8/2013 Boris Blagov. Finantskriisid ja ajas muutuvad riskipreemiad väikeses avatud majandusega riigis: Markovi lülitusega dünaamiline stohhastiline üldise tasakaalu mudel Eesti kohta
Financial Crises and Time-Varying Risk Premia in a Small Open Economy: A Markov-Switching DSGE Model for Estonia
Eesti Panga Toimetised 8/2013
Uurimistöös kasutatakse väikese avatud majandusega ja valuutakomitee süsteemiga riigi intressimäärade riskipreemia mittelineaarsuse kirjeldamiseks uudset modelleerimisviisi. Väiksemad riigid kasutavad valuutakomitee süsteemi sageli stabilisaatorina, sest riigi valuuta seotakse tugevama ja vähem volatiilse valuutaga ning see peaks teoreetiliselt kaasa tooma kodu- ja välismaiste intressimäärade ühtlustumise. Harvaesinevates olukordades, näiteks valuutakomitee süsteemi usaldusväärsuse vähenemise või kriisi korral, võivad intressimäärad siiski erineda. See erinevus ehk riigi riskipreemia kajastab süsteemseid riske. Sel juhul võib intressimäärade vaheline erinevus suureneda isegi sellise määrani, mis avaldab majandusele tugevat negatiivset mõju. Näiteks 1997.–1999. aasta panganduskriisi ajal olid Eestis pankadevahelised kolme kuu intressimäärad kuni 14% kõrgemad kui mujal Euroopas.
Valuutakomitee süsteemi modelleerimise puhul on dünaamilised stohhastilised üldise tasakaalu (DSGE) mudelid väga stiliseeritud. Süsteemi matkemodelleerimisel kasutatakse üldjuhul fikseeritud vahetuskurssi, mis viib kodumaiste ja välisintresside samasuseni. Selle lihtsa meetodiga ei ole võimalik iseloomustada süsteemile omast mittelineaarsust. Käesolevas uurimistöös laiendatakse standardset DSGE-mudelit Markovi lülitusega ratsionaalsete ootuste mudelile, kus riigi intressimäärad leitakse välisintressimäärade ja veel ühe komponendi funktsioonina. See lisakomponent võtab arvesse intressimäärade erinevust ning koosneb endogeensest muutujast ja eksogeensest protsessist. Eksogeenne osa kajastab riskipreemiat. Tänu Markovi lülituse kasutamisele on võimalik modelleerida kaht erinevat režiimi: madala riskipreemia (ehk suure usaldusväärsuse) ja kõrge riskipreemia (ehk väikese usaldusväärsuse) režiime.
Mudeli rakendamisel Eesti andmetele ilmneb, et see võimaldab võrreldes standardsete DSGE mudelitega Eesti majanduse dünaamikat ja arenguid paremini arvesse võtta. Sellega saab tuvastada 1997. aasta panganduskriisi ja 2008. aasta finantskriisi, mis kvalifitseeruvad kõrge riskipreemiaga perioodideks. Mudeli eelis on see, et riskipreemia šokkide mõju saab kvantifitseerida erinevate režiimide puhul erinevalt. Ilmneb, et madala riskipreemia perioodidel on intressimäära šokid peaaegu olematud. Seevastu perioodidel, mida iseloomustab kõrge riskipreemia, on intressimäära šokid märgatavalt tugevamad. Standardse DSGE-mudeli puhul rakendatakse ainult n-ö kesktee stsenaariumi, mis tähendab, et madala riskipreemia perioodidel hinnatakse intressimäära šokkide suurust üle, samas kui kõrgeriskipreemia perioodidel hinnatakse neid liiga madalalt.
JEL kood: E32, F41, C51, C52
Autori kontakt: [email protected]
