Eraisikute laenukohustused krediidiasutuse ees
Aruande eesmärk
Aruandega kogutakse andmeid Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey) tarvis.
Aruande valdkond
Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu valimisse sattunud eraisikute laenukohustused krediidiasutuse ees ja kõik krediidiasutusega sõlmitud arvelduskrediidi ning krediitkaardilaenu lepingud. Kui laen on võetud mitme inimese peale, siis jagatakse ühiselt võetud laenud laenuvõtjate vahel võrdselt, v.a arvelduskrediit ja krediitkaardilaen, mis näidatakse konto omaniku järgi.
Aruande esitamine
Aruanne esitatakse elektroonselt XML-is vormindatud dokumendina Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2001. aasta määruse nr 9 „Nõuded XML-dokumendina vormindatud aruannete esitamisele“ kohaselt.
NB! Identifikaatorite kokkulangemisel aruanderidasid ei summeerita.
Aruande kood on 354.
Aruanne esitatakse 30.04.2013 seisuga.
Aruande esitamise tähtaeg on 1. november 2013.
Aruanderea struktuur
1) Eraisikust kliendi kood
2) Laenu liik
3) Laenu eesmärk
4) Laenu tagatis
5) Laenu tähtaeg
6) Laenumaht
7) Laenu jääk
8) Laenu tagasimakse suurus
9) Intressimäära tüüp
10) Intressimäär
11) Intressimarginaal
12) Laenulepingu sõlmimise aeg
13) Laenulepingu viimase muutmise aeg
14) Laenulepingu viimase muutmise põhjus
15) Esimese tagatise kinnistunumber
16) Teise tagatise kinnistunumber
17) Tagatise turuväärtus
1) Eraisikust kliendi kood
Siin näidatakse kliendi kood vastavalt Eesti Panga edastatud kliendi koodide üleminekutabelile, kus igale aruande valdkonda kuuluva kliendi isikukoodile vastab kindel aruandluse tarvis genereeritud kood. Kliendi isikukoodi antud aruandeväljal ei näidata.
2) Laenu liik
Autoliising 1
Krediitkaardilaen 2
Arvelduskrediit 3
Muu laen 4
Autoliising on auto (sõiduauto, tarbesõiduk, veoauto) ostu finantseerimisest tekkiv nõue, mille puhul saab auto omandaja liisinguperioodi lõppedes auto omanikuks. Autoliisingu nõude tüüp võib olla nii kapitalirent, kui ka kapitalirendiga sarnane kasutusrent.
Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.
NB! Aruandes kajastatakse ka need krediitkaardilaenu lepingud, mille osas kliendil puudus kohustus aruandva krediidiasutuse ees.
Arvelduskrediit on kliendi kasutuses olev laenuressurss võlaõigusseaduse § 407 lõigete 1-4 kohaselt.
NB! Aruandes kajastatakse ka need arvelduskrediidi lepingud, mille osas kliendil puudus kohustus aruandva krediidiasutuse ees.
Muu laen on igasugune laen ja liising, v.a eelnimetatud.
3) Laenu eesmärk
Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15
Muu põhivara soetamine 19
Väärtpaberite soetamine 7
Muu käibevara soetamine 8
Äriühingu tegevuse alustamine 9
Äriühingu tegevuse laiendamine 10
Eluaseme soetamine/renoveerimine 11
Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12
Hariduse omandamise finantseerimine 23
Muu 14
Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Laenu eesmärki „muu” kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.
Laenu eesmärgid on defineeritud Eesti Panga presidendi 25. mai 2012. aasta määruses nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“.
4) Laenu tagatis
I järjekoha hüpoteek 1
Muu tagatis 2
Tagatiseta 3
Siin näidatakse laenu tagatis ainult siis, kui aruandereal kajastatud laenu liigiks on „muu laen“. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Kui ühel laenul on mitu eriliigilist tagatist, näidatakse see tagatis, mis on laenuga seotud riskide hindamise seisukohast krediidiasutuse hinnangul olulisim. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis.
5) Laenu tähtaeg
Siin näidatakse laenu lepingujärgne tähtaeg (seda ka siis, kui laen maksti välja osade kaupa). Laenu tähtaeg näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Kui laenulepingut on muudetud (nt pikendatud, muudetud intressimäära tüüpi), siis on lepingu tähtajaks periood lepingu esmasest sõlmimisest kuni lepingu viimase graafikujärgse tagasimakseni.
Tähtaeg näidatakse aastates ümardatuna täisühikuteni.
6) Laenumaht
Siin näidatakse kliendile väljastatud laenu maht. Kui peale laenu väljastamist on laenulepingut muudetud ja tehtud täiendavaid väljamakseid, siis summeeritakse kõik väljamaksed. Laenumaht näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse laenumahuks 0 (null).
Laenumaht näidatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni.
7) Laenu jääk
Siin näidatakse laenu jääk lepingulises väärtuses. Jääk näidatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni.
Kui kliendiga on sõlmitud krediitkaardi või arvelduskrediidi leping, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga kliendil puudusid vastavad kohustused krediidiasutuse ees, tuleb nimetatud lepingud aruandes ikkagi kajastada ja märkida antud välja väärtuseks 0 (null).
8) Laenu tagasimakse suurus
Siin näidatakse laenu graafikujärgse (tüüp)tagasimakse suurus (koos intressiga ja liisingu puhul ka koos käibemaksuga) aprillikuus 2013. Laenu tagasimakse suurus näidatakse ainult laenu liikide „autoliising“ ja „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Kui laenu graafikujärgne tagasimakse ei ühti kalendrikuuga, siis teisendatakse makse kalendrikuu peale. Kui aruandeperioodile langes mõni erakorraline makse, nt juba varem kokkulepitud ühekordne suuremahuline laenu tagasimakse, siis seda ei arvestata laenu tagasimakse suuruse näitamisel.
Kui aruandereal kajastatud laenu võtnud isik on maksepuhkusel, siis märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Laenu tagasimakse suurus näidatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni.
9) Intressimäära tüüp
Fikseeritud 1
Ujuv 2
Siin näidatakse intressimäära tüüp ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Intressimäära tüüp on „fikseeritud”, kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ning seda ei saa hiljem muuta. Ülejäänud juhtudel, muu hulgas siis, kui laen on esialgu fikseeritud intressimääraga, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks (või vastupidi), märgitakse intressimäära tüübiks „ujuv”.
10) Intressimäär
Siin näidatakse laenu lepinguline aastaintressimäär aruandeperioodi lõpu seisuga. Laenu intressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Intressimäär näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Intressimäär näidatakse koefitsiendina (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma.
11) Intressimarginaal
Siin näidatakse laenu intressimarginaal ainult laenu liigi „muu laen“ puhul, kui intressimäära tüübiks on „ujuv“. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Intressimarginaal näidatakse aasta baasil ja esitatakse koefitsiendina (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma.
Intressimarginaal = aastaintressimäär – baasmäär (nt EURIBOR, krediidiasutuse baasmäär).
12) Laenulepingu sõlmimise aeg
Siin näidatakse laenulepingu sõlmimise aeg ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks XX.
Laenulepingu sõlmimise aeg on lepingu esmase sõlmimise aeg, st lepingu hilisemaid muudatusi arvesse ei võeta.
Laenulepingu sõlmimise aeg näidatakse formaadis yyyy-mm-dd (nt 2013-01-28). Kui laenulepingu sõlmimise kuupäeva tuvastamine on keeruline, kuid teada on kuu ja aasta, siis võib laenulepingu sõlmimise ajaks märkida automaatselt ka vastava kuu viimase kuupäeva.
13) Laenulepingu viimase muutmise aeg
Siin näidatakse laenulepingu viimase muutmise aeg ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks XX.
Laenulepingu muutmine on igasugune kliendi või krediidiasutuse algatatud lepingumuudatus. Lepingumuudatusena ei käsitata ujuva intressimäära aluseks oleva baasmäära muutust ja muudatusi, milles lepiti kokku juba laenulepingu sõlmimisel.
Laenulepingu viimase muutmise aeg näidatakse formaadis yyyy-mm-dd (nt 2013-01-28). Kui laenulepingu viimase muutmise kuupäeva tuvastamine on keeruline, kuid teada on kuu ja aasta, siis võib laenulepingu viimase muutmise ajaks märkida automaatselt ka vastava kuu viimase kuupäeva.
Kui laenulepingut ei ole muudetud pärast selle sõlmimist, siis märgitakse antud välja väärtuseks XX.
14) Laenulepingu viimase muutmise põhjus
Kliendi makseraskus 1
Muu põhjus 2
Siin näidatakse laenulepingu viimase muutmise põhjus ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
Antud välja väärtuseks märgitakse 0 (null) ka siis, kui aruandereal kajastatud laenu liigiks on „muu laen“, kuid mille lepingut ei ole muudetud peale selle sõlmimist.
Makseraskuse all mõeldakse Eesti Panga presidendi 25. mai 2012.a määruse nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“ § 10 lõikes 13 sätestatut.
15) Esimese tagatise kinnistunumber
Siin näidatakse aruandereal kajastatud laenu tagatiseks oleva kinnisasja, mis tagab laenu suurimas osas, kinnistunumber. Tagatise kinnistunumber näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul. Ülejäänud juhtudel, sh siis, kui laenu liigiks on „muu laen“, kuid millel puudub tagatis või tagatiseks ei ole kinnisasi, märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
16) Teise tagatise kinnistunumber
Kui aruandereal kajastatud laenu tagatiseks on seatud rohkem kui üks kinnisasi, siis näidatakse siin selle kinnisasja kinnistunumber, mis tagab laenu suuruselt teises osas. Teise tagatise kinnistunumber näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul.
Ülejäänud juhtudel, sh siis, kui laenu liigiks on „muu laen“, kuid millel puudub tagatis, tagatiseks on ainult üks kinnisasi või tagatiseks ei ole kinnisasi, märgitakse antud välja väärtuseks 0 (null).
17) Tagatise turuväärtus
Siin näidatakse tagatise viimane teadaolev turuväärtus. Tagatise turuväärtus näidatakse ainult laenu liigi „muu laen“ puhul, kui laenu eesmärgiks on „eluaseme soetamine/renoveerimine“ ja tagatiseks on „I järjekoha hüpoteek“. Ülejäänud juhtudel märgitakse tagatise turuväärtuseks 0 (null).
Kui laenu tagatiseks on seatud mitu I järjekoha hüpoteeki, siis nende väärtused summeeritakse. Kui üks tagatis on tagatiseks mitmele laenule, siis jagatakse tagatise väärtus proportsionaalselt laenude vahel, lähtudes aruandeperioodi lõpu vastavate laenude lepingulistest jääkidest.
Tagatise turuväärtus näidatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni.
Tagatise turuväärtuseks on tagatiseks oleva kinnisasja konservatiivselt hinnatud turuhind, millega on võimalik tagatis mõistliku perioodi jooksul realiseerida. Üldjuhul on mõistlik realiseerimisperiood kuni üks aasta. Tagatise turuväärtust on lubatud leida, korrigeerides tagatise laenuandmise hetke turuväärtust kas kinnisvaraturu hinnaindeksite abil või muul konservatiivsel kinnisvara kaudse hindamise meetodil.