9/2018 Natalia Levenko. Tegelik ja tajutav ebakindlus kui kodumajapidamiste säästmiskäitumist mõjutav tegur
Eesti Panga Toimetised 9/2018
Natalia Levenko. Actual and perceived uncertainty as drivers of household saving
Avaldatud Levenko, N. (2020). Perceived uncertainty as a key driver of household saving. International Review of Economics & Finance, Vol 65, lk 126−145.
Käesolevas toimetises uuritakse 24 Euroopa riigi kodumajapidamiste säästmiskäitumist mõjutavaid tegureid aastatel 1996–2017. Peamised uurimistulemused näitavad, et kodumajapidamiste säästumäär on väga püsiv ning tegurid, mis säästumäära valdavalt mõjutavad, on töötuluga seotud ebakindlus ja sissetulekute kasv. See on kooskõlas elutsükli/püsiva sissetuleku hüpoteesiga, mille järgi on kodumajapidamiste säästmiskäitumine protsükliline, mis tähendab, et kodumajapidamised kalduvad oma tarbimist ajas ühtlustama.
Toimetis täiendab olemasolevat teemakohast erialakirjandust mitmel moel. Esiteks täidab uurimus lünga erialases teaduskirjanduses selles valdkonnas, mis puudutab kanaleid, mille kaudu eri tegurid mõjutavad kodumajapidamiste säästumäära. Teiseks on toimetis uudne selle poolest, et uuritakse uusi võimalusi, kuidas analüüsida ebakindlust. Uuringus on ebakindlus jagatud kaheks komponendiks: tegelik ja tajutav ebakindlus. Tegelik ehk objektiivne ebakindlus tuleneb šoki realiseerumisest, samas kui subjektiivseks või tajutud ebakindluseks võib pidada tulevikus esineda võivate šokkide ootust.
Uurimuses esitatakse tõendeid selle kohta, et muutused töötuluga seotud ebakindluse näitajates (st töötuse määr ja tööpuuduse ootused) on kodumajapidamiste säästmiskäitumise puhul olulisemad kui nende muutujate tasemed. Seda saab selgitada ebamäärasuse vältimise teooriaga, mille järgi eelistavad inimesed teadaolevaid šansse, mitte ebamäärasust. Seega – kui ebakindluse harjumuspärane tase muutub ja lisandub tundmatu kogus ebamäärasust, peavad kodumajapidamised ümber hindama oma majandusliku seisukorra ja kohendama säästmiskäitumist.
Käesoleva uurimuse tulemuste põhjal on sissetuleku kasv, töötuse määra muutused ja tööpuuduse ootuste muutused statistiliselt ja majanduslikult olulised tegurid, mis mõjutavad kodumajapidamiste säästumäära. Samas säästumäära võrrandites tavaliselt kasutatavatel muutujatel nagu varade suhe SKP-sse, laenude kättesaadavus ja intressimäär ei ole kodumajapidamiste säästmiskäitumisele erilist mõju.
Tulemused näitavad, et tööpuuduse negatiivne mõju majandusele võimendub kodumajapidamiste säästumäärade kanali kaudu, kuna see vähendab tarbimist ja hoiab viimase taset madalana pika aja jooksul. Need tulemused võivad aidata selgitada, miks on aastatel 2008–2009 asetleidnud kriisile järgnenud taastumine olnud aeglane – kõrgele töötuse määrale järgnesid tarbijate väike kindlustunne, kõrge säästumäär ja vähene tarbimine.
DOI: 10.23656/25045520/092018/0161
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
