1/2013 Ardo Hansson, Martti Randveer. Majanduse kohandumine Balti riikides
Eesti Panga Toimetised 1/2013
Economic Adjustment in the Baltic Countries
Eesti, Läti ja Leedu majanduskasv oli üleilmsele finantskriisile eelnevatel aastatel kiire, kuid langes seejärel järsult 2008.–2009. aastal. Samas taastus Balti riikide majanduskasv suhteliselt ruttu. Selle tulemusena on need riigid tasa teinud olulise osa esialgsest kogutoodangu kaotusest ja ka kahandanud töötust. Samuti on vähenenud mitmed varasemad tasakaalustamatused ja üldine haavatavus. Üldiselt paistavad Balti riigid pärast üleilmset finantskriisi rahvusvahelises võrdluses silma majanduse kiire kohanemise poolest.
Käesolevas analüüsis püütakse neid muutusi selgitada, otsides vastust järgmistele küsimustele. Esiteks, mis selgitab Balti majanduste hiljutist tsüklilist mustrit? Teiseks, millised on Balti riikide ja hiljutises võlakriisis enim kannatanud euroala riikide majanduste kohandumise sarnasused ja erinevused? Ja lõpuks, kui edukas on olnud Balti riikide kohanemisstrateegia?
Kvalitatiivsest vaatenurgast sobituvad Balti riikide makromajanduslikud muutused enne ja pärast viimast majanduslangust hästi tärkavate turgude tüüpilise äritsükli raamistikku. Balti riikide majandustsükleid on iseloomustanud:
(1) makromajanduslike näitajate suured muutused,
(2) väliskapitali voogude äkiline lõppemine,
(3) kogutoodangu muutusi ületav tarbimise muutus,
(4) vastutsüklilised kaubandusbilansid ja
(5) vastutsüklilised reaalsed intressimäärad.
Meie hinnangul sõltus Balti riikide tsükliline majandusareng peamiselt muutustest kapitalivoogudes. Nende voogude mõju võimendasid isetäituvad ootused, jõukuse- ja tagatiseefekt ning reaalse intressimäärakanali toimimine.
Balti riikide ja kolme euroala riigi (Iirimaa, Kreeka ja Portugali) võrdlus toob välja mitmeid sarnasusi. Kõik need riigid on läbi teinud sügava majanduslanguse, mida on iseloomustanud kodumaise nõudluse suur kumulatiivne vähenemine ning töötuse märkimisväärne suurenemine. Kriisieelse ajaga võrreldes on mitmed eelnevad tasakaalustamatused, näiteks jooksevkonto ja eelarve puudujäägid, nendes riikides märkimisväärselt vähenenud.
Kahe riikiderühma vahel on ka olulisi erinevusi. Kõige ilmsem neist on kohandumise kiirus. Pea kõikide makromajanduslike näitajate lõikes on Balti riikide majanduste kohandumine olnud ligi kaks korda kiirem. Kohandumiskiiruse suurt erinevust kahe riikiderühma vahel võib selgitada mitmeti. Meie arvates on erinevuse peamiseks põhjuseks olnud nende kuue riigi erinev võime pehmendada ajavahemikul 2007–2009 erasektori kapitalivoogude äkilise lakkamise mõju. Euroala liikmetena võisid Iirimaa, Kreeka ja Portugal kasutada keskpanga märkimisväärset likviidsustuge, mis suuresti kompenseeris väga suure erakapitali väljavoo. Balti riigid seda võimalust kasutada ei saanud.
Aeglase ja kiire kohandumise plusse ja miinuseid vaadeldes leiame, et kiire kohanemise nõrgad küljed on muu hulgas liigsest volatiilsusest tulenevate kulude risk, poliitilised raskused ja majanduspoliitiliste vigade risk. Teisest küljest aitab kiire kohandumine vältida reformiväsimust, liigse võla kuhjumist ja pikka aega vältavast ebakindlusest tulenevat kahju majandustegevusele. Lisaks sellele aitab kiire kohanemine kiiremini lõpetada ebajätkusuutlikke tegevusi, vabastades vahendeid tootlikumaks tegevuseks teistes majandusvaldkondades. Selles valguses väidame, et nii olemasolevad tõendid majanduse taastumise kohta kui ka makromajandusliku ja struktuurse tasakaalustamatuse vähendamine ning suhteliselt head kasvuväljavaated viitavad sellele, et kiire kohandumise strateegia oli tervikuna edukas lahendus Balti riikide majanduste väga keerulisele olukorrale.
Balti riikide majanduste hiljutine tsükliline muster viitab sellele, et usaldusväärse fikseeritud vahetuskursisüsteemi puhul on mitmeid kanaleid, mis võivad majandust tabavaid šokke võimendada. Seega tuleb tasakaalustamatustega varakult ja otsustavalt tegeleda. Ennetavate meetmete vajalikkust rõhutavad ka euroala võlakriisist saadud õppetunnid, mis kinnitavad, et hilisem kohandumine palkade ja hindade kaudu on tõenäoliselt veniv ja valulik.
Praegused finantssektori ja valitsuse võlaga seotud probleemid euroalal kinnitavad, et tugev väline majanduspoliitiline ankur – rahaliidus osalemine – ei asenda distsipliini teistes majanduspoliitilistes valdkondades. Pigem vastupidi – see suurendab majanduspoliitilise distsipliini vajadust.
Balti riikide majanduste kohandumine on loonud kindla vundamendi tuleviku majanduskasvule. Välis- ja finantssektori haavatavus on vähenenud ja majanduse struktuuris on toimunud märkimisväärsed ümberkorraldused. Samas püsivad erinevatest šokkidest tulenevad riskid, mis õigustavad fiskaal- ja makrojärelevalvemeetmete aktiivsemat kasutamist.
JEL kood: E32, G01, P52
Autori e-posti aadress: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
