3/2026 Makromajanduslik riskiväärtus euroalal
Eesti Panga Teemapaberid 3/2026
Makromajandusliku riskiväärtuse eksperdirühm
Aegridade töösuund
Mohammed Chahad (editor)
Matteo Mogliani (editor)
Chryso Aristidou
Marta Bańbura
Dmitry Kulikov
Carlos Montes-Galdón
Bettina Landau
Baptiste Meunier
Florens Odendahl
Claudia Pacella
Joan Paredes
Antoine Sigwalt
Paulo Rodrigues
Markus Roth
Anastasia Theofilakou
Mittetehniline kokkuvõte
Käesolevas uurimistöös töötatakse välja terviklik makromajandusliku riskiväärtuse (Macro-at-Risk, MaR) raamistik, mis võimaldab hinnata euroala reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu ja ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) inflatsiooniprognoosidega seotud riske. Analüüsi ajendiks on pandeemiajärgset keskkonda iseloomustav suurenenud ebakindlus ning töö eesmärk on tuvastada peamised makrofinantsilised riskitegurid ja pakkuda välja tõenäosustihedusel põhinevad riskihinnangud, mis täiendaksid EKP/eurosüsteemi ekspertide makromajanduslike ettevaadete põhiprognoose.
Empiiriline strateegia tugineb mahukale reaalajaandmestikule, mis sisaldab umbes 350 kvartaalset näitajat ning hõlmab rahastamistingimusi, raha- ja krediidiagregaate ning tööturunäitajaid, samuti laia valikut euroala ja üleilmseid nominaalseid ja reaalseid tegureid. Selleks otstarbeks loodud MATLABi tööriistakomplekti abil rakendatakse taandatud kujuga kvantiilregressioonimudeleid, et iseloomustada kasvu ja inflatsiooni tinglikku jaotust erinevatel ettevaateperioodidel. Erilist tähelepanu pööratakse ka COVID-19 perioodi käsitlemisele, mille ebaharilikku dünaamikat ja mõju kvantiilregressioonipõhistele hinnangutele analüüsitakse eraldi. Andmestiku suuremõõtmelisusega toimetulekuks kasutatakse piiratud järjestikvaliku meetodit ning prognoositäpsust hinnatakse mitmesuguste valimiväliste tõenäosusjaotuse prognoosi täpsusmõõdikute abil.
Esile kerkib kolm peamist tulemust. Esiteks sõltub üksikute riskitegurite prognoosivõime tugevalt ettevaateperioodist ja prognoositavast näitajast ning muutub ajas. Inflatsiooni puhul on tööturunäitajad eriti informatiivsed tõusuriskide hindamisel, eelkõige keskpika ettevaateperioodi puhul, samas kui ebakindlusnäitajad ning raha- ja krediidimuutujad on olulisemad langusriskide hindamisel. Kasvu puhul mängivad rahastamistingimused, aga ka rahandusnäitajad, keskset rolli jaotuse alumise saba riskide selgitamisel, kusjuures tööturunäitajate tähtsus kasvab pikemate ettevaateperioodide korral. Teiseks on mudelid, mis kombineerivad mitmest eraldiseisvast näitajarühmast pärit riskitegureid, tõenäosusjaotuse prognooside täpsuse poolest järjekindlalt paremad kui ühe riskiteguriga mudelid kõigil ettevaateperioodidel ja kõigi hindamismõõdikute järgi. Seejuures tuleneb parem prognoosivõime pigem eri näitajates sisalduva teabe vastastikusest täiendavusest kui pelgalt regressorite arvu suurendamisest. Kolmandaks näitab asjaolu, et näitajate relevantsus sõltub majanduse olukorrast, kui tähtis on mudeleid korrapäraselt üle vaadata, et tagada usaldusväärne ja töökindel riskianalüüs, eriti majanduspoliitilistes rakendustes.
Töös näidatakse ka, kuidas MaR-tööriistu saab integreerida EKP/eurosüsteemi prognoosiprotsessi. Mudelipõhised kvartalimuutuse prognoosijaotused koondatakse spetsiaalselt selleks välja töötatud koopulapõhise meetodi abil kalendriaasta prognoosijaotusteks ning seejärel tsentreeritakse need parameetrilise kohandamise meetodiga ümber nii, et need vastaksid ekspertide punktprognoosidele, tagades sedasi kooskõla põhiprognooside ja empiiriliselt tuletatud riskihinnangute vahel. Empiiriline rakendus näitab, et sel viisil saadud kombineeritud prognoosijaotused annavad õigeaegseid ja majanduspoliitika seisukohalt olulisi signaale ning kajastavad täpselt hilisemaid tegelikke tulemusi, eelkõige 2022. aasta lõpus tuvastatud püsivaid inflatsiooni tõusuriske.
Kokkuvõttes toetavad uurimistöö tulemused MaR-raamistike kasutamist, kuna need pakuvad väärtuslikku täiendust põhiprognoosidele. Kuigi mudelite taandatud kuju piirab nende struktuurset tõlgendamist, muudab nende võime kvantifitseerida põhiprognoosidega seotud ajas muutuvaid ja asümmeetrilisi riske need kasulikuks praktiliseks vahendiks rahapoliitika analüüsis, eriti suurenenud ebakindluse ja mittelineaarse dünaamikaga keskkonnas.
DOI: 10.23656//24613800/032026/0237
Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
