Võtmesõnad: 
Kolmandat nädalat Eesti Panga presidendi ametit pidavale Madis Müllerile on nii majandus kui majandusinimesed, nii pank kui pankurid läbi ja lõhki tuttavad Eestis ja kaugemalgi. Selle pärast ei küsi ka Harju Elu, mis on pangajuhil uut tema kabinetis, vaid asub kohe asja juure. Härra Müller, mis on Eesti majanduses lahti, et valitsus plaanib mitmeid suuri, ammugi lubatud projekte – näiteks teaduse rahastamist 1% ulatuses eelarvest, mitme maantee neljarealiseks ehitamist jne – peatada põhjendusega, et riigikassas pole raha?
Loe edasi
Eesti Pank korraldas mai keskel avaliku vestlusringi, et ekspertidelt uurida, kas rahapesuskandaalidel on olnud reaalset mõju Eesti majandusele. Vaatasime ka tulevikku ja küsisime endalt, mida peaksid tegema Eesti ametkonnad ja pangad, et tugevdada usaldust meie finantssüsteemi vastu, mis on vähemalt mõningal määral kindlasti räsida saanud.
Loe edasi
Riigieelarve arutelusid jälgides on näha, et riigi kulutuste suurendamise ootused on kasvanud kiiremini kui seda toetaks majanduse käekäik. Tõepoolest, Eesti majanduse seis võimaldab ka 2020. aastal riigieelarve kulutusi suurendada, kuid kõiki valimislubadusi pole võimalik korraga ellu viia. Ükski riik pole kunagi olnud olukorras, kus arstiabi on liiga hästi kättesaadav, haridus on ülerahastatud või päästjate palgad liiga kõrged, seega tuleb teha valikuid.
Loe edasi
Meie rahakoti paksus sõltub juhusest, saatusest ja loomulikult meist endist. Aga samuti mõjutab meie rahakoti paksust rahapoliitika.
Loe edasi
Uus valitsuskoalitsioon võiks arvestada, et ühiskond ootab stabiilset maksukeskkonda ja etteaimatavat majanduspoliitikat arvatavasti rohkemgi kui varem. Ebakindlus tuleviku suhtes on suurenenud. Riigi roll on sellisel ajal pakkuda tuge ja majandust tasakaalustada, seda aga saab praegu teha kõige paremini riigieelarve struktuurses tasakaalus hoidmisega. Kui suuname täisvõimsusel töötavasse majandusse lisaraha, võib juhtuda, et kütame niigi kuuma ahju lõhki.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi