Eesti Panga investeerimisportfelli kliimaga seotud finantsandmete avalikustamine (juuni 2026)
Kestlikkuse teguritest on saamas investeerimisotsuste lahutamatu osa, kuna need pakuvad üleilmselt võrreldavat teavet nii kliimaga seotud riskide kui ka võimaluste kohta. Pärast seda, kui Finantsstabiilsuse Nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise töörühm (TCFD) oma eesmärgi täitis ja 2023. aastal tegevuse lõpetas, on selle soovitused üle võetud Rahvusvaheliste Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB) standarditesse. Need tuginevad turupõhistele ja investorikesksetele aruandlusalgatustele ning on kujunemas kliimaaruandluses aina olulisemaks lähtealuseks.
Siinne aruanne põhineb eurosüsteemi ühistel kliimaandmete avalikustamise põhimõtetel, mis arvestavad ka süsiniku arvepidamise finantspartnerluse (PCAF) ja finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise ehk keskpankade rohevõrgustiku (NGFS) soovitusi. Kliimamõõdikud on investeerimisportfelli süsinikujalajälje jälgimisel ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide seadmisel keskse tähtsusega. Samas võivad need ilma makromajanduslike tegurite, näiteks inflatsiooni ja vahetuskursside muutuste mõju arvesse võtmata anda tegelikust arengust moonutatud pildi.
Käesolevas, Eesti Panga kolmandas eraldiseisvas aruandes, milles avalikustame kliimaga seotud finantsandmed panga rahapoliitikaga mitteseotud investeerimisportfelli kohta, on esmakordselt esitatud ka inflatsiooniga korrigeeritud mõõdikud, et täiendada seni korrigeerimata näitajaid. Praegu kohandame seda lähenemist meie riigivõlakirjade portfellile omistatavatele tootmispõhistele kasvuhoonegaaside heitkogustele ning riigivõlakirjade ja aktsiaportfelli süsinikumahukuse kaalutud keskmisele (WACI).
