2/2019 Juha Kilponen et al. Euroopa Keskpankade Süsteemi mudelites sisalduvate eelarve konsolideerimise multiplikaatorite võrdlus
Eesti Panga Teemapaberid 2/2019
Juha Kilponen, Massimiliano Pisani, Sebastian Schmidt, Vesna Corbo, Tibor Hledik, Josef Hollmayr, Samuel Hurtado,
Paulo J´ulio, Dmitry Kulikov, Matthieu Lemoine, Matija Lozej, Henrik Lundvall, Jose´ R. Maria, Brian Micallef,
Dimitris Papageorgiou, Jakub Rysanek, Dimitrios Sideris, Carlos Thomas, and Gregory de Walque.
Comparing Fiscal Consolidation Multipliers across Models in Europe
Suur majandussurutis lükkas käima uue laine uurimusi, milles vaadeldakse eelarve multiplikaatoreid olukorras, kus rahapoliitika stabiliseerivat mõju piirab rahapoliitiliste intressimäärade nullilähedane alampiir. Euroopas sulandus suur majandussurutis kokku Euroopa riigivõlakriisiga ja sellele järgnenud eelarvete konsolideerimise perioodiga. Euroala puhul konsolideeriti iga riigi eelarvet eraldi, ent ELi rahapoliitika taustal. Seega lisandub eelarve multiplikaatoreid puudutavasse akadeemilisse ja majanduspoliitilisse arutelusse kaks läbipõimunud probleemi: i) rahaliidus eelarvemeetmete rakendamine kas riigipõhiselt või kõikides riikides ühel ajal, ning ii) eelarvemeetmete ja ELi nullilähedase intressimääraga hoiuste vastastikmõju.
Käesolevas teemapaberis vaadeldakse neid küsimusi kvantitatiivsest (positiivsest) vaatenurgast. Kasutame Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) rakendatavat 15 struktuurset, kalibreeritud või hinnangulist makromajandusmudelit, et hinnata riigipõhiste eelarve multiplikaatorite mõju ELi nullilähedasele rahapoliitika intressimäärale ja alternatiivsetele eelarve konsolideerimise plaanidele.
Kuna meie mudelite hulka kuuluvad i) mudelid, mis esindavad mitmes suuruses üksikuid euroala riike, ii) mudelid, mis esindavad euroalaväliseid riike, ja iii) tervet euroala esindav mudel, saame hinnata, kuidas mõjutab üksiku euroala riigi võetud või kogu euroalal ühel ajal rakendatavate meetmete eelarvekordajaid ELi rahapoliitiline hoiak, eriti juhul, kui intressimäärade alampiir püsib nulli lähedal. Riigispetsiifiliste kvantitatiivsete mudelite simulatsioon võimaldab vähendada mudelist tulenevat ebamäärasust ja parandada tulemuste usaldusväärsust euroala riike puudutavates põhitunnustes (nt suurus, avatuse määr, nominaalsed ja finantspiirangud).
Iga stsenaariumi simulatsioonis arvestasime standardiseeritud, kaalutlusõiguse alusel tehtud muudatust üksikus eelarvepoliitika instrumendis ning selle mõju sisemaisele SKP-le riigi tasandil või – kuna me kasutame ka tervet euroala esindavat mudelit – ELi tasandil. Võrdleme stsenaariume, kus ELi rahapoliitiline intressimäär kehtestatakse Taylori reeglit rakendades, ja stsenaariume, kus intressimäära piiratakse eelarvekärbete kahe esimese aasta jooksul nullilähedase alampiiriga. Poliitikameetme muutus ulatub ühe protsendini baasstsenaariumi SKPst ning kajastab eelarvepoliitilise hoiaku karmistumist. Täpsemalt arvestame valitsuse (ebaproduktiivsete) kulutuste vähenemist ning majapidamiste töötulu-, kapitalitulu- ja tarbimismaksu tõusu. Selleks, et hinnata eelarveplaani ülesehituse mõju lühiajalistele eelarve multiplikaatoritele, kirjeldame alternatiivseid eeldusi seoses pikaajaliselt alandatavate maksumääradega vastavalt eelarvelisele manööverdamisruumile, mis loodi esialgsete eelarvekärbete abil (kõigis simulatsioonides eeldatakse, et võla ja SKP suhe pöördub pärast alanemist järk-järgult tagasi oma šokieelsele tasemele). Majapidamised ja ettevõtted ootavad maksumäära alanemist ja arvestavad sellega oma (lühema- ja pikemaajalistes) optimeerimisotsustes.
Meie esimene peamine järeldus, mis kehtib kõigi üksikute euroala riikide mudelite puhul, on see, et intressimäärale kaheks aastaks siduva nullilähedase alampiiri kehtestamine ei mõjuta lühiajalisi multiplikaatoreid kuigi palju, kui tegemist on eelarve ajutise karmistamisega, mis toimub isolatsioonis ühes suvalises euroala riigis. Selle põhjuseks on asjaolu, et rahapoliitiline intressimäär jääb enam-vähem samaks isegi siis, kui rahandusasutusel on vaba voli seda muuta; see kajastab riigispetsiifilise eelarvešoki piiratud mõju euroala majandusele. Vastupidiselt tuli meie teise peamise järeldusena välja, et nullilähedane alampiir avaldab üsna arvestatavat mõju multiplikaatorite suurusele siis, kui rakendada sedasama eelarve (karmistamise) meedet kogu euroalal. Eriti just valitsuse lühiajalise tarbimise multiplikaatorite väärtus muutub siis ühest suuremaks. Sama kehtib euroalaväliste riikide kohta, kus rahapoliitika otsuseid tehakse riigisiseselt. Kolmas järeldus on see, et avaliku sektori tarbimise multiplikaatorite absoluutväärtus on tavaliselt suurem kui lühiajaliste maksude (nt töötulu-, kapitalitulu- ja tarbimismaksu) multiplikaatorid. Lühikeses ajaplaanis on maksude multiplikaatorid üldiselt negatiivsed ja oma absoluutväärtuses ühest väiksemad. See järeldus on üpris usaldusväärne, arvestades vaadeldavat riiki, vaadeldavat finantsinstrumenti, ja eelarvešoki kestust. Neljanda järeldusena leidsime, et lühiajalised multiplikaatorid kipuvad olema soodsama mõjuga, kui pikemas ajavaates alandatakse käitumist moonutavaid makse, et ära kasutada eelarve esialgsest karmistamisest tekkinud manööverdamisruumi, kuna majapidamised arvestavad simulatsiooni lähtepunktis pikaajalise mõju tekkimisega. Viimaks on pikaajalised multiplikaatorid üldiselt negatiivsed siis, kui pärast esialgset eelarve karmistamist tekkinud manööverdamisruumi kasutatakse kindlasummaliste maksude vähendamiseks. Pikaajalised multiplikaatorid on seevastu tavaliselt positiivsed siis, kui majapidamiste töötulu maksumäära keskmises või pikas ajaplaanis alandatakse.
Meie teemapaber on tihedalt seotud paari uurimusega, mis vaatlevad eelarve multiplikaatorite hinnangute usaldusväärsust eri struktuurimudelites. Cwik ja Wieland (2011) kasutavad viit makromajanduslikku mudelit, mille abil hinnata Euroopa majanduse elavdamise kavaga seotud multiplikaatoreid ja kavast tingitud riiklike eelarvemeetmetega seotud multiplikaatoreid euroala riikides. Nad keskenduvad valitsuse väljakuulutatud soetustele 2009. ja 2010. aastal. Valitsuse kulutuste suurenemine kärbib eratarbimist ja investeeringuid enamikus mudelites, välja arvatud juhul, kui eeldatakse, et intressimäära nullilähedane alampiir on siduv vähemalt kahe aasta jooksul. Meie teemapaberis on arvesse võetud ka maksupoliitikat, nemad aga pole sellega arvestanud. Coenen jt (2012) kasutavad ekspansiivsete eelarvešokkide SKP-le avalduva mõju hindamiseks seitset dünaamilist stohhastilist üldise tasakaalu mudelit, mida kasutatakse ka poliitikat kujundavates asutustes. Nad leiavad, et eelarvestiimulid on kõige tõhusamad siis, kui need on ajutised ja nendega kaasneb toetav rahapoliitiline kurss. Erinevalt meie teemapaberist ei keskendu nad rahaliidu rollile ning eelarve konsolideerimise plaanide asemel analüüsivad nad eelarvestiimulite kavasid. Erceg ja Lindé (2013) ning Forni, Gerali ja Pisani (2010) hindavad eelarve konsolideerimist rahaliidus, ning Farhi ja Werning (2016) uurivad eelarve multiplikaatoreid rahaliidus koos likviidsuslõksuga. Erinevalt neist anname euroala eelarve multiplikaatoritele põhjaliku riigiülese hinnangu ja saame teha mitu usaldusväärset järeldust. Meie lähenemise uus tahk on see, et kuigi varasemates uurimustes on käsitletud ekspansiivsete eelarvešokkidega seotud multiplikaatoreid, siis meie võtame arvesse avaliku sektori eelarvekärpeid. Eelarvešokkide märgilisus loeb eriti palju siis, kui majanduses on kehtestatud intressimääradele nullilähedane alampiir. Muul juhul ei ole teemapaberis vaadeldud multiplikaatorid märgist sõltuvad.
Veelgi laiemalt on meie teemapaber seotud suure ja üha kasvava arvu uurimustega, kus vaadeldakse eelarve multiplikaatorite suurust ühes või kahes makromajanduslikus mudelis. Tähelepanuväärsed näited taolistest uurimustest on Christiano, Eichenbaum ja Rebelo (2011), Cogan jt (2010), Eggertsson (2011), ja Woodford (2011). Meie tulemused sarnanevad kvalitatiivses mõttes eeskätt Drautzburgi ja Uhligi (2015) omadega. Kuid meie eesmärk on leida usaldusväärseid riikideüleseid tulemusi rahaliidu lühiajaliste multiplikaatorite kohta, eelkõige aga selle kohta, kuidas mõjutavad neid tavapärane rahapoliitiline kurss ja eelarvekärbete ülesehitus.
Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
