud eelkõige neile, kes abistamist kõige rohkem vajavad.

Madis Müller: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus0

IMF: kiire inflatsioon leevendab riigirahanduse olukorda vaid lühiajaliselt0

Madis Müller: Euroopa Keskpanga tähelepanu on hinnatõusul, hoolimata ärevusest finantsturgudel 0

Inimesed on hakanud pärast kümneaastast pausi taas tähtajaliselt hoiustama0

Kaspar Oja: kolm tegurit, mis mõjutavad kinnisvara hinda0

Madis Müller: intresside tõstmine jätkub kiire hinnakasvu pidurdamiseks0

Jaak Tõrs: rahandusministri vägitükk korrastada aastatega tekkinud segadus0

Võlakirjaintressimäärade tõus mõjutab Eesti panku vähe0

Peeter Luikmel: pööraselt kiire intresside tõstmise aasta on möödas0

Eesti pangad on kliimasõbralikule majandusele ülemineku riskidele vastuvõtlikud0

Madis Müller: Euroopa Keskpank jätkab intressitõusudega kiire hinnakasvu alla surumist0

Kaspar Oja: majanduse taastumiseks tuleks Euroopas ühtlustada ettevõtete aitamise reegleid0

Kaspar Oja: elektri hinnatõusu ülehindamine on probleem kogu Euroopas0

Eesti Panga eluasemelaenunõuded on aidanud ära hoida liiga riskantsete laenude väljastamise 0

Martti Randveer: varasemad kiire hinnatõusu perioodid on teejuhiks keskpankadele 0

Seekordne Nobeli majanduspreemia määrati pankade ja finantskriiside uurimise eest0

Madis Müller: intressitõusude kibe rohi aitab kiire hinnakasvuga võidelda 0

IMF: võitlus kiire hinnatõusuga peab olema keskpankade ja valitsuste kõige tähtsam töö0