2/2024 Natalia Levenko. Rahapoliitika ülekandumine erinevatel laenuturgudel
Eesti Panga Toimetised 2/2024
Monetary policy transmission in different credit markets
Väga tähtis on mõista, kas rahapoliitikast tingitud intressimäärade muutused on laenukasvu reguleerimisel tõhusad, sest kiire laenukasv võib avaldada survet laenuvõtjatele ja kahjustada finantsstabiilsust. Uurimuses analüüsitakse, kuidas laenukasv reageerib muutustele intressimäärades, euriboris ja intressimarginaalis. Eraldi vaadeldakse hüpoteeklaenude, tarbimislaenude ja ettevõtete laenude turgu ning erilist tähelepanu pööratakse perioodidele, mil euribor oli väga madal. Töös on kasutatud kvartaliandmeid 15 euroala riigi kohta alates 2005. aasta esimesest kvartalist kuni 2022. aasta neljanda kvartalini. Uurimistöös hinnatakse lineaarseid paneelmudeleid, mis hõlmavad selliseid muutujaid nagu uute laenude mahu kasvumäär, turuspetsiifiline intressimäär, mis on mõnes mudelispetsifikatsioonis asendatud euribori või intressimarginaaliga, toodangu kasv või töötuse määr, mis võimaldavad võtta arvesse tsüklilisi kõikumisi, inflatsioonimäär ja mõned täiendavad muutujad.
Tulemused näitavad, et laenuturud reageerivad rahapoliitika muutustele ootuspäraselt. Ekspansiivne rahapoliitika suurendab laenukasvu, samas kui kitsendav poliitika jahutab turge. Kuigi reaktsiooni ulatus on laenuturuti erinev, pole erinevate alamvalimite reaktsioonis märgatavaid erinevusi. Empiirilised tõendid ei toeta hüpoteesi, et rahapoliitika võib olla vähem tõhus, kui euribor on väga madal. Pigem on olukord vastupidine, sest töös leitakse, et madalate intressimäärade keskkonnas võivad laenuturud reageerida intressimäära muutustele tundlikumalt.
Hüpoteeklaenude puhul leitakse, et intressimäärade muutuse ja laenukasvu vahel on tugev negatiivne seos. Kui hüpoteeklaenude intressimäär tõuseb ühe standardhälbe võrra, langeb uute hüpoteeklaenude kasvumäär lühiajaliselt ligikaudu 11 protsendipunkti võrra. Pole üllatav, et pikaajaline mõju on palju tugevam kui lühiajaline. Uute eluasemelaenude kasv on aeglane protsess, mis tähendab, et nende ajalooline kasvutempo on praeguse kasvutempo heaks indikaatoriks. Eluasemelaenude turu puhul on SKP kasv positiivses korrelatsioonis laenukasvuga. Eluasemelaenude kasvu ja eluasemehindade muutuste vaheline seos on peamiselt positiivne. Üks võimalus seda seletada on, et inflatsioon võib kaasa aidata kinnisvara väärtuse tõusule. Kui eluaseme väärtus tõuseb, võivad inimesed tajuda kinnisvara tulusa investeeringuna ja see toob kaasa suurema nõudluse eluasemelaenude järele.
Tarbimislaenude turg on dünaamilisem kui hüpoteeklaenude turg. Selle kohta, et tarbimislaenud reageerivad üldise hinnataseme muutustele, pole selgeid tõendeid; pigem reageerivad nad majanduse tsüklilisele kõikumisele. Intressimäära, intressimarginaali ja euribori muutuste mõju on ootuspäraselt negatiivne, kuid statistiliselt oluline on ainult euribor. Mõju ulatus on lühiajaliselt ligikaudu 3,6 protsendipunkti ja pikaajaliselt 6,2 protsendipunkti. Intressimäära muutuste mõju on sarnane, kuid vähem täpselt hinnatud ehk standardviga on suur. Euribori olulisus tarbimislaenude kontekstis võib tuleneda sellest, et tegu on tulevikku suunatud näitajaga, mis peegeldab tarbijate ootusi intressimäärade ja üldiste finantstingimuste kohta tulevikus.
Uuringus selgus, et ettevõtete laenuturg reageerib majandustsükli ja hinnataseme muutuste kõikumistele. Intressimäära ja intressimarginaali mõju on negatiivne ja statistiliselt oluline, mis tähendab, et intressimäärade või marginaalide tõus vähendab ettevõtete laenude kasvumäära. Huvitaval kombel on intressimarginaali mõju veidi suurem kui intressimäära mõju, kuigi nende ulatus on üsna sarnane. Lühiajaline intressimarginaali mõju ulatus on 7,9 protsendipunkti ning intressimäära oma 6,5 protsendipunkti ning pikaajaline vastavalt 13,6 protsendipunkti ja 11,4 protsendipunkti. Üks võimalik põhjus, miks intressimarginaalid on ettevõtete laenuturul nii olulisel kohal, võib olla selles, et tegemist on laiema turudünaamika näitajaga, mis peegeldab riskitaju, laenutingimusi ja lepingulisi kokkuleppeid, mis aitab seega ettevõtetel teha teadlikumaid laenuotsuseid.
Uuringus kontrolliti ka hüpoteesi, kas rahapoliitika on vähem tõhus siis, kui baasintressimäär on väga madal. Tulemused sõltuvad madala intressimäära režiimi määratlemiseks kasutatavast künnisest ja vaadeldavast turust. Selle kohta, et eluasemelaenude turg reageerib intressimäärade muutustele erinevalt, kui baasintressimäär on väga madal, leidub vaid piiratud tõendeid; tarbimislaenude turu puhul pole reaktsioonides madala intressimäära režiimi ja tavapärase režiimi puhul mingit erinevust. Ettevõtete laenude puhul sõltuvad tulemused suuresti madala intressimäära künnisest. On tõendeid selle kohta, et kui euribori on alla nulli, muutub rahapoliitika ettevõtete laenuturul veelgi tõhusamaks. Kokkuvõttes võib öelda, et viis, kuidas laenuvõtjad reageerivad intressimäära muutustele eri režiimide puhul, ei pruugi olla üldiselt identne, vaid sõltub pigem vaadeldavast valimist ja ajavahemikust.
DOI: 10.23656/25045520/022024/0209
Autori kontakt: [email protected].
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
