11/2017 Theologos Dergiades, Costas Milas ja Theodore Panagiotidis. Kui tõhus on inflatsioonijuhtimine?
Eesti Panga Toimetised 11/2017
An assessment of the inflation targeting experience
Inflatsioonijuhtimist hakati kasutama 1990. aastate alguses. Kolm aastakümmet hiljem vaatleme, kui tõhusaks see strateegia on osutunud. Kasutame metodoloogilist raamistikku, mis ei eelda aprioorselt teatavat integreerimise järku. Uurime 45 arenenud ja arenguriigi andmete põhjal ning kolme riikide rühma – G7, OECD riigid ja OECDsse kuuluvad Euroopa riigid – lõikes, kas inflatsiooni jäikuses on esinenud muutust. Leiame, et riikides, kus kasutatakse inflatsioonijuhtimist, ei kattu mudelisiseselt kindlaks tehtud struktuurinihete ajad inflatsioonijuhtimise poliitika ametliku kasutuselevõtuga. Inflatsiooni varieeruvuse mõõtmiseks kasutame testi, mis näitab, kui sageli ohjatakse inflatsiooni varieeruvust. Logit-analüüsist ilmneb, et inflatsioonijuhtimist kasutavates riikides pole inflatsiooni jäikuse muutumise tõenäosus suurem kui riikides, kus seda ei kasutata, ning nad ei kontrolli inflatsiooni varieeruvust suuremal määral. Selgub, et inflatsiooni vaoshoidmises mängib tähtsamat rolli institutsioonide kvaliteet.
Kokkuvõttes osutavad uuringutulemused nii inflatsiooni jäikuse muutumisele kui ka varieeruvuse vähenemisele, kuid nendest ei nähtu, nagu oleks inflatsioonijuhtimine üht või teist protsessi statistiliselt olulisel määral mõjutanud. Suuremat mõju avaldab institutsioonide kvaliteet. Uuringu tulemustest ei tuleks järeldada mitte seda, et inflatsioonijuhtimise poliitika on kasutu, vaid et hiljutise finantskriisi tuules ning olukorras, kus intressimäärad on nullilähedased, on majandus- ja finantsstabiilsuse tagamisel keskse tähtsusega keskpankade ja institutsioonide kvaliteet.
DOI: 10.23656/25045520/112017/0150
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
